3-12-590/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-590 Haldusasi Andrus Siku (Sikk) kaebus Viru Vangla 29.12.2011. a käskkirja nr 6-3/2321-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22.08.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 12.03.2014 Menetlusosalised Kaebaja Andrus Sikk Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 22.08.2012. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 05.05.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja kannab kinnipeetavana karistust Viru Vanglas. Viru Vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal määras 26.10.2011. a käskkirjaga nr 6-2/1373 (tl 20, 62 pöördel) kaebaja tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks. Kinnipeetava tööülesanneteks oli käskkirja kohaselt 31.10.2011–30.01.2012 kõikide abitööde tegemine köögis ja toidujagamine. Köögitööliste (kinnipeetavatest) töövahetuste tööajagraafikust (tl 21−22, 67−69) nähtuvalt töötas kaebaja söökla esimeses pesuruumis tööajaga 05:30–18:30.

2. 29.11.2011 juhtus Viru Vangla köögis intsident. Kokk M. Ringo andis kaebajale korralduse jagada suppi, kuid kaebaja viivitas korralduse täitmisega. Viru Vangla videosalvestise vaatluse protokollist nr 7-2/4799-3 (tl 62) nähtub, et kaebaja tuli pesuruumide poolt kell 14:50, istus laua juurde toolile ning istus seal kuni korralduse täitmiseks püsti tõusmiseni kella 15:07-ni, seega 17 minutit. Kell 15:08–15:09 suhtlesid kaebaja ja M. Ringo intensiivselt. Vestluse juures viibisid ka töötajad M.N. ja M.H. . Viimane ei osalenud vestluses, vaid tuli korraks ja lahkus kohe. Intsidendi kohta on lisaks videosalvestise vaatluse protokollile koostatud ning käesoleva haldusasja toimikusse liidetud 22.12.2011. a distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 60−61), Viru Vangla koka M. Ringo 29.11.2011. a ettekanne nr 4565 (tl 64), M. Ringo täiendavad seletused (tl 78) ning M.N. e seletused 29.11.2011 toimunu kohta (tl 157). Kaebaja kirjutas Viru Vanglale toimunu kohta 07.12.2011 seletuskirja (tl 64 pöördel−66).

3. Viru Vangla avavangla ja töötavate kinnipeetavate osakonna juhataja koostas 29.12.2011 käskkirja nr 6-3/2321-D (tl 24−25), millega määras kaebajale vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 ja § 64 lg 4 alusel Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks töölt eemaldamise kaheks nädalaks. Käskkirja kohaselt on kaebaja korduvalt eiranud talle antud töökorraldusi ja pidevalt kokkade peale häält tõstnud ega asunud 29.11.2011 viivitamata täitma vanglaametniku korraldust tööle asumiseks, vaid esitas sellele vastuväiteid. Eelnevaga pani kaebaja toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises.

4. 16.01.2012 esitas kaebaja Viru Vangla 29.12.2011. a käskkirja nr 6-3/2321-D peale vaide (tl 53−57). Viru Vangla jättis 16.02.2012. a vaideotsusega nr 6-12/20-1 (tl 52−52 pöördel) kaebaja vaide rahuldamata.

5. 15.03.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2−13), milles palub Viru Vangla 29.12.2011. a käskkirja nr 6-3/2321-D tühistada. Kaebaja sõnul ei tutvustatud talle puhkeaja korraldust. Kaebaja on korduvalt pöördunud vanglaametnike poole, et saada teavet lühiajaliste puhkepauside kohta tööajal, kuid saadud vastused on jäänud arusaamatuks ja konkreetset vastust küsimusele pole ta saanud (vastus kaebaja sellekohasele selgitustaotlusele tl 111). Kaebaja sõnul ei antud talle 13-tunnise tööaja jooksul aega istuda, kuna igal vabal momendil võis tema poole pöörduda vanglaametnik uue ülesandega. Kaebajal ei olnud kohustust M. Ringo korraldusele alluda, kuna ta oli selleks ajaks juba üheksa tundi töötanud ja korraldus anti talle puhkeajal. Kaebuse kohaselt ei selgu Viru Vangla käskkirjast nr 6-2/1373 VangS § 39 lg-st 1 tulenevaid kaebaja kohustusi ja õigusi, v.a vaide esitamise õigus. Vastustaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus arvestanud tema vastuväiteid, on jätnud need protokollimata ning seeläbi rikkunud uurimispõhimõtet. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas saab sama isik menetleda nii distsiplinaarkui ka vaidemenetlust. Kaebaja sõnul on teda põhjendamatult karistatud, kuna ta ei pidanudki alluma M. Ringo korraldusele, sest töötas töögraafiku alusel esimese pesuruumi nõudepesijana. Vangla on ise rikkunud Viru Vangla direktori 04.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/327 „Köögitööliste ja abitööliste ohutusjuhendid kinnipeetavatele“ punkte 1, 2, 3, 4.1, 4.2, 4.4, 4.6, 6 ja 7. Punkti 4.6 kohaselt ei pidanud kaebaja täitma M. Ringo 19.11.2012. a korraldust, kuna kaebaja töötas söökla I pesuruumis ning p 4.6 kohustab kaebajat tegema vaid seda tööd, mis on talle ülesandeks tehtud. Kaebaja viitab asjaolule, et talle ei ole tutvustatud finantsja majandusosakonna söökla koka ametijuhendit ega Viru Vangla direktori 04.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/327 „Köögitööliste ja abitööliste ohutusjuhend“. Söökla ametnik rikkus tahtlikult kaebaja õigusi, kuna ta teadis, et kaebajal puudub elementaarsest ohutusnõudest tulenev õigus viibida köögis tööl, aga sellegipoolest asus kaebaja korraldust täitma, seades ohtu oma tervise ja elu.

6. 30.05.2012 kohtule saabunud täiendavas seisukohas (tl 90−103) märgib kaebaja, et ta ei ole keeldunud korralduse täitmisest ega delegeerinud seda teistele kinnipeetavatele. Kaebaja sõnul esitas ta talle korralduse andnud M. Ringole küsimusi, kuna teda ei olnud tutvustatud vastava töö ohutusega tööjuhendiga ning ta töötas graafiku kohaselt I pesuruumis. Samuti oli kaebajal tulenevalt töölepingu seaduse § 47 lg-st 2 õigus korralduse andmise ajal kasutada 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 22.08.2012. a otsusega kaebuse ning tühistas Viru Vangla 29.12.2011. a käskkirja nr 6-3/2321-D. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetava poolt korraldusele allumine ei sõltu tööle määramise käskkirja õiguspärasusest. Kinnipeetav peab korraldusele alluma igal juhul, v.a kui korraldus on ilmselgelt tühine. Et kaebaja oli tööle määratud kehtiva haldusaktiga ning

M. Ringo omas vanglateenistujast kokana õigust anda kinnipeetavale korraldusi, siis oli tegemist õiguspärase korraldusega, mis kuulus täitmisele. Seega, olenemata sellest, kas kaebaja pidas talle antud korraldust õiguspäraseks, tuli korraldust täita ja seda ka olukorras, kus kaebajale ei olnud ohutusjuhendeid allkirja vastu tutvustatud, sest tal oli võimalik korralduse andmisel paluda juhendamist ning ka tööohutusjuhendi tutvustamist. Kohus möönab, et 17.04.2008. a ametijuhendis nr 71 märgitud kohustus ametijuhendit allkirja vastu tutvustada on täitmiseks kohustuslik, olenemata sellest, et vangla hinnangul on tegemist vananenud sättega.

Nimetatu kehtib aga üksnes ametijuhendi kohta ning ohutusjuhendi tutvustamisel allkirja nõue puudub. Kaebaja arusaam, et ta ei pidanud 29.11.2011 sööklas töötama on ekslik. Kaebaja oli küll töögraafiku alusel määratud sellel päeval töötama I pesuruumis, kuid vastavalt 26.10.2011. a käskkirjale nr 6-2/1373 olid kaebaja tööülesanneteks kõik abitööd köögis, toidujagamine. Ametijuhendi allkirja vastu tutvustamata jätmine ei anna kinnipeetavale õigust jätta talle antud korraldus täitmata. Halduskohus ei kahtle kaebaja väidetes, et tegelikult soovis kaebaja korralduse saamise järel kahe minuti jooksul saada talle korralduse andnud ametnikult selgitusi.

Asjaolu, et kaebaja oli kohustust täitma asudes ärritunud ning tahtis saada selgitusi, mh miks ei saa antud ülesannet täita teised kinnipeetavad, ei tähenda, et kaebaja oleks rikkunud Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõudeid – alluda vanglateenistuja seaduslikule korraldusele – või sellele vastuväiteid esitanud. Kindlaks on tehtud, et kaebaja ei keeldunud korralduse täitmisest. Mõlemad menetluspooled on kinnitanud, et kaebaja uuris, miks ei võiks antud korraldust täita teised kinnipeetavad, kuid asus siiski korraldust täitma. Seega ei viivitanud kaebaja korralduse täitmisega ning asus pärast selgituste saamist seda koheselt täitma.

Vastustaja ei ole haldusmenetluses rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 sätteid ega uurimispõhimõtet. Samuti on põhjendamatu kaebaja väide tema vastuväidetega arvestamata jätmise osas. Kaebajal oli menetluse käigus võimalik esitada 29.11.2011. a intsidendi osas omapoolne seisukoht, mida kaebaja 07.12.2011. a seletuskirjas ka teinud on. Nimetatud seisukoht on vaidlustatud käskkirjas kajastatud ning, arvestades selle põhjalikkust, puudus distsiplinaarmenetluses täiendava seletuse andmise vajadus. Põhjendamatud on ka kaebaja väited selle kohta, et tema õigusi on rikutud sellega, et nii käskkirja kui vaideotsuse koostajaks oli üks isik.

Kuigi inspektor-kontaktisik M. Varik on märgitud vaideotsuse koostajana, ei tähenda see, et vaidemenetluses oleks rikutud HMS 5. ptk sätestatud vaidemenetluse korda, kuna vaideotsuse allkirjastas Viru Vangla direktor. Halduskohus on seisukohal, et kuna kaebaja asus talle antud korraldust täitma, täitis selle ning tema poleemikat ei saa hinnata korralduse täitmise viivitusena, on talle määratud distsiplinaarkaristus alusetu. Vastustaja hindas 29.11.2011. a situatsiooni, arvestamata seda, et korralduse andmisest kuni selle täitmiseni möödus lühike periood (umbes minut) ning kaebaja ei ole sõnadega või käitumisega näidanud, et ta ei hakka korraldust täitma.

Vaatamata sellele, et kaebaja on kinnipeetav, jääb talle õigus saada selgitusi ja esitada küsimusi seoses antava korraldusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. 21.09.2012 esitas Viru Vangla Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 134−135), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Vastustaja ei vaidle, et kaebajale antud vaidlusalune korraldus lõpuks siiski täideti, kuid juhib tähelepanu, et kaebaja ei täitnud korraldust koheselt ning vaidles viivituse ajal ametnikega, andes teada, et tema korraldust täitma ei asu. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt korralduse täitmisega viivitamine ei olnud põhjendatud. Viru Vangla teenistujate selgitustest ning videosalvestiselt nähtuvalt ei küsinud kaebaja selgitusi konkreetselt tööülesande täitmiseks, vaid keeldus korralduse täitmisest, vaidles korralduse andjaga selle üle, kas korralduse peab täitma tema või keegi teine, ning karjus praktikantide kohta, et miks need tolbajoobid tegevusetult seisavad. Ka ei ole kaebaja kordagi väitnud seda, et ta oleks küsinud selgitusi korralduse täitmise sisu kohta. Käesoleval juhul ei olnud korraldus ilmselgelt tühine ning kaebaja pidi sellele alluma. Seega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo, sest ei täitnud talle antud korraldust koheselt ning korralduse täitmisega viivitamine ei olnud millegagi põhjendatud. Kaebaja pani toime vangla julgeolekut tugeval määral ohustava rikkumise. Seesugune kinnipeetava poolne käitumine võib kaasa tuua massirahutused, kinnipeetavate omavahelised arveteklaarimised jne. Samuti peavad vanglas teatud ülesanded saama õigeaegselt täidetud (nt toidu jagamine, väljajagamine jm) ning vangla igapäevatöö sujumiseks on oluline, et kinnipeetavad täidavad neile antud korraldusi vastuvaidlematult ja õigeaegselt. Mõeldavaks ei saa pidada seda, et kinnipeetav, kellele antakse korraldus, hakkab selle üle vaidlema, kasutab vaidluse käigus solvavaid väljendeid ning keeldub korralduse täitmisest. Sellega, et korralduse täitmine on vangla julgeoleku tagamise seisukohast äärmiselt oluline, on nõustunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 01.03.2009. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06. Seega ei saa kaebaja käitumist pidada vangla kontekstis aktsepteeritavaks.

9. Kaebaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 140−145) jätta vastustaja apellatsioonkaebuse punkt 3.6 rahuldamata ning halduskohtu otsus jõusse. Kaebaja jääb vastuses oma seisukohtade juurde, kinnitab, et ta täitis talle antud korraldust ning korralduse täitmise 1-minutiline viivitus tulenes sellest, et talle oli korraldus arusaamatu ning ta esitas korralduse andjale sellega seonduvalt küsimusi. Kaebaja sõnul ei tutvustanud vangla kaebajat tema tööle suunamisel ametijuhendi ning abitöölise ja nõudepesija ohutusjuhenditega. Tööle suunamise käskkirjas puudusid kaebajale ettenähtud puhkepausid ning kaebaja ei saanud reaalselt 30 minutit puhata enne, kui talle anti korraldus uuesti tööle asumiseks. Kaebaja sõnul ei keeldunud ta töö tegemisest, vaid esitas talle korralduse andnud ametnikule tööalaseid küsimusi, mis puudutasid otseselt talle antud korraldust. Selgitusi andnud ametnik M.N. ei saanud kuulda, kas ta esitas tööalaseid küsimusi või mitte ning kaebaja sõnul ei ole ametnike ütluste näol tegemist usaldusväärsete ütlustega. Kaebaja märgib, et kui faktilised tõendid kinnipeetava vastu distsiplinaarmenetluses puuduvad, tuleb süüdistus pöörata tema kasuks. Kaebaja sõnul ei olnud ta korralduse saamise järel agressiivne. Kui ta oleks olnud agressiivne, oleks valvur vajutanud häirenuppu, kuid seda ta ei teinud. Kaebaja küsis tõepoolest, kas keegi teine ei või seda tööd teha, kuid selle küsimuse esitamine teiste tööalaste küsimuste seas oli õigustatud, kuna pesuruumis töötanud kaebaja ei tundnud supi jagamise ohutustehnikat, töönõudeid ega töö spetsiifikat. Samuti ei osanud kaebaja supivalamise tööd teha ning see on koka-abi kohustus. Kuna vangla kaebajale töö ohutustehnikat ei tutvustanud, seadis vangla ohtu kaebaja tervise (kuum supp võib peale kukkuda). Käesolevas asjas ei kohaldu Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06 väljendatud seisukohad. Antud juhul ei andnud vastustaja kaebajale võimalust seaduses ettenähtud ajavahemikul puhata ning kaebaja oli väsinud, teda ei tutvustatud ohutusnõuetega ning suunati tööle, mida ta teha ei osanud.

Kaebaja sõnul ei ole asjakohased vastustaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited kaebaja poolt vangla julgeoleku ohtu seadmise kohta. Julgeoleku eest vanglas peab vastutama vangla, kuid lubades kaebajat supijagajana tööle ilma ohutusnõudeid tutvustamata, ei järginud vangla ise julgeoleku tagamise nõuet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

11. Käesoleva kohtuvaidluse esemeks on küsimus, kas kinnipeetavale ametniku korralduse eiramise eest määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. Halduskohus on kaebuse rahuldanud, kuna pidas usutavaks kaebaja väidet, et kaebaja ei eiranud korraldust, vaid soovis tegelikult korralduse saamise järel kahe minuti jooksul saada talle korralduse andnud ametnikult selgitusi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

12. Videosalvestise vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kaebaja istus 29.11.2011 Viru Vangla köögis enne püsti tõusmist 17 minutit, mille järel suhtles kell 15:08–15:09 intensiivselt M. Ringoga. Vestluse juures viibis M.N. ja korraks lähenes neile ka M.H. . Kohtule esitatud M. Ringo 29.11.2011. a ettekandest (tl 64), 22.12.2011. a distsiplinaarmenetluse protokollis kajastatud lisaselgitustest (tl 60−61) ja 30.04.2012. a täiendavates seletustest (tl 78), samuti M.N. e seletustest toimunu kohta (tl 157) nähtub järgmine sündmuste käik: M. Ringo andis köögis istuvale kaebajale korralduse minna appi suppi jagama, mille peale kaebaja häält tõstis ja sellele vastu vaidles, pakkudes enda asemel seda ülesannet täitma juurviljaruumis töötavaid kinnipeetavaid. Peale seda, kui M. Ringo oma korraldust kordas, tõstis kaebaja veelgi häält ning ta karjus kinnipeetavatest praktikantide kohta, et miks nood seisavad tegevusetult, kasutades seejuures väljendit „tolbajoobid“. Alles peale seda asus kaebaja talle antud ülesannet täitma. M. Ringo ja M.N. e seletused on kokkulangevad ja usutavad. Rohkem tõendeid ei olnud vanglal võimalik koguda, kuna M.H. lähenes vestlejatele vaid korraks ega saanuks anda sündmuste kohta täiendavaid seletusi.

13. Kaebaja on seevastu oma seletusi toimunu kohta pidevalt muutnud. Vanglale esitatud 07.12.2011. a seletuskirjas (tl 64 pöördel−66) on kaebaja väitnud, et tõusis peale korralduse saamist koheselt toolilt püsti ja hakkas sammuma supipottide poole. Häält tõstis ta vaid sellepärast, et viibis ruumis, kus kolisesid potid, nõud, kruusid, masinad jne. 19.01.2012 esitatud vaides (tl 53–57) väitis kaebaja, et tahtis vaid oma puhkeaega kasutada ja et suhtleb alati kõikidega kätega žestikuleerides. Sellega ta sisuliselt ei vaielnud vastu distsiplinaarmenetluse protokollis kirjeldatud asjaoludele, vaid püüdis neid ainult õigustada. Halduskohtule esitatud kaebuses (tl 2–13) väitis kaebaja, et ei pidanudki alluma M. Ringo korraldusele, sest töötas töögraafiku alusel esimese pesuruumi nõudepesijana. Alles alates 30.05.2012 kohtule saabunud täiendavast seisukohast (tl 90−103) on kaebaja hakanud väitma, et ta ei keeldunud korralduse täitmisest ega delegeerinud seda teistele kinnipeetavatele, vaid esitas üksnes talle korralduse andnud M. Ringole küsimusi. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid eluliselt usutavateks, vaid leiab, et Viru Vangla on piisavalt tõendanud seda, et kaebaja tõepoolest eiras ametniku korraldust.

14. Ringkonnakohus nõustub Viru Vanglaga, et antud juhul oli kaebaja kaheks nädalaks töölt eemaldamine proportsionaalne karistus. Kuna aga kaebajal puudusid varasemad distsiplinaarkaristused, on käesoleva rikkumise eest määratud karistuse näol siiski tegemist proportsionaalsuse ülemisel piiril oleva karistusega. Kui tegemist on seni õiguskuulekalt käitunud kinnipeetavaga, tuleks distsiplinaarkaristusena kergema või keskmise distsipliinirikkumise eest siiski esmalt kaaluda noomituse määramist.

15. Ülejäänud kaebaja väidete osas on halduskohus võtnud seisukoha ja leidnud, et need ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 3).

16. Kuna kaebaja oli esimeses astmes riigilõivu tasumisest vabastatud, vastustajale on aga apellatsioonkaebus riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 10), siis ei ole vaja menetluskulude jaotust kindlaks määrata.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/