3-13-1479/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1479 Haldusasi K P i kaebus Eesti Töötukassa poolt põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – K P Vastustaja – Eesti Töötukassa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K P i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta K P i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. oktoobri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-1479 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.05.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-1479 2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K P esitas 06.12.2010 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks. Eesti Töötukassa võttis 16.12.2010 otsusega nr TA10-0220740 K P i samal kuupäeval töötuna arvele. Eesti Töötukassa 07.06.2011 otsusega nr TA11-0090094 lõpetati K P i töötuna arvelolek seoses tema teenistusse ennistamisega. Töötuna arveloleku lõpetamise päevaks oli 28.04.2011.

2. K P esitas 09.07.2013 halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks summas 282,72 eurot. Kahju põhjustati kaebaja töötuna arveloleku ajaks töötutoetuse määramata jätmisega. Ajavahemikul 06.12.2010-28.04.2011 ei määratud vastustaja poolt kaebajale töötu abiraha, kuna vastustajale oli teada, et kaebaja vaidlustas kohtus teenistusest vabastamise käskkirja. Töötuna arveloleku ajal oleks pidanud kaebajale töötu abiraha määrama. Tookord väitis vastustaja, et töötu abiraha määramisel peaks selle hiljem teenistusse ennistamise vaidluses positiivse kohtulahendi puhul saadavast hüvitisest maha arvama.

Vastustaja selline seisukoht on ekslik. Vastustaja ei saa lähtuda sellest, et kaebaja ei esitanud avaldust töötu abiraha saamiseks, sest kaebajale esitati selles küsimuses ekslikku informatsiooni. Tol ajal ei olnud kaebajal emotsionaalsete põhjuste tõttu võimalik esitada kohtule nõuet töötu abiraha määramiseks, sest kaebaja oli tegevuses nii tööle ennistamise (haldusasi nr 3-10-2992) kui ka materiaalse kahju väljamõistmise (haldusasi nr 3-11-2435) menetlustega.

3. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Töötutoetuse taotlemise ja maksmise tingimused on sätestatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduses (TTTS). TTTS § 28 lg 1 kohaselt esitab töötu töötutoetuse taotlemiseks Eesti Töötukassale nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid. Vastavalt TTTS § 29 lg-le 1 teeb Eesti Töötukassa otsuse toetuse määramise kohta kümne päeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. Kuna kaebaja töötutoetust ei taotlenud, polnud vastustajal võimalik talle seda määrata. Pädev ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja oleks pidanud töötuna arveloleku ajal töötu abiraha tingimusteta määrama. Kaebajal puudusid takistused vajaliku avalduse esitamiseks. Kaebaja puhul on tegemist õigusteaduse eriala omandanud isikuga. Pealegi käis ta iga 30 päeva jooksul Eesti Töötukassas vastuvõtul. Avalduse esitamine töötutoetuse taotlemiseks ei ole kindlasti tegevus, mis nõuaks erilist emotsionaalset pingutust. Vastustaja ei ole esitanud kaebajale töötutoetuse osas valeinformatsiooni või puudulikku infot.

4. Tallinna Halduskohtu 29.10.2013 otsusega jäeti K P i kaebus rahuldamata. Kohus tugines otsuse tegemisel alljärgnevale:

1) TTTS § 6 lg 1 kohaselt toimub töötuna arvelevõtmine isiku isikliku pöördumise alusel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas 06.12.2010 töötukassale avalduse töötuna arvelevõtmiseks ning esitatud taotlus rahuldati. TTTS § 28 lg 1 näeb selgesõnaliselt ette, et töötutoetuse taotlemiseks tuleb töötul esitada Eesti Töötukassale nõuetekohane avaldus. Seega ei ole töötuna arvelevõtmise avalduse esitamine käsitletav töötutoetuse taotlemise avaldusena. TTTS §

6 lg 2 ja § 28 lg 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrustest nähtub, et tegemist on sisult erinevate avaldustega. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et töötuna arvelevõtmise avaldust tuli käsitleda ka tahteavaldusena töötutoetuse taotlemiseks. TTTS § 2 lg 3 kohaselt on töötuks isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Sellest legaaldefinitsioonist ei saa järeldada, et töötu staatust vääramatult iseloomustavaks asjaoluks on töötutoetuse saamine; 2) TTTS § 26 lg 1 kohaselt on töötutoetust õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.

3-13-1479 3(4) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei esitanud töötutoetuse taotlemiseks avaldust koos nõutavate dokumentidega. Seega ei ole vastustaja kontrollinud, kas kaebuse esitajal olid tema töötuna arveloleku ajal täidetud töötutoetuse saamise eeldused; 3) menetlusosaliste arutlused, mis viitavad, nagu saaks käesoleval ajal tulla üldse kaalumisele töötutoetuse määramine kaebajale nö tagantjärele, on põhjendamatud ja vastuolus TTTS regulatsiooniga; 4) kaebaja arvates on töötutoetuse eesmärgiks minimaalsel määral toimetuleku tagamine tööst ilmajäänud inimesele (toimetuleku toetus). TTTS sellist käsitlust ei toeta ning seaduse seletuskirja kohaselt on töötutoetuse eesmärgiks motiveerida töötut tööd otsima ning võimalikult kiiresti tööle naasma. TTTS § 26 lg 2 kohaselt ei võeta töötutoetuse puhul sissetulekuna arvesse näiteks sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust, riikliku peretoetuste seaduse alusel makstavaid peretoetusi jne; 5) ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, millist informatsiooni kaebajale vastustaja poolt anti. Usutav ja veenev ei ole kaebaja väide, et kuivõrd ta ise töötutoetuse taotlemiseks avaldust ei esitanud, siis ta ei olnud töötutoetuse saamise võimalusest teadlik. Kaebaja on ise oma seisukohtades märkinud, et jättis töötutoetuse avalduse esitamata, arvates, et see nõutakse temalt teenistusse ennistamisel tagasi. Kaebaja puhul on tegemist õigusteadmistega isikuga, kelle puhul ei ole ülemäärane eeldada, et isik on teadlik töötutoetusest või töötukindlustusest. 19.09.2013 menetlusdokumendis leiab kaebaja, et tegemist võis olla valeinformatsiooni esitamisega vastustaja ametnike poolt, mistõttu ta jättis töötutoetuse taotlemata, või ka kaebaja meeleheitel seisundiga töökoha kaotamise pärast. Need oletuslikud väited ei ole veenvad. Kaebaja töötuna arveloleku aeg ei olnud nii lühiajaline, mille vältel võiks kaebaja väljatoodud emotsionaalsed põhjused avaldada mõju kaebaja tegevusele; 6) täitmata on üks kahjunõude rahuldamise eeldustest: puudub vastustaja õigusvastane tegu. Seega puudub vajadus kontrollida teiste riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu; 7) kaebusele lisatud e-kirjavahetus vastustajaga 2013. aastal ei tõenda, et Eesti Töötukassa on kontrollinud ja kinnitanud kaebaja õigust töötutoetusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. K. P palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.10.2013 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Olukord, mille vastustaja või kaebaja ise tookord lõi, ei pruukinud küll kaasa tuua õigusrikkumist vastustaja poolt, mis aga ei tähenda, et kaebajal polnud tookord seaduslikku õigust toetatud olla. Kuna kaebaja pöördus kohtu poole, oleks vastustajal olnud võimalik viga parandada, so kaebaja õigused taastada. Kaebaja õiguste taastamata jätmine on toonud kaasa materiaalse kahju, sest vastustaja ei pakkunud halduskohtumenetluses kaebajale vaidlusaluse summa väljamaksmist. Kohus ei teinud kaebajale või vastustajale konkreetseid ettepanekuid kaebaja õiguste taastamiseks. Kaebuse rahuldamata jätmine tõi kaebajale kaasa materiaalse kahju. Kui kaebaja avastas vea (töötutoetuse saamiseks avalduse esitamata jätmine) ning pöördus kohtu poole, ei saanud jätta kaebust rahuldamata. Kohtu viited peretoetustele jms ei ole asjakohased. On tõendatud, et kaebaja ennistati tööle. Seega on tõendatud ka asjaolu, et kaebaja oli töötu ning oleks pidanud saama toetusi. Kui kaebajalt laekus kaebus, oleks tulnud seda käsitleda kui soovi töötutoetus tagantjärele välja maksta ning kaebaja tookordsed õigused taastada.

3-13-1479 4(4)

6. Eesti Töötukassa palub jätta K. Pi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2013 otsus muutmata. Tallinna Halduskohtu 29.10.2013 otsus on õiguspärane, kaalutletud ning vastab menetlusja materiaalõiguslikele normidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud tõendeid või õiguslikke väiteid, mis võiksid tuua kaasa teistsuguse kohtuotsuse tegemise. 8. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatule märgib ringkonnakohus, et kaebaja pöördus kohtu poole varalise kahju hüvitamise nõudega. Kohus on kaebuse nõudega seotud ning kohus ei saanud kaebust käsitleda kui nõuet vastustaja kohustamiseks maksta tagantjärele välja töötutoetus. Kohtule esitatud kaebust ei saa võrdsustada TTTS § 28 lg-s 1 sätestatud töötutoetuse maksmise avaldusega. Kuna kohus tuvastas õigesti, et kaebaja töötuks olemise ajal avaldust töötutoetuse saamiseks ei esitanud, samuti ei ilmnenud kohtumenetluses, et kaebajat oleks mingil viisil eksitatud töötutoetuse avaldust mitte esitama, jäi kahju hüvitamise kaebus põhjendatult rahuldamata. Kohtumenetluses ei oma tähtust, kas kaebajal oli õigus töötutoetust saada, vaid oluline on, kas kaebaja asus oma õigust nõuetekohaselt realiseerima. Kahjunõude esitamine olukorras, kus isik töötuna toetust ei taotlenud, ei ole sobiv õiguste realiseerimise viis. 9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets