3-12-2312/169 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2312

Haldusasi

SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloo-

giaühing kaebus Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012

otsuse nr 51 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti

Ornitoloogiaühing, esindajad Siim Vahtrus ning

Silvia Lotman ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing

esindaja Veljo Volke

Vastustaja – Paldiski linn, esindaja v.adv Silja Holsmer

Kolmas isik – Balti Gaas OÜ, esindaja Marti Hääl

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindajad

Maiu Paloots, Rein Urman ja Irma Pakkonen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.10.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloo-

giaühing apellatsioonkaebus ja esialgse õiguskaitse

taotlus

Asja läbivaatamine

31.03.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing apellatsioonkae-

bus Tallinna Halduskohtu 30.10.2013 otsuse tühistamiseks haldusasjas nr 3-12-2312 ra-

huldamata ja kohtuotsus muutmata.

2. Jätta SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esialgse õigus-

kaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse p 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 235 ja 252 lg 7) ning ülejäänud osas kassatsioonkaebuse 30

päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2014, välja

arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-12-2312

2(19)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paldiski Linnavolikogu algatas 20.01.2010 otsusega nr 17 Paldiski linna haldusterritoo-

riumil olulise ruumilise mõjuga objekti (ORMO) – Balti Gaas OÜ veeldatud loodusliku maa-

gaasi (LNG) imporditerminali (mahutipark ja sadamarajatised ning muu vajalik infrastruk-

tuur) teemaplaneeringu koostamise. Koos teemaplaneeringu algatamisega algatati ka kesk-

konnamõju strateegiline hindamine (otsuse nr 17 p 2). Teemaplaneeringu kohaselt veetakse

veeldatud maagaas kohale tankerites ja laondatakse terminali mahutites temperatuuril –165oC.

Arvestades rahvusvahelises koostöös rajatavat Eesti-Soome gaasitrassi, on Paldiskis Pakri

poolsaare idarannik terminali ainumõeldavaks asukohaks.

2. Paldiski Linnavolikogu kehtestas 27.09.2012 otsusega nr 51 Paldiski LNG terminali

teemaplaneeringu.

Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel on teostatud mahukaid uuringuid Eesti ja Soome gaasi-

võrkusid ühendava rajatise nn Baltic Connectori võimalike asukohtade osas ja jõutud järeldu-

sele, et Eestis on objektiivsemalt parimaks lähtekohaks Paldiski linna haldusterritoorium

(Paldiski poolsaare idapoolne osa). OÜ Balti Gaas tellis veebruaris 2010 Ramboll Grupp’ilt

LNG terminali asukohavaliku uuringu, paludes võrrelda 3 erineva terminali asukohta Paldis-

kis Pakrineemel, Muugal ja Inkoos (Soome). Uuring tunnistas 21 erinevast kriteeriumist läh-

tudes parimaks asukohaks Paldiskis Pakrineeme piirkonna. Seega on täidetud planeerimissea-

duse (PlanS) § 292 lg-s 4 sätestatud nõue.

Keskkonnaamet (KKA) on 19.07.2012 kirjas nr HJR 6-8/12/30779-47, mis kiitis heaks LNG

terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande, detailselt

kirjeldanud KSH programmi koostamise ja heakskiitmise, aruande koostamise, avalikustami-

se, aruande täiendamise ja korduva avalikustamisega seotud toiminguid.

Eeldada võib, et sadamat külastab mitte rohkem kui 2 tankerit kuus. Selline laevaliikluse

koormus ei ole võrreldav oma akvatooriumi ja laevateedega Pakri linnuala sees tegutsevate

Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama laevaliikluse intensiivsusega. Seire ei ole tuvastanud laeva-

tamisest tekkivat negatiivset mõju linnuliikidele. KSH käigus on tuvastatud, et kavandatav

tegevus ei avalda olulist mõju kaitstavatele linnuliikidele, v.a aul, kellele avalduva mõju lee-

vendamiseks on välja pakutud meede. Krüüslite pesitsusala asub planeeringualast lindudele

ohutus kauguses. Samuti ei kasuta krüüslid planeeringuala mereakvatooriumi toitumiseks.

Ornitoloogiaekspert Tiit Randla hinnangul võib üksikute lindude sattumine planeeringualale

olla juhuslik ega kujuta neile ohtu.

3-12-2312

3(19)

Terminal eelistatakse alternatiivide kaalumisel ehitada klindipealsele alale, mis aitab säilitada

Keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja liblikaliikide elukoha.

Osapoolte koostöös välja töötatud planeeringulahendus tagab Pakri linnu- ja loodusalal kaits-

tavate loodusväärtuste säilitamise kavandatud tegevuse elluviimisel, kui rakendatakse kõiki

KSH aruandes välja pakutud leevendusmeetmeid.

Asjaolu, et detailplaneeringuala hõlmab osaliselt ka Natura 2000 alasid, ei välista sellel terri-

tooriumil majandustegevust ja ehitamist.

LNG terminali teemaplaneeringu koostamisel ja KSH hindamisel töötati läbi 3 erinevat alter-

natiivset lahendust, mida võrreldi omavahel 5 parameetri osas (riigi energeetiline julgeolek,

sotsiaalmajanduslik kasu, mõju III kaitsekategooria ööliblikatele, mõju II ja III kaitsekategoo-

ria taimeliikidele (sh Natura võtmeliigid), mõju linnustikule (sh Natura võtmeliigid)). Võrdlus

võimaldas leida optimaalseima ja keskkonnale vähimat mõju avaldava lahenduse. Veeldatud

maagaasi terminali võimalikust ohuriskist tulenevalt on selle asukoht valitud eemale inima-

sustusest.

3. SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitasid 02.11.2012 Tal-

linna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012 otsuse nr 51 tühistamiseks.

1) KSH käigus ei ole piisava põhjalikkusega välja selgitatud keskkonnale avalduvad mõjud

ja puudub kindlus, et olulistele loodusväärtustele on välistatud negatiivne mõju.

2) Kuna keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 45

regulatsiooni aluseks on Euroopa Liidu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg 3, on

oluline ka Euroopa Kohtu (EK) seisukoht. EK leidis kohtuasjas nr C-127/02, et kava või pro-

jekt on lubatav, kui see ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. EK kohtuasjas C-

127/02 ja järgnevates lahendites antud tõlgenduse kohaselt tuleb Natura aladele avalduva mõ-

jude hindamise (nn Natura hindamise) käigus parimatest teadussaavutustest lähtudes hinnata

kõiki planeeringu võimalikke mõjusid Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Hin-

damise käigus tuleb kõrvaldada kõik teaduslikust seisukohast põhjendatud kahtlused mõju

ilmnemise suhtes. KSH ei vasta EK väljendatud kriteeriumitele.

3) Linnustiku kohta puuduvad ajakohastatud ja usaldusväärsed andmed. KKA kiitis

19.07.2012 KSH aruande heaks tingimusel, et edaspidi teostatakse alal linnustiku seiret. Sei-

rekava eesmärgiks ei olnud linnustiku seire teostamine pärast planeeringu kehtestamist, vaid

andmete kogumine enne planeeringu kehtestamist. KSH aruandes on esitatud puudulikud

andmed auli ja krüüsli kohta ja seega ei ole järeldused linnustikule avalduva rajatise mõju

kohta usaldusväärsed. Analüüsimata on, millist mõju võib LNG terminali ja koostootmisjaama

rajamine tegelikult sealsele aulipopulatsioonile avaldada. Ekspertarvamusest selgub, et LNG

terminalil on tõenäoliselt selge kahjulik mõju krüüslipopulatsioonile Eestis. Puudulikud on

andmed linnuliikide kohta – märgitud on ka teiste linnuliikide elunemist planeeringualal, kuid

jäetud märkimata täpsem asukoht. Linnuloendus viidi läbi 2009. a suvel, mistõttu ei nähtu

talvituvate ja rändpeatusel läbivate linnuliikide olukord, kuid viimased moodustavad olulise

osa Natura 2000 Pakri linnuala kaitse-eesmärkideks olevatest liikidest. Puudulik on teemapla-

neeringu alale jäävate linnuliikide elupaigatüüpide keskkonnamõjude analüüs. Ca 900 m pik-

kune tankerkai rajatakse otse liivamadala kui kaitstava elupaigatüübi peale, kuid aruandes

leiti, et oluline mõju puudub. Piisavalt ei ole uuritud LNG terminali ja koostootmisjaama ra-

jamisega kaasnevat mõju taimestikule. KSH aruande p 8.3 kohaselt tuleb ehitusalale jääv tai-

mestik ümber istutada, kuid nende liikide ümberistutamise praktika Eestis puudub. KSH

aruandes puudub asjakohane ja piisav hinnang mõjudele, mida avaldaks planeeritav rohevõr-

gustiku rohekoridori muutmine.

3-12-2312

4(19)

4) Keskkonnamõju hindamisel ei ole lähtutud planeeringu alusel lubatavast maksimumtege-

vusest. Algselt planeeritakse sadamat külastama 2 tankerit kuus, kuid kaugemas perspektiivis

peetakse võimalikuks vastavalt gaasitarbimise suurenemisele LNG kompleksi laiendada. Koos

LNG terminaliga kavandatakse rajada ka elektri ja soojuse koostootmisjaam võimsusega vä-

hemalt 80 MW. Sellise käitise rajamiseks on nõutav keskkonnakompleksluba vastavalt Vaba-

riigi Valitsuse 07.05.2002 määruse nr 150 „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevus-

valdkondade ja künnisvõimsuste kehtestamine“ § 1 lg 1 p-le 3. Täpsemalt ei ole käsitletud 90

m kõrguse heitgaasi põlemise korstna rajamisega seotud mõju, koostootmisjaama käitamise

mõju välisõhule, saasteainete levikut ning kavandatavate elektriliinide ja soojustrasside mõju

keskkonnale. Samuti on vaid põgusalt käsitletud, et koos terminaliga rajatakse uus sadam,

kuid selle keskkonnamõju ei ole piisavalt uuritud. KSH aruandes ei ole arvestatud ettevõtte

tegevusega kaasnevate suurõnnetuste riski.

5) Nii KeHJS § 40 lg 4 p 6 kui loodusdirektiivi art 6 lg 3 näevad ette, et arvestada tuleb ku-

mulatiivset mõju teiste projektidega. KSH aruande p-s 5.15 Pakri tuulepargi osas on käsitletud

üksnes potentsiaalset kumulatiivset mõju Pakri piirkonna põhjaveele. Paldiski sadamate osas

on vaid üldsõnaliselt viidatud KSH aruannetele, mille kohaselt need ei oma kaitstavatele ala-

dele ja liikidele mõju. Seega KSH aruandes puudub kumulatiivsete mõjude analüüs. Kumula-

tiivne mõju võib tähendada ka liituvast keskkonnamõjust tulenevat negatiivset mõju. Väide, et

vaidlusaluse teemaplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub negatiivne keskkonnamõju,

ei ole usaldusväärne. Vaidlusaluse teemaplaneeringu KSH raames ei ole hinnatud mõjusid,

mis tulenevad sadama, terminali ja koostootmisjaama kogumõjust kaitstavatele aladele ja lii-

kidele. Olukorras, kus Pakri poolsaarel asuvad juba koos Paldiski Lõuna- ja Põhjasadam, Pak-

ri tuulepark ning kavandatakse veel juurde Paldiski LNG terminali koos sadama ja koostoot-

misjaamaga, on tõenäoline, et neil on kaitstavatele liikidele oluline kumulatiivne mõju, eriti

piirkonnas elutsevate ja ala kasutavate kaitsealuste linnuliikide puhul.

6) KKA pidanuks KeHJS § 42 lg 3 p-de 2 ja 4-6 kohaselt jätma KSH aruande heaks kiitma-

ta. Aruanne ei olnud isegi KKA arvates teemaplaneeringu mõjude väljaselgitamiseks piisav

(vt KKA 19.07.2012 kirja nr 6-8/12/30779-48, milles viidatakse puudustele linnustikku puu-

dutavate mõjude hindamises).

7) Euroopa Ühenduse koostatud Balti energiaturu ühendamise plaani lõppraportis on esita-

tud märge Tallinnasse või Paldiskisse terminali rajamise võimaluse kohta, ent vastav projekt

on esitatud loetelus investeeringutest, mille osas raport soovitab edasist analüüsi. Seega ei

kohustata raportis terminali rajama Tallinnasse või Paldiskisse.

8) Üldplaneeringu teemaplaneering ei ole õiguspärane vahend terminali planeerimiseks.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-s 3 loetletud ülesanded puudutavad üldisi planeeringuga

lahendatavaid küsimusi, mille hulka ei kuulu konkreetse tehnorajatise planeerimine. Kehtiva

üldplaneeringu muutmine ei ole lubatud teemaplaneeringuga (PlanS § 8 lg 2 p 1). Vaidlusalu-

se teemaplaneeringuga on muudetud planeeritava ala juhtotstarvet, rohekoridori laiust ja asu-

kohta. Kuna PlanS § 7 lg 3 p 10 kohaselt on tehnorajatise paigutuse määramine maakonnapla-

neeringu ülesanne, ei ole vaidlustatud teemaplaneering kooskõlas Harjumaa maakonnaplanee-

ringuga. Terminali rajamise potentsiaalsed mõjud ulatuvad väljapoole kohaliku omavalitsuse

piire ja puudutavad riiklikke huve (sh Natura 2000 võrgustiku kaitsmine).

9) KSH aruandes on eeldatud, et Pakri neem on LNG terminali ainumõeldav asukoht. Asu-

kohavalikul ei ole järgitud planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid asukohtade eelvaliku

teostamiseks (PlanS § 292 lg 9 ja 11). Asukoha eelvalikust tuleb avalikult ajalehes teavitada,

korraldada avalikke väljapanekuid ja avalik arutelu, ning tutvustada ajalehes eelvaliku tule-

musi. Olulise ruumilise mõjuga objekti puhul tuleb planeeritava maa-ala suurus määrata koos-

3-12-2312

5(19)

töös maavanema ja KKA-ga, kui asukoht valitakse üldplaneeringu alusel (PlanS § 292 lg 6 p

1), kuid KKA-lt ei ole seisukohta küsitud. Vaidlusalusel planeeringul puudub KKA kooskõ-

lastus ja ka kaitseala valitsejana ei andnud KKA nõusolekut planeeringu kehtestamiseks. KKA

andis kirjaga nr HJR 6-5/11/30779-24 planeeringule tingimusliku kooskõlastuse ja 25.09.2012

kirjas nr HJR 6-5/12/30779-52 viitab kaitseala valitsejana oma varasematele kirjadele. Seega

on rikutud PlanS § 17 lg 2 p 2 ja looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 p 5. Seetõttu on tee-

maplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane.

10) Tulenevalt LKS § 38 lg-st 2 ulatub teemaplaneeringu alale ja ranna piiranguvööndisse

jääva metsamaa territooriumil ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini, kuid teemaplaneering

seda ei arvesta ja metsamaa alale ehk ehituskeeluvööndisse on planeeritud tootmismaa. Sellele

alale planeeritakse lisaks LNG mahutitele ja seadmetele elektri ja soojuse koostootmisjaama,

gaasikompressorjaama, admin-olmeblokki ja heitgaasi põletamise korstnat. Seetõttu on tee-

maplaneering õigusvastane LKS § 38 lg-de 2 ja 3 alusel.

11) Eksitud on avalikkuse kaasamise nõuete vastu. Teemaplaneering võeti vastu ja suunati

avalikule väljapanekule enne KSH aruande heakskiidu saamist, kuid aruanne tuleb koostada ja

heaks kiita enne planeeringu vastuvõtmist.

12) KKA poolt heakskiidetud KSH aruanne tervikuna ei ole planeeringu koostajale edasises

planeerimismenetluses järgimiseks kohustuslik, vaid seda tuleb strateegilise planeerimisdo-

kumendi koostamisel „arvesse võtta“ (KeHJS § 43 p 1 ja KeHJS § 42 lg 5). KSH aruande

heakskiitmine ei ole haldusakt. KSH aruande heakskiitmine ei tekita, muuda või lõpeta hal-

dusväliste isikute õigusi, seega ei vasta see haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 51 loetletud

haldusakti tunnustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-07-1306 ja Tartu Halduskohtu

otsus nr 3-09-930).

13) Oluline on ka teemaplaneeringu alal ja lähedal asuvate loodusväärtuste kui terviku säili-

tamine. Planeeringualal ja selle lähiümbruses leidub lisaks Natura 2000 võrgustiku raames

kaitstavatele loodusväärtustele ka teisi kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealused taime- ja libli-

kaliigid, Pakri maastikukaitseala). Samuti läbib ala maakonna rohevõrgustiku osaks olev ro-

hekoridor. Teemaplaneeringule vastava mahuka tehnilise kompleksi rajamine on looduskaitse

seisukohast piirkonda hävitava mõjuga, kuid seda ei ole KSH aruandes arvestatud.

14) Pakri maastikukaitseala (MKA) kaitse-eesmärgiks on haruldaste ja teadusliku väärtusega

geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning elusloodu-

se koosluste kaitse. Planeeringualal asub kaitseala vöönd, mis hõlmab Pakerordi-Leetse pae-

kalda astangut. Teemaplaneeringu kohaselt rajataks terminali juurde kuuluv kai paekalda as-

tangu alla, mahutid ja muud tehnovõrgud aga selle peale, neid kahte ühendavad torud aga üle

astangu. Teemaplaneeringuga ei ole ettenähtud tehnorajatiste rajamine kooskõlas MKA kait-

se-eesmärkidega. Maandamata on ka KSH aruandes toodud risk, et torustike teest kaugemale

ehitamise korral võib tegevus klinti kahjustada ja mõjuda visuaalselt häirivalt. Maastikukait-

sealal esinev Balti klint kuulub UNESCO maailma looduspärandi ootenimekirja. Isegi kui

ehitustegevusega ei kahjustata klindi praegu jälgitavat paljandit, kaotab see suure tööstusliku

objekti rajamisega oma senise loodusliku ja looduspärandi väärilise välisilme, kuna LNG kai

ja maismaale kavandatav taristu (sh kavandatav elektri ja soojuse koostootmisjaam) on nähtav

(ja maastikus domineeriv) nii Pakri pangalt kui merelt. Gaasimahutite süvistamist klindi sisse

tuleb aga lugeda looduspärandi füüsiliseks kahjustamiseks.

15) Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad kesk-

konnatingimused“ kohaselt planeeringualale jääva rohevõrgustiku rohekoridori osas tuuakse

KSH aruandes välja, et klindialuse rohekoridori laius väheneb mõlema planeeringualternatiivi

3-12-2312

6(19)

puhul. Ilmselgelt mõjutavad rohekoridori laiuse vähendamine ning tehnilise infrastruktuuri

sellest „läbi ehitamine“ rohekoridori negatiivselt.

16) KSH koostamisel oleks tulnud hinnata ning aruandes välja tuua mh koostootmisjaama

mõju välisõhule (sh müra) ning looduskeskkonnale (sh kaitstavatele loodusobjektidele), ka-

vandatava koostootmisjaama korstna mõju (sh visuaalne mõju) ja mõju kaitstavatele loodu-

sobjektidele, samuti teede, elektriliinide jt terminali teenindavate rajatiste mõju. LNG termina-

liga seonduva laevaliikluse trass ei kattu olemasolevate laevateedega, kujutades endast sisuli-

selt uut häiringut.

17) Lisaks detailplaneeringutele menetletakse hetkel veel LNG terminali kai vee erikasutus-

luba. Vee erikasutusloa menetluses on küll täiendav keskkonnamõjude hindamine algatatud,

ent selle raames ei ole kohustust selgitada välja mõjusid, mis ei ole loa esemega otseselt seo-

tud.

18) LNG terminalile, mis on olulise ruumilise mõjuga objekt, leidub võimalikke asukohti

mitme erineva kohaliku omavalitsuse territooriumil. Sarnase LNG terminali rajamiseks toimu-

sid haldusmenetlused veel ka Muugal ja Sillamäel. Olukorras, kus ORMO võimalik asukoht

asub mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil, kohaldub selle asukohavalikule PlanS § 292

lg 3 asemel erisättena PlanS § 292 lg 5. Kuna regionaalse LNG terminali võimalikud asukohad

on erinevate kohalike omavalitsuste territooriumidel, oleks tulnud asukohavalik langetada kas

omavalitsuste ülese üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga.

19) Isegi kui Ramboll Grupp uuring on loodusteaduslike ja insener-tehniliste järelduste osas

korrektne, on selles esitatud lõppjäreldus keskkonnaõiguslikke aspekte silmas pidades vale.

Uuringu punktis 10.7.1. tuuakse välja, et ala kattub osaliselt Natura 2000 võrgustiku alaga.

Uuringu koostajad teevad selle pinnalt samas ebaõige järelduse, nagu ei välistaks see terminali

rajamist asukohta, vaid et vajalik on Euroopa Komisjoni luba. EL direktiivi 92/43/EMÜ art 6

lõike 3 ja seda ülevõtva KeHJS § 45 lõike 3 ja 4 alusel oleks õige järeldus, et tegemist ei ole

sobiva asukohaga (võimaliku alternatiiviga), kuna Natura alasid negatiivselt mõjutava planee-

ringu võib kehtestada erandkorras vaid teiste alternatiivsete lahenduste puudumisel.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada vaidlustatud haldu-

sakti kehtivus kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis 12.11.2012

määrusega taotluse rahuldamata, kuna teemaplaneeringu kui kehtiva haldusakti alusel ei saa

ehitustegevus koheselt toimuma hakata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.12.2012 määruse-

ga halduskohtu 12.11.2012 määruse muutmata.

Kaebajad märkisid 14.06.2013 kohtuvaidluse teesides, et kohus ei saa tõenäoliselt kontrolli-

da, kas eksperdi väited mõju avaldumise kohta on õiged, kuid saab kontrollida, kas ja kuidas

eksperdi väited on põhjendatud ning kas hinnang mõju olulisuse kohta peab paika. Euroopa

Kohus leidis hiljutises kohtuasjas C-258/11, et hinnang, nagu oleks esinev negatiivne mõju

vähene, oli selles asjas vale, kuna Natura aladel tuleb oluliseks mõjuks lugeda ka ühe priori-

teetse elupaigatüübi kahjustamist. Seega andis Euroopa Kohus selles asjas selge omapoolse

hinnangu mõjude osas antud hinnangu sisulisele põhjendatusele. Natura 2000 võrgustikku

kuuluvate alade puhul ei ole tegemist tavapäraste kaitstavate loodusobjektidega, vaid üleeu-

roopalise looduskaitselise tähtsusega piirkondadega.

4. Vastustaja ja kolmas isik ning arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan ei nõustu-

nud esitatud kaebusega ja vaidlesid sellele vastu.

5. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

3-12-2312

7(19)

1) KSH heakskiitmise otsuse puhul on tegemist tuvastava eelhaldusaktiga, mille vahetu ja

otsene mõju võib isikutele arusaadavalt ja selgesti avalduda alles pärast strateegilise planeeri-

misdokumendi kehtestamist, kuid seiremeetmete osas avaldub mõju alates heakskiidu andmi-

sest. Põhjendamatu oleks KSH aruande tunnistamisel eelhaldusaktiks nõuda selle vaidlusta-

mist kohe pärast vastuvõtmist. Isikute õiguste efektiivseks kaitseks on huvitatud isikul endal

võimalik valida, kas ta esitab kaebuse kohe pärast haldusakti vastuvõtmist või lõpliku haldu-

sakti vastuvõtmise järel.

2) Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud teemaplaneering üldplaneeringuna ei anna lõplikku

ehitusõigust, on suurem osa kaebuse väidetest, mis puudutavad väidetavat kahju ja negatiivse-

te mõjutuste tekitamist keskkonnale, ilmselgelt asjakohatud. Teemaplaneeringu alusel ei ole

võimalik alustada ehitustegevust ja ehitamisega keskkonnale kahju tekitada. Selle argumendi-

ga on nõustunud ka kaebajad, märkides, et hilisemate planeeringute ja ehituslubade ning as-

jassepuutuvate muude haldusaktide ja menetlustoimingute vaidlustamine oleks neile kulukas

ja kohati raskendatud seoses võimalike kaebeõiguse piirangutega. Ekslik on kaebajate seisu-

koht, et järgnevate menetluste raames läbi viidavad uuringud ja menetlused ei oma edaspidis-

tes planeerimis- ja loamenetlustes mingit tähendust ehitusõiguse määratlemisel ning et kesk-

konnamõjusid täiendavalt ei hinnata. Samuti ei saa nõustuda kaebajate seisukohaga, et tee-

maplaneeringu ja KSH aruande heakskiitmisest tulenevalt väljastatakse edaspidi kõik ehitami-

seks vajalikud load. KKA algatas 23.01.2013 Paldiski LNG terminali kai vee erikasutusloa

keskkonnamõjude hindamise (KMH). Keskkonnamõjude hindamise vajaduse üle tuleb otsus-

tada ka edasise menetluse raames ja need on vaidlustatavad kohtus. Üldplaneeringu menetluse

käigus ei ole alati võimalik hinnata konkreetse ehitisega seotud keskkonnamõjusid. EK

kohtuasjas nr C-127/02 käsitleti keskkonda otseselt mõjutavat tegevust, vaidlustatud tee-

maplaneeringu kehtestamise otsus ei anna aga lõplikku ehitusõigust. Ilma ehituskavade täien-

dava täpsustamiseta ei ole võimalik hinnata nende võimalikku mõju keskkonnale. Kaebajate

väited KSH puudulikkusest ja mittevastavusest seaduses sätestatud nõuetele on väheveenvad

ja KSH menetluse käigus ning heakskiitmisel on nendega vajalikus ulatuses arvestatud. Kae-

bajate väited, et linnustikumõjude hindamine on üldine, ei põhine analüüsil ja seda tuleb

täiendada, ei leidnud kohtumenetluses kinnitust. Linnu-uuringute puudulikkuse väidetele vas-

tati põhjalikult juba KSH menetluses ja leiti, et krüüslitele negatiivne mõju puudub. Samuti

sedastati sõltumatute ekspertide uuringus, et veesõiduki liikumiskiiruse vähendamine on lihtne

ja tõhus vahend lindude häirimise oluliseks vähendamiseks. Tõendamata ja ekslikud on kaeba-

jate väited planeeringu negatiivsest mõjust aulidele ja lähteandmete puudulikkusest. Aulidele

negatiivse mõju vältimiseks on KSH aruandes ette nähtud leevendusmeede.

3) Samuti on otsitud kaebajate väited merealal asuvate linnuliikide elupaigatüüpidele aval-

duvate negatiivsete mõjude osas. KSH aruande lk-l 160 on põhjendatud, et tankerite kai raja-

mine ei too kaasa elupaigatüübile olulist negatiivset mõju. Täiendavad KMH uuringud mõjust

merealade elupaigatüüpidele viiakse läbi kai detailplaneeringu ja vee-erikasutusloa menetluse

raames eesmärgiga leida parim lahendus, arvestades elupaigatüüpide esinemist, ja seejärel

selgub kai lõplik konstruktsioon ning lahendus. KSH aruandes on piisava põhjalikkuse ja ob-

jektiivsusega kajastatud LNG terminali mõju merealadele.

4) KSH aruandes leiti mõistlikud ja kaitsealuste liikide suhtes soodsad lahendused nii libli-

kate kui ka kaitsealuste taimede küsimuses. Planeeringus on vastavalt KKA ettepanekutele

vähendatud sadamaala ja terminal viidud klindialuselt rohealalt klindipealsele alale, vähenda-

des sel moel oluliselt mõju rohekoridorile. Teemaplaneeringuga rohekoridori läbi ei lõigata,

aedu, väravaid ega teisi takistusi ei paigaldata, samuti ei tükeldata tugialasid. Klindialusel alal

kulgeb rohekoridor ehitusõiguseta sadama maal kaid teenindava tee pealt ja trasside estakaadi

alt. Sellega tagatakse detailplaneeringuala ümbritseva rohevõrgustiku sidusus. Rohekoridor on

3-12-2312

8(19)

eelkõige vajalik metsloomade liikumisvõimaluste tagamiseks. Tee laiendamine ja kõvakatte

peale panemine ei muuda olemasolevat olukorda väga palju.

5) 60 m kõrgused mahutid ja 90 m kõrgune tootmisjaama korsten avaldab visuaalset mõju,

kuid Pakrineemet vaataval inimesel ei saa olla õigustatud ootust tööstusobjektidest puutuma-

tule maastikule. Rajatud tuulepark on juba rikkunud poolsaare loodusliku vaate. LNG termi-

nali territooriumil on klint sisuliselt mattunud ja inimtegevuse mõjul tugevasti muutunud.

Klinti läbib autotee, sealt on kaevandatud paekivi, kuid kaevandusala jäetud nõuetekohaselt

rekultiveerimata ja astangu servale on lükatud pinnasevallid. Seega ei ole terminali visuaalne

mõju selline, et see õigustaks KSH aruande heakskiitmise otsuse õigusvastaseks ja planeerin-

gu kehtetuks tunnistamist. Visuaalset mõju võib sobiva haljastuse ja ehitise värvilahendustega

muuta.

6) Paldiski Linnavalitsus selgitas 14.03.2012 kirjaga nr 9-11/139-1 SA-le Eestimaa Looduse

Fond, et teemaplaneeringuga kavandatud tegevuse kogumõju on KSH aruandes hinnatud

(aruande lk 124 ja 125). Käsitletud on kompressorjaama mõju kaitsealusele taimestikule, õhu

saastele ning pinna- ja põhjaveele. Samuti on viidatud kompressorjaama müra mõju hindami-

sele OÜ E-Konsult töös. Müra hindamine väliskeskkonnas ei ole asjakohane, sest allikad asu-

vad kinnises hoones. Kumulatiivsete mõjude hindamist kajastab KSH aruande p 5.15. Aruan-

dest nähtuvalt ei ole LNG terminalil Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitstavatele liikidele

olulist ega negatiivset mõju, keskkonnakaitseks on ettenähtud vajalikud leevendus- ja seire-

meetmed. Seetõttu puudus vajadus KeHJS § 45 lg-s 3 sätestatud kooskõlastuse saamiseks.

Eesti ega Euroopa Liidu õigusaktid ega kaebajate poolt tsiteeritav kohtupraktika ei sea kavade

ja planeeringute teostamise võimalikkuse kriteeriumiks igasuguste negatiivsete mõjude puu-

dumist. Pakri linnuala kogusuurus on 20 472,24 ha, millest teemaplaneeringu mereala, mis

hõlmab ka mõjuala, moodustab kogu linnualast ca 0,04% ja ehitusala ca 0,005% linnualast.

Seega saaks olulist negatiivset mõju kavandatud kaitse-alade eesmärgile ja terviklikkusele

avaldada ainult erilise kvalitatiivse teguri esinemine.

7) Kaebajad, asudes seisukohale, et terminali asukohavalik pidi toimuma maakonnaplanee-

ringu alusel, ei arvesta, et PlanS § 292 lg 5 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, millist olukor-

da on silmas peetud. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt on viidatud sättes käsitletud olukorda, kus

planeeritava objekti võiks tervikuna paigutada erinevate omavalitsuste territooriumile. Eelnõu

autor on nimetatud planeeringuliiki käsitlenud võimalusena, mitte kohustusliku valikuna.

8) PlanS § 292 lg 9 annab võimaluse, mitte ei kohusta teostama eelvalikut. Kohalik omava-

litsus kaalus planeeringumenetluses võimaliku LNG terminali asukohti nii oma territooriumil

kui ka väljaspool seda ja arvestas, et tegu ei ole ainsa võimaliku LNG terminaliga Eesti terri-

tooriumil (Muuga ja Sillamäe). Seega on vastustaja otsus valida terminali asukoht PlanS § 292

lg 3 alusel üldplaneeringuga, õiguspärane. Planeeringu seletuskirjast ei nähtu, et Ramboll

Grupp’i poolt teostatud asukohavaliku uuringut oleks keegi käsitlenud PlanS § 292 lg-tes 9-11

nimetatud eelvaliku teostamisena.

9) Kaebajate väited KKA kooskõlastuse ja kaitsealade valitseja nõusoleku puudumisest on

vastustaja ümber lükanud, selgitades järgmist. KKA ja KKA kaitsealade valitsejana andis

19.12.2011 kirjas nr 6-5/11/30779-24 planeeringule tingimusliku kooskõlastuse. Vastustaja on

pärast 18.01.2012 teinud teemaplaneeringus looduskaitselised täiendused, mistõttu on KKA

lugenud kooskõlastuse ja nõusoleku nii PlanS kui ka LKS alusel antuks.

10) Ranna piiranguvööndisse jääval metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi pii-

rini ja seetõttu kehtib seal ka ehituskeeluvöönd. LKS § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld

kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliik-

lusrajatisele (vt sadamaseaduse § 2 p 1 ja LKS § 38 lg 5 p 8). Seetõttu ei ole detailplaneering

3-12-2312

9(19)

õigusvastane. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist

vastuolus LKS-s sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehi-

tamine toimub, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasu-

se osas.

11) Kuigi Riigikohus on 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p-s 9 leidnud, et planeeringu

koostamise all tuleb mõista perioodi enne planeeringu vastuvõtmist, tuleb nõustuda KKA-ga,

et tulenevalt KeHJS, mis on vastu võetud peale nimetatud Riigikohtu lahendit, ja PlanS

eesmärgist, tuleb KSH kontekstis mõista planeeringu koostamise all laiemalt kogu

planeerimisprotsessi enne planeeringu kehtestamist. Seetõttu ei tulene KeHJS-st ega PlanS-st,

et KSH peab olema lõpetatud planeeringu vastuvõtmise ajaks. Seisukohta toetab ka asjaolu, et

pärast planeeringu vastuvõtmist on võimalik, arvestades avaliku arutelu tulemusi,

mitmesuguste oluliste muudatuste tegemine planeeringus vastavalt PlanS §-s 21 sätestatule. Ei

ole välistatud, et sellised muudatused võivad nõuda täiendavat keskkonnamõjude hindamist.

Samuti välistaks KSH protsessi lõpetamine enne planeeringu vastuvõtmist ilmselgelt KSH

aruande ja planeeringu eelnõu üheaegse avalikustamise või sellega tutvumise võimaluse,

milleks annab selge soovituse KeHJS § 41. Planeeringu koostamise staadium hõlmab nähtu-

valt PlanS-st üldisemas mõttes ka menetluse pärast planeeringu vastuvõtmist kuni selle keh-

testamise otsuse langetamiseni, kuna kõik nimetatud menetlusstaadiumeid käsitlevad normid

asuvad PlanS 3. peatükis. Juhul, kui kohalik omavalitsus pidi planeeringulahendust tulenevalt

KSH aruande muutmisest pärast avalikku väljapanekut oluliselt muutma, oleks tal tulnud kor-

raldada uus planeeringu avalik väljapanek.

12) Kaebajatel puudus takistus esitada oma seisukohti avalikule väljapanekule esitatud pla-

neeringulahenduse suhtes. Kaebajad ei ole suutnud veenvalt näidata sellist vastustaja õigus-

vastast tegevust avalikkuse kaasamisel planeerimismenetlusse, mis põhjustaks planeeringu

õigusvastaseks ja kehtetuks tunnistamise.

13) Tulenevalt KeHJS § 43 p-st 1 ja PlanS § 8 lg-st 9 tuleb KSH tulemusi ja järeldusi ning

seiremeetmetes ettenähtut arvestada järgnevas planeerimismenetluses. Tulenevalt teemapla-

neeringu üldistusastmest ei ole õigusvastane jätta teatud keskkonnamõjude küsimuste lõplik

lahendamine järgmistesse menetlusetappidesse. Alles ehituslubade, mille realiseerimine võib

põhjustada reaalse keskkonnamõju, väljastamise ajaks peavad olemas olema kõik vajalikud ja

ajakohastatud andmed ning järeldused tegevuse lubatavuse kohta.

14) Pakri kaitse-eeskiri ega Pakri hoiuala kaitse-eesmärk, samuti kuulumine Natura 2000

võrgustikku ei tähenda automaatselt kõigi tegevuste keeldu. KKA leidis, et teatud tingimustel

on

teemaplaneeringu

kehtestamine

osaliselt

hoiualal

ja

maastikukaitsealal

asuval

planeeringualal lubatav. KeHJS § 45 lg 2 kohaselt võib strateegilise planeerimisdokumendi

kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise pla-

neerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki.

15) Ka kaebajate poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendis asjas C-258/11 on rõhutatud, et EL

direktiivi 92/43/EMÜ peamiseks eesmärgiks on looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse ning see kehtestab üldise kaitsekohustuse, mis hõlmab sellise

halvenemise ja häirimise vältimist, millel võib olla direktiivi eesmärkide seisukohast oluline

mõju. Samuti on siseriiklikus kohtupraktikas korduvalt rõhutatud, et Natura 2000 alaks olek ei

välista vastaval alal inimtegevust, vaid tuleb lähtuda konkreetse ala kaitse-eesmärkidest, ning

kui majandustegevus või muu inimtegevus kaitsealal ei too kaasa alade keskkonnaomaduste

muutmise kaudu kaitstavate liikide või elupaikade olulist kahjustamist, on majandustegevus

lubatav (vt Riigikohtu 25.09.2008 lahend haldusasjas nr 3-3-1-15-08). Kuna vastustaja oli

3-12-2312

10(19)

planeeringu kehtestamise hetkeks saanud kõik vajalikud kooskõlastused, KSH aruanne oli

heaks kiidetud ja planeeringus arvesse võetud, läbitud oli maavanema järelevalvemenetlus, on

raske põhjendada, miks oleks vastustaja pidanud keelduma planeeringu kehtestamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitasid 29.11.2013 Tal-

linna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks.

1) Kohus on jätnud kaebajate argumentidele vastamata ja omistanud neile väiteid, mida nad

avaldanud pole. KeHJS § 40 lg 3 p 3 ja § 11 lg 6 koosmõjust tuleneb, et KSH aruandes tuleb

hinnata kavandatava tegevuse mõjusid niivõrd täpselt, kuivõrd see on planeeringu sisu arves-

tades võimalik. Teemaplaneering on koostatud vähemalt detailplaneeringu täpsusastmega,

kuid mõjusid ei hinnatud sellise täpsusega, mida planeeringulahenduse sisu oleks võimalda-

nud. Apellantide argumendile, et teemaplaneeringu kehtestamisega otsustati, et valitud asu-

koht sobib terminali rajamiseks, ei ole halduskohus vastanud. Hoolimata teoreetilisest võima-

lusest mõjusid hiljem täiendavalt hinnata, on hinnatavad alternatiivid ja hindamise ulatus olu-

liselt piiratumad. LNG terminali mandriosa ja kai detailplaneeringu menetluses on vastustaja

leidnud, et mõjude hindamine ei ole vajalik, ning vee erikasutusloa menetluses on küll algata-

tud mõjude hindamine, ent see on piiratum. Tulenevalt KeHJS § 2 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatust

ning Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2005 otsusest haldusasjas nr 2-3/271/05 on loamenetlus-

tes läbiviidavad keskkonnamõjude hindamised seotud vaid loa alusel lubatavate (ük-

sik)tegevustega.

2) Teemaplaneeringu menetluses läbi viidud KSH ei vastanud Natura 2000 aladele avalduva

mõju hindamise nõuetele, täpsemalt KeHJS § 45 lg 1 ja 2, selle aluseks olevale EL direktiivi

92/43/EMÜ art 6 lg-le 3 ning viimast täpsustavale EK praktikale. Planeeringu menetlemisel ei

hinnatud kavandatava tegevuse mõjusid piisava täpsusastmega, andmed ei olnud ajakohased

ega täielikud, mistõttu ei ole välistatud, et kavandatav tegevus avaldab negatiivset mõju Pakri

linnu- või hoiuala kaitse-eesmärgile ja planeeringut ei või kehtestada. Kohus on asunud

ebaõigele seisukohale, et EK lahendi C-127/02 (Waddenzee) seisukohad pole käesoleval juhul

kohaldatavad. EK on rõhutanud, et asjakohane hindamine tuleb läbi viia nii kavade kui pro-

jektide osas, seega kohalduvad selles lahendis välja toodud kriteeriumid ka praegusel juhul.

Sama on EK kinnitanud ka asjas C-6/04.

3) Kohus on kajastanud kaebajate seisukohti vääralt ning viidanud teemaplaneeringuga hõl-

matud ala väiksusele võrreldes Pakri linnuala kogusuurusega. Natura ala puhul ei piisa sellest,

kui ala terviklikkusele või kaitseeesmärgile ei esine olulist negatiivset mõju, planeeringu luba-

tavuse kriteeriumiks on igasuguse negatiivse mõju puudumine ala kaitse-eesmärgile. Kaebajad

leiavad erinevalt kohtust jätkuvalt, et kaitseesmärkidele avaldatava negatiivse mõju osas esi-

neb vähemalt teaduslikult põhjendatud kahtlus. Siinkohal ei nõustu kaebajad kohtu väitega, et

linnu-uuringu puudustele on sisuliselt vastatud juba KSH menetluses – vastustaja on

28.02.2012 ja 26.06.2012 kirjades esitanud selgitusi, kuid kahtlust ei kõrvaldanud. Eeltoodut

tõendab KKA 19.07.2012 kiri nr HJR 6-8/12/30799-48, selle tõendi on kohus otsuses täiesti

käsitlemata jätnud. Seoses V. V 27.01.2012 ekspertarvamusega on kohus kolmanda isiku

poolt viidatud Ronconi uuringule tuginedes jõudnud järeldusele, et krüüslite häiringud pole

tõsiseltvõetavad, tegelikult pole Ronconi uuringus leitud, et suured ja aeglaselt liikuvad tanke-

rid krüüsleid ei häiri. Kohus ei ole hinnanud õigesti ka krüüslite toitumisala küsimust. OÜ

Linnuekspert uuringust selgub, et krüüslite toitumisala on võimalik selgitada vaid telemeet-

riauuringute abil. Kohus jättis tähelepanuta ka kaebajate väited seoses krüüslite häirimiskau-

gusega. V. V 27.01.2012 ekspertarvamuses on selgelt välja toodud, et Paldiski LNG terminali

kai jääb krüüslite teadaolevast toitumisalast sellisele distantsile, et teadusandmete põhjal võib

3-12-2312

11(19)

eeldada krüüslite häirimist. 2013. a avaldatud teaduslikud uurimused kinnitavad V. V eksper-

tarvamuses toodud järeldusi krüüslite häirimiskauguste kohta. Krüüslite, kelle ainus teadaolev

koloonia Eesti territooriumil asub kavandatava LNG terminali läheduses, asurkond selles pai-

gas on vähenemas. OÜ Linnuekspert uuringus toodud allikate kohaselt häirib krüüslite popu-

latsiooni näiteks liiklus, seega täiendava laevatee lisandumisel võivad mõjud kumuleeruda.

4) Kohus jättis tähelepanuta V. Volke 27.01.2012 ekspertarvamuse, milles selgitati (samuti

teaduskirjandusele tuginedes), miks oli T. R ekspertarvamuses kasutatud metoodika ebasobiv,

ning OÜ Linnuekspert uuringu tulemused, mille lõppjäreldus on kardinaalselt erinev T. R

ekspertarvamuse järeldustest. Lisaks juhtis T. R ekspertarvamuse puudustele sõnaselgelt tähe-

lepanu ka KKA oma 19.07.2012 kirjas nr HJR 6-8/12/30799-48. Tõestades KSH aruande

heakskiidu õigsuspärasust sellega, et selle on andnud pädevaid eksperte koondav haldusorgan,

tugineb kohus tautoloogilisele argumentatsioonile. Samal päeval, mil KKA tegi otsuse KSH

aruande heakskiitmise kohta, saatis KKA Paldiski linnale kirja (19.07.2012 kiri nr HJR 6-

8/12/30799-48), kus juhtis tähelepanu olulistele puudustele mõju hindamisel.

5) Kohus on hinnanud ühekülgselt tõendeid ja nõustunud KSH aruandes aulide kohta esita-

tud lähteandmete kasutamisega, samuti aulidele avalduvate mõjude hinnanguga. Esitatud

andmed on vananenud nagu kinnitab ka KKA 19.07.2012 kiri nr HJR 6-8/12/30799-48. Ko-

hus on aulidele avalduva mõju osas lisaks KSH aruandele tuginenud ka Hendrikson & KO

ekspertarvamusele, jättes tähelepanuta kaebajate väited ja tõendid selle kohta, et elurikkuse

andmebaasi kantud andmepunktid näitavad tõenäoliselt vaatlejate, mitte lindude asukohta, et

niivõrd suured auliparved katavad suuri alasid, ning et aulid liiguvad talvitusalal palju ringi

ning viibivad suurel hulgal ja väga sageli ka ranniku läheduses. Viimast väidet tõendab ning

KSH aruande järeldusi seab kahtluse alla ka KKA 19.07.2012 kiri nr HJR 6-8/12/30799-48,

milles tuuakse sõnaselgelt välja, et KSH aruandes on aulide käsitluse osas eksitud faktidega.

6) Halduskohus on ühekülgselt ja mittetäielikult hinnanud ka mitmeid teisi asjas esitatud

tõendeid, sh OÜ Linnuekspert täiendavat uuringut, mille järeldused on vastuolus KSH aruan-

des toodud järeldustega ning milles selgitatakse, et krüüslitele avaldatavate mõjude hindami-

sel ei ole lähtutud parimatest võimalikest teadussaavutustest; V. V ekspertarvamust, kus selgi-

tatakse Ronconi uuringu järelduste kitsaskohti; G. M kirja, mille järeldused seavad kahtluse

alla KSH aruandes mõjude hindamisel püstitatud eeldused. Kui erialaspetsialistide poolt antud

(teaduslikult põhjendatud) seisukohad teineteisest sedavõrd olulisel määral erinevad, on koh-

tul sellest võimalik järeldada üksnes seda, et kahtlused mõju osas ei ole kõrvaldatud.

7) Kohus jättis sisuliselt käsitlemata ka teistele KSH aruande puudustele viitavad kaebajate

väited või rikkus neile vastates põhjendamiskohustust. KSH aruandes ei olnud sisuliselt käsit-

letud rohekoridori küsimust. Tegevusega võidakse oluliselt kahjustada Balti klindi ilmet, mis

oleks mh vastuolus Eestile Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist

tulenevate kohustustega. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et

terminali visuaalset mõju on tõenäoliselt detailplaneerimise käigus võimalik vähendada, kasu-

tades sobivaid haljastus- ja ehitiste värvilahendusi. Kohtu järeldused KSH aruandes kajastatud

tegevuse kogu- ja kumulatiivse mõju osas ei tugine esitatud tõenditele. Aruandes puuduvad

hinnangud kompressorjaama mõjudele. KSH aruandes ei ole analüüsitud teede ja infrastruk-

tuuriga seotud mõju.

8) Paldiski linn eiras teemaplaneeringu kehtestamisel PlanS § 292 lg 5 nõudeid ja ületas oma

pädevuse piire. Tulenevalt PlanS § 292 lg-st 5 ei olnud LNG terminali asukoha valik Paldiski

linna pädevuses, vaid koostada tulnuks maakonnaplaneering. PlanS § 292 lg 5 sõnastusest ning

eelnõu seletuskirjast on võimalik loogiliselt järeldada, et säte kohaldub olukorras, kus ORMO

võimalikud asukohad asuvad kahe või enama, teineteisega mitte külgneva omavalitsuse terri-

3-12-2312

12(19)

tooriumil. Apellandid leiavad, et PlanS § 292 regulatsiooni kohaselt on maakonnaplaneering

üheks asukohavaliku võimaluseks vaid juhul, mil ORMO võimalikud asukohad asuvad kõrvu-

ti paiknevate kohalike omavalitsuste territooriumil. Teiseks võimalikuks alternatiiviks on ko-

halike omavalitsuste ühine üldplaneering. Kohalikul omavalitsusel tuleks juba enne planeerin-

gu algatamist tuvastada, kas tegemist on ORMO-ga, mille puhul peaks asukohavalik langeta-

tama maakonnaplaneeringu tasandil ja vastavas olukorras tegema planeeringu algatamata jät-

mise otsuse. PlanS § 292 lg 7 p 4 ei viita asjaolule, et maakonnaplaneeringuga tuleks planeeri-

da üksnes riigi või KOV-ide poolt rajatavaid ORMO-sid, vaid selgitab, et ORMO asukohava-

likuks tehtava maakonnaplaneeringu alusel ei saa vajadusel kinnisasju sundvõõrandada. Ükski

kohalik omavalitsus ei oma PlanS § 4 lg-st 2 tulenevalt õiguslikku pädevust otsustada, et ka-

vandatav objekt planeeritaks rajada mõne teise omavalitsuse territooriumile.

9) Enne KSH aruande heakskiitmist ei ole võimalik planeeringut vastu võtta. Planeeringu

avaliku väljapaneku korraldamine enne KSH aruande heakskiitmist halvendab avalikkuse

võimalusi planeeringulahenduse osas kaasa rääkida. KeHJS §-st 41 ei tulene kohustust korral-

dada planeeringu ning selle KSH aruande väljapanek samal ajal. Samuti rikuti PlanS § 292 lg

6 p-s 1 sätestatud nõuet teha koostööd KKA-ga. Eeltoodu tagajärjel ei hinnatud alternatiivseid

lahendusi piisavalt suurel territooriumil ja objektile valiti looduslikult ebasobiv koht.

10) Kohus rikkus HKMS § 62 lõikeid 2 ja 3, jättes vastu võtmata apellantide esitatud tõendid:

Paldiski linnavalitsuse korraldus nr 296 „Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringu alga-

tamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“; Paldiski linnavalitsuse korraldus nr

297 „Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju hin-

damise algatamata jätmine“; Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eestimaa Looduse Fondi vastuväited

Paldiski LNG terminali kai detailplaneeringule (10.04.2013); Eesti Ornitoloogiaühingu ja Ees-

timaa Looduse Fondi vastuväited Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringule

(08.04.2013). Kaebajad paluvad Paldiski Linnavalitsuse 01.10.2012 korraldused nr 296 ja 297

ringkonnakohtul asja juurde võtta.

7. Paldiski linn palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustus halduskohtu

otsusega.

1) Teemaplaneeringus on mõjusid nõuetekohaselt hinnatud. KSH heakskiitmise otsus vastab

haldusakti tunnustele, kuna määrab lõplikult ja siduvalt kindlaks KSH tulemused. Seega pole

teemaplaneeringu otsuse vaidlustamisel võimalik KSH aruandega seonduvat vaidlustada.

2) Kuna tegemist on teemaplaneeringuga, mis ei vabasta detailplaneeringute koostamise

kohustusest, siis pidi ka mõjude hindamine vastama teemaplaneeringu üldistusastmele. As-

jaolu, et detailplaneeringu menetluses pole algatatud keskkonnamõjude hindamist, ei viita

sellele, et teemaplaneeringu raames oleks tulnud mõjude hindamine läbi viia suurema täpsu-

sastmega. KKA on võtnud menetlusse Pakrineeme Sadama OÜ taotluse vee erikasutusloa

saamiseks Pakri lahte uue sadamakai rajamiseks. Terminali mandriosa detailplaneeringu raa-

mes ei ole otsustatud KSH läbiviimist, kuid samas ei ole apellandid esitanud ka ühtegi selget

põhjendust, miks see oleks olnud täiendavalt vajalik. Ka tunnustatud keskkonnaekspert Kuido

Kartau leidis ekspertarvamuses, et puudub alus KSH aruande tulemustes kahelda.

3) Kohtupraktikas on leitud, et keskkonnamõjude hindamise puhul on tegemist eriteadmisi

nõudva küsimusega, mille järeldusi ei saa kohalik omavalitsus ega kohus meelevaldselt ümber

lükata. Seega peaksid kaebajad oma väiteid tõendama. Apellandid ei ole nimetanud, milline

konkreetne negatiivne mõju võiks ohustada Natura 2000 ala terviklikkust või kaitse-eesmärke.

Kaebajad leiavad paljasõnaliselt, et kõrvaldamata on kahtlus negatiivsete mõjude puudumi-

sest. Kaebajate arvates oleks teemaplaneering võimalik ellu viia, kui kõrvaldatud oleksid kõik

3-12-2312

13(19)

teaduslikult põhjendatud kahtlused negatiivsetest mõjudest vastava ala kaitseesmärkidele ning

terviklikkusele. Vastustaja oligi teemaplaneeringu kehtestamisel sellisel veendumusel.

4) Apellatsioonkaebuses ei nõustuta halduskohtu seisukohtadega aulide ja krüüslite osas

tehtud uuringute nõuetekohasusest ja piisavusest, ülejäänud loodusväärtuste hindamist ei ole

kaebajad enam kahtluse alla seadnud. Samas pole ka aulide ja krüüslite osas esitatud ühtegi

konkreetset väide, milles seisneb KSH aruandes esitatud järelduste ebaõigsus. V. V pole

käesolevas asjas esitanud ekspertarvamust, 27.01.2012 esitas kaebaja EOÜ oma seisukohad

KSH menetluses. KSH eksperdiks olevad isikud peavad tulenevalt KeHJS § 14 lg-st 5 olema

erapooletud ning sõltumatud, kaebaja esindajal seda kohustust ei ole.

5) Mõjude hindamine nähtub KSH aruandest ning täiendavalt OÜ Linnuekspert uuringust,

mis kumbki kaebajate paljasõnalisi kahtlusi ei kinnita. Vastustaja on 28.02.2012 ja 26.06.2012

vastustes EOÜ-le esitanud põhjaliku argumentatsiooni koos vastavate teaduskirjanduse viide-

tega, sh viitega Ronconi uuringule.Arvestades KSH aruande nõuet, et laevade liikumiskaugus

kaldast peaks pesitsusajal olema vähemalt 1 km, samuti asjaolu, et LNG transportivad laevad

liiguvad sadama läheduses kiirusega, mis jääb ca kümme korda uuringus nimetatud linde häi-

rivale kiirusele alla, kinnitab uuring KSH aruande seisukohta, et krüüslitele negatiivne mõju

puudub. KSH raames linnustiku uuringu läbi viinud Tiit Randla on oma ala tippspetsialist,

kaebajad pole sellega võrreldavat uuringut kohtule esitanud. OÜ Linnuekspert poolt pärast

KSH aruande heaks kiitmist läbiviidud seiremeetmed kinnitavad, et krüüslite kõige tõenäoli-

sem pesitsuspaik on Pakri neemel, mitte Pakrineeme kinnistul. Asja materjalide juures on

kaart, millele on kantud OÜ Linnuekspert uuringus toodud andmed krüüslite pesitsemise koh-

ta ja vahekaugus teemaplaneeringu alast. Uuringust selgub, et krüüslid toituvad maksimaalselt

kuni 800 m raadiuses Paksi neeme tipust, seega teemaplaneeringu alal neid ei pesitse ega toitu

ning maksimaalse toitumisala ja teemaplaneeeringu ala vahemaa on ca 1 km. Kuna OÜ Lin-

nuekspert uuring viidi läbi V. V koostatud programmi alusel, on väide, et ka vastav uuring ei

kõrvalda teaduslikult põhjendtaud kahtlusi, pahatahtlik. Asjaolust, et krüüslite toitumisala

kohta on võimalik saada veel täpsemaid andmeid telemeetriauuringuga, ei väära OÜ Lin-

nuekspert poolt üheselt väljendatud seisukohta, et krüüslite toitumisala ei ületa 800 meetrit

pesitsusalast. Täiendavate uuringute vajadust pole kaebajad põhjendanud.

6) Kaebajate väide, et krüüslite asurkond on tulenevalt Paldiski sadamate mõjust vähenemas,

on ebaõige. EOÜ liikmete poolt on näiteks Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama kai nr 8/9 rajami-

se

ja

süvendustööde

järelseire

2009

aruandes

(avaldatud

http://www.ts.ee/ee/merekeskkonnaseire) märgitud, et laevaliiklus ja regulaarsed kaadamis-

tööd pole krüüslitele negatiivset mõju avaldanud.

7) Ka aulide osas on kaebajate tuginemine KSH menetluse kestel avaldatud seisukohtadele

alusetu. Aule puudutav analüüs on avaldatud KSH lk-l 149-150 ning aulidele negatiivse mõju

vältimiseks on ette nähtud leevendusmeede. Selle meetme tõhusust pole kaebajad kahtluse alla

seadnud. Aulidega seonduvat on analüüsinud ka vee erikasutusloa KMH koostaja Hendrikson

& Ko ning esitatud ekspertarvamuse p-s 2.3 leidnud, et ka elurikkuse andmebaasi alusel on

põhjust arvata, et aulide kogumid on väljaspool võimalikku mõjuala. Linnustiku osas on ette

nähtud ka täiendav seire.

8) Halduskohus on kaebajate muid KSH aruande puudustega seotud väiteid põhjalikult kä-

sitlenud (otsuse p 10.4.8). Kaebajad ei viita, millised tõendid on ebaõigesti hinnatud. Haldus-

kohtu seisukoht, et terminali visuaalset mõju saab vähendada haljastuse ja värvilahendusega,

on üldteada asjaolu.

9) Objekti asukohavaliku reegleid pole rikutud. Lisaks tuleb märkida, et kaebajad ei esitanud

menetluse kestel mitte ühtegi väidet teemaplaneeringu menetluse osas ning kohtus esitatud

3-12-2312

14(19)

väited tuleks juba seetõttu tähelepanuta jätta. PlanS § 292 lg 3 näeb üheselt ette, et ORMO

asukoht valitakse üldplaneeringu alusel. Maakonnaplaneeringu koostamise kohustust seadu-

sest ei tulene. Eeltoodut kinnitab veenvalt ka tuuleparkide rajamisega seonduv, sest ORMO-ks

olevaid tuuleparke on korduvalt planeeritud üldplaneeringute alusel. Sama kinnitab ka koh-

tupraktika – Tallinna Halduskohtu haldusasi nr 3-12-2012. Lisaks on terminali asukohavalikut

teemaplaneeringus põhjendatud.

10) Teemaplaneeringu menetlemisel pole vigu tehtud. KSH aruande heakskiitmine ei pidanud

toimuma enne teemaplaneeringu avalikku väljapanekut. Riigikohus on lahendis 3-3-1-16-08

leidnud, et planeeringu avalikku väljapanekut ei saa käsitleda juba valminud planeeringula-

henduse tutvustamisena avalikkusele. PlanS § 1 lg 5 näeb ette, et võimaluse korral ühendatak-

se KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega. KeHJS §-st 41 tuleneb samuti, et nii

KSH aruande kui ka planeeringu avalikustamine võib toimuda üheaegselt. Kaebajate väited, et

neil oli teemplaneeringu menetluses puudulik osalemisvõimalus, pole tõsiselt võetavad. KKA-

ga koostöö puudumise etteheide on samuti ebaõige. KKA ja vastustaja vahel toimus pidev

infovahetus, lisaks on KKA andnud omapoolse kooskõlastuse teemaplaneeringule.

8. Keskkonnaamet nõustus halduskohtu otsusega.

1) Õige on halduskohtu seisukoht, et teemaplaneeringu alusel viiakse läbi järgmised oluliselt

suurema täpsusastmega menetlused, mille tulemusel on võimalik lõplikult otsustada ehitusõi-

gusega seonduv. Sama kinnitab ka kaebajate viidatud KeHJS § 11 lg 6, sätestades, et KSH

jäetakse edaspidi algatamata üksnes siis, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt tea-

vet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud.

2) Kaebajad on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et kohus on jätnud hindamata olulise tõendi

– KKA 19.07.2012 kirja nr HRJ 6-8/12/30799-48, milles KKA juhib tähelepanu mõjude hin-

damise puudustele. KKA 19.07.2012 kirja nr HJR 6-8/12/30779-48 ei saa käsitleda vastuväi-

tena KSH aruandele, vaid kirjaga juhiti kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et selleks

ajaks alustatud linnustiku seirekava läbiviimise tulemustega tuleb edasiste planeeringute ja

lubade andmisel arvestada.

3) Kohus on õigesti ja põhjalikult hinnanud kõiki KSH aruandega seotud asjaolusid ning

jõudnud mõjude osas õigele järeldusele. Planeeringualal on Leetse astang/klint mattunud ning

inimtegevusest tugevasti mõjutatud. Alusetu pole kohtu arvamus, et kavandatavate ehitiste

visuaalset mõju on võimalik vähendada.

4) KeHJS ning PlanS koosmõjust tuleneb, et KSH aruannet ei tule heaks kiita planeeringu

vastuvõtmise ajaks.

9. SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing esitasid 12.03.2014 Tal-

linna Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse Paldiski Linnavolikogu 27.09.2012

otsuse nr 51 kehtivuse peatamiseks. LNG terminali mandriosa menetlus on jõudnud etappi,

milles teemaplaneeringu kehtivuse peatamine on hädavajalik selleks, et sellel saaks olla mingi

reaalne mõju. Apellandid on ammendanud kõik võimalused vastuväidete esitamiseks planee-

ringumenetluses, ent nendega ei ole arvestatud. Vaidlustatud teemaplaneeringul kui ka selle

alusel antavatel järgmistel haldusaktidel on oluline keskkonnamõju kaitstavatele loodusväär-

tustele ja seetõttu esineb asjas oluline avalik, looduskaitseline huvi, mis kaalub üles arendaja

huvi terminali rajamisega kiirelt jätkamiseks.

10. Paldiski linn vaidles esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.

1) Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, sest tegemist on korduva taotlusega.

3-12-2312

15(19)

2) Lisaks puudub käesoleval juhul esialgse õigsukaitse vajadus, sest puudub oht pöördumatu-

te tagajärgede tekkeks. Selliseks ohuks ei saa olla terminali mandriosa detailplaneeringu keh-

testamine. Kaebajate vastuväiteid nimetatud detailplaneeringumenetluses on üksikasjalikult

analüüsitud, mille kinnituseks vastustaja esitab kohtule Paldiski Linnavalitsuse selgitused

EOÜ ja ELF vastuväidete osas Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringule. Kaeba-

jate põhiväiteks selles menetluses on uue keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine, sa-

mas pole kaebajad esile toonud väidetavaid keskkonnamõjusid, mida teemaplaneeringu KSH

raames ei hinnatud ning mis oleks tinginud uue KSH läbiviimise. Puudub vaidlus, et terminali

mandriosa ei kuulu Natura 2000 koosseisu. Mandriala detailplaneeringu raames on leitud

ehitusalale optimaalseim lahendus, mille tulemusel enamus inventuuri käigus tuvastatud elu-

paiku on jäetud ehitusalast välja. Tegemist on 3. kategooria taimeliikidega, mille ümberistu-

tamist ei ole mitmetes projektides vajalikuks peetud, kuid teaduspraktika arengu huvides on

seda tehtud, mida kinnitab vastustaja poolt lisatud ümberistutamise aruanne. Kaebajatel on

võimalik detailplaneering selle kehtestamise järel vaidlustada. Viide Riigikohtu määrusele nr

3-3-1-44-09 ei ole asjakohane, sest selles asjas hoiti esialgse õigsukaitse kohaldamisega ära

halduslepingu sõlmimine, mis võib olla pöördumatuks tagajärjeks mitmesuguste konkursside

või hangete vaidlustes.

3) Teemaplaneeringu kehtivuse peatamise vastu räägib ka avalik huvi, kuivõrd Paldiski LNG

terminal on määratud üleeuroopalise tähtsusega energiataristu nimekirja. Sellistele projektide-

le tuleb määruse 347/2013 kohaselt anda eelisseisund eesmärgiga erinevad loamenetlused

efektiivselt ja kiirelt läbi viia. 28.02.2014 allkirjastati ühiste kavatsuste memorandum Eesti ja

Soome riigi ning LNG terminali Soome arendaja Gasum OY ning Eestis Paldiski terminali

arendaja Balti Gaas OÜ emaettevõtte AS Alexela Energia vahel, mille kohaselt asuvad Eesti

ja Soome LNG terminalide arendajad strateegilisele koostööle eesmärgiga rajada regionaalne

veeldatud maagaasi terminal mõlemale Soome lahe kaldale, so Paldiskisse ja Inkoosse. 2014.

aasta lõpuks peavad projektiarendajad esitama riiklikele regulaatoritele ja Euroopa Komisjoni-

le väljatöötatud ühisprojekti täpsemad tehnilised ja majanduslikud parameetrid. Teemaplanee-

ringu kehtivuse peatamine seaks ohtu projekti operatiivse arendamise. Paldiski LNG terminali

rajamisega viivitamine oleks julgeolekupoliitiline viga, sest seaks ohtu strateegilise eesmärgi

vähendada Eesti ja kogu Euroopa Liidu enrgiasõltuvust Venemaast.

4) Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine poleks põhjendatud ka kaebuste perspektiivituse

tõttu.

11. Balti Gaas leidis, et taotlust ei tule rahuldada, sest mingit kahju loodusele teemaplanee-

ringust ei järgne. Lisaks tingib avalik huvi projektiga kiire edasimineku, sest Eesti ja Soome

riikidevahelise 28.02.2014 kokkuleppe alusel peab Paldiski LNG terminali projekt jõudma

Connect Europe Facility rahastuse esimesse vooru, mis lõpeb augustis 2014.

12. Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et puudub

oht pöördumatute tagajärgede tekkeks, sest teemaplaneering ei anna veel ehitusõigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Vaidlusaluse teemaplaneeringu algatamise eesmärk oli kehtiva Paldiski linna üldplanee-

ringu täpsustamine ja täiendamine seoses LNG terminali (sadamarajatised, mahutipark ning

muu vajalik infrastruktuur) planeerimisega. Planeeringuala asub Paldiski linna territooriumil

ja ala suurus on ca 230 ha (sellest ca 100 ha meres). LNG terminali ala on sellest ca 30 ha.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kruntide ehitusõiguse määramine, planeeritavale maa-

alale keskkonnatingimuste seadmine, juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine ning teh-

niliste kommunikatsioonide lahendamine. Planeeringuala jääb merealal Pakri hoiualale, mis

3-12-2312

16(19)

on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega „Hoiualade kaitse alla võtmi-

ne Harju maakonnas“. Maismaal paikneb planeeringuala Pakrineeme kinnistut läbiva Leetse

astangu ulatuses Pakri maastikukaitseala piiranguvööndis, mis on kaitse alla võetud Vabariigi

Valitsuse 05.05.1998 määrusega nr 97 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Pakri hoiuala

ja Pakri maastikukaitseala kuuluvad tervikuna Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade

nimistusse. Esmatähtsaid elupaigatüüpe alal ei esine. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on muu-

hulgas EÜ nõukogu direktiivi 79/409EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Käesoleva vaidluse seisukohalt on oluline krüüsli ja auli

elupaikade kaitse, milliste linnuliikide elupaikade kaitse osas on kaebajad esile toonud KSH

aruande puudusi ka apellatsioonimenetluses.

14. Vastustaja on kaebajate väiteid tõrjunud kõigepealt väitega, et KSH aruande õigusvastasu-

sele ei saa kaebajad enam tugineda, sest nad pole seda õigeaegselt vaidlustanud. Ka haldusko-

hus leidis kohtuotsuses, et KSH aruanne on eelhaldusakt, kuid pidas siiski võimalikuks selle

kontrollimist planeeringuvaidluses. Ringkonnakohus on Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-86-06 p-

le 18 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-07-1306 tuginedes pigem seisu-

kohal, et KSH aruande heakskiidu puhul on tegemist menetlustoiminguga, sest aruande

heakskiitmine ei tekita, muuda ega lõpeta haldusevälise isiku õigusi ega kohustusi. Haldusko-

hus on leidnud, et vähemalt seiremeetmete osas on aruande heakskiitmisel siduvus ja eelhal-

dusaktile omased jooned. Eelhaldusakti ülesanne on teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja

lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. KeHJS § 42 lg 5 kohaselt on kinnitatud sei-

remeetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Ring-

konnakohus ei pea vajalikuks pikemalt sellel küsimusel peatuda, sest käesoleva vaidluse la-

hendamisel omab tähtsust üksnes vaidlustamise võimalikkuse küsimus. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et sõltumata sellest, kas tegemist on menetlustoiminguga või eelhal-

dusaktiga, saab vastuväiteid KSH aruande heakskiitmisele esitada planeeringuvaidluses, sest

isiku õiguste rikkumise võimalus või toime keskkonnale avaldub ikkagi üksnes planeeri-

misdokumendi kehtestamise järel. Seega on kaebajate väited käesolevas asjas kontrollitavad.

15. Kaebajad on aruandele ette heitnud seda, et kõrvaldamata on jäänud teaduslikult põhjenda-

tud kahtlused negatiivse mõju osas aulide ja krüüslite elupaikadele. Kaebajad leiavad, et kõr-

valdamata on kahtlus, et sadamasse liikuvad tankerid häirivad krüüsleid, välja selgitamata on

jäetud krüüslite toitumisala; aulide kohta aruandes esitatud andmed on liiga vanad või üldsõ-

nalised, mistõttu negatiivset mõju aulidele ei saa välistada. Kaebajad tuginevad oma väidetes

järgmistele tõenditele: KKA 19.07.2012 kiri nr HJR 6-8/12/30799-48, OÜ Linnuekspert

täiendav uuring, V. V 27.01.2012 ekspertarvamus ja G. M kiri. Kaebajate väitel on need tõen-

did halduskohtu poolt ebapiisavalt või valesti hinnatud.

16. KKA 19.07.2012 kirjas (I kd, tl 53) vastustajale on KKA kritiseerinud Paldiski Linnava-

litsuse vastuskirja Eesti Ornitoloogiaühingule KSH menetluse ajal. KKA teatas samal kuu-

päeval kirjaga Balti Gaas OÜ-le KSH aruande heakskiidust (I kd, tl 50) ning selles kirjas vii-

tas samuti, et ei nõustu Paldiski Linnavalitsuse poolt Eesti Ornitoloogiaühingule 26.06.2012

antud kõigi vastuste ja põhjendustega. KKA esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et

kiri käsitles üksnes Paldiski Linnavalitsuse vastuseid. Seega ei saa sellest kirjast järeldada, et

KSH aruanne ei ole nõuetekohane, vastasel korral poleks KKA seda saanud heaks kiita. Küll

saab kirjast välja lugeda, et KKA peab vajalikuks seiremeetmete läbiviimist, et kaardistada

edasiste planeeringu- ja loamenetluste jaoks lindude tegelik paiknemine ja liikumine planee-

ringualal, sest KSH koostamise perioodist adekvaatseid loendusandmeid pole.

17. OÜ Linnuekspert aruanne „Krüüsli (Cepphus grylle) haudeasurkonna suurus ja elupaiga-

kasutus Harjumaal Paldiski linna Pakri neemel ajavahemikul 15.05.2012 – 30.09.2012“ ongi

uuring, mille kolmas isik seiremeetmete läbiviimiseks tellis (II kd, tl 37). Aruande kohaselt on

3-12-2312

17(19)

krüüsel Eestis haudelind, läbirändaja ja talvituja, kelle ainsaks teadaolevaks pesitsuskohaks on

Pakri neem ja Pakri saared, viimasel ajal pesitsenud ka Osmussaarel ja Panga pangal Saare-

maal. Krüüsel kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Eesti ohustatud liikide punases nimestikus

on krüüsel kantud kategooriasse „ohualdis“, s.o liik, kelle populatsioon väheneb ülekasutami-

se, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja kelle arvukus langeb ning levik Eestis kii-

relt väheneb. Eesti ohustatud liikide raamatu kohaselt ohustavad krüüslipopulatsiooni häiri-

mine ja liiklus ning muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused

väljaspool Eestit jne). Tundlikkus häirimisele on hinnatud keskmiseks, seetõttu on kaitse

eesmärkideks tagada pesitsemisvõimalused praegusele populatsioonile ja vähendada langust-

rendide riski. Uuringust selgub, et krüüsli pesade kõige tõenäolisem piirkond asub samas ko-

has, kus see oli märgitud ka KSH aruandes – Pakri neeme tipus. Uuringu kohaselt viibis 2012.

a pesitsuskoloonias kuni 17 krüüslit, kes moodustasid vähemalt 6 paari ja andsid vähemalt 3

järglast. Uuringuga tehti kindlaks, et krüüslid toituvad 800 meetri raadiuses Pakri neeme ti-

pust. Uuringus märgiti, et täpsemaid andmeid toitumiskauguste kohta on võimalik saada te-

lemeetriauuringutega. Joonis nr 4 (II kd, tl 44) kajastab krüüslite paiknemist Pakri neeme ran-

nikumeres kogu elupaigakasutuse uuringu vältel (n= 770 vaatlust) ja kinnitab jällegi KSH

aruandes esitatud andmeid (aruande p 5.5), et linde oli Lahepere lahe suunal näha kuni poole

kilomeetri ulatuses ja tihedamalt on neid vanade tuletornide ja uue mereseire radarimasti ko-

hal.

18. V. Volke arvamuses (tegemist on KSH menetluses esitatud arvamusega, s. t haldusmenet-

luse käigus kogutud tõendiga; kuna KSH menetluses tähendab ekspert KeHJS § 14 tingimus-

tele vastavat isikut, ei nimeta ringkonnakohus arvamust ekspertarvamuseks) leiti viitega Ron-

con R. A. & Clair C.C. St. 2002. aasta tööle „Management options to reduce boat disturbance

on foraging black guillemots (cepphus grylle) in the Bay of Fundy.“, milles uuriti paadihäiri-

mise (boat disturbance) mõju, et keskmine kaugus, mille puhul krüüslid pagevad lendutõus-

misega, on 275 meetrit ja maksimaalne 675 meetrit. Samale tööle on viidanud Paldiski Linna-

valitsus oma 26.06.2012 vastuskirjas Eesti Ornitoloogiaühingu täiendavatele seisukohtadele,

tuues sealt välja järgmised asjaolud: vaatamata pesitsusalast iga kahe tunni tagant mööduvale

paadile ei hüljanud krüüslid pesitsuspaika või toitumisala; kui laevade kaugus kaldast jääb

vähemalt 600 meetri peale ja liikumiskiirus ei ületa 25 km/h, väheneb krüüslite lendutõusmist

põhjustav häiring 10%-ni laevade möödumiskordadest. Arvestades eeltoodud seisukohti, pole

põhjust kahelda KSH aruandes toodud seisukohas, et planeering ei avalda krüüslitele nega-

tiivset mõju. V. Volke skeemil (I kd, tl 96 pöördel) on näha, et maksimaalne häiringuala kat-

tub üksnes väikeses osas teemaplaneeringu alaga merel ega ulatu planeeritud kaini. OÜ Lin-

nuekspert poolt kaardistatud lindude paiknemist ning planeeritava tankerite kai ja krüüslite

pesitsusala vahemaad – 1,8 km – arvestades selgub, et krüüslite toitumisala välispiiri ja kai

vahele jääb ca 1 kilomeetrine vahemaa, mis kinnitab KSH seisukohti ka juhul, kui aluseks

võtta V. Volke töös toodud häiringuala (vt täpsustav kaart III kd, tl 80). Kaebajad väidavad, et

eelviidatud Ronconi uuringus ei puudutatud tankeritest tulenevaid häiringuid, mistõttu ei saa

kindlalt väita, et krüüslid ka tankerite puhul selliselt käituvad nagu väikeste paatide puhul.

Tõsi, tankerite häirimiskaugusi pole KSH aruandes eraldi välja toodud, kuid asjaolu, et kaeba-

ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama kai nr 8/9 raja-

mise

ja

süvendustööde

järelseire

2009

aruandes

(avaldatud

http://www.ts.ee/ee/merekeskkonnaseire) on leitud, et laevaliiklus ja regulaarsed kaadamis-

tööd pole krüüslitele negatiivset mõju avaldanud, toetab kaudselt KSH seisukohta. Paldiski

Lõuna- ja Põhjasadamat külastavate laevade suurus peaks olema tankerite suurusele lähedane

ning kuigi tankerid liiguvad kai äärde jõudmiseks krüüslitele lähemal kui Lõuna- ja Põhjasa-

dama laevatee, on nende liikumiskiirus ka sellevõrra väiksem.

3-12-2312

18(19)

19. G. Martini 17.05.2013 e-kiri (III kd, tl 23) viitab sellele, et vaiadele planeeritud kai ei

avalda kai alla jäävatele elupaikadele otsest mõju, järelikult ka mitte negatiivset mõju.

20. Seega on halduskohus asunud lõppjäreldusena õigele seisukohale, et kaebajate väited pole

tõendatud. Kaebajad on asunud seisukohale, et KSH aruanne pole teemaplaneeringule vastava

täpsusastmega. Selline abstraktne väide ei võimalda hinnata, millised puudused aruandes on.

KSH ulatuse määrab ära KSH programm (KeHJS § 36 lg 2 p 1). Kaebajad pole väitnud, et

mingi osa programmist oleks täitmata jäänud. Kahtlemata saab ja tuleb vajalikus ulatuses

keskkonnamõju hinnata siis, kui eeldatava mõjuga tegevused on omandanud selgemad piirid,

nt kai puhul vee erikasutusloa menetluses. Asjaolu, et detailplaneeringute puhul keskkonna-

mõju hindamisest loobuti (vastavad haldusaktid esitasid kaebajad apellatsioonimenetluses), ei

näita ringkonnakohtu hinnangul, et teemaplaneeringu puhul oleks keskkonnamõju tulnud hin-

nata üksikasjalikumalt. Nagu eelpool märgitud, sõltub hindamise ulatus vastavast program-

mist ning aruanne peab vastama KeHJS §-le 40.

21. Ringkonnakohtu arvates on halduskohtu otsuses muid kaebajate poolt esile toodud Natura

hindamise puudusi piisavalt käsitletud, ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

ega korda neid.

22. Kaebajad on esile toonud veel mitmeid KSH planeerimismenetluse rikkumisi, mis nende

arvates toovad kaasa planeeringu tühistamise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisuko-

haga, et KSH aruande ja planeeringu avalikustamine võib toimuda üheaegselt ning selline

menetluse käik ei saa kuidagi takistada huvitatud isikutel oma seisukohti avaldada. KKA on

planeeringumenetluses oma heakskiidu andnud ning võimalikud puudused koostöös varase-

mas menetlusetapis ei saa kaasa tuua planeeringu tühistamist.

23. Ringkonnakohus peatub pikemalt veel ORMO asukohavaliku teemal. Kaebajad leiavad, et

asukohavalikul oleks pidanud järgima PlanS § 292 sätestatud menetlust ning kuna neid

nõudeid pole järgitud, on tegemist õigusvastase planeeringuga. Ringkonnakohus nõustub

vastustaja poolt teemaplaneeringu kehtestamise otsuses toodud käsitlusega, et LNG terminali

asukoht määrati enne 01.07.2009, seega enne PlanS § 292 jõustumist. PlanS § 8 lg 5 nägi kuni

01.07.2009 ette, et üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objek-

ti asukoha valiku tegemisel ning sellise objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse

määrab maavanem koostöös vastava kohaliku omavalitsusega ja kooskõlastab regionaalminis-

ter. Vastav regionaalministri allkirja ja 25.06.2009 kuupäeva kandev kooskõlastus sisaldub

teemaplaneeringu toimikus. Harju maavanema kiri maa-ala suuruse määramiseks kannab

kuupäeva 06.07.2009 ning lähtub Paldiski Linnavalitsuse 05.06.2009 taotlusest ja regionaal-

ministri kooskõlastusest. Seega oli vastustaja ORMO asukoha valiku kooskõlastanud enne

seadusemuudatust ning kuigi teemaplaneering algatati pärast uue korra jõustumist 20.01.2010,

polnud vajalik asukoha valiku juurde tagasi pöördumine. PlanS § 292 näeb ORMO asukoha

valikuks ette täiesti uue iseseisva menetluse ning kuna üleminekunorme seaduse kehtesta-

misel ei sätestatud, tuli käesolevas planeeringumenetluses HMS § 5 lg 5 alusel lähtuda hal-

dusmenetluse alguses (vastav taotlus maavanemale) kehtinud PlanS § 8 lg-st 5.

24. Kaebajad esitasid esialgse õiguskaitse taotluse, leides, et praeguseks on uus planeeringu-

menetlus jõudnud faasi, kus detailplaneering ilmselt kehtestatakse ning hoidmaks ära asjatut

kohtumenetlust, oleks vajalik teemaplaneeringu kehtivus peatada. Samadel asjaoludel on

kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest kord juba keeldutud. Seega on kaalumist

väärt vastustaja seisukoht, et korduva taotluse puhul tuleks see jätta läbi vaatamata (HKMS §

55 lg 3). Ringkonnakohus leiab siiski, et arvestades taotluse põhistusi, on õigem see lahen-

dada sisuliselt. Ringkonnakohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaeba-

3-12-2312

19(19)

jatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Planeeringute ja loataotluste edasine menetlemine

ei kätke endas ohtu keskkonnale, reaalse ehitustegevuseni on aga seadustest tulenevalt veel

mitmeid menetlusi. Kaebajate huvi vältida kohtuvaidlusi ei põhjenda esialgse õiguskaitse va-

jadust, kui ei esine ohtu, et ka uue kohtuvaidluse algatamine ei taga olemasoleva olukorra

säilimist ega väldi kaebajate õiguste pöördumatut kahjustamist. Praegusel juhul see nii ei ole.

Vajadus kaitsta oma õigusi kohtus ei tähenda ka ebamõistlike piirangute talumist, mida koh-

tupraktikas on peetud üheks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise kriteeriumiks.

25. Lähtudes eeltoodust jäävad apellatsioonkaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

26. Kaebajad taotlesid halduskohtus 3877,2 euro väljamõistmist riigilõivu ja esindaja kulude

katteks. Apellatsioonimenetluses taotlesid kaebajad 1819,2 euro riigilõivu ja esindaja kulude

ning istungil osalemise kulude 189 euro hüvitamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad

kaebajate kulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt nende endi kanda.

Vastustaja taotles halduskohtu 5 023,85 euro ning apellatsioonimenetluses 1144,02 euro

esindaja kulu hüvitamist. Halduskohus leidis, et tegemist on vastustaja põhitegevuse alasse

jääva vaidlusega ning jättis taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab samuti, et vastustaja

menetluskulude hüvitamine pole tulenevalt kohtupraktikast põhjendatud (HKMS § 109 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe