3-13-18/43 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-18 Haldusasi V S i kaebus Maksuja Tolliameti 6. detsembri 2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/11361-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2013. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – V S , esindaja adv Valli Murde Vastustaja – Maksuja Tolliamet Menetluse alus ringkonnakohtus V S i apellatsioonkaebus ning Maksuja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta V S i apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Rahuldada Maksuja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus osaliselt. 3. Muuta Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-13-18 resolutsiooni esimest taanet ning sõnastada see järgmiselt: „- Rahuldada V S i kaebus osaliselt ning tunnistada Maksuja Tolliameti 6. detsembri 2012. a maksuotsus nr 12.2-3/11361-2 õigusvastaseks osas, millega kohustati kaebajat tasuma tollimaksu (505 eurot). Muus osas jätta kaebus rahuldamata.“ Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 4. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda. 5. Määrata OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo advokaat Valli Murde poolt haldusasjas nr 3-13-18 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 460,80 eurot (nelisada kuuskümmend eurot 80 senti).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. mail 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-13-18 2(12) menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) ametnikud pidasid 14.10.2012 Tallinna Sadama D- terminalis kinni reisilaevale „Victoria“ suundunud Merle Ti, kelle pagasist avastati Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega pakendites 11 000 sigaretti „More Red“. Kuna isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid, mindi neid tolliametniku saatel tooma sadama juures seisnud kaubikust Volkswagen, mille roolis oli sõiduki omanik V S . Kaubikust leiti veel üks reisikott, milles oli 12 200 sigaretti „More Red“ samuti Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega pakendites. V. S ja M. T kinnitasid nii väärteomenetluses kui ka hiljem maksumenetluses, et kõik eeltoodud sigaretid (kokku 116 plokki ehk 1160 müügipakendit ehk

23 200 sigaretti) kuulusid V. Sile.

Maksuja Tolliameti kohtuvälise menetleja 13.11.2012 otsusega väärteoasjas nr 930012501993 karistati V. Sit tubakaseaduse (TubS) § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot ning TubS § 51 lg 8 alusel konfiskeeriti temalt asitõendina kinnipeetud 12 200 Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega sigaretti „More Red“. M. Ti valduses olnud 11 000 sigaretti on konfiskeeritud Maksuja Tolliameti kohtuvälise menetleja 13.11.2012 otsusega väärteoasjas nr 930012501994. Väärteootsuseid ei ole vaidlustatud ja need on jõustunud.

2. Maksuja Tolliamet (MTA) kohustas 06.12.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/11361-2 V S it 10 päeva jooksul tasuma impordimakse kokku 3071,88 eurot (sh tollimaks 505 eurot, aktsiisimaks 1908,78 eurot ja käibemaks 658,10 eurot).

Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga tubakatooted. ATKEAS § 111 kohaselt on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. Kuna V. Si valduses olnud sigaretid ei olnud Eestis tarbimisse lubatud, mida tõendab Eesti maksumärkide puudumine, siis olid sigaretid ühenduse tolliterritooriumile toimetatud ebaseaduslikult. ATKEAS § 57 lg 1 p 1 järgi on füüsilisel isikul õigus deklareerimata ja maksuvabalt Eestisse toimetada kuni 40 tk sigarette. Kuna V. S võttis enda valdusesse ja transportis 23 200 tk sigarette, pidi ta esitama tollile tubakatoodete kohta tollideklaratsiooni kooskõlas tolliseaduse (TS) § 37 lg-ga 3 ning tasuma õigusaktidega ettenähtud imporditollija aktsiisimaksud. V. S seda teinud ei ole, kuigi pidi aru saama, et Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega märgistatud sigaretid on Eesti Vabariigis käitlemiseks keelatud. ATKEAS § 24 lg 12 kohaselt tekib ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikul maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks

3-13-18 3(12) teha ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Nõukogu 12.10.1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) art 214 lg 2 kohaselt, kui tollivõla täpset hetke ei ole võimalik määrata, võetakse asjaomase kauba puhul kohaldatavate arvestuspõhimõtete määramisel arvesse aeg, kui toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise. Toll loeb selleks päevaks V. Si kaubikust ja M. Ti spordikotist läbivaatuse käigus leitud sigarettide kinnipidamise päeva, s.o 14.10.2012. ATKEAS § 24 lg-st

7 tulenevalt ei ole V. Si aktsiisi tasumise kohustus lõppenud.

ATKEAS § 28 lg 3 kohaselt maksab võlgnik aktsiisi ÜTS-s sätestatud korras. ATKEAS § 56 lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Alates 01.01.2012 on fikseeritud määr 42,18 eurot ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. ATKEAS § 56 lg-st 11 tulenevalt makstakse sigarettidelt aktsiisi ATKEAS § 56 lg-s 1 sätestatud määra alusel, kuid alates 01.01.2012 mitte vähem kui 80 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal, mille arvutamise aluseks võetakse möödunud kalendriaasta andmed, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. ATKEAS § 18 kohaselt on sigarettide maksimaalne jaehind nende müügipakendile või rühmapakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi vastavalt ATKEAS § 56 lg-tes 1 ja 11 sätestatud määradele ja käibemaksu. TubS § 4 lg 1 ja pakendiseaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on müügipakendiks n-ö suitsupakk. Sigarettide levinuim hind 2012. aastal on 2,43 eurot. Seega on tubakaaktsiis fikseeritud määra järgi 978,58 eurot (23 200 sigaretti × 42,18 eurot / 1000 sigaretti = 978,58 eurot) ja proportsionaalse määra järgi 930,20 eurot (1160 müügipakendit × 33% × 2,43 eurot = 930,20 eurot), kokku tubakaaktsiis 1908,78 eurot. Maksuotsuses toodud maksusumma ei sisalda tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatavaid intresse.

3. V S esitas 07.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.12.2012 maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja märkis, et tal on väga piinlik, et tegi tahtmatult midagi lubamatut, kuigi soovis tegelikult vaid kulusid kokku hoida. Balti jaama turul pakuti kaebajale 14.10.2012 odavalt suitsu osta ning kuna V. S on suitsetaja, siis ostis ta endale ja oma sugulastele korraga paariks kuuks suitsu, arvestades, et see oleks sugulastele kaebaja poolt jõulukingituseks. Kuna osa sugulastest elavad Rootsis, soovis kaebaja neile kingituseks suitsu saata. Kui 14.10.2012 võeti sadamas kõik suitsud ära, siis soovis V. S situatsiooni ruttu lahendada ja saamata aru temale esitatud süüdistusest, ei andnud ta väärteomenetluses õigeid ütlusi. Kaebaja leiab, et ta ei kuulu ATKEAS mõttes aktsiisi maksmiseks kohustatud isikute hulka ning arusaamatu on, kuidas saab aktsiisimaksukohustus tekkida, hoolimata sellest, et sigaretid väärteomenetluse käigus konfiskeeriti.

4. MTA tunnistas 30.01.2013 otsusega nr 12.2-3/11361-3 varasema MTA 06.12.2012 maksuotsuse motiveerimispuuduste tõttu ja otstarbekuse kaalutlusel kehtetuks 658,10 euro suuruse käibemaksu määramise osas. Nimetatud osas lõpetas Tallinna Halduskohus 28.01.2013 määrusega haldusasja menetluse.

5. Maksuja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Tubakaaktsiis on V. Sile määratud õiguspäraselt. Aktsiisi määramise aluseks oli antud juhul ATKEAS § 24 lg 12 teine lause, mille kohaselt tekib tubakaaktsiisi tasumise kohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Käesoleval juhul polnud võimalik tuvastada ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut, sest V. Si enda seletuste järgi

3-13-18 4(12) sai ta sigaretid Balti jaama turul kelleltki tundmatult. Asjaomased sigaretid olid ATKEAS §

57 lg-s 1 sätestatud rikkumise objektiks. Tegemist ei ole küll V. Si poolse rikkumisega (s.o sigaretid tõi õigusvastaselt Eestisse sisse keegi teine), kuid ATKEAS ega konkreetselt selle §

24 lg 12 ei nõua, et rikkumise peaks olema toime pannud isik, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. Siiski pidi V. S olema teadlik sellest, et asjaomased sigaretid on rikkumise objektiks. Käesolev haldusasi erineb Tallinna Halduskohtu 09.12.2011 otsusega lahendatud haldusasjast nr 3-11-2274, sest antud juhul on maksustamise alusena konkreetselt välja toodud ATKEAS § 24 lg 12 teine lause ja selle kohaldamist on maksuotsuses motiveeritud. ATKEAS § 24 lg 12 esimene lause annab aluse määrata tubakaaktsiis ainult ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikule. ATKEAS § 24 lg 12 teine lause on esimese lause n-ö alternatiivkoosseisuks, mis rakendub vaid juhul, kui esimene ei rakendu. Kuna V. S sai sigaretid kelleltki tundmatult, ei saanud tubakaaktsiisi määramise aluseks olla ATKEAS § 24 lg 12 esimene lause. Vaidlustatud maksuotsus võiks selles osas olla paremini arusaadav, kuid tegemist on üksnes vorminõude rikkumisega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1), mis ei mõjutanud asja sisulist otsustamist ega saa HMS § 58 kohaselt tuua kaasa maksuotsuse tühistamist.

Kaebuses viidatud uued asjaolud ei muuda isegi nende tõesuse korral tubakaaktsiisi määramist õigusvastaseks. ATKEAS § 24 lg 12 teises lauses sätestatud koosseis on täidetud, sõltumata sellest, kas V. S ostis asjaomased sigaretid Balti jaama turult või võttis need teisiti enda valdusesse. Kaebajal tekkis tubakaaktsiisi tasumise kohustus, olenemata sellest, mis põhjusel olid asjaomased Eesti maksumärkideta sigaretid tema valduses. Ka M. Ti käes olnud spordikotist avastatud 11 000 sigaretti olid V. Si valduses ATKEAS § 24 lg 12 teise lause mõttes. V. S omas sigarettide üle kaudset valdust asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 tähenduses. Seda kinnitas ka V. S ise, tunnistades seletustes kõik sigaretid enda omaks ja väites, et M. Tile andis ta koti kõigest selle üleandmiseks (s.o spetsiifilise ülesande täitmiseks). ATKEAS § 24 lg-s 12 kasutatud termini „valdaja“ sellise tõlgenduse õigsust toetab ka nõue tõlgendada Eesti õigusnorme harmooniliselt Euroopa Liidu õiguse normidega. ATKEAS § 24 lg 12 teise lausega on Eesti õigusesse üle võetud Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ art 7 lg 2 punkt b (vt Riigikogu 11. koosseisu eelnõu 625 SE seletuskiri). Direktiivi art 8 lg 1 punkti b kohaselt on art 7 lg 2 punktis b nimetatud kohustuse puhul kohustatud isikuks aktsiisikauba valdaja ja mistahes muu isik, kes on aktsiisikauba valdamisse kaasatud. ATKEAS § 24 lg 12 teise lause tõlgendamine selliselt, et „valdaja“ hõlmab ka „kaudset valdajat“, ei ole contra legem tõlgendus.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.02.2013 otsusega V. Si kaebuse osaliselt ja tühistas MTA 06.12.2012 maksuotsuse 505 euro suuruse tollimaksu tasumiseks kohustamise osas. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Samuti mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15,15 eurot.

Vaidlustatud maksuotsus tuleb ilmsete põhjendamispuuduste tõttu tühistada tollimaksu määramise osas (maksuotsuse põhjal ei olnud võimalik kontrollida tollivõla suuruse arvestamise õigsust, sest maksuotsusest ei nähtunud, kuidas või mille alusel oli kauba tolliväärtuseks määratud 876,73 eurot), seevastu aktsiisi määramise osas on otsus õiguspärane ja põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja valduses oli kokku 23 200 sigaretti Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega pakkides ning kõnealused sigaretid on väärteomenetluses tehtud otsusega konfiskeeritud. Samuti pole maksuhaldur tuvastanud, et V. S oleks isiklikult toonud kõnealused sigaretid üle Euroopa Liidu tollipiiri. Vaidlus on aga selles, kas kaebajal on eelnevale vaatamata kohustus tasuda tollimaksu ja tubakaaktsiisi.

3-13-18 5(12) Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et sigarettide valdajaks oli V. S ning V. Si kaudsesse valdusesse jäid ka M. Tile üksnes edasitoimetamiseks üleantud sigaretid. V. S teadis või oleks pidanud teadma, et tema valduses olevad sigaretid on sisse toodud ebaseaduslikult, kuna kõnealustel sigaretipakkidel olid Euroopa Liitu mittekuuluva kolmanda riigi maksumärgid. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga, on üldteada ning pidi teada olema ka kaebajale. V. S, võttes talle tundmatult isikult vastu kokku 1160 pakki sigarette, ei saanud heas usus eeldada, et tegemist on seaduslikult Eestisse saabunud sigarettidega. Kaebaja vastupidine selgitus ei ole eluliselt usutav ega tõsiseltvõetav, sest vaadeldava isikuga samasuguses olukorras oleva tavalise mõistliku inimese jaoks oleks pidanud kauba ebaseaduslik päritolu tunduma tõenäolisem kui selle võimalik seaduslik päritolu. See, et Eestis liigub Venemaalt pärit salasigarette, on üldteada asjaolu, ning seega peab isik maksumärkidelt sellise päritoluga nähtuvate sigarettide puhul, iseäranis, kui neid pakutakse suures koguses, eeldama, et need on sisse toodud ebaseaduslikult. Sellise eelduse puhul peab mõistlikult toimiv isik selgitama välja kauba päritolu, tegema vajaduse korral endale selgeks asjassepuutuvad eeskirjad ja nende sisu ning, kui kauba seaduslikus sissetoomises pole võimalik veenduda, jätma kauba vastu võtmata. Tähtsust ei oma põhjus, miks kaebaja ilmselgelt ebaseaduslikult Eestisse toodud sigaretid enda valdusesse võttis. Seega pole vaidlusaluse maksukohustuse seisukohast oluline, kas kaebaja soovis sigarette viia kingituseks oma Rootsis elavatele sugulastele või nõustus tundmatu isiku ettepanekul neid edasi toimetama mingil muul eesmärgil. Maksuotsuses on kaebajat vaidlusaluste sigarettide osas õigesti käsitatud võlgnikuna ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt.

ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnikul ÜTS mõistes. Vaidlusaluste sigarettide osas tuleb ÜTS art 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt võlgnikuks pidada kaebajat. Asjaolu, et maksuotsus kuulub tollimaksu määramise osas tühistamisele, ei muuda tõdemust, et kaebajat tuleb käsitada võlgnikuna ÜTS mõistes. Võlgniku staatus tuleneb ÜTS art 202 lg-s 3 sätestatud asjaoludest, mitte tollimaksu tasumiseks kohustava kehtiva maksuotsuse olemasolust. ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Seega on kaebajal kohustus tasuda tubakaaktsiisi. Maksuotsuses on viidatud ka ATKEAS § 24 lg 7 viimasele lausele, milles on sätestatud, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Igal juhul ei lõpeta kauba konfiskeerimine aktsiisi tasumise kohustust ning kaebaja kohustust aktsiisi tasuda ei mõjuta seegi, mis põhjusel ta vaidlusalused sigaretid enda valdusesse võttis.

V. S ei ole esitanud ühtki konkreetset vastuväidet maksuotsuses esitatud aktsiisi arvestusele. Maksuotsusega määratud aktsiisisumma on õiguspäraselt arvutatud vastavalt ATKEAS § 56 lg-tele 1 ja 11 ning §-le 60, millega kohus nõustub.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. V S palub 25.03.2013 apellatsioonkaebuses (täiendatud 01.07.2013 ja 21.03.2014) halduskohtu otsus tühistada osas, milles tema kaebus jäi rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus tervikuna, tühistades ka temale määratud aktsiisimaks. Alternatiivselt palub apellant määrata HKMS § 168 lg 1 alusel kindlaks kohtuotsuse täitmise tingimused, lähtudes apellandi varalisest seisundist.

Halduskohtu otsus ei ole vaidlustatud osas HKMS § 157 lg 1 nõuetele vastavalt põhjendatud. Otsusest ei nähtu kohtu poolt tubakaaktsiisi suuruse arvutamine ja kohtu poolt maksuotsuses määratud summaga nõustumine on vastuolus otsuse p-s 13 märgitud järeldustega, mille kohaselt ei olnud maksuotsuses esile toodud, milliste tõendite alusel maksuhaldur leidis, et

3-13-18 6(12) vaidlusaluste sigarettide tolliväärtus oli 876,73 eurot. Kui sigarettide tolliväärtust ei ole kindlaks tehtud, on küsitav ka selle põhjal arvutatud aktsiisimaksu suurus. Halduskohus ei võinud nimetatud osas piirduda üksnes maksuotsuses esitatuga nõustumisega, sest puuduvad andmed HKMS § 165 lg-s 2 ettenähtud vaideotsuse olemasolu kohta. Kuna apellandile jääb arusaamatuks, miks nõutakse temalt tubakaaktsiisi tasumist, kui on tuvastatud, et maksuotsuses puudub sigarettide tolliväärtus, siis ei ole kohtuotsus piisavalt põhjendatud. Otsuses põhjenduste puudumine on oluline menetlusviga, mis toob HKMS § 199 lg 2 p 2 kohaselt kaasa otsuse tühistamise.

Isegi juhul, kui nõustuda maksuotsuses arvutatud tubakaaktsiisi suurusega, pidi kohus otsuse tegemisel arvestama apellandi varalist olukorda, määrates seda arvestades HKMS § 168 alusel kindlaks otsuse täitmise tingimused. Apellandi ainus sissetulekuallikas on 80,46 euro suurune pension ning tal puudub vara, mille arvel maksuotsusega kindlaksmääratud maksukohustust täita. Oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda apellant seega tasuda temalt väljamõistetud tubakaaktsiisi summas 1908,78 eurot. Kohus peab kontrollima, kas maksuotsuse tegemisel on järgitud maksukorralduse seaduse (MKS) §-des 10 ja 12 sätestatud maksuhalduri kohustusi. MKS § 128 lg 8 kohaselt on maksuhalduril õigus loobuda sundtäitmisest muu hulgas juhul, kui summa sissenõudmine on maksukohustuslase maksejõuetuse tõttu lootusetu ning pankrotiavalduse esitamine ei ole otstarbekas. Järelikult pidi maksuhaldur apellandi majanduslikku olukorda kontrollima ja loobuma sissenõudmisest selle lootusetuse tõttu, kuna apellant ei ole ilmselgelt suuteline temalt nõutavat tubakaaktsiisi tasuma.

8. Maksuja Tolliamet vaidleb 17.07.2013 kirjalikus vastuses (täiendatud 19.03.2014) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses muutmata. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja sellest ei pidanudki nähtuma tubakaaktsiisi arvutamist, mis määrati V. Sile maksuotsusega, mitte kohtuotsusega. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võis halduskohus piirduda viitega, et nõustub haldusakti (s.o antud juhul maksuotsuse) põhjendustega. Puudub piirang, et nõustuda saaks üksnes võimaliku vaideotsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses ei ole tubaaktsiisi suuruse arvutamisele vastu vaieldud. Tubakaaktsiisi suurust arvutatakse ATKEAS §-dest 56 ja 60 lähtudes ning see pole seotud sigarettide tolliväärtusega. Seega ei saanud maksuotsuses tolliväärtuse välja toomata jätmine kuidagi tingida eksimust tubaaktsiisi arvutamisel. Sellekohased põhjendused on esitatud ka halduskohtu otsuse p-s 22. ATKEAS § 22 lg 1 p 2 kohaselt tasub tubaaktsiisi võlgnik ÜTS-i tähenduses ning oluline ei ole, kas isikule on maksuotsusega määratud tollimaks. ÜTS art 203 lg 3 kolmandast taandest tulenevalt ei saa olla kahtlust, et V. S on (tolli)võlgnikuks. Apellandi viited HKMS §-le 168 on asjakohatud, kuna nimetatud sätte rakendamine eeldab esiteks kaebuse rahuldamist ning teiseks puudutab see üksnes kohtuotsuse täitmise tingimusi, mitte aga maksuotsusega kindlaks tehtud maksukohustuse täitmist.

9. Maksuja Tolliamet palub 17.07.2013 vastuapellatsioonkaebuses (täiendatud 19.03.2014) halduskohtu otsus tühistada osas, millega kohus kaebuse rahuldas (s.o tollimaksu määramise osas) ning teha selles osas uus otsus, millega jätta V. Si kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi (HMS § 58) ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme (HKMS § 59 lg 3, § 62 lg 1, § 157 lg 2).

Maksuotsuse osalisel tühistamisel ei arvestanud halduskohus HMS §-ga 58, mis on kohtumenetluse jaoks materiaalõiguse norm. Kohus lähtus kaebuse osalisel rahuldamisel sellest, et maksuotsuses oli välja toomata sigarettide tolliväärtus, mille põhjal tollimaks määrati. Seega leidis kohus, et maksuotsus on sedavõrd oluliste põhjendamispuudustega, et see tuleb tühistada. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et kui haldusaktis märkimata

3-13-18 7(12) õiguslikud ja faktilised alused tegelikkuses ilmselgelt esinevad, siis ei tohiks see viga tuua kaasa haldusakti tühistamist (vt nr 3-3-1-49-08, p 11; nr 3-3-1-74-11, p 16; nr 3-3-1-85-12, p 17). Antud juhul esinevadki ilmselged õiguslikud ja faktilised asjaolud tolliväärtuse leidmiseks ning maksuotsuse tühistamisel tuleks vastustajal anda täpselt samasisulise resolutsiooniga uus maksuotsus, tuues selle põhjendustes üksnes välja ka tolliväärtuse leidmise viisi. Põhjendamispuudustega haldusakt tuleks jõusse jätta ka siis, kui haldusorgan tõendab kohtumenetluses, et haldusaktist välja jäänud põhjendusest haldusakti andmisel tegelikkuses siiski juhinduti (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).

ÜTS art 29 lg 1 kohaselt on tolliväärtuseks kauba tehinguväärtus. Nimetatud sätte alusel ei saa käesoleval juhul aga tolliväärtust määrata, sest salasigarettide tehinguväärtus ei ole teada. ÜTS art 30 lg 2 alusel ei saa tolliväärtust samuti otseselt määrata, kuna ei ole teada, kus riigis sigaretid toodeti ja millised sigaretid võiksid seega olla asjaomaste sigarettidega identsed või sarnased. ÜTS rakendusmääruse art 142 lg 1 punktidest c ja d tulenevalt tähendab nii „identne“ kui „sarnane“ seda, et sigaretid on toodetud ühes ja samas riigis. ÜTS art 31 lg 1 (ja art 30 lg 2 punkti a ning ÜTS rakendusmääruse lisas 23 esitatud ÜTS art 31 lg 1 seletuste) kohaselt on asjaomaste sigarettide tolliväärtuseks samalaadsete sigarettide ligikaudu samal ajal Eestisse importimisel deklareeritud tehinguväärtus. Tegemist on olemuselt statistilise näitajaga ning Maksuja Tolliamet lähtub deklareeritud andmetest. Tolliväärtuse leidmine ei ole maksuhalduri kaalutlusotsus. Kuigi vaidlustatud maksuotsuses pole tolliväärtuse leidmist selgitatud, nähtub see üheselt apellatsioonkaebusele lisatud tabelist, millest vastustaja maksuotsuse tegemisel lähtus. Andmetest nähtuvalt on 14.10.2012 eelnenud kolme kuu jooksul sigarettide „More Red“ importi deklareeritud kolmel korral. ÜTS rakendussätete art

150 lg 1 ja lisas 23 esitatud ÜTS art 30 lg 2 punkti a ja ÜTS art 31 lg 1 seletuste kohaselt tuleb lähtuda võimalikult lähedase koguse sigarettide (ühikulisest) tehinguväärtusest. Maksuhaldur võttis aluseks sigarettide „More Red“ suurima deklareeritud koguse (680 tk) tehinguväärtuse (37,79 eurot 1000 sigareti kohta, mis teeb antud juhul tehinguväärtuseks 37,79 × 23 200 / 1000 = 876,728 ehk ümardatult 876,73 eurot). Arvutuste kooskõla maksuotsusega tõendab apellatsioonimenetluses esitatud andmetest lähtumist.

Halduskohtu otsus oli tollimaksu tühistamise osas maksuhaldurile üllatuslik, millega kohus rikkus HKMS § 157 lg-t 2. Halduskohus tugines asjaolule, mille kohta arvamuse andmise ja tõendite esitamise vajadust ei olnud maksuhalduril võimalik ette näha, sest selle üle esimese astme kohtus vaidlust ei käinud. Seega on uue tõendi alles ringkonnakohtus esitamine HKMS § 198 lg 3 alusel lubatav, sest see jäi varem esitamata kohtu vea tõttu. HKMS § 198 lg 2 p 2 kohaselt saab ringkonnakohus nimetatud tõendit ise hinnata ja tuvastada tolliväärtuse määramise õiguspärasuse. Tallinna Halduskohus nõudis 07.01.2013 määruses Maksuja Tolliametilt üksnes oma vastuväiteid kinnitavate tõendite, mitte aga kõigi maksuotsuse aluseks olnud tõendite esitamist. Samuti rikkus kohus HKMS § 59 lg-t 3 ja § 62 lg-t 1, jättes vastustajale selgitamata, et kohus peab tolliväärtuse põhjendamise küsimust oluliseks ega teinud ettepanekut esitada vastavaid tõendeid. Kuna vaidlus tolliväärtuse määramise üle puudus ja halduskohtu otsus oli selles osas vastustajale üllatuslik, ei saanud maksuhaldur esitada kohtu tegevusele ka vastuväidet HKMS § 90 alusel.

10. V S vaidleb 20.09.2013 kirjalikus vastuses vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses muutmata. Vastuapellatsioonkaebus on vastuoluline, sest ühelt poolt nimetatakse halduskohtu otsust täiesti õiguspäraseks, kuid samas heidetakse kohtule ette materiaalja menetlusõiguse normide eiramist. Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-74-11 tuginevad vastustaja järeldused HMS § kohaldamisest on ekslikud ning maksuhaldur ei saa apellatsioonimenetluses teha halduskohtule etteheiteid, et kohus ei juhtinud vastustaja

3-13-18 8(12) tähelepanu kõigi maksuotsuse aluseks olnud tõendite esitamise vajadusele, sest ta ei esitanud HKMS § 90 alusel esimese astme kohtus sellekohast vastuväidet kohtu poolt menetlusnormide rikkumisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt andis halduskohus vastustajale oma väidete ja neid kinnitavate tõendite esitamiseks piisavalt aega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt V. Si apellatsioonkaebuse väiteid (I), seejärel võtab seisukoha Maksuja Tolliameti vastuapellatsioonkaebuse väidete suhtes (II) ning viimasena lahendab menetlusosaliste taotlused (III).

I

12. Kaebaja apellatsioonkaebus puudutab üksnes MTA 06.12.2012 maksuotsusega määratud 1908,78 euro suurust aktsiisimaksu. V. S on tubakaaktsiisi tasumise kohustusega seoses kogu kohtumenetluse käigus esitanud sisuliselt üksnes vastuväite, et tema ei ole aktsiisi maksmiseks kohustatud isik. Selle põhjendamiseks on kaebaja viidanud soovile viia vaidlusaluseid sigarette kingituseks Rootsis elavatele sugulastele ning samuti asjaolule, et kõik sigaretid on temalt väärteomenetluse käigus konfiskeeritud. Apellatsioonkaebuses on V. S lisaks tõstatanud küsimuse, kuidas saab tubakaaktsiisi arvutus olla õige, kui maksuotsuses puudub sigarettide tolliväärtus, ning apellant on ka märkinud, et tal puudub piisav sissetulek, mille arvelt vaidlusalust maksunõuet tasuda, mistõttu tuleks maksuhalduril oma nõudest loobuda selle lootusetuse tõttu.

13. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et kõik kõnealused 23 200 sigaretti olid Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega pakendites ning kuulusid V. Sile või olid tema valduses (sh olid M. Ti käes olnud sigaretid V. Si kaudses valduses). Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti rõhutanud, et tubakaaktsiisi maksmise kohustus ei sõltu kuidagi sellest, millisel eesmärgil V. S sigaretid oma valdusesse võttis, ega ka sellest, et kõik sigaretid temalt väärteomenetluse käigus konfiskeeriti.

14. ATKEAS § 22 lg 1 p 4 kohaselt maksab aktsiisi isik, kes on rikkunud ATKEAS nõudeid mh aktsiisikauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. ATKEAS § 24 lg 12 näeb ette, et ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ATKEAS § 22 lg 1 p-s 4 nimetatud isikut, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olnud aktsiisikaupa. ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval ning maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.

ÜTS § 202 lg 3 kolmanda taande kohaselt tekib tollivõlg, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile ning võlgnikeks on isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult. Samasisulise regulatsiooni näeb ette ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23.04.2008 määruse (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik), art 46 lg 3 punkt c.

3-13-18 9(12)

15. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu hinnanguga, et V. S oleks pidanud kõnealuste Eesti maksumärkideta sigarettide tundmatu isiku käest enda valdusesse võtmisel mõistma, et tegemist on Eestisse ebaseaduslikult sisse toodud ehk ATKEAS § 57 lg

1 p-s 1 sätestatud rikkumise objektiks oleva kaubaga. Seejuures tuleb nõustuda maksuhalduri järeldusega, et valdamine ATKEAS § 24 lg 12 teise lause tähenduses võib seisneda nii otseses kui ka kaudses valduses, sest puudub igasugune alus arvata, et seadusandja oleks soovinud valdust ATKEAS tähenduses sisustada erinevalt AÕS §-s 33 sätestatust. Asjaolu, et sigarettide näol on tegemist aktsiisikaubaga ning Eestis seaduslikuks käitlemiseks peavad sigaretipakendid olema varustatud Eesti maksumärkidega, ei saanud V. Sile kui enda sõnul suitsetavale isikule olla kuidagi teadmata, sest tegemist on pikka aega kehtinud ja üldiselt teada oleva nõudega. Seega ei saa kuidagi nõustuda apellandi seisukohaga, et tema ei ole tubakaaktsiisi maksmiseks kohustatud isik. Maksukohustuse tekkimise hetkeks on maksuotsuses põhjendatult loetud 14.10.2012 ning ATKEAS § 24 lg 7 viimasest lausest tulenevalt ei lõppenud aktsiisimaksukohustus kauba konfiskeerimisel.

16. Maksukohustuse tekkimise ajal kohaldamisele kuulunud redaktsioonis nägid ATKEAS § 56 lg-d 1 ja 11 ette, et sigarettide aktsiisimäär koosneb fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast, kusjuures fikseeritud määr on 42,18 eurot ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast ning kokku makstakse aktsiisi mitte vähem kui 80 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS § 60 kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis, lähtudes sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal, kusjuures sigarettide levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga. Maksuotsuse kohaselt oli 2012. aastal sigaretipaki levinuim hind 2,43 eurot (vt lisaks http://www.emta.ee/index.php?id=4245). Maksuotsuses toodud arvutuskäigud on tubakaaktsiisi osas korrektsed ja arvutustehete aluseks võetud andmed kontrollitavad.

Kuna tubakaaktsiisi suurus ei sõltu ATKEAS §-st 56 nähtuvalt mitte kuidagi vaidlusaluste sigarettide tolliväärtusest, siis puudub halduskohtu otsuses V. Si viidatud vastuolu tollimaksu osas tehtud järeldustega ning halduskohtu otsusele pole põhjust ette heita ka ebapiisavat põhjendatust. HKMS § 165 lg 2 võimaldab halduskohtul piirduda nii vaideotsuse kui ka vaidlustatud haldusakti (s.o antud juhul maksuotsuse) põhjendustega nõustumisega, kui ta järgib haldusorgani argumentatsiooni ning kaebaja pole kohtumenetluses uusi väiteid või tõendeid esitanud.

17. Nõustuda ei saa seisukohaga, et halduskohus pidi otsuse tegemisel arvestama V. Si majandusliku olukorraga ja määrama HKMS § 168 alusel kindlaks tingimused otsuse täitmiseks. Maksuhaldur on õigesti viidanud, et HKMS § 168 käsitleb üksnes halduskohtu otsuse täitmise tingimuste kindlaksmääramist ja selle sätte rakendamise eelduseks on ka kaebuse rahuldamine. Maksuotsuse täitmise tingimuste määramine on maksuhalduri pädevuses ning vastavad tingimused on sätestatud vaidlusaluses MTA 06.12.2012 maksuotsuses (tl 12-17). Maksukohustuslase varaline seisund ei mõjuta temale maksu määramise õiguspärasust. Maksusumma määramine ei ole kaalutlusotsus ning maksuhalduril on seadusest tulenev kohustus muu hulgas määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja nõuda sisse maksuvõlad (MKS § 10 lg 2 p-d 2 ja 3). Makseraskustesse sattunud maksukohustuslasel on võimalik MKS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel taotleda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist või MKS § 114 lg 3 alusel maksuvõla kustutamist, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu. Samuti on

3-13-18 10(12) maksuhalduril õigus MKS § 128 lg 8 alusel loobuda maksuvõla sundtäitmisest muu hulgas juhul, kui summa sissenõudmine on maksukohustuslase maksejõuetuse tõttu lootusetu ning pankrotiavalduse esitamine ei ole otstarbekas. Kõik need võimalused puudutavad aga üksnes kindlakstehtud maksuvõla sundtäitmist ega mõjuta kuidagi vaidlusaluse maksuotsuse enda õiguspärasust, mistõttu ei ole need aspektid käesolevas vaidluses asjassepuutuvad.

II

18. Maksuja Tolliamet on vastuapellatsioonkaebuses rõhutanud, et üksnes halduskohtu poolse menetlusvea tõttu jäi esimese astme kohtus esitamata vaidlusaluste sigarettide tolliväärtuse määramise aluseks olnud andmed, mille põhjal väidetavalt leiti sarnaste kaupade tehinguväärtus V. Sile tollimaksu määramisel. Tollimaksu suuruse arvutamise osas on MTA 06.12.2012 maksuotsuses viidatud üksnes ÜTS art-le 28 ja art 29 lg-le 1, millest tuleneb, et aluseks võetakse imporditud kauba tehinguväärtus, ning vastav tolliväärtus 876,73 eurot ja maksumäär 57,6% on välja toodud tabelis 1 (maksuotsuse lk 4 – tl 15). Apellatsiooniastmes on vastustaja esitanud tabeli (kokku 628 rida – tl 131-170), millest nähtuvad perioodil 14.07.2012–14.10.2012 (s.o maksukohustuse tekkimise hetkele eelneva kolme kuu jooksul) deklareeritud sigarettide tehinguväärtused. Maksuhaldur selgitab, et maksuotsuse koostamisel võeti aluseks esitatud tabelis kajastuv (tl 141 ja tl 161) 18.09.2012 deklareeritud ja samuti Venemaalt imporditud „More Red“ sigarettide (680 tk) ühikuhind (1000 tk = 37,79 eurot). Euroopa Liidu integreeritud tollitariifistiku TARIC andmebaasist (http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/measures.jsp?Lang=et&SimDate=20140407 &Area=RU&Taric=2402209000&LangDescr=et) nähtuvalt on tubakat sisaldavate sigarettide (TARIC kood 2402 20 90 00) tollimaksumääraks 57,60%, nagu see kajastub ka vaidlustatud maksuotsuses toodud tabelis. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et kuivõrd täiendavate selgituste valguses on ilmne, et maksuotsuse koostamisel lähtuti sigarettide tolliväärtuse leidmisel tõepoolest maksuhalduri esitatud tabelis kajastuvatest andmetest, mida kinnitab ka arvutuskäigu n-ö klappimine (37,79 eurot × 23 200 tk / 1000 tk = 876,73 eurot × 57,6% / 100 = 505 eurot), siis ei ole maksuotsuse tühistamine tollimaksu määramise osas kokkuvõttes põhjendatud, vaatamata selles esinevatele olulistele põhjendamispuudustele. Maksuhaldur märgib õigesti, et kuivõrd maksusumma määramine (sh tolliväärtuse leidmine) ei ole kaalutlusotsus, siis on selge, et ka asja uuel otsustamisel määrataks sama maksusumma.

19. Ringkonnakohus peab siiski oluliseks rõhutada, et vaidlustatud maksuotsus on tollimaksu määramise osas selle sisuliselt olematu motiveerimise tõttu igal juhul formaalselt õigusvastane. Muu hulgas on maksuhaldur vastuapellatsioonkaebuses möönnud, et maksuotsuses tehtud viide ÜTS art 29 lg-s 1 sätestatud tolliväärtuse määramise alusele ei ole antud juhul üldse kohaldatav, sest kauba tehinguväärtus ei ole teada. Tuleb nõustuda, et kuivõrd puudub tõsikindel teave ka kõnealuste sigarettide tootjamaa kohta, siis tuleb aluseks võtta ÜTS art 31 lg-s 1 märgitud samalaadsete sigarettide ligikaudu samal ajal Eestisse importimisel deklareeritud tehinguväärtus (vt täiendavalt ÜTS rakendussätete – EÜ Komisjoni määrus 2454/93/EMÜ – lisas 23 „Tolliväärtusega seotud tõlgendusmärkused“ toodud selgitusi ÜTS art 31 lg 1 rakendamise kohta) ja seda on ka tehtud.

Maksuhalduri kriitika halduskohtu otsuse üllatuslikkuse osas on suures osas põhjendamatu. Asja läbivaatamise piirid määravad ära kaebuse nõue ja kaebuse alus, mitte kaebuse õiguslikud põhjendused. Vaidlustatud maksuotsuse motiveerimispuudused tolliväärtuse ja tollimaksu määramise osas on ilmselged. Halduskohus ei ole tuginenud ühelegi uuele asjaolule, mis ei saanud haldusorganile olla teada. Ringkonnakohus peab küll võimalikuks arvestada maksuhalduri esitatud täiendavate andmetega, kuid seda esmajoones põhjusel, et ka asja uuel otsustamisel annaks maksuhaldur samasisulise haldusakti, mistõttu ei oleks

3-13-18 11(12) maksuotsuse tühistamine selles osas otstarbekas. Riigikohus on 29.11.2012 otsuses nr 3-3-1- 29-12 (p 25) leidnud, et olukorras, kus vaidlustatud haldusakt on põhjendamispuudustest tulenevalt formaalselt õigusvastane, kuid sisuliselt siiski õiguspärane, võib selle HMS § 58 alusel jätta tühistamata, kuid asjakohane on rahuldada kaebus osaliselt ning tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasus, kusjuures tegemist ei ole kaebuse piiridest väljumisega. Seda arvestades tuleb ka käesoleval juhul piirduda maksuotsuse osaliselt (tollimaksu käsitlevas osas) õigusvastaseks tunnistamisega.

III

20. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb V. Si apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.02.2013 otsus aktsiisimaksu puudutavas osas muutmata. HKMS §

200 p 3 alusel rahuldab ringkonnakohus Maksuja Tolliameti vastuapellatsioonkaebuse osaliselt ning muudab Tallinna Halduskohtu 28.02.2013 otsust tollimaksu puudutavas osas selliselt, et MTA 06.12.2012 maksuotsus tunnistatakse tollimaksu tasumiseks kohustamise osas õigusvastaseks. Ülejäänud (s.o kaebaja menetluskulude vastustajalt osalist väljamõistmist puudutavas) osas jääb halduskohtu otsus muutmata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5).

HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et V. Si eest on Roman Kermas tasunud halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 92,16 eurot (tl 19). Apellatsioonkaebuse esitamisel nõutavast riigilõivust on V. S vabastatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2013 määrusega ning sama määrusega on temale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutanud advokaat V. Murde on esitanud ringkonnakohtule 20.03.2014 taotluse määrata asjas osutatud riigi õigusabi tasuks kokku 460,80 eurot (sh käibemaks 76,80 eurot). Taotluse kohaselt on advokaat kulutanud apellatsioonkaebuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks käesolevas asjas kokku 8 tundi (28.06.2013 – 2 tundi; 01.07.2013 – 2 tundi; 20.09.2013 – 2 tundi; 17.02.2014 ja 20.03.2013 kokku 2 tundi). V. S on 24.03.2014 oma allkirjaga kinnitanud tutvumist esindaja poolt koostatud tasutaotlusega.

22. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks advokatuuri juhatuse kinnitatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.

Käesoleval juhul on RÕS § 22 lg 6 järgi asjassepuutuv Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise

3-13-18 12(12) ulatus ja kord“ osaliselt 07.05.2013–31.08.2013 ja osaliselt 01.09.2013–31.12.2013 redaktsioonis, samuti Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013 otsusega kinnitatud samanimeline kord osaliselt 01.01.2014–16.03.2014 ja osaliselt ka alates 17.03.2014 kehtivas redaktsioonis. Kuni 31.12.2013 kehtinud korra p-de 37, 38 ja 41 kohaselt oli esindaja tasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise eest kuni 31.08.2013 iga poole tunni kohta 18 eurot ja alates 01.09.2013 iga poole tunni kohta 30 eurot. Alates 01.01.2014 kehtiva korra p-de 42, 44 ja 49 kohaselt on esindaja tasu iga poole tunni kohta 30 eurot. Mõlema korra p 1 kohaselt on tasu arvestamise minimaalmääraks pool tundi. Samuti näevad varasema korra p 2 ja kehtiva korra p 4 ühetaoliselt ette, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks.

23. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi osutaja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja kulutatud aeg mõistlik. Taotluses märgitud summad vastavad korra kohaldamisele kuuluvates redaktsioonides sätestatule ning taotlusele on lisatud riigi õigusabi saaja kinnitus sellega tutvumise kohta. Seega tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 460,80 eurot koos käibemaksuga (s.o 8 pooltundi × 18 eurot + 8 pooltundi × 30 eurot = 384 eurot + käibemaks 20%). Kohtuotsuse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi Eesti Advokatuur.

24. Maksuja Tolliamet vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuma ei pidanud ega ole taotlenud ka muude menetluskulude hüvitamist. Kuna ringkonnakohus jätab V. Si apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vastustajalt apellatsiooniastmes kantud menetluskulusid välja ei mõisteta, jäävad menetlusabi saaja menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman