3-14-128/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

07.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-128

Haldusasi

Raino Oti kaebus Viru Vangla 03.01.2014. a

käskkirja nr 6-3/11-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.02.2014. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Raino Oti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Raino Ott

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Raino Oti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2014. a

määrus muutmata.

2. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 03.01.2014. a käskkirja nr 6-3/11-D alusel karistati kinnipeetav Raino

Otti viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt algatati R. Oti

suhtes distsiplinaarmenetlus seoses 07.12.2013. a kella 16.35 ajal ebaviisaka

käitumise ja vanglaametnikuga suhtlemisel ebatsensuursete sõnade kasutamisega.

2. R. Ott esitas 21.01.2014. a vaide Viru vangla 03.01.2014. a käskkirja kehtetuks

tunnistamiseks. 05.02.2014. a vaideotsusega nr 6-12/16-2 jäeti R. Oti vaie

rahuldamata.

3. 06.02.2014. a esitas R. Ott Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 03.01.2014.

a käskkirja nr 6-3/11-D tühistamiseks. Koos kaebusega esitas R. Ott menetlusabi

taotlused, paludes, et ta vabastataks riigilõivu tasumisest ning võimaldataks riigi

õigusabi.

4. Tartu Halduskohus vabastas 14.02.2014. a määrusega (tl 21) R. Oti täielikult 15

euro suuruse riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja jättis R. Oti taotluse riigi

poolse õigusabi saamiseks rahuldamata.

Halduskohus märkis, et riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi muuhulgas kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

Halduskohus leidis, et R. Ott on läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5

ettenähtud kohustusliku kohtueelse menetluse ning suutnud selleks vormistada

asjakohaseid põhjendusi ja konkreetset taotlust sisaldava vaide. Kaebuse suutis R.

Ott samuti iseseisvalt vormistada ning selles on olemas nii faktilised põhjendused kui

selgelt väljendatud taotlus.

R. Ott on kinnipeetav, kes on varem korduvalt halduskohtusse pöördunud. Seega

võib järeldada, et ta suudab edukalt hakkama saada ka käesoleva kaebuse edasises

kohtumenetluses.

Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning halduskohus pole seotud

kaebuse sõnastusega, mis tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks

vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui kaebaja

ise ei oska kõike õiguslikult põhjendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. R. Oti määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu 14.02.2014. a määrus

osaliselt, s. o riigi õigusabi taotluse mitterahuldamise osas, tühistada ja

määruskaebus rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib R. Ott riigi õigusabi, kuna juriidilise

haridusega isiku toetuseta ei saavuta ta rahuldavat kohtulahendit antud haldusasjas.

Halduskohtu määruses toodud põhjendused on naeruväärsed, kuna kaebuse

esitamisega ei ole R. Otil mõttes raisata kohtu aega ja toetada advokaate, vaid

seada jalule õiglus ning võidelda oma õiguste eest.

Kohus peab arvestama, et kaebajal on reaalne põhjus kaebuse esitamiseks kohtule

ja ainuke võimalus seista oma õiguste eest. Vanglaametnik S. Hõrak esitas vanglale

väljamõeldud süüdistuse kaebaja kohta ja vangla ei võta midagi probleemi

tõkestamiseks ette. Oluline on rõhutada, et vangla ametniku esitatut võetakse alati

tõena, kuid kinnipeetava ütlusi peetakse fabritseerituteks ja arvestamatuteks. Samuti

piisab kinnipeetava karistamiseks vaid ühe ametniku ütlustest, sest vangla peab

ametnikke ausateks, kuid kinnipeetavaid mitte. Teiste kinnipeetavate tunnistusi ei

võeta kunagi arvesse, kuna arvatakse juba ette, et tunnistusega soovitakse vaid

kaaskinnipeetavat aidata.

Kaebaja on ebainimlikus olukorras ja tema kaebuse rahuldamiseks suurt lootust ei

ole, kuid kaebaja on pidanud kannatama vanglaametniku tegevuse läbi. Kohtu

seisukoht, et kaebus ei ole edulootuseta, on oletus ja otsitud põhjus riigi õigusabi

osutamise andmisest keeldumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab

kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kaebaja, hoolimata juriidilise hariduse

puudumisest, on käesolevas asjas halduskohtule esitanud arusaadava kaebuse. Ka

on kaebaja olnud võimeline enda õiguste kaitseks koostama ja esitama tähtaegselt

põhjendatud määruskaebuse ringkonnakohtule. Kaebaja 18.02.2014. a

määruskaebuse eesmärk on ringkonnakohtule arusaadav. Seega on kaebaja

käesoleva menetluse vältel tõestanud, et suudab ise edukalt enda õigusi kaitsta ning

ringkonnakohus ei leia, et antud vaidlus oleks sisuliselt ka väga keeruline.

8. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist lähtuvalt tagab kohus omal

algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse

korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele

(HKMS § 2 lg 4). Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal

oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii

halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Kohus tõlgendab

menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et

menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata

ja abistada.

9. Ringkonnakohus selgitab, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine

välistatud. Kuna käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi, s.t

esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi

õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse

väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat

võimalikku kasu. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuses

välja toodud kahtlused, et kohus lahendab põhikaebuse kaebajat vastustajaga

mittevõrdselt koheldes ning ainult vastaspoole esitatud tõendeid arvestades.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

14.02.2014. a määrus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Madis Ernits

Maili Lokk

Tiina Pappel