Legislator Case Law & Legislation
3-14-100/21 AI generated

3-14-100/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-100/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksei Maksimov esitas 30.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt 14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse

Legislator headnote

AI generated

3-14-100/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse

Keywords

AI generated
vat fraud investigation lack of prosecutorial standing missing case documents insufficiently substantiated grievance implausible submissions rectification reservation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits ja Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-100

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

poolt 14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju

hüvitamiseks summas 50 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Aleksei Maksimov esitas 30.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt

14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse

kohaselt põhjustas vastustaja talle kahju sellega, et Tartu Vangla peaspetsialist P. Peemot uuris

kaebajalt vestlusel, milliste probleemide pärast kaebaja nii palju kaebusi kirjutab, ähvardas

julgeolekuosakonnaga ning püüdis avaldada kaebajale survet kaebuste kirjutamata jätmiseks

ja tagasi võtmiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.02.2014. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

Määruse kohaselt tuleb A. Maksimovit käesolevas asjas pidada maksejõuetuks. Käesoleva

kaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv 750 eurot, kuid A. Maksimovi vanglasisese

isikukonto väljavõtte kohaselt on tema halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

(30.09.2013-29.01.2014) kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 5,29 eurot, s.o (35,26-

24,69)/4x2.

Kohtu hinnangul ei ole A. Maksimovile käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine

hoolimata tema maksejõuetusest siiski põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed

ning kaebaja õiguste riive ei ole olnud suur. Halduskohus leiab, et 14.11.2013 Tartu Vangla

peaspetsialistiga toimunud vestlusega ei ole kaebaja õigusi riivatud sellise intensiivsusega,

mis tingiks vajaduse rahalise hüvitise järgi või õigustaks sellise nõude esitamisel riigilõivust

vabastamist. Kaebaja väide tema survestamisest ja ähvardamisest ei nähtu tema poolt vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud vestluse detailsest kirjeldusest. Samuti ei ole

kaebaja kohtule esitatud kaebuses ega vanglale esitatud taotluses välja toonud talle

põhjustatud negatiivseid tagajärgi, mis võiksid olla aluseks kahju hüvitamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3.

26.02.2014 esitas A. Maksimov Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul kohustada halduskohut asja läbi vaatama,

vabastada riigilõivust ning anda talle kaitsja riigi arvel.

Määruskaebuses ei nõustu A. Maksimov halduskohtu poolt väidetuga, et tema õiguste riive ei

olnud suur. Määruskaebuse kohaselt oli P. Peemoti käitumine 14.11.2013 hirmutav ning

A. Maksimov tundis end pärast seda solvatuna, alandatuna ning surve all olevana. Kui kohus

tema kaebust ei rahulda, siis jätkab P. Peemot surve avaldamist nendele, kes kirjutavad

kaebusi. Halduskohus on ebaõigesti jätnud A. Maksimovile määramata riigi kulul kaitsja,

kuigi tema poolt esitatu jäi kohtule arusaamatuks. Kaitsja tuleks kohtu poolt määruskaebuse

esitajale määrata juba sellepärast, et kaitsjaga asja arutamisel võib väheneda nõude suurus

ning kohtul tekiks võimalus lahendada asja lihtmenetluses. Määruskaebuse esitaja sõnul

puuduvad tal halduskohtu poolt nõutavas summas rahalised vahendid. Määruskaebuse esitaja

märgib ka, et kui kohtul on vaja üle kuulata tunnistajaid, siis ta teab nende nimesid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

5. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi andmise tingimused

sätestab HKMS § 111. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi,

kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et kohtul tuleb menetlusabi andmise otsustamisel

hinnata nii taotleja majanduslikke võimalusi riigilõivu tasumiseks kui ka kaebusel

eduväljavaadete olemasolu ning menetlusabi andmisest keeldumiseks võib olla piisav üksnes

ühe menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemine. Antud juhul on halduskohus õigesti

A. Maksimovi vanglasisese isikukonto väljavõtte pinnalt tuvastanud, et A. Maksimovi

majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu tasuda, ning asunud seisukohale, et menetlusabi

andmise välistavad kaebuse vähesed eduväljavaated.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et A. Maksimovi õiguste

riive on käesoleva haldusasja asjaoludel sellise suurusega, mis õigustaks talle menetlusabi

andmist. Et menetlusabi andmisel taotleja eeldatava menetluses osalemise edukust tuli

halduskohtul kontrollida ka HKMS kuni 31.01.2011 kehtinud redaktsiooni kehtivuse ajal, on

selles osas kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi praktika enne kehtiva HKMS

redaktsiooni jõustumist (vt ka RKHK 12.03.2012. a määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12,

p 7).Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta

riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja

jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel

hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt

RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus

nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr

3319510, p 6). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuste osas on Riigikohtu halduskolleegium

märkinud, et sel juhul sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine ka sellest, kui intensiivselt on

sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest mittevaralist kahju nõutakse. Väheintensiivse riive

korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHK 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-

1-11-11, p-d 10 ja 11).

7. Käesolevas asjas nõuab A. Maksimov talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist selle

eest, et P. Peemot kutsus teda 14.11.2013 isiklikult vestlema, ähvardas kaebajat vestluse

käigus ning survestas teda kaebustest loobuma. Kohus märgib, et määruskaebuses esitatud

väited P. Peemoti käitumise kohta teiste kinnipeetavatega ei saa olla käesolevas asjas esitatud

kaebuse aluseks. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse

üksnes oma õiguse kaitseks. Seega saab kohus kaebuse perspektiivi hindamisel lähtuda

üksnes määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud asjaoludest seoses P. Peemoti tegevusega

14.11.2013 kaebajaga vestlemisel, mitte aga teistest P. Peemoti ja teiste kinnipeetavate vahel

aset leidnud sündmustest. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ei käsitle määruskaebuses

esitatud väidet, et A. Maksimov võib nimetada käesolevas asjas ütlusi anda võivate

tunnistajate nimesid, tunnistajate ülekuulamise taotlusena.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et

14.11.2013 aset leidnud vestluse käigus oleks Tartu Vangla peaspetsialist P. Peemoti tegevus

saanud määruskaebuse esitaja õigusi riivata sellisel määral, et põhjendatud oleks tema

menetlusabi korras vabastamine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. A. Maksimov on

14.11.2013. a sündmuse käiku täpsemalt kirjeldanud vanglale 14.11.2013 esitatud kahju

hüvitamise avalduses (tl 9). Avalduses esitatud sündmuse kirjelduse põhjal ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et P. Peemoti poolt A. Maksimoviga läbi viidud vestlus

ning temalt kaebuste kirjutamise põhjuste kohta küsimine oleks saanud A. Maksimovi õigusi

intensiivselt rikkuda. Õiguste rikkumist ei saa pidada intensiivseks ka lähtuvalt

määruskaebuse esitaja väitest, et ta oli häiritud sellest, et temaga ei suheldud kirja teel, vaid ta

kutsuti välja ning temaga suheldi suuliselt. Pelgalt suuline vestlus kinnipeetavaga ei saa olla

selliseks asjaoluks, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et sellega rikutakse kinnipeetava

õigusi, vaid tegemist on tavapärase suhtlusvormiga.

9. A. Maksimov on halduskohtule esitatud kaebuses esitanud taotluse talle kaitsja

määramiseks ning ka määruskaebuses palub A. Maksimov kohustada halduskohut tema

kaebust läbi vaatama, andes talle riigi kulul kaitsja. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse

esitaja tähelepanu sellele, et käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud määrusega on

halduskohus otsustanud üksnes tema mittevabastamise kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest ning selgitanud ühtlasi, et võtab riigi kulul kaitsja määramise taotluse osas

seisukoha pärast riigilõivu tasumist, so pärast asjas menetluse jätkumist. Seega ei saa

ringkonnakohus käesolevas määruskaebemenetluses võtta seisukohta A. Maksimovile riigi

õigusabi määramise osas, kuna halduskohus ei ole seda taotlust veel lahendanud. Samas

märgib ringkonnakohus, et halduskohtule ei saa ette heita seda, et ta on lahendanud

A. Maksimovi riigilõivust vabastamise taotluse enne riigi kulul kaitsja määramise taotlust.

Alusetu on määruskaebuse esitaja argument, et talle kaitsja määramisel ning kaitsjaga

konsulteerimisel on võimalik, et ta vähendab nõutava kahjuhüvitise summat. Ringkonnakohtu

hinnangul on tekkinud kahju suurust võimalik hinnata ka ilma kaitsja abita.

10. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud A. Maksimovi menetlusabi taotluse

rahuldamata kaebuses eduväljavaadete puudumise tõttu ning määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Maili Lokk

Madis Ernits

Tiina Pappel