3-13-2181/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2181

Haldusasi

J R kaebus Eesti Advokatuuri toimingu (advokaadi

nimetamisega viivitamine) õigusvastasuse tuvastami-

seks, Eesti Advokatuuri kohustamiseks nimetada kae-

bajale uus advokaat ja kõrvaldada õigusvastased taga-

järjed ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J R

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J R määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta J R taotlus riigi õigusabi andmiseks haldusasjas nr 3-13-2181 rahuldamata.

2. Jätta J R määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus

haldusasjas nr 3-13-2181 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus rahuldas 24.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-42435 (tl 6-8) J. R

12.09.2013 taotluse ning andis talle riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena, mil-

le käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-s 3 sä-

testatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Kohtumääruse kohaselt taotles

J. R riigi õigusabi, kuna soovib tühistada tema suhtes kehtestatud Soome sisenemise keeldu ja

sellest tulenevalt lahendada muid Soome Vabariigi ametiasutuste poolt taotleja suhtes toime

pandud rikkumisi. Kohus leidis, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivi-

kuse esmaseks hindamiseks tuleb anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena.

2. J. R esitas 14.10.2013 Viru Maakohtu kaudu Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus kohustada Eesti Advokatuuri viivituseta nimetama kaebajale Viru Maakohtu 24.09.2013

3-13-2181

2(9)

määruse alusel õigusabi osutaja, teha ettekirjutus toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta

ning mõista advokatuurilt välja kahjuhüvitis kohtu äranägemisel.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 18 kohaselt nimetab kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava

advokaadi advokatuur. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt nimetab advokatuur advokaadi viivita-

matult. Kaebaja on käinud kahel korral advokatuuris (viimati 09.10.2013), sest talle pole tea-

da, kes on määratud õigusabi osutajaks, kuid advokatuurist paluti oodata. Advokatuuri tege-

vusetus on võimaldanud Soome riigil saata kaebaja suhtes korda uusi rikkumisi. Kaebajat

peeti 26.11.2011 - 08.06.2013 Soome Vabariigis vangistuses kahtlustatavana mitmes kuriteos.

Soome esimese astme kohus mõistis kaebaja süüdi. Kaebaja suhtes langetati otsus Soomest

väljasaatmiseks ning sissesõidu keelamiseks 10 aastaks ja ta saadeti riigist välja. II astme koh-

tus toimus õigusemõistmine määratud kaitsja kaebuse alusel ilma kaebajata (kaebaja kaebus

hävitati). Kaebaja esitas II astme kohtu otsuse peale iseseisvalt eestikeelse kaebuse. Kuigi

kriminaalasjades on kohus võõramaalastest süüdistatava puhul kohustatud hoolitsema tõlke

eest, on kaebajale esitatud nõue kaebuse soome- või rootsikeelse tõlke esitamiseks ja antud

tähtaeg. Kuna nõue on ebaseaduslik, on kaebajal vaja olla Soomes, et kasutada tõhusat õigus-

kaitsevahendit. Advokatuuri viivitus on loonud olukorra, kus kaebaja peab järgima ebaseadus-

likku nõuet, sest muidu võib kaebus jääda menetlemata ja kaebaja suhtes jõustub õigusvastane

süüdimõistev kohtuotsus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 18.10.2013 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Riigi Õigusabi Infosüsteemi 14.10.2013 automaatteate ko-

haselt on vandeadvokaat võtnud 14.10.2013 õigusabi tellimuse vastu. Seega on kaebajale õi-

gusabi osutav advokaat määratud ning advokatuuri kohustamiseks esitatud nõue on sisuliselt

täidetud. Kaebajal tuli teatada, kas ta jääb oma kaebuse juurde või soovib sellest loobuda.

Kahjunõude osas tuli näidata, mis on kahju tekitanud ja milles kahju konkreetselt väljendub.

4. J. R esitas 27.11.2013 kaebuse täpsustuse. Kuna advokatuur on toimingu sooritanud,

ei saa kaebaja õigusabi osutaja määramist nõuda, kuid ta nõuab advokatuurile ettekirjutuse

tegemist uue õigusabi osutaja määramiseks, sest kaebajale määratud õigusabi osutaja on koh-

tunud temaga vaid korra, helistamistele ei vasta, ei ole midagi teinud ja seaduslikku nõu ei ole

kaebaja temalt saanud.

Kaebaja sai pärast Viru Maakohtu 24.09.2013 määruse tegemist Soome kõrgemalt kohtult

ettekirjutuse esitada kaebuse tõlge hiljemalt 01.11.2013 asjas, kus kaebajat süüdistatakse kuri-

tegudes. Enne kaebuse esitamist oli ta taotlenud endale kaitsja määramist. Kuigi taotlus oli

koostatud Soome keeles, tagastati see koos kaebusega tõlkimiseks. Praeguse seisuga tagastati

kaebajale nii taotlus kaitsja määramiseks kui ka kaebus. Advokatuuri tegevusetus on toonud

kaasa tagajärjed – enne 01.11.2013 ei olnud kaebajal võimalik soovitult õigusi kaitsta. Kaeba-

ja soovib advokatuurilt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-te 1 ja 2 ning § 9 lg 1 alusel

kahju hüvitamist ning § 11 lg 1 alusel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tänase päeva

seisuga on möödunud tähtaeg, millega seoses soovis kaebaja riigi õigusabi. Kaebaja ei tea,

milline toiming saaks tagajärjed kõrvaldada, kuid ta soovib tagajärgede kõrvaldamist, kuna

sellest sõltub õiglane õigusemõistmine Soome riigi kõrgemas kohtus. Oma õigusi seoses tõl-

kimise nõudega saanuks kaebaja kasutada üksnes siis, kui oleks eelnevalt kasutanud õigust

seoses määratud õigusabiga. Advokatuur on süüliselt alandanud kaebaja väärikust, arvestades

sellega, et kaebaja käis pärast Viru Maakohtu määrust kahel korral advokatuuris ega pidanud

midagi ootama, sest toiming tulnuks sooritada juba enne kaebaja pöördumist.

Kaebaja soovib advokatuuri tegevusetuse õigusvastasuse eraldi tuvastamist. Tuvastus on vaja-

lik võimalikes asjus, kus kohus määrab kaebajale riigi õigusabi. Kaebajal on paljudes asjades

vaja õigusi kaitsta riigi õigusabi vahendusel.

3-13-2181

3(9)

5. Tallinna Halduskohus jättis 07.01.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja

puuduse kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täiendavalt teatada mittevaralise kahju eest nõutava

hüvitise suurus. Kohus selgitas, et kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline vara-

lise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja

taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

6. J. R esitas 14.01.2014 halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles palus nii varalise kui

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2014 määrusega J. R kaebuse läbivaatamatult

HKMS § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel.

Uue advokaadi määramiseks advokatuuri kohustamise nõue ei kuulu halduskohtu pädevusse

(HKMS § 121 lg 1 p 1). RÕS näeb riigi õigusabi osutaja vahetamiseks ette erikorra. RÕS § 10

lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses

menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi

koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärg-

sele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. RÕS § 20 lg 31 kohaselt

kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi

õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Kohus

edastab advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamise määruse advokatuurile aukohtu-

menetluse algatamiseks ning vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja määramiseks. Kaebaja

esitas riigi õigusabi saamise taotluse Viru Maakohtule, kes andis kaebajale riigi õigusabi õi-

gusnõustamise ja muu esindamisena. Kui kaebaja ei ole rahul määratud advokaadiga tema

asjatundmatuse või hooletuse tõttu, tuleb kaebajal esitada taotlus advokaadi kõrvaldamiseks

samale elukohajärgsele kohtule.

Kaebaja teiste nõuetega (õigusabi osutaja määramisega viivitamisega tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamine, viivitamise õigusvastasuse tuvastamine, õigusvastaste taga-

järgede kõrvaldamine) ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).

Kaebaja leiab, et advokatuur on rikkunud kohustust määrata riigi õigusabi andev advokaat

viivitamata, mistõttu on kaebajale tekkinud nii mittevaraline kui ka varaline kahju. Varalise

kahju tekkimist põhjendab kaebaja asjaoluga, et tal tuli täita Soome kohtu nõue tõlgete esita-

miseks hiljemalt 01.11.2013, kuid advokatuuri viivituse tõttu (advokaati ei määratud viivita-

mata, vaid alles 14.10.2013) ei olnud võimalik nõuet täita, mistõttu jõustub kaebaja suhtes

Soome kohtu õigusvastane otsus. Nähtuvalt Viru Maakohtu 24.09.2013 kohtumäärusest, anti

kaebajale riigi õigusabi õigusnõustamise ja muu esindamisena. Määruse põhjenduste kohaselt

soovis isik vaidlustada Soome sisenemise keeldu ja lahendada muid Soome ametisasutuste

õiguserikkumisi. Kohus leidis, et riigi õigusabi vajava probleemi perspektiivikuse esmaseks

hindamiseks tuleb kaebajale anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena ning õigusnõustami-

se käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi

liigiks vastavalt RÕS §-le 17. Eeltoodust nähtuvalt puudus riigi õigusabi osutajal kohustus

osutada kaebajale tõlkeabi ning kaebaja pidanuks Soome kohtu nõutud dokumentide tõlkimise

organiseerima ise. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi rahvusvaheliseks

õigusabiks (RÕS 7. peatükk) või et just advokatuuri viivitus oleks saanud põhjustada tõlgete

esitamata jätmise. Kaebuses toodud asjaoludel ei ole kaebajale kahju tekkinud advokatuuri

väidetava viivituse tõttu ning varalise kahju nõue ei ole põhjendatud. Kaebusest ei nähtu, kui-

das on väidetav advokaadi määramisega viivitamine alandanud kaebaja väärikust. Üksnes

asjaolu, et kaebaja käis kahel korral advokatuuris ning tal paluti oodata, ei saa pidada vääriku-

se alandamiseks. Seega ei ole ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue kaebuses toodud asja-

oludel põhjendatud ning sellega ei ole võimalik vastavat eesmärki saavutada.

3-13-2181

4(9)

Kaebaja on ühe nõudena soovinud kohtult advokatuurile ettekirjutuse tegemist toimingu taga-

järgede kõrvaldamise kohta. Vastavalt RVastS § 11 lg-le 1 võib kannatanu nõuda avaliku

võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud

haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Tagajärgede kõrvaldamise

nõue esitatakse haldusorgani õigusvastasele tegevusele (või tegevusetusele) eelnenud olukorra

taastamise eesmärgil. RVastS § 11 alusel esitatud tagajärgede kõrvaldamise kaebus on käsita-

tav alternatiivse nõudena kahju hüvitamisele ning sarnaselt kahju hüvitamise nõudega on sel-

lise kaebuse eelduseks kahju tekkimine. Seega on isikul võimalus valida kahju hüvitamise ja

tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel ning mõlemat korraga esitada ei saa. Kohtul puudub

alus tagajärgede kõrvaldamise nõude menetlemiseks, kui see on esitatud koos kahjunõudega,

mistõttu tuleb tagajärgede kõrvaldamise nõue tagastada. Lisaks kuulub nõue tagastamisele

põhjusel, et selle esitamine eeldab kahju olemasolu, mida advokatuuri väidetava viivituse tõt-

tu tekkinud ei ole.

Kaebaja on palunud advokatuuri viivituse õigusvastasuse tuvastamist ning on selgitanud, et

see on vajalik talle edaspidi asjades, kus talle on määratud riigi õigusabi ning advokatuur on

seoses kaebajaga kohustatud sooritama mingi toimingu. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib

tuvastamiskaebuse kohtule esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid va-

hendeid. Kaebajal peab olema väidetava viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud

huvi, milleks saab olla hilisem kahju hüvitamise taotlemise soov või muu preventiivne ees-

märk. Põhjendatud huviks ei saa pidada soovi kasutada advokatuuri väidetava viivituse õigus-

vastasuse tuvastamise lahendit edaspidistes asjades, sest kohtule jääb arusaamatuks, millist

kasu lahend teistes asjades kaebajale annab. Käesolevas määruses on välja toodud, miks kae-

baja kahjunõue on põhjendamata, mistõttu ei saa kaebaja põhjendatud huviks olla ka kahju

hüvitamine.

8. J. R esitas 17.02.2014 Tallinna Halduskohtule käesolevas haldusasjas taotluse riigi

õigusabi saamiseks (tl 49-50). Taotluse põhjenduste kohaselt on J. R vahistatu, kellel puudub

ligipääs õigusaktidele ja seega ka võimalus viidata seadustele, mis kinnitaks, et väide, justkui

ei kuuluks kaebus lahendamisele halduskohtus, on meelevaldne. Advokatuuri vastu esitatud

kaebus kuulub lahendamisele halduskohtus. Ka on meelevaldne väita, et kaebusega pole või-

malik saavutada eesmärki, kuna advokatuur polevat kaebajale kahju tekitanud. Kuna kaebus

on tagastatud meelevaldsete põhjendustega ja ilmselgelt ei ole kohus olnud erapooletu, soovib

kaebaja kasutada õigust määruse vaidlustamiseks. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebaja

veel vahistatu, vanglas viibides on kaitseõiguse teostamine piiratud. 23.12.2013 toimunud

intsidendi tagajärjel on kaebajal peavalud, mis takistavad õiguste adekvaatset rakendamist.

Asjatundlik õigusabi garanteeriks õiguste kasutamise ja kaebuse menetlusse võtmise.

Tallinna Halduskohus vormistas J. R 17.02.2014 taotluse haldusasjana nr 3-14-50203 ning

otsustas 20.02.2014 määrusega anda taotlus kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

27.02.2014 määrusega rahuldas Tallinna Halduskohus haldusasjas nr 3-14-50203 esitatud J. R

määruskaebuse, tühistas oma 20.02.2014 määruse ja andis riigi õigusabi taotluse üle käesole-

vat haldusasja menetlevale kohtunikule.

9. J. R esitas 25.02.2014 Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määruse peale määruskaebuse,

mille halduskohus jättis 05.03.2014 määrusega rahuldamata ja edastas lahendamiseks ring-

konnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. J. R palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus tühistada.

3-13-2181

5(9)

Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrusega tagastati kaebus õigusvastaselt. Halduskohus

selgitas 07.02.2014 määruses, et advokatuuri kohustamise nõue uue advokaadi määramiseks

ei kuulu mitte halduskohtu, vaid elukohajärgse kohtu pädevusse. Olles 11.02.2014 saanud

halduskohtu 07.02.2014 määruse, esitas kaebaja halduskohtule taotluse riigi õigusabi saami-

seks, kuid Tallinna Halduskohtu 20.02.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50203 otsustati

anda taotlus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule. HKMS-st tulenevalt

lahendab riigi õigusabi taotluse see kohus, kus toimub menetlus, mille kulude kandmiseks

menetlusabi taotletakse. Seega kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine Tallinna Haldus-

kohtu pädevusse ja seda käesoleva asja raames. Järelikult on meelevaldne kohtu selgitus, et

advokatuuri kohustamise nõue uue advokaadi määramiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kaebaja esitas nõuded RVastS § 7 ja § 9 alusel, kuid halduskohtu määruse kohaselt ei nähtu-

vat kaebusest, et advokatuuri viivitus oleks toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Pole

vaidlust, et kaebaja palus riigi õigusabi seoses sooviga pöörduda Soome riiki. Talle on õigus-

vastaselt kehtestatud Soome riiki sisenemise keeld ning üksnes selle keelu tühistamine tagab

võimaluse riiki siseneda. Riiki sisenemine on kaebajale vajalik selleks, et kaitsta oma rikutud

õigusi Soome riigis teostatavas kriminaalmenetluses, mis pole tänaseni lõppenud. Advokatuu-

ri tegevusetusele järgnes Soome riigis toiming, mis kahjustas kaebaja õigusi kriminaalmenet-

luses. Kohus märkis määruses, et riigi õigusabi osutajal puudus kohustus osutada tõlkeabi,

kaebaja pidanuks Soome kohtu nõutud dokumentide tõlkimise korraldama ise, kaebusest ei

nähtuvat, et kaebaja oleks avaldanud soovi rahvusvaheliseks õigusabiks ning et advokatuuri

viivitus oleks saanud põhjustada tõlgete esitamata jätmise. Soome kriminaalmenetlusõiguse

kohaselt garanteerib võõramaalastest süüdistatavatele tõlke riigi kulul kohus. Seadus välistab

selle, et kohus esitab süüdistatavale tõlkimiseks süüdistatava poolt kohtule esitatud menetlus-

dokumendid, kassatsioonkaebuse. Riigi õigusabi taotlemisel ei osanud kaebaja ette näha

Soome kohtu meelevaldset toimingut - dokumentide tagastamist ja tähtajaliselt tõlkimiseks

kohustamist. Tõlkimise nõue oleks olnud välistatud, kui kaebaja oleks saanud viivituseta pä-

rast 24.09.2013 õigusnõustamist kohtu määratud õigusabi osutajalt. Seega on halduskohtu

seisukoht meelevaldne. Leides, et väärikuse alandamiseks ei saa pidada seda, et kaebaja käis

kahel korral advokatuuris ja tal paluti oodata, on kohus jätnud tähelepanuta asjaolud, mis

kaasnevad kahel korral Tallinnas advokatuuris käimisega. Kohus ei näe asjas väärikuse alan-

damist, kuna ta ise on suuteline oma toiminguga seda tegema - riigi õigusabi taotluse Tartu

Halduskohtule lahendamiseks andmisega alandati kaebaja väärikust.

Kaebaja esitas ka nõuded advokatuuri viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks ja advokatuurile

ettekirjutuse tegemiseks toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta. HKMS ei piira isikut koh-

tusse pöördudes nõuete esitamisel. Kohus väitis, et isikul on võimalus valida kahjunõude ja

tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel, ja kuna kaebaja on valinud kahjunõude koos tagajär-

gede kõrvaldamise nõudega, puudub kohtul alus tagajärgede kõrvaldamiseks. Antud juhul ei

valinud kahe nõude vahel mitte kaebaja, vaid seda tegi kohus kaebaja eest. Kohus ei aktsep-

teerinud ka seda, et õigusvastasuse tuvastamine võiks kaebajat edaspidi kuidagi aidata. Kae-

baja aga leiab, et ainus, millega ta saaks advokatuuri viivituse puhul oma õigusi tagada, oleks

kohtulahend, mis tunnistab advokatuuri analoogse toimingu õigusvastaseks. Kuna kohus ka-

sutas määruses korduvalt väljendit „väidetav viivitus“, jääb mulje, et viivitust polegi toimu-

nud ja kohus aktsepteerib õigusvastast tegevust. Kui seadus kohustab advokatuuri nimetama

advokaadi viivitamata, siis puudub advokatuuril õigus õigusabi osutaja nimetamisega viivita-

da.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-2181

6(9)

11. Kaebaja märgib õigesti, et 17.02.2014 Tallinna Halduskohtule postitatud riigi õigusabi

taotluse oleks pidanud lahendama Tallinna Halduskohus käesolevas asjas. RÕS § 4 lg 3 p 5

näeb riigi õigusabi liigina ette isiku esindamise halduskohtumenetluses. RÕS § 10 lg 1 sätes-

tab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esita-

takse kohtule, kes asja menetleb. HKMS § 114 lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus

kohtule, kus toimub menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Tallinna

Halduskohus jättis ekslikult tähelepanuta taotlusel oleva haldusasja numbri ja asjaolu, et riigi

õigusabi taotletakse 14.10.2013 kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtus algatatud haldus-

asjas, ning põhjusel, et kaebaja on Viru Vanglas kinni peetav isik, otsustas edastada taotluse

HKMS § 8 lg-s 5 sisalduvat erandliku kohtualluvuse reeglit järgides isiku viibimiskoha järg-

sele Tartu Halduskohtule. Tallinna Halduskohus kõrvaldas 27.02.2014 määrusega haldusasjas

nr 3-14-50203 selle eksimuse, tühistas oma 20.02.2014 määruse ja andis taotluse üle käesole-

vat asja menetlevale kohtunikule. Samal kuupäeval, s.o 27.02.2014, laekus halduskohtule ka

J. R määruskaebus halduskohtu 07.02.2014 määruse peale. 05.03.2014 määrusega vabastas

halduskohus kaebaja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis määruskaebuse

menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Kohtutoimikust

aga ei nähtu, et halduskohus oleks lahendanud 17.02.2014 esitatud riigi õigusabi taotluse.

Asjaolu, et taotluse õige haldusasja juurde jõudmisega samaaegselt laekus halduskohtule ka

määruskaebus, mille koostamiseks taotlusest nähtuvalt kaebaja õigusabi soovis, ei tähenda, et

taotlus saaks jääda lahenduseta. Selle eksimuse saab kõrvaldada ringkonnakohus.

12. Ringkonnakohus jätab kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotluse

RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata.

Muu hulgas on kaebaja esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning sellisel juhul an-

takse riigi õigusabi vaid siis, kui asja suhtes esineb tungiv avalik huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Sel-

list tungivat avalikku huvi mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlemiseks praeguses

asjas ei ole.

Kaebaja on ise esitanud määruskaebuse, märkides selles nii faktilised kui ka õiguslikud väited

asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õi-

gusvastane. Vaid kaebaja ise saab selgitada, miks ta leiab, et Viru Maakohtu määruse alusel

perioodil 24.09.2013 - 14.10.2013 riigi õigusabi osutaja puudumisega kaasnes talle kahju või

tekkisid kõrvaldamist vajavad kahjulikud tagajärjed ning milles need seisnevad. Nende asja-

olude esiletoomiseks ja kohtule selgitamiseks ei vaja kaebaja advokaadi abi, sest sama tuleks

kaebajal selgitada ka advokaadile. Kaebaja ei ole kohtumenetluses täiesti kogenematu, ta on

võimeline välja tooma faktilised asjaolud ning õigusnormidele viitamine ei ole halduskohtule

esitatava kaebuse puhul nõutav (HKMS § 38). Halduskohtumenetluses peab kohus omal alga-

tusel tagama asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, tõlgendama menetlusosa-

liste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest; tagama igas menetlus-

staadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei

jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormi-

vead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega on J. R ise võimeline praeguses asjas

kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1).

Riigi õigusabi andmisest keeldumiseks esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev alus – asjaolu-

dest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus

leiab, et kaebus on kaebajale lõppjäreldusena õigesti tagastatud.

13. Kaebaja eksib, leides, et halduskohus saab halduskohtule esitatava kaebuse alusel teha

advokatuurile ettekirjutuse Viru Maakohtu 24.09.2013 määruse alusel advokatuuri poolt ni-

metatud riigi õigusabi osutaja asemel kaebajale uue õigusabi osutaja nimetamiseks. Haldus-

kohus selgitas õigesti, et RÕS § 20 lg-s 31 on advokaadi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks

3-13-2181

7(9)

sätestatud alused ja kord. Kohus saab riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel kõrval-

dada advokaadi riigi õigusabi osutamisest määrusega. Selline määrus edastatakse advokatuu-

rile aukohtumenetluse algatamiseks ja vajaduse korral uue riigi õigusabi osutaja määramiseks.

Olukorras, kus riigi õigusabi taotlus on esitatud vastavalt RÕS § 10 lg-le 3 maakohtule, taotle-

jale on antud riigi õigusabi muu õigusnõustamise või muu esindamisena RÕS § 4 lg 3 p 9

alusel ning õigusabi ei ole üle kandunud mõneks muuks RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud õigusabi

liigiks, tuleb riigi õigusabi osutaja kõrvaldamise taotlus esitada samale elukohajärgsele maa-

kohtule, kes otsustas isikule riigi õigusabi anda. Halduskohus lahendab riigi õigusabi küsimu-

si vaid siis, kui isik soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks või

menetlusosalisena halduskohtumenetluses osalemiseks (RÕS § 10 lg-d 1 ja 2).

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebuses toodud asjaoludel ei ole

advokatuur kaebajale varalist ega mittevaralist kahju põhjustanud. Ka määruskaebuse väited

ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Asjaolu, et kaebaja käis kaks korda advokatuu-

ris ja tal paluti oodata, ei kvalifitseeru süüliselt väärikuse alandamiseks RVastS § 9 lg 1 mõt-

tes. Kaebaja pole esile toonud ka ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et talle saanuks tek-

kida varaline kahju või kõrvaldamist vajavad negatiivsed tagajärjed seetõttu, et tal ei olnud

24.09.2013-14.10.2013 Viru Maakohtu määruse alusel nimetatud riigi õigusabi osutajat. Mis

kaebajal konkreetselt sel perioodil õigusabi puudumise tõttu oma õiguste kaitseks tegemata

jäi, kaebaja ei selgita.

15. Kaebaja on selgitanud, et Soome kõrgem kohus esitas talle pärast Viru Maakohtu mää-

ruse tegemist õigusvastase nõude tõlkida kassatsioonkaebus ja kaitsja määramise taotlus.

Kaebaja on esitanud halduskohtule ka Soome kõrgema kohtu 27.09.2013 kirja (tl 26-27), mil-

lest nähtuvalt esitas kaebaja Helsingi ringkonnakohtu 22.02.2013 otsuse peale kriminaalasjas

18.04.2013 eestikeelse kaebuse ja 24.05.2013 eestikeelse taotluse advokaadi määramiseks

ning kohus andis kaebajale kaebuse ja taotluse soome- või rootsikeelsete tõlgete esitamiseks

tähtaja 01.11.2013. Isegi kui eeldada, et Viru Maakohtu 24.09.2013 määrusega antud riigi

õigusabi muu õigusnõustamise ja muu esindamise näol oli kuidagi puutumuses kaebaja kri-

minaalasja ajamisega Soome Vabariigis, siis oli kaks nädalat enne ainsat kaebaja poolt maini-

tud menetlustoimingu tähtaega kaebajale õigusabi osutaja nimetatud ning advokatuurist tingi-

tuna ei saanud kaebajal kriminaalasja menetluse jätkamist võimaldav toiming tegemata jääda.

Riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja vaheline suhe on eraõiguslik suhe

ning advokaadi võimalike tegematajätmiste eest ei vastuta advokatuur. Samas kaebaja ei väi-

dagi, et kriminaalasja menetlus oleks lõppenud. Vastupidi, määruskaebuses märgib selle esita-

ja, et kriminaalasja menetlus ei ole lõppenud.

16. Siiski märgib ringkonnakohus, et RÕS ei näe ette riigi õigusabi andmist seoses krimi-

naalasja menetlemisega, mis ei toimu Eestis. RÕS § 4 lg 2 näeb ette, et riigi õigusabi selle

seaduse alusel antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või

haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitseks, mille üle otsustamine on Eesti kohtu

pädevuses, kui sama seaduse 7. ptk-s ei ole ette nähtud teisiti. RÕS 7. ptk-s on ette nähtud

riigi õigusabi andmine seoses tsiviilasja menetlemisega, välisriigi ametliku dokumendi täite-

menetluses, Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ning nõukogu määruse (EÜ) nr

4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö

kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes alusel. Seega ei anta RÕS alusel riigi õigusabi mää-

ratud kaitseks kriminaalmenetluses muus riigis kui Eesti ning muu õigusnõustamine ja muu

esindamine ei saa selliseks õigusabi liigiks üle kanduda.

17. Kohtute infosüsteemist kättesaadavas kaebaja 12.09.2013 riigi õigusabi taotluses Viru

Maakohtule tsiviilasjas nr 2-13-42435, milles tehtud 24.09.2013 määruse täitmine advokatuu-

ri poolt on ajendanud käesoleva vaidluse, märkis kaebaja, et Soome I astme kohtu 21.06.2012

otsusega mõisteti ta süüdi mitmes kuriteos; kohe pärast I astme kohtu otsust langetati Soome

3-13-2181

8(9)

immigratsiooniametis otsus, et kaebaja vanglast vabastamisel saadetakse ta maalt välja ja keh-

testatakse Soome tuleku keeld 10 aastaks; vanglast vabastamisel paigutati kaebaja laevale ja

saadeti Soomest välja; õigusabi vajab kaebaja selleks, et immigratsiooniameti otsus vaidlusta-

da Soome kohtus; Soome kohtusse pöördumise eelduseks on kaebuse koostamine Soome kee-

les, mida kaebaja ei oska ja tal puuduvad vahendid tõlketeenuse ostmiseks; asjast tulenev

võimalik kasu on see, et kaebaja suhtes tühistatakse Soome sisenemise keeld ja ta saab „pal-

judes õigusrikkumistes käitada Soomes tõhusat õiguskaitsevahendit“. Et kaebaja vajaks õi-

gusnõustamist kriminaalasjas, kaebaja taotluses ei märgi. Kaebaja palus riigi õigusabi kiire-

mas korras, kuna sellest sõltub tema „paljude õiguste käitamine, paljus asjus lõppevad täht-

ajad.“ Seda, kus ja mis asjad kaebajal ajamisel on ning millal lõppevad tähtajad, taotluses ei

märgita. Muu hulgas selgitas kaebaja, et 10.06.2013 on ta juba seoses „käesoleva asjaga“ soo-

vinud riigi õigusabi ja talle on riigi õigusabi määratud Viru Maakohtu 04.07.2013 määrusega

asjas nr 2-13-28971, kuid asja vastu võtnud kaitsja ei soostunud asjaga tegelema. Kohtute

infosüsteemist kättesaadavatest kohtulahenditest viidatud tsiviilasjas nr 2-13-28971 nähtub, et

ka Viru Maakohtu 04.07.2013 määrusega anti kaebajale riigi õigusabi õigusnõustamise ja

muu esindamisena, mille käigus võib antud riigi õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi

liigiks. Ka selles määruses leidis kohus, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise pers-

pektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb kaebajale anda riigi õigusabi õigusalase nõustami-

sena. Määruses märgitu kohaselt soovis kaebaja 10.06.2013 taotluses ning seda täiendavates

17.06.2013 ja 02.07.2013 avaldustes riigi õigusabi, kuna soovis tuvastada asjaolu, et Eesti

Vabariik on jätnud oma kohustused kaebaja ees täitmata ja Euroopa Inimõiguste Konvent-

sioonist tulenevad õigused kaitseta; Soome Vabariigi ametiasutused on rikkunud tema inim-

õigusi ja põhivabadusi ajavahemikul 26.11.2011-08.06.2013, kui kaebaja oli Soome Vabarii-

gis kinnipeetav; õigusabi on vajalik ka taotleja õiguste tagamiseks Soome riigi vastu. Viru

Maakohtu 04.07.2013 määrusega kaebajale antud riigi õigusabi osutamine lõpetati 27.12.2013

määrusega. Eelnevast nähtub, et praeguses asjas vaidluse all oleval perioodil 24.09.2013-

16.10.2013 oli kaebajal Soome Vabariigi ametiasutuste rikkumistega seonduvaks õigusnõus-

tamiseks üks riigi õigusabi osutaja juba olemas. Kui kaebaja tõepoolest vajas pakiliselt õigus-

nõustamist ajal, mil advokatuur ei olnud õigusabi osutajat Viru Maakohtu 24.09.2013 määru-

se alusel veel nimetanud, oli kaebajal võimalus pöörduda advokaadi poole, kes osutas talle

riigi õigusabi Viru Maakohtu 04.07.2013 määruse alusel. Ka sel põhjusel ei saanud advoka-

tuuri väidetav viivitus kaebajale kahju ega kõrvaldamist vajavaid negatiivseid tagajärgi põh-

justada.

18. Halduskohus kasutas määruses õigustatult väljendit „väidetav viivitus“, sest viivitust

väidab kaebaja. Omapoolset hinnangut, kas tegemist on viivitusega, ei ole kohus andnud ega

pidanud andma. Viivitus on olukord, kus ettenähtud tähtajaks ei ole jõutud nõutava lõpptule-

museni, antud juhul advokaadi nimetamiseni. RÕS § 15 lg 4 kohaselt määrab kohus vajaduse

korral riigi õigusabi osutamiseks tähtaja. Praegusel juhul Viru Maakohus tähtaega ei määra-

nud. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel õigusabi osutava advokaadi

viivitamata ning advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi

osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menet-

lustoimingutes. Seaduses kasutatud väljend „viivitamata“ on määratlemata õigusmõiste ning

hinnang, kas tegemist on viivitusega või mitte, sõltub juhtumi asjaoludest. Kui riigi õigusabi

andmise määrusest nähtub, et tegemist on kiiret tegutsemist vajava asjaga (läheneb konkreetse

menetlustoimingu tähtaeg), võib ka õigusabi osutaja nimetamise mõnepäevane viibimine osu-

tuda viivituseks. Konkreetsete tähtaegadeta muu õigusnõustamise puhul probleemi lahenda-

mise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks ei pruugi esindaja nimetamine kahe nädala jook-

sul olla viivitus.

19. Haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebus on lubatav, kui õigusvasta-

suse konstateerimine kohtuotsuse resolutsioonis aitab kaebaja õiguste kaitsele kaasa ja õiguste

3-13-2181

9(9)

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2 ls 1). Tuvastamiskaebu-

se võib esitada eelkaebusena enne kahju hüvitamise nõuet (HKMS § 45 lg 2 ls 2), kohtuprak-

tikas on võimalikuks peetud tuvastamiskaebuse esitamist ka ennetaval ja rehabiliteerival ees-

märgil. Praegusel juhul ongi kaebaja soovinud toimingu õigusvastasuse eraldi tuvastamist

ennetaval eesmärgil. Ennetav eesmärk oleks aktsepteeritav juhul, kui samasuguse olukorra

kordumine on tõenäoline, see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning tal ei oleks selles olukorras

võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Need tingimused ei ole täidetud. Iga riigi õigusabi osu-

tamise juhtum on individuaalne, mistõttu pole samasuguse olukorra kordumine tõenäoline.

Kui kohus on otsustanud anda kaebajale riigi õigusabi ja advokatuur ei nimeta õigusabi osuta-

jat õigusabi taotleja arvates piisavalt kiiresti, on õiguste kaitse kohaseks viisiks pöördumine

riigi õigusabi andmise otsustanud kohtu poole, kes peab hoolitsema oma määruse täitmise

eest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets