3-13-1405/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1405 Haldusasi Ranno Koemetsa (Koemets) kaebus Maksuja Tolliameti 12.04.2013. a otsuse nr 13-1/1563 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ranno Koemetsa määruskaebus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ranno Koemets Määratud esindaja v.-adv. vanemabi Anne Vissak Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada määruskaebus ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ajavahemikul 10.10.2000–31.12.2009 oli määruskaebuse esitaja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja tegutses metsandussektoris.

2. 15.01.2013 esitas määruskaebuse esitaja MTA-le taotluse, milles ta palus kustutada tema nimel oleva maksuvõla selle sissenõudmise lootusetuse tõttu.

3. MTA jättis 12.04.2013. a otsusega nr 13-1/1563 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. MTA leidis, et kuigi taotleja majanduslik olukord ei võimalda maksuvõla, mis 04.04.2013. a seisuga oli 4850,04 eurot, kohest tasumist, kuulub määruskaebuse esitajale kinnisasi, mille jagamisel kaheks või enamaks kinnisasjaks oleks võimalik tasuda isiku nimel olev maksuvõlg vähemalt osaliselt. Lisaks on isikul võimalik müüa kinnisasjal kasvava metsa raieõigust ning müügitulu arvelt maksuvõlga tasuda. Kuna määruskaebuse esitaja töötab, ei ole välistatud isiku majandusliku olukorra paranemine tulevikus.

2

4. Määruskaebuse esitaja esitas 06.05.2013 Tartu Maakohtule taotluse, milles soovis riigi õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses MTA nimetatud otsuse vaidlustamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 03.06.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse ning andis talle õigusabi isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

5. Määruskaebuse esitaja esitas 28.06.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 12.04.2013. a otsusega tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et MTA otsus on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Määruskaebuse esitaja majanduslik seisund on niivõrd kehv, et intressivõla tasumine on võimatu. Pere tuleb toime seetõttu, et kasvatab endale ise aedja köögivilju ning teeb endale kuuluval kinnistul kütet. Määruskaebuse esitajale kuuluva maatüki rendileandmine või müük ei annaks MTA poolt loodetud tulemust. Määruskaebuse esitajal ei ole võimalik enda kinnistut müüa, sest selle müügist saadav summa ei kata ära võlgnevust ja uue eluaseme soetamise kulusid. Eluaseme müük jätaks nii kaebaja kui ta tema kolm alaealist last ja töötu elukaaslase eluasemeta.

6. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja esindaja advokaat Anne Vissak on määruskaebuse esitaja esindajaks määratud riigi õigusabi korras. Kaebaja esindaja võttis ülesande RIS infosüsteemi kaudu vastu 07.06.2013 ning esitas kaebuse 28.06.2013, so 21. päeval ülesande saamisest. Kaebaja esindajal ei olnud võimalik varasemalt kaebust esitada, kuna kaebaja esindajal oli ka teisi tööülesandeid, mille täitmine oli võetud ja planeeritud enne käesolevas asjas kaebuse koostamist. Esindaja töökoormus oli liiga suur, et sedavõrd töömahukat kaebust viivitamatult koostada. Kaebaja esindaja leiab, et kui kohtu hinnangul on kaebuse esitamise tähtaega ületatud, on teiste tööülesannete täitmine mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel.

7. Tartu Halduskohus lõpetas 27.08.2013. a määrusega haldusasja nr 3-13-1405 menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vaidlusaluse otsuse sai kaebaja väljastusteate kohaselt kätte 18.04.2013. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 19.04.2013, mistõttu 30 päeva möödus laupäeval, 18.05.2013. HKMS § 67 lg 4 kohaselt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 20.05.2013. Kaebus halduskohtule esitati aga 28.06.2013. Menetlustähtaeg ennistatakse HKMS § 71 lg 1 alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas ei ole esindaja suurt töökoormust ja sellest tulenevalt kaebetähtaegadest mittekinnipidamist loetud selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise (vt Tartu Halduskohtu 21.04.2011. a määrus nr 3-11-278). Kuna kaebaja avaldas riigi õigusabi taotluses soovi konkreetse esindaja määramiseks ning see eeldab advokaadi nõusolekut antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta, ei saanud vastav riigi õigusabi tellimus tulla kaebaja esindajale üllatusena, mistõttu oleks esindaja pidanud sellega oma töögraafikut planeerides arvestama. Tähtajast mittekinnipidamist ei ole käesoleval juhul põhjendatud õigusabi määramise menetlusega. Riigi õigusabi taotluse esitamine võib mõjutada kaebuse tähtaegsust ja olla teatud tingimustel ka kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjuse üks komponent (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p-d 9, 10 ja 12). Riigi õigusabi taotluses on kaebaja märkinud, et soovib riigi õigusabi haldusmenetluses vaide esitamiseks, mistõttu ei saa riigi õigusabi taotluse esitamist samastada kaebuse esitamisega. Riigi õigusabi taotluse esitamine iseenesest ei ole kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista

3

samal ajal kaebuse esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla aga käsitletav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Halduskohus leidis, et kaebajat võib pidada õiguslikes küsimustes kogenematuks, mida kinnitab asjaolu, et kaebaja ei ole varem kohtumenetlusega kokku puutunud, ja tõik, et kaebaja on soovinud endale esindaja määramist, s.t otsinud professionaalset abi kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Seetõttu luges halduskohus HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaja ületamisel mõjuvaks põhjuseks eksimuse protsessinormides. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Praegusel juhul oli takistuseks kaebaja kogenematus ja eksimus protsessinormides. Nimetatud takistus langes ära riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt riigi õigusabi tellimuse vastuvõtmisega 07.06.2013. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega tuli esitada seega 14 päeva jooksul. Viimane päev kaebuse ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks oli seega 21.06.2013. Kui kaebus jääb õigeaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, ei oleks kaebeõigus riigi toel tagatud ning kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2012. a määrus nr 3-3-1-61-12, p 13). Samas tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjuseid hinnates arvesse võtta seda, millised on protsessiosalise võimalused tagada oma õiguste efektiivne kaitse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2004. a määrus nr 3-3-1-23-04). Ennistamise puhul tuleb hinnata, kas riigi õigusabi korras advokaadi määramine on vähendanud protsessiosalise võimalust tagada oma õiguste efektiivne kaitse ning kas riigi õigusabi saaja on teinud mõistlikke pingutusi kaebeõiguse realiseerimiseks. Kuna kaebaja on asjas nr 2-13-22609 soovinud konkreetset advokaati talle õigusteenust osutama, oli eelnevalt vajalik ka konkreetse advokaadi nõusolek, mistõttu pidi määratud advokaat olema juba enne riigi õigusabi taotluse esitamist teadlik kaebuse või vaide esitamise vajadusest. Kuna kaebaja ja tema esindaja vahel on lepinguline suhe, ei ole lepingulisest esindajast tulenevate põhjuste korral tähtaja ennistamine üldjuhul põhjendatud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.01.2009. a määrus nr 3-2-1-135-08, p 11; Tartu Ringkonnakohtu 15.08.2011. a määrus nr 3-11-51; Tartu Halduskohtu 21.04.2011. a määrus nr 3-11-278). Kuna tegemist on lepingulise esindajaga, lasub tähtaegadest kinnipidamise risk ka kaebajal endal. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks teinud mõistlikke pingutusi riigi õigusabi kasutamiseks ning kaebeõiguse realiseerimiseks, nt kontakteerunud oma esindajaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a määruse tühistada. Advokaadil kui eraettevõtjal tuleb tagada kõikide teenuste osutamiseks vajalike kulude katmine ning see eeldab töö pikaajalist etteplaneerimist ja korraldamist. Määruskaebuse esitaja esitas riigi õigusabi taotluse maakohtule 06.05.2013, kuid maakohus tegi määruse alles 03.06.2013. Selleks ajaks, kui määratud esindaja sai tellimuse vastu võtta, oli olukord võrreldes mai algusega muutunud. Kokkulepe määruskaebuse esitaja esindamiseks on sõlmitud kolmanda isiku, Taheva Vallavalitsuse ametniku kaudu. Kaebetähtaeg ei kajastunud ka riigi õigusabi andmise määruses. Määruskaebuse esitaja soovis riigi õigusabi taotluses riigi õigusabi vaide esitamiseks vaidemenetluses. Maakohus andis riigi õigusabi muuks õigusnõustamiseks. Advokaat pidas tellimust saades otstarbekamaks kaebuse esitamist halduskohtule. Riigi õigusabi taotluse esitanud õigusteadmisteta isiku täpne taotlus ei ole määratud esindajale siduv. Seda seisukohta kinnitab ka riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17, mille kohaselt riigi õigusabi saanud

4

isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks. Kohus peab menetlusosalise avaldusi tõlgendama lähtudes nende tegelikust tahtest vastavalt HKMS § 2 lg-le 4. Määruskaebuse esitaja tegelik tahe oli vaidlusaluse MTA otsuse tühistamine, mistõttu sisaldub kaebus kaebetähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluses. Kaebuse esitamist võimaldav takistus langes ära, kui pärast 07.06.2013 tellimuse vastuvõtmist oli advokaadil peale eelnevalt planeeritud tööülesannete täitmist võimalik asuda tegelema määruskaebuse esitaja kaebusega.

9. MTA palub vastuses määruskaebusele see rahuldamata jätta. HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti saamisest. Kaebaja sai vaidlusaluse otsuse kätte 18.04.2013, tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg oli järelikult 20.05.2013. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli menetlustähtajast kinnipidamist takistavaks mõjuvaks põhjuseks kaebaja kogenematusest tulenev eksimus protsessinormides. Nimetatud takistus langes ära riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt riigi õigusabi tellimuse vastuvõtmisega 07.06.2013. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlusega tulnuks esitada 21.06.2013 lähtudes HKMS § 71 lg-st 2. 20.06.2013. a päringule vastas maksuhaldur 19.07.2013, s.t tähtaegselt. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja esindajani jõudis see alles 24.07.2013, ei sõltu enam maksuhaldurist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb rahuldada ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.

11. Ringkonnakohus nõustub, et määruskaebuse esitaja esitas kaebuse halduskohtule kaebetähtaega rikkudes. Lisaks on halduskohus õigesti leidnud, et menetlustähtajast kinnipidamist takistavaks mõjuvaks põhjuseks oli määruskaebuse esitaja kogenematusest tulenev eksimus protsessinormides. Samas on halduskohus jõudnud valele lõppjäreldusele, et kuna kaebaja valis endale esindaja ise, jääb kaebuse tähtaegse esitamise risk esindatava kanda.

12. Riigi õigusabi eesmärk on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus olukorras, kus isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid, et osta endale kvaliteetset õigusteenust (vt RÕS § 2, § 6 lg 1). Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et riigi õigusabi mõte seisneb selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2012. a määrus nr 3-3-1-61-12, p 13). Selleks, et nimetatud õiguskaitsevõimalus säiliks, peab riik teatud juhtudel võtma enda kanda määratud esindajast tulenevaid minetusi, mis mõjutavad isiku põhiseaduslikult tagatud võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda määratud esindaja tegevusel käesoleva haldusasja menetluses riigi õigusabi teenuse osutamisel. Kuna halduskohus on fakti, kuidas määruskaebuse esitaja endale riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, sidunud vaidlustatud määruse lõppjäreldusega, on oluline tuvastada ka see.

13. Määruskaebuses kordab õigusabi korras määratud esindaja oma varasemat seisukohta, mille kohaselt tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks on eelnevalt planeeritud tööülesanded, mistõttu ei saanud esindaja hakata varasemalt määruskaebuse esitaja asjaga tegelema. Halduskohus on viidanud Tartu Halduskohtu 21.04.2011. a määruses nr 3-11-278 väljendatud seisukohale, et esindaja suurt töökoormust ja sellest tulenevat kaebetähtaegadest mittekinnipidamist ei saa lugeda objektiivseks asjaoluks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Kaebaja esindaja leiab seevastu, et esitatud seisukoht ei ole antud asjas

5

kohaldatav, kuna käesoleval juhul on tegemist riigi õigusabi korras määratud esindajaga, viidatud halduskohtu määruses oli isiku ja tema esindaja vahel lepinguline suhe. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille järgi ei saa määratud esindaja töökoormus mõjutada seda, kas kaebuse esitamisel järgitakse kaebetähtaegu või mitte. Taoline väide ei ole mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses.

14. Ringkonnakohus ei nõustu määratud esindajaga ka selles, et riigi õigusabi korras isiku esindajaks määratud advokaadi ja lepingulise esindaja juba olemasolevate tööülesannete mõju õigusabiteenuse osutamisele ja kaebuse tähtaegsele esitamisele tuleks erinevalt käsitleda. Oma sisu poolest ei erine riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamine millegi poolest juhtudest, kus esindaja ja esindatava vahel on sõlmitud kliendileping. „Kõik asjad peavad olema advokaadi jaoks võrdselt tähtsad ning kõigi puhul kehtivad ühesugused kvaliteedinõuded. Advokaadid peavad järgima advokatuuriseaduse §-des 44 ja 45 sätestatud kohustusi ning oma kutsealaseid eetikanõudeid. Kui advokaat suuremat tasu tõotavat asja eelistatult ajades lihtsalt ignoreerib odavamat kaasust, jättes kliendi huvid kaitseta, järgneb sellele kohane sanktsioon.“ (vt riigi õigusabi seaduse eelnõu seletuskirja SE 249 I Riigikogu kodulehelt: www.riigikogu.ee). Advokaat, teades, et tema poole on pöördutud sooviga saada õigusteenust, ei saa viidata sellele, et tal on niivõrd palju tegemist teiste asjadega, mistõttu tuleb hiljem saadud tööülesanne panna tähtsuse järjekorras viimaseks. RÕS § 18 lg 1 ls 2 sätestab, et advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Mõistlikult käituv advokaat uurib riigi õigusabi korras vastavat ülesannet saades koheselt välja kaasuse asjaolud ja võimalikud kaebetähtajad. On naiivne arvata, et saadud tööülesande tahaplaanile lükkamine võiks õigustada uue tähtaja võimalikku ületamist.

15. Määruskaebuse esitaja esitas 06.05.2013 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, märkides taotluses ära ka advokaadi, kellelt ta soovis õigusteenust saada. Taotluses täidetakse nimetatud lahter ainult juhul, kui taotlejal on olemas advokaadi nõusolek antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta (RÕS § 12 lg 1 p 7, § 13 lg 6). Seaduse kohaselt peaks vastavat nõusolekut väljendama ka advokaadi kinnitus (RÕS § 13 lg 6). Käesoleva asja materjalidest vastavasisulist kinnitust ei nähtu, kuid määruskaebuse esitajale määratud esindaja ei ole eitanud, et tal oli juba enne riigi õigusabi määramise otsust teada, et määruskaebuse esitaja soovib teda enda esindajaks käesolevas haldusasjas. Otsustamaks, kas käesoleval juhul esineb asjaolusid, mis võiksid tingida kaebetähtaja ennistamise, leiab ringkonnakohus, et oluline on välja selgitada, kas määruskaebuse esitaja saavutas A. Vissaku nõusoleku teda esindada ise või avaliku võimu esindaja vahendusel. Viimasel juhul puudub alus väitmaks, et isikul tuleb kanda ka esindajast lähtuvaid tähtaegadest kinnipidamise riske, kuna ta valis endale esindaja ise.

16. Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2014. a kohtunõudele, milles ringkonnakohus soovis täiendavat informatsiooni, kuidas määruskaebuse esitaja endale esindaja leidis, vastas määruskaebuse esitaja, et esindaja otsingutel aitas teda Taheva vallavanem, kes pöördus ise antud küsimuses A. Vissaku poole. Ringkonnakohtul pole alust selles kahelda. Seega oleks väär jätta kaebetähtajast kinnipidamise risk kaebaja kanda põhjendusega, et kaebaja otsis endale lepingulise esindaja ise. Ühtlasi ei saa seetõttu määruskaebuse esitajale ette heita seda, et ta ei kontakteerunud määratud esindajaga, et hoida end kursis kohtumenetlusega ning meelde tuletada asjaolu, et esindaja peab tegelema kaebuse koostamisega ning järgima kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaegu. Kuna kohalik omavalitsus, kes kujutab endast riigist alamalseisvat avaliku võimu kandjat, abistas määruskaebuse esitajat teda riigi õigusabi korras esindama määratud advokaadi leidmisel, tuleb käesoleval juhul jätta menetlustähtajast

6

kinnipidamise risk riigi kanda. Kohaliku omavalitsuse tegevus kuulub avaliku võimu vastutussfääri. Vastasel juhul ei oleks kaebeõigus riigi toel tagatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.12.2012. a määrus nr 3-3-1-61-12, p 13).

17. Tulenevalt eelnevast tuleb määruskaebus rahuldada ja kaebetähtaeg ennistada. Ühtlasi tuleb Tartu Halduskohtu 27.08.2013. a määrus tühistada ja haldusasi halduskohtule menetluse jätkamiseks tagasi saata.

18. Täiendavalt juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu järgnevale. Riigikohus on uurimisprintsiibist tulenevat halduskohtu selgitamiskohustust käsitledes olnud järjekindlalt seisukohal, et selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustuse vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.03.2010. a otsus nr 3-3-1-90-09, p 10 koos edasiste viidetega). Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia ja kaebaja õiguste võimalikult tõhusa kaitse põhimõtetest lähtuvalt võiks halduskohus kaaluda olukorras, kus kaebaja vaidlustab haldusorganile esitatud taotluse organi poolset rahuldamata jätmist, soovitada kaebajale kaebuse täiendamist kohustamisnõudega taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamisele või – olenevalt olukorrast – taotluse rahuldamiseks kohustamisele.

Tiina Pappel Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/