3-14-100/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedAleksei Maksimov esitas 30.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt 14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse
Legislator headnote
AI generated3-14-100/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Madis Ernits ja Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
04.04.2014, Tartu
Haldusasja number
3-14-100
Haldusasi
Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla
poolt 14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju
hüvitamiseks summas 50 000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Maksimovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a
määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
saamisest arvates.
ASJAOLUD
1. Aleksei Maksimov esitas 30.01.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt
14.11.2013. a vestlusega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse
kohaselt põhjustas vastustaja talle kahju sellega, et Tartu Vangla peaspetsialist P. Peemot uuris
kaebajalt vestlusel, milliste probleemide pärast kaebaja nii palju kaebusi kirjutab, ähvardas
julgeolekuosakonnaga ning püüdis avaldada kaebajale survet kaebuste kirjutamata jätmiseks
ja tagasi võtmiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamiseks ja riigi õigusabi määramiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 19.02.2014. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse
riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
Määruse kohaselt tuleb A. Maksimovit käesolevas asjas pidada maksejõuetuks. Käesoleva
kaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv 750 eurot, kuid A. Maksimovi vanglasisese
isikukonto väljavõtte kohaselt on tema halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu
(30.09.2013-29.01.2014) kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 5,29 eurot, s.o (35,26-
24,69)/4x2.
Kohtu hinnangul ei ole A. Maksimovile käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine
hoolimata tema maksejõuetusest siiski põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed
ning kaebaja õiguste riive ei ole olnud suur. Halduskohus leiab, et 14.11.2013 Tartu Vangla
peaspetsialistiga toimunud vestlusega ei ole kaebaja õigusi riivatud sellise intensiivsusega,
mis tingiks vajaduse rahalise hüvitise järgi või õigustaks sellise nõude esitamisel riigilõivust
vabastamist. Kaebaja väide tema survestamisest ja ähvardamisest ei nähtu tema poolt vanglale
esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud vestluse detailsest kirjeldusest. Samuti ei ole
kaebaja kohtule esitatud kaebuses ega vanglale esitatud taotluses välja toonud talle
põhjustatud negatiivseid tagajärgi, mis võiksid olla aluseks kahju hüvitamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
3.
26.02.2014 esitas A. Maksimov Tartu Halduskohtu 19.02.2014. a määruse peale
määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul kohustada halduskohut asja läbi vaatama,
vabastada riigilõivust ning anda talle kaitsja riigi arvel.
Määruskaebuses ei nõustu A. Maksimov halduskohtu poolt väidetuga, et tema õiguste riive ei
olnud suur. Määruskaebuse kohaselt oli P. Peemoti käitumine 14.11.2013 hirmutav ning
A. Maksimov tundis end pärast seda solvatuna, alandatuna ning surve all olevana. Kui kohus
tema kaebust ei rahulda, siis jätkab P. Peemot surve avaldamist nendele, kes kirjutavad
kaebusi. Halduskohus on ebaõigesti jätnud A. Maksimovile määramata riigi kulul kaitsja,
kuigi tema poolt esitatu jäi kohtule arusaamatuks. Kaitsja tuleks kohtu poolt määruskaebuse
esitajale määrata juba sellepärast, et kaitsjaga asja arutamisel võib väheneda nõude suurus
ning kohtul tekiks võimalus lahendada asja lihtmenetluses. Määruskaebuse esitaja sõnul
puuduvad tal halduskohtu poolt nõutavas summas rahalised vahendid. Määruskaebuse esitaja
märgib ka, et kui kohtul on vaja üle kuulata tunnistajaid, siis ta teab nende nimesid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puuduvad alused.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata
(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus
järgnevat.
5. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja
vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi andmise tingimused
sätestab HKMS § 111. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui
menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või
suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav
menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi,
kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt
kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes
kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse
eesmärki. Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et kohtul tuleb menetlusabi andmise otsustamisel
hinnata nii taotleja majanduslikke võimalusi riigilõivu tasumiseks kui ka kaebusel
eduväljavaadete olemasolu ning menetlusabi andmisest keeldumiseks võib olla piisav üksnes
ühe menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemine. Antud juhul on halduskohus õigesti
A. Maksimovi vanglasisese isikukonto väljavõtte pinnalt tuvastanud, et A. Maksimovi
majanduslik seisund ei võimalda tal riigilõivu tasuda, ning asunud seisukohale, et menetlusabi
andmise välistavad kaebuse vähesed eduväljavaated.
6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et A. Maksimovi õiguste
riive on käesoleva haldusasja asjaoludel sellise suurusega, mis õigustaks talle menetlusabi
andmist. Et menetlusabi andmisel taotleja eeldatava menetluses osalemise edukust tuli
halduskohtul kontrollida ka HKMS kuni 31.01.2011 kehtinud redaktsiooni kehtivuse ajal, on
selles osas kohaldatav Riigikohtu halduskolleegiumi praktika enne kehtiva HKMS
redaktsiooni jõustumist (vt ka RKHK 12.03.2012. a määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12,
p 7).Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta
riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja
jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kohus peab menetlusabi andmisel
hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust (vt nt
RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3318307, p 11; RKHK 06.02.2008. a määrus
nr 3319107, p 9; 22.06.2010. a määrus asjas nr 3312010, p 15; 16.05.2011. a määrus asjas nr
3319510, p 6). Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuste osas on Riigikohtu halduskolleegium
märkinud, et sel juhul sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine ka sellest, kui intensiivselt on
sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest mittevaralist kahju nõutakse. Väheintensiivse riive
korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHK 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-
1-11-11, p-d 10 ja 11).
7. Käesolevas asjas nõuab A. Maksimov talle tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist selle
eest, et P. Peemot kutsus teda 14.11.2013 isiklikult vestlema, ähvardas kaebajat vestluse
käigus ning survestas teda kaebustest loobuma. Kohus märgib, et määruskaebuses esitatud
väited P. Peemoti käitumise kohta teiste kinnipeetavatega ei saa olla käesolevas asjas esitatud
kaebuse aluseks. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse
üksnes oma õiguse kaitseks. Seega saab kohus kaebuse perspektiivi hindamisel lähtuda
üksnes määruskaebuse esitaja poolt kirjeldatud asjaoludest seoses P. Peemoti tegevusega
14.11.2013 kaebajaga vestlemisel, mitte aga teistest P. Peemoti ja teiste kinnipeetavate vahel
aset leidnud sündmustest. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et ei käsitle määruskaebuses
esitatud väidet, et A. Maksimov võib nimetada käesolevas asjas ütlusi anda võivate
tunnistajate nimesid, tunnistajate ülekuulamise taotlusena.
8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et haldusasja materjalidest ei nähtu, et
14.11.2013 aset leidnud vestluse käigus oleks Tartu Vangla peaspetsialist P. Peemoti tegevus
saanud määruskaebuse esitaja õigusi riivata sellisel määral, et põhjendatud oleks tema
menetlusabi korras vabastamine kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. A. Maksimov on
14.11.2013. a sündmuse käiku täpsemalt kirjeldanud vanglale 14.11.2013 esitatud kahju
hüvitamise avalduses (tl 9). Avalduses esitatud sündmuse kirjelduse põhjal ei saa
ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et P. Peemoti poolt A. Maksimoviga läbi viidud vestlus
ning temalt kaebuste kirjutamise põhjuste kohta küsimine oleks saanud A. Maksimovi õigusi
intensiivselt rikkuda. Õiguste rikkumist ei saa pidada intensiivseks ka lähtuvalt
määruskaebuse esitaja väitest, et ta oli häiritud sellest, et temaga ei suheldud kirja teel, vaid ta
kutsuti välja ning temaga suheldi suuliselt. Pelgalt suuline vestlus kinnipeetavaga ei saa olla
selliseks asjaoluks, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et sellega rikutakse kinnipeetava
õigusi, vaid tegemist on tavapärase suhtlusvormiga.
9. A. Maksimov on halduskohtule esitatud kaebuses esitanud taotluse talle kaitsja
määramiseks ning ka määruskaebuses palub A. Maksimov kohustada halduskohut tema
kaebust läbi vaatama, andes talle riigi kulul kaitsja. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse
esitaja tähelepanu sellele, et käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud määrusega on
halduskohus otsustanud üksnes tema mittevabastamise kaebuse esitamisel riigilõivu
tasumisest ning selgitanud ühtlasi, et võtab riigi kulul kaitsja määramise taotluse osas
seisukoha pärast riigilõivu tasumist, so pärast asjas menetluse jätkumist. Seega ei saa
ringkonnakohus käesolevas määruskaebemenetluses võtta seisukohta A. Maksimovile riigi
õigusabi määramise osas, kuna halduskohus ei ole seda taotlust veel lahendanud. Samas
märgib ringkonnakohus, et halduskohtule ei saa ette heita seda, et ta on lahendanud
A. Maksimovi riigilõivust vabastamise taotluse enne riigi kulul kaitsja määramise taotlust.
Alusetu on määruskaebuse esitaja argument, et talle kaitsja määramisel ning kaitsjaga
konsulteerimisel on võimalik, et ta vähendab nõutava kahjuhüvitise summat. Ringkonnakohtu
hinnangul on tekkinud kahju suurust võimalik hinnata ka ilma kaitsja abita.
10. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud A. Maksimovi menetlusabi taotluse
rahuldamata kaebuses eduväljavaadete puudumise tõttu ning määruskaebus tuleb jätta
rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Maili Lokk
Madis Ernits
Tiina Pappel