2-12-17979/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-17979

Tsiviilasi

MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi hagi Põltsamaa

linna (Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu) vastu lepingu

ülesütlemisavalduse

tühisuse

ja

õigussuhete

aluse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 595 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi,

seaduslik esindaja Harri Nõmmiksaar

Vastustaja

(kostja):

Põltsamaa

linn

(Põltsamaa

Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ramon Rask

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013. a otsus

muutmata.

2. Jätta

MTÜ

„Autom“

Põltsamaa

Liiklusklubi

apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus MTÜ

„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi esitas 7. mail 2012 kohtusse hagi Põltsamaa linna

(Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu) vastu lepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja õigussuhete

aluse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Põltsamaa Keskkool ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva

klubi 05.04.1976 ühise tegutsemise lepingu õppetöökoja-garaaži ehitamiseks. Kokkuleppe

alusel maksis „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi hoone ehitamiseks 20 000 rubla ja Jõgeva

Haridusosakond 67 000 rubla. Kokkuleppe eesmärgiks oli ehitada ühiselt valmis autoõpetuse

õppehoone ja asuda seda ühiselt kasutama: Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi oma

põhitegevusalal (autoõpetus) ja kool oma kõrvaltegevusalal (autoõpetus). Põltsamaa

Ühisgümnaasium (end. Põltsamaa Keskkool) kasutas hoonet õpilastele autoõpetuse

läbiviimiseks hoone valmimisest kuni 31.08.2000. Alates 01.09.2000 otsustas Põltsamaa

Ühisgümnaasium autoõpetuse oma õppekavast välja lülitada. Hageja kasutab Põltsamaal Lille

tn 2 asuvaid ruume alates 1980.a hoone valmimisest kuni käesoleva ajani.

Arutelu ruumide kasutamise õigusliku aluse üle tekkis alles juunis 2010. Oma varasemates

dokumentides on nii Põltsamaa Linnavalitsus (25.01.1999 vastuskiri, kd I tl 12) kui ka

Põltsamaa Ühisgümnaasium (07.12.1998 ja 14.09.1998 teatis, kd I tl 11, tl 38) olnud

seisukohal, et hageja kasutab ruume 1976.a sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud

õigussuhte alusel. Hageja leiab, et pooled on kasutanud ruume kaasomanikena vastavalt

hoone kasutuskorra kokkuleppele, mis tuleneb 1976.a sõlmitud lepingust. Kehtiva kokkuleppe

kohaselt annab hageja gümnaasiumi kasutusse osa 1976.a lepinguga hageja kasutusse antud

ruumidest ja gümnaasium ei küsi hagejalt hüvitist hageja kasutuses olevatele ruumidele

tehtavate kulutuste eest. Hageja ei ole kunagi avaldanud tahet tasuta kasutamise lepingu

sõlmimiseks. Kostja ei ole tunnustanud hageja õigust kaasomandile õppetöökoja-garaaži

suhtes. Kostja esitas 20.12.2010 hagejale tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse ja

palus hageja kasutuses olevad Lille tn 2 õppehoone ruumid vabastada ning valdus üle anda

Põltsamaa Ühisgümnaasiumile.

Hageja väitel on tema Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane ning hagejale on

üle läinud ühise tegutsemise lepingust tulenevad õigused, mh õigus kaasomandile. Hageja

loeb enda tegevuse alguseks aastat 1971, kui loodi Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi

Põltsamaa sektsioon. Eesti NSV ühingu „Autom” Kesknõukogu presiidiumi otsusega

25.03.1977 moodustati territoriaalne Põltsamaa Liiklusklubi alluvusega „Autom” Jõgeva

Rajooninõukogule (presiidiumi otsus nr 9, kd I tl 73). „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi

15.10.1991 volinike otsusega (kd I tl 97-99) otsustati moodustada piirkondlik „Autom“

Põltsamaa Liiklusklubi juriidilise isiku õigustega iseseisval bilansil oleva organisatsioonina

ning võtta liiklusklubi töö korraldamisel aluseks uus „Automi” üleriigiline põhikiri. Volinike

koosoleku protokoll registreeriti Jõgeva Maavalitsuses majanduslikult iseseisva „Autom“

Põltsamaa Liiklusklubi registreerimise ühe alusdokumendina. 01.11.1991 korraldustega (kd I

tl 105-107) andis Eesti Ühing „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu „Autom“ Põltsamaa

Liiklusklubile üle Põltsamaa piirkonna liikmed koos liikmete arvestuskaartidega, töötajad

koos tööraamatutega, dokumentatsiooni, põhivahendid, müügimaterjalid ja väikevahendid.

Hageja leiab, et pärast Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi jagunemist üleantud liikmete,

töötajate ja varade osas on „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi Auto-Motoühing „Autom“

Jõgeva klubi õigusjärglane.

2. Põltsamaa linn (Põltsamaa Linnavalitsuse kaudu) (kostja) vaidles hagile vastu.

Kostja leidis, et 1976.a sõlmitud leping ei olnud ühise tegutsemise leping ja seetõttu ei saanud

tekkida kaasomandit. Lepingupooltel puudus ühine majanduslik eesmärk – autoõpetuse

õppehoone ehitamine oli Põltsamaa Keskkooli eesmärgiks, kuid Auto-Motoühing „Autom“

Jõgeva klubi eesmärgiks oli autoõpetuse õppehoone kasutamise õiguse saamine. 1976.a

leping on kooli autoõpetuse õppehoone ehitamise finantseerimise leping. Autoõpetuse

õppehoone ehitamine kuulus Põltsamaa Keskkooli kohustuste hulka, Auto-Motoühing

„Autom“ Jõgeva klubi üksnes kattis osa selle ehituskuludes, mille eest sai ruumide

kasutamise õiguse (lepingu p 3). Põltsamaa linn valdas hoonet omanikuna ja hageja

kasutajana.

17.12.1993 riigi vara munitsipaalomandusse andmise akti 04/598-04 alusel anti kooli

kompleksi hooned (sh autoõpetuse õppehoone) üle kostjale (kd I tl 36). 09.10.2003 kooli

kompleksi hooned koos nende all oleva maaga aadressil Põltsamaa Lille tn 2 (registriosa nr

1938735) munitsipaliseeriti,

mille tagajärjel sai

nende omanikuks

kostja.

Enne

munitsipaliseerimist oli kooli kompleksi hoonete valdajaks Põltsamaa Keskkool.

Pooled ei ole sõlminud mingeid asjaõiguslikke lepinguid, nende vahel on üksnes võlaõiguslik

suhe. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatisi (kd I tl 11, tl 38) võib pidada kirjalikuks ruumide

kasutamise lepinguks. Autoõpetuse õppehoone kasutamise eest ei nõutud tasu ega kulutuste

kandmist, seega oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Põltsamaa Ühisgümnaasium,

Põltsamaa linn ja MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi pidasid läbirääkimisi uue lepingu

sõlmimiseks või endise lepingu tingimuste muutmise kohta, kuid pooled ei jõudnud

kokkuleppele. Kostja oli sunnitud lõpetama linnale kahjulikel tingimustel sõlmitud lepingu ja

esitama MTÜ-le „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi ülesütlemisavalduse. Alternatiivne

võimalus pooltevahelist õigussuhet sisustada on rendileping TsK § 279 ja VÕS § 339 mõistes.

30 000 rubla oli ühekordne rendimakse, selle eest sai Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi

ruumid enda kasutusse.

Kostja on seisukohal, et isegi kui kohus leiab, et 1976.a leping oli ühise tegutsemise leping, ei

oma see tähendust hageja suhtes, kuna hageja ei olnud lepingu pooleks ja lepingust tulenevad

õigused ei ole hagejale üle läinud. Hageja MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi ei ole

1976.a lepingupoole Auto-Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane. Auto-

Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi üldõigusjärglaseks on MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“.

Hageja asutati 31.10.1991 ja põhikirja kohaselt on hageja „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi

õigusjärglane. 25.03.1977 moodustatud „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi oli oma tegevuse

alustamisest alates kuni iseseisvumiseni 1991.a Auto-Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi

(nimetatud ka Jõgeva Maakonna Ühingu „Autom“) sektsioon, millel puudusid põhikiri, oma

majanduslikud vahendid, juriidilise isiku staatus ja sellest tulenevalt ka õigusvõime. Kuna

hageja õiguseellasel puudus õigusvõime, ei saa hageja olla Auto-Motoühingu „Autom“

Jõgeva klubi õigusjärglaseks. Hagejal puudub õiguseellane, kelle vara ja õigused oleksid talle

üldõigusjärgluse korras üle läinud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus asus oma

otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:

3.1. Põltsamaa Keskkooli ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi vahel 1976.a sõlmitud

leping vastab selle sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §-s 438 sätestatud ühise

tegutsemise lepingule, mille oluliseks tunnuseks on lepinguosaliste tegutsemise ühine

majanduslik eesmärk. Pooltevahelise lepingu p-dest 3 ja 5 võib mõistlikult järeldada, et

lepingu pooltel oli ühine majanduslik eesmärk, pooled soovisid ühiselt tegutseda, et ehitada

valmis õppehoone, mida hiljem ühiselt kasutada. Ühise tegutsemise lepingu olemasolu on

kinnitanud tunnistaja A.L. Lepingu tingimuste põhjal ei saa järeldada, et tegemist oli vara

kasutusse andmise kokkuleppega ehk varaüürilepinguga TsK § 279 alusel nagu kostja seda

väidab, sest pooled ei leppinud kokku tasus valmivate ruumide kasutamise eest, vaid raha

üleandmise eesmärk oli panustada õppehoone valmimisse.

3.2. Ühise tegutsemise tulemusena valminud õppehoone muutus vastavalt TsK § 440 lg-le 2

lepingupoolte Põltsamaa Keskkooli ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi kaasomandiks

ning hoone kasutamine pidi toimuma TsK § 438 järgi kaasomandi sätete alusel. Põltsamaa

Ühisgümnaasiumi 07.12.1998 ja 14.09.1998 teatised (tl 11, 38) ei tõenda hageja õigust

kasutada õppehoone ruume 1976.a lepingust tuleneva omandiõiguse alusel. Omand saab

tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel (AÕS § 68 lg 3).

3.3. „Autom” Põltsamaa Liiklusklubil ei olnud juriidilise isiku staatust. TsK § 25 mõttes pidi

juriidilisel isikul olema neli põhitunnust: organisatsiooniline ühtsus, vara eraldatus (põhi- ja

käibevahendite kinnistamine tema nimele ja iseseisev bilanss), iseseisev varaline vastutus ja

enda nimel esinemine. Juriidilist isikut sai TsK § 29 kohaselt moodustada seadusega või

põhikirjaga ettenähtud korras. „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil ei olnud oma põhikirja ega

eraldatud vara ning talle ei olnud antud juriidilise isiku staatust ka keskorganisatsiooni Eesti

NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikirjas. Juriidilise isiku staatuse omandas hageja

28.10.1991. a pärast seda, kui nõukogu esimees A. Kull tegi 30.09.1991 koosolekul

ettepaneku, et klubi alustaks tööd iseseisva organisatsioonina, alludes Eesti Ühing

„Automile“.

3.4. „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile ei ole üle läinud Eesti NSV Auto-Motoklubi „Autom“

Jõgeva klubi õigusjärglus. Eesti NSV Ühing „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu 01.11.1991

korraldusega nr 13 (kd I tl 105) anti hagejale üle seni klubi kui maakonnaorganisatsiooni

sektsiooni kasutuses olnud vahendid, töötajad ja alluvuses olnud liikmed. Puuduvad aga

tõendid selle kohta, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile oleks üle antud 1976.a ühise

tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud kaasomandist

tulenevad õigused (ehk eriõigusjärglus). Tunnistaja A. L ütluste kohaselt ei antud hagejale

iseseisvumise järel üle õppehoone ruume ega ruumide omandit. „Autom“ Põltsamaa

Liiklusklubile ei ole üle läinud Eesti NSV Auto-Motoklubi „Autom“ õigusjärglus ja 1976.a

ühise tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud õigused,

seega ei saanud nimetatud õigusi omandada ka hageja.

3.5. Hagejale ei läinud üle 1976.a lepingu poolelt – Auto-Motoühing „Autom” Jõgeva klubilt

– ka eriõigusjärglus ehk õigus olla selle lepinguosalise õigusjärglane selles konkreetses

õigussuhtes. Jõgeva Maakonnaühingu „Autom“ õigusjärglane on 24.09.1998 asutatud MTÜ

Jõgeva Maakonna Autom (kd I tl 79).

3.6. Hagejal ei ole käesoleval ajal kehtivat õigust kasutada õppehoone ruume 1976.a poolte

vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingust tekkinud õigussuhte alusel. 1976.a lepingu alusel

ehitatud õppehooneid kasutas hageja õiguseellane „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi. Hageja

on kasutanud samu ruume alates asutamisest 31.10.1991 kuni käesoleva ajani, kuid ruumide

kasutamise kohta ei ole sõlmitud lepingut. Põltsamaa Ühisgümnaasium on 07.12.1998

saatnud hagejale teatise (kd I tl 11), milles on andnud „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile

nõusoleku kasutada „Automi“ õppehoone ruume. Hageja on kasutanud õppehoone ruume

omaniku nõusolekul, selle eest tasu maksmata. Selline võlasuhe vastab tasuta kasutamise

lepingule VÕS § 389 järgi. Ka kuni 01.07.2002 kehtinud TsK nägi ette tasuta varakasutuse.

TsK § 347 lg 1 sätestas, et tasuta varakasutuse lepingu järgi kohustub üks pool andma või

annab vara tasuta ajutiseks kasutamiseks teisele poolele, viimane aga kohustub selle vara

tagastama. Õigussuhte kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, et üks lepingupool ei ole osalenud

lepingu sõlmimisel või sõnades sellekohast tahet avaldanud. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja on aastaid vaidlusaluseid ruume tasu maksmata kasutanud, seega olukorra faktilistele

asjaoludele vastab tasuta varakasutuse õigussuhe.

3.7. Hageja ei ole tõendanud kostja ülesütlemisavalduse tühisuse aluste esinemist. Hageja ja

kostja vahel oli ruumide tasuta kasutamise lepingust tulenev õigussuhe ning kostjal oli õigus

leping korraliselt üles öelda. Seega ei ole hageja nõue tasuta kasutamise lepingu

ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Maakohtu 11. veebruari 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi

rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) nõustub apellant kohtu järeldustega 05.04.1976 sõlmitud lepingu olemuse osas. Leping

vastab lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 438 sätestatud ühise tegutsemise lepingule.

Valminud õppehoone muutus lepingupoolte kaasomandiks ja hoone kasutamine pidi toimuma

TsK § 438 järgi kaasomandi sätete alusel;

2) on kohus jõudnud valele järeldusele õigusjärgluse küsimustes. Apellant leiab, et „Autom“

Jõgeva Rajooninõukogu välja antud korralduste nr 13, nr 14 ja nr 5-K alusel üleantud

liikmete, töötajate, varade ja nendega seotud õiguste ning kohustuste osas on MTÜ „Autom“

Põltsamaa Liiklusklubi „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu õigusjärglane TsK § 39 mõttes.

Vale on kohtu järeldus, et hageja õiguseellane „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi oli „Autom“

alamorganisatsiooni Jõgeva Maakonna Ühingu „Autom“ sektsioon. Samuti on vale kohtu

järeldus, et apellandi õiguseellasel puudus põhikiri. Tulenevalt Kesknõukogu 25.03.1977

otsusest (kd I tl 73 ja 100) oli „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil oma põhikiri. Samuti oli

„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile eraldatud vara. Tema valduses olid autoõpetuse õppehoone

ruumid (garaaž 4 autole, 4 klassi- ja kabinetiruumi), nende ruumide sisustus (tööpingid,

tööriistad, mööbel, õppevahendid jne), 3-4 õppesõiduautot, 1-2 õppesõidumootorratast jm.

Suur osa nimetatud varadest anti „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu 01.11.1991 korraldusega

nr 14 (kd I tl 108) üle Põltsamaa Liiklusklubi omandisse. Ilma varadeta ei oleks olnud

võimalik läbi viia 15.10.1991 toimunud volinike koosoleku protokollis kirjeldatud

põhikirjalist tegevust;

3) läksid 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil

tekkinud õigused, sh õigus hoonet kasutada, üle hagejale. Vastustaja on väga pikka aega

pidanud just apellanti õigeks isikuks (õigusjärglaseks) vaidlusaluste ruumide kasutamise

küsimuses ja tõstatas õigusjärgluse küsimuse alles vahetult enne viimast kohtuistungit

käesolevas tsiviilasjas;

4) on kohus ekslikult järeldanud, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatised (kd I tl 38 ja 39) ei

tõenda apellandi õigust kasutada õppehoone ruume 1976. a lepingust tuleneva omandiõiguse

alusel. Teatised tõendavad, et 1976.a lepingu üks pool (Põltsamaa Ühisgümnaasium) kinnitab

nendes, et õppehoone on ehitatud koopereerumise korras, apellant tasus osamaksu 20 000

rubla ja talle kuulub mõtteline osa (kaasomand) õppehoonest. Apellant ei ole kunagi

avaldanud tahet tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Kohtu järeldus tasuta kasutamise

lepingu osas on ekslik. Samuti on kohus ekslikult järeldanud, et apellant on autoõpetuse

õppehoone (Kuuse tn 1) ruume kasutanud 09.09.1975 sõlmitud lepingu alusel. Apellant

kasutas 09.09.1975 sõlmitud lepingu alusel ruume Veski tn 5 õppehoones kuni uue

autoõpetuse õppehoone valmimiseni detsembris 1980.a. Sealt edasi toimus apellandi tegevus

juba uue Kuuse tn 1 õppehoone ruumides;

5) on kohus eksinud viitamisega 1972 kinnitatud ENSV „Autom“ põhikirjale (kd I tl 80-86),

sest kohtu viidatud põhikirjas ei ole punkt 31 alapunkti 7. 19.03.2014 vastuses kostja

vastusele apellant selgitas, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamise ajal

(25.03.1977) kehtis juba uus, 30.09.1976 Ministrite Nõukogu määrusega nr 439 kinnitatud

ENSV Ühingu „Autom“ põhikiri, mille koopia sai apellant oma valdusesse Rahvusarhiivi

aeglase tegevuse tõttu alles pärast apellatsioonkaebuse esitamist;

6) on kohus üle tähtsustanud tunnistaja A.L ütlusi. Tunnistaja ütlused (kd I tl 89) on suuresti

vastuolus apellandi poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega;

7) puudus linnapeal pädevus lepingu sõlmimiseks õigusteenuse ostmiseks advokaadibüroolt

pärast seda, kui linnavolikogu ei andnud linnavalitsusele nõusolekut advokaadibüroo

palkamiseks;

8) jääb apellandile arusaamatuks, miks kohus jättis rahuldamata hagiavalduses esitatud nõude

tuvastada hageja kasutuses olevate ruumide kasutamise õiguslik alus. Sellise taotluse esitas

kohtule ka vastustaja.

5. Põltsamaa linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja leiab, et puuduvad alused maakohtu otsuse tühistamiseks.

Vastuväidete kohaselt:

1) hindas maakohus õigesti apellandi õigusjärgluse küsimust. Apellandi õigusvõime tekkis

1991.a apellandi loomisega. Apellandi õiguseellane oli MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“

alamorganisatsioon, mitte iseseisev subjekt. Apellant on ise välja toonud Eesti NSV „Autom“

liiklusklubide hierarhilise süsteemi, kust nähtuvalt oli Eesti NSV „Autom“-il 19

alamorganisatsiooni ning kokku 607 sektsiooni – ENSV-s eksisteeris sadu liiklusklubisid ning

seda ainuüksi „Autom“ nime all. Samuti on apellant ise olnud seisukohal, et apellandi

õiguseellase näol oli tegu MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ alamorganisatsiooniga ehk

sektsiooniga. Apellant loeb oma tegevuse alguseks aastat 1971, millal loodi MTÜ Jõgeva

Maakonna „Autom“ klubi Põltsamaa sektsioon (kd I tl 94, p 23) ning on 23.01.2013

kohtuistungil kinnitanud, et õiguseellane tegutses rajooni (Jõgeva) alluvuses ning

apellatsioonkaebuse punktides 3.1 ja 3.2 on apellant kutsunud oma õiguseellast

„sektsiooniks“. Ka tunnistaja A.L ütlustest nähtub, et apellandi õiguseellane oli MTÜ Jõgeva

Maakonna „Autom“ alamorganisatsioon (23.01.2013 istungi protokoll, kd I tl 144-145).

Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, sest ta oli alates 1970-ndatest aastatest MTÜ Jõgeva

Maakonna „Autom“ juhatuses ja 1976.a lepingu sõlmimise juures. Tunnistaja ütluste ja

apellandi esitatud tõendite vahel ei ole vastuolu, sest A.L väljendab oma seisukohta, mille

kohaselt ei saanud 1991 aastal toimuda MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ „jagunemist“.

Samuti on apellandi kauaaegne nõukogu esimees A. Kull teinud 30.09.1991 apellandi

nõukogu koosolekul ettepaneku, et apellant alustaks tööd iseseisva organisatsioonina (kd I tl

101), mis ka 28.10.1991 Jõgeva Maavalitsuse määruse alusel teoks sai (kd I tl 104).

Olukorras, kus apellant oleks enne 1991.a juba tegutsenud iseseisva organisatsioonina, ei

oleks sellise ettepaneku tegemine ja otsuse vastuvõtmine olnud vajalik;

2) puudus apellandil eraldiseisev põhikiri ja vara. Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“

Kesknõukogu otsuse punktist 1 nähtub, et apellandi õiguseellane moodustatakse MTÜ Jõgeva

Maakonna „Autom“ alluvusse (kd I tl 100). Otsuse punktis 2 pelgalt konstateeritakse, et MTÜ

Jõgeva Maakonna „Autom“ rajooninõukogu peab välja töötama klubi põhikirja projekti ning

esitama selle „Automi“ Kesknõukogule kinnitamiseks. Apellant on ise kinnitanud, et tema

käsutuses kõnealust põhikirja ei ole. Ruumide ja vara, mida kasutades viidi läbi apellandi

poolt kirjeldatud tegevusi, omandiõigus kuulus MTÜ-le Jõgeva Maakonna „Autom“, millist

kohtu poolt tuvastatud faktilist asjaolu apellant apellatsioonkaebuses ümber lükanud ei ole.

Apellandi õiguseellase vara kuuluvust MTÜ-le Jõgeva Maakonna „Autom“ tõendavad mh

apellandi esimehe A. Kulli sõnavõtt apellandi 15.11.1991 volinike koosolekul, A.L ütlused

ning asjaolu, et MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ andis 01.11.1991 korraldusega nr 13 ja 14

seoses apellandi iseseisvumisega apellandile üle 1200 liiget, tööraamatud, dokumentatsiooni,

müügimaterjalid ning põhi- ja väikevahendid. Kui apellandi õiguseellasele oleks kuulunud

MTÜ-st Jõgeva Maakonna „Autom“ eraldiseisev vara, ei oleks vara üleandmine olnud

vajalik;

3) ei ole apellandile läinud üle lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuna apellandil ei

olnud enne 1991.a õigusvõimet, siis ei tekkinud talle 1976.a sõlmitud lepingust õigusi ja

kohustusi. MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ rajooninõukogu poolt 01.11.1991 väljastatud

korralduste nr 13, 14 ja 5-K sisuks oli MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ liikmete,

tööraamatute, dokumentatsiooni, põhivahendite, müügimaterjalide, väikevahendite ja

vaneminstruktor V.R üleminek MTÜ-st Jõgeva Maakonna „Autom“ vastloodud MTÜ-sse

„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi – loodi MTÜ-st Jõgeva Maakonna „Autom“ iseseisev

juriidiline isik (apellant). Ei nähtu, et 1991.a oleks toimunud MTÜ Jõgeva Maakonna

„Autom“ jagunemine – uue mittetulundusühingu loomine ei tähenda, et toimunud oleks

endise organisatsiooni jagunemine. Puuduvad dokumendid ruumide omandi üleandmise

kohta. Ruumid ei saanud 01.11.1991 üleandmise käigus apellandile üle minna, kuna ruumid

ei ole mitte kunagi MTÜ Jõgeva Maakonna „Autom“ omandisse vormistatud;

4) ei oma tähendust, millal ning mis põhjusel vastustaja apellandi õigusjärgluse ruumide

omandiõiguse suhtes küsimuse alla seadis. Vastustaja ei ole tunnustanud apellandi

kaasomandiõigust ruumidele ning suusõnalisi kokkuleppeid ruumide kasutamise osas.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatises antakse luba ruumide kasutamiseks, kuid teatis ei oma

ega saagi omada omandiõiguse ülemineku osas mitte mingisugust tähendust. Apellant on

ruumide valdaja, kuid ruumide omandiõigus ei kuulu temale. Kuna apellant ei ole vastustajale

ruumide kasutamise eest tasu maksnud, saab ruumide apellandi poolse kasutamise aluseks

olla vaid kas tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõistes või üürileping VÕS § 271 mõistes.

Maakohus on õigesti leidnud, et apellandi ja vastustaja vaheline suhe ruumide kasutamise

osas on kvalifitseeritav ruumide tasuta kasutamise lepinguna;

5) ei ole Põltsamaa linnapea advokaadibürooga kliendilepingu sõlmimisel ületanud talle

seadusest tulenevaid volitusi. Küsimus sellest, millises ulatuses ja vorminõudeid järgides oli

linnapea õigustatud võtma linnale varalisi kohustusi, on esindamisõigusest lahusseisev

küsimus (linnavalitsuse ja volikogu sisesuhte küsimus) ning ei ole käesoleval juhul

asjassepuutuv.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi apellatsioonkaebus Tartu

Maakohtu 11. veebruari 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus

muutmata vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses

esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohus on hinnanud kõiki tõendeid

ja õigesti kvalifitseerinud hagejal õigusjärgluse puudumise ning pooltevahelise õigussuhte.

7. 19.03.2014 seisukohtadele on apellant lisanud 30.09.1976 Eesti NSV Ministrite Nõukogu

määrusega nr 439 kinnitatud Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikirja, 02.04.1982

Eesti NSV Ühingu „Autom“ kesknõukogu II pleenumi väljavõtte ja ajalooarhiiviga toimunud

kirjavahetuse koopia. Ehkki apellant ei ole ringkonnakohtu arvates põhistanud uute

dokumentaalsete tõendite esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4), peab ringkonnakohus

võimalikuks nimetatud dokumendid asja juurde võtta, kuna need on vajalikud asja õigemaks

lahendamiseks. Tegemist on ajalooliste dokumentidega, mis võimaldavad selgitada apellandi

õigusliku staatuse kujunemist, kuid mis ei too kaasa maakohtu lahendi muutmist.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses korrata.

Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, mille kohaselt vastab

05.04.1976 Põltsamaa Keskkooli ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi vahel sõlmitud

leping oma olemuselt TsK §-s 438 sätestatud ühise tegutsemise lepingule ning et lepingu

alusel tekkis lepingupooltel (s.o Põltsamaa Keskkoolil ja Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva

klubil) õppehoone suhtes algselt kaasomand. Seega ei käsitle ringkonnakohus TsMS § 651 lg

1 alusel neid asjaolusid oma otsuses.

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled eeskätt selle üle, kas hageja (MTÜ „Autom“

Põltsamaa Liiklusklubi) on Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane ja kas selle

tulemusena on hagejale üle läinud eelnimetatud 05.04.1976 Põltsamaa Keskkooli ja Auto-

Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel tekkinud

õigused ja kohustused (sh õigus hoonet piiramatu tähtaja vältel kasutada). Hagejale oleksid

05.04.1976 lepingust tulenevad õigused üle läinud üksnes juhul, kui hageja oleks olnud Auto-

Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi õigusjärglane. Ringkonnakohus peab vajalikuks käsitleda

ka „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamise ja õigusliku staatusega seotud küsimusi.

9. Asja materjalidest nähtuvalt moodustati 25.03.1977 Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“

Nõukogu presiidiumi otsusega nr 9 (kd I tl 73) Põltsamaa Liiklusklubi „Automi“ Jõgeva

rajooninõukogu alluvusse.

9.1. Maakohus on asja lahendamisel juhindunud 16.08.1972 Eesti NSV Ministrite Nõukogu

määrusega nr 384 kinnitatud Eesti NSV Auto-Motoühingu „Autom“ põhikirjast. Vastavalt

eelmärgitule moodustati „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi 25.03.1977 Eesti NSV Auto-

Motoühingu „Autom“ Nõukogu presiidiumi otsusega nr 9. Ringkonnakohus nõustub

apellandiga selles, et „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamise ajal 25.03.1977 kehtis

hilisem, 30.09.1976 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 439 kinnitatud Eesti NSV

Auto-Motoühingu „Autom“ põhikiri (lisatud 19.03.2014 apellandi vastusele, toimikusse

köitmata). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt 1976.a põhikirjale viitamine

toonud aga kaasa ebaõige lahendi tegemist, sest sisuliselt Eesti NSV Ühingu „Autom“

ülesehitus ei muutunud, vaid muutusid üksnes struktuuriüksuste nimetused. Presiidiumi

otsuses nr 9 on viidatud põhikirja punkti 31 alapunktile 7. Sellist alapunkti 1972.a põhikirjas

ei ole. Küll on aga selline alapunkt 1976.a põhikirjas ja selles alapunktis on sätestatud

presiidiumi pädevus mh organiseerida autokoole. Seega eelduslikult oli presiidiumi otsuse

nr 9 tegemise aluseks 1976.a põhikiri.

9.2. Maakohus on otsuses viidanud 1972.a põhikirja p-le 28, mille kohaselt oli Eesti NSV

Auto-Motoühingu „Autom“ algorganisatsiooniks auto-motoklubid „Autom“, ja p-le 31, mille

alusel võis Auto-Motoklubi „Autom“ (ehk algorganisatsioon) moodustada klubi sektsioone.

Vastavalt 1976.a põhikirjale (lisatud 19.03.2014 apellandi vastusele, toimikusse köitmata) on

ühingul territoriaal-, linna- ja rajooniorganisatsioonid, kes ühendavad vastava linna või

rajooni

territooriumil

tegutsevaid

algorganisatsioone

(1976.a

põhikirja

p

24).

Algorganisatsioonid moodustatakse ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juurde, kus on

vähemalt 5 ühistu liiget, ja erandjuhtudel ka ühingu liikmete elukoha järgi (1976.a põhikirja

p 42). Presiidiumi 25.03.1977 otsuse nr 9 kohaselt moodustati Põltsamaa Liiklusklubi

„Automi“ Jõgeva rajooninõukogu alluvusse.

10. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei asutatud

„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi esialgu iseseisva organisatsioonina ning klubil ei olnud

juriidilise isiku staatust TsK §-de 25 ja 29 kohaselt. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et alles

30.09.1991 „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi nõukogu koosolekul arutati klubi töö alustamist

iseseisva organisatsioonina, alludes siiski Eesti Ühing „Automile“ (kd I tl 101). Ka Eesti

Ühing „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi volinike 15.10.1991.a koosolekul (t I kd lk 74-75)

arutati klubi iseseisvumist ja otsustati moodustada piirkondlik Autom Põltsamaa LK

juriidilise isiku õigustega ja iseseisval bilansil olevaks organisatsiooniks (lk 75).

ENSV Ühingu „Autom“ Rajooninõukogu 01.11.1991.a korralduses nr 14 (t I kd lk 106)

„Iseseisvumise kohta“ märgitakse, et Jõgeva Maakonna „Automi“ esimehe korraldusel

muutub Põltsamaa LK iseseisvaks üksuseks oma pangaarve, oma raamatupidamise ja

põhivahenditega. „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi põhikiri registreeriti Jõgeva maavanema

28.10.1991 korraldusega nr 236 (kd I tl 104). Ringkonnakohus leiab, et 28.10.1991.a sai klubi

põhikirja registreerimine toimuda Eesti NSV seaduse "Kodanike ühenduste kohta" (ENSV

Teataja 1989, 18, 225; 1990, 17, 269; RT I 1993, 6, 96) § 5 ja § 13 lg 1 alusel. Nimetatud

sätete kohaselt tekkisid juriidilise isiku õigused alates põhikirja registreerimise hetkest.

Hageja ei ole tõendanud, et põhikiri oli „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil olemas ka enne

nimetatud kuupäeva. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud presiidiumi otsus nr 9 (kd I tl 73)

ei tõenda „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubil põhikirja olemasolu, sest otsusega üksnes määrati

ülesanne töötada välja põhikirja projekt. Samuti ei tulenenuks ainuüksi põhikirja olemasolust

juriidilise isiku staatust. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega,

mille

kohaselt

enne

1991.a

septembrist

novembrini

toimunud

organisatsioonilisi

ümberkorraldusi ei olnud alust käsitada „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi iseseisva juriidilise

isikuna TsK § 25 ja § 29 mõttes.

11. 31.10.1991 asutatud MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi on põhikirja (kd I tl 76-78)

p 1.2. kohaselt „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi õigusjärglane. Ringkonnakohus märgib, et

toimikus olev põhikiri on selles märgitu kohaselt (t lk 78) vastu võetud ühingu üldkoosolekul

15. juulil 1998.a. ja kohtule ei ole esitatud põhikirja teksti, mis kehtis alates ühingu

asutamisest 1991.a kuni uue põhikirja redaktsiooni vastuvõtmiseni.

Kuna „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi ei saanud enne 1991.a sügisel toimunud

organisatsioonilisi ümberkorraldusi käsitada iseseisvat õigus- ja teovõimet omava juriidilise

isikuna, siis ei saanud tal ka tekkida vahetuid õigusi ja kohustusi lepingute alusel. Muuhulgas

ei tulenenud hagejale vahetuid õigusi 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust.

Hagejale oleksid võinud ühise tegutsemise lepingust tulenevad õigused üle minna kas üld- või

eriõigusjärgluse korras.

Üldõigusjärglusest saab juriidiliste isikute puhul rääkida eeskätt juriidilise isiku kogu

organisatsioonilise terviku ümberkorraldamisel (nt juriidilise isiku ümberkujundamine teist

liiki juriidiliseks isikuks), samuti jagunemise korral. Käesoleval juhul puuduvad viited sellele,

et MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi moodustamisega oleks lõppenud ENSV Ühingu

„Autom“ või Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi tegevus, mistõttu puudub alus käsitada

hageja moodustamist senise „Automi“ tegevuse täieulatusliku ümberkujundamisena. Isegi

juhul, kui käsitada MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi loomist senise organisatsiooni

jagunemisena, saanuksid vara ja õigused minna uuele ühingule üle eeldusel, et vara või

õiguste üleandmine olnuksid piisava selgusega määratletud. Vara, sh lepingust tulenevate

varaliste õiguste, üleandmine peab olema esemeliselt määratletud ka eriõigusjärgluse puhul.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et puuduvad tõendid selle kohta, et

„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile oleks antud üle 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel

Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubil tekkinud kaasomandist tulenevad õigused. ENSV

Ühingu „Autom“ Jõgeva Rajooninõukogu korraldused (kd I tl 105-107) kinnitavad

liikmeskonna ja selle üle peetava arvestuse, samuti tööraamatute, dokumentatsiooni,

põhivahendite, müügimaterjalide ja väikevahendite üleandmist ning töötaja üleviimist.

Viidatud korraldused ei tõenda aga vara omandi üleminekut. Asjaolu, et ruumid ja vara olid

MTÜ „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kasutuses, ei anna alust lugeda tekkinuks Põltsamaa

Liiklusklubil omandiõigust nendele ruumidele ja varale. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda

tsiviilasja materjalid asuda seisukohale, et 05.04.1976 sõlmitud ühise tegutsemise lepingust

tulenenud õigused oleksid kuulunud põhi- või väikevahendite hulka, mis anti Jõgeva

Maakonna „Automi“ esimehe 01.11.1991.a korraldusega nr 14 (t I kd lk 106) üle „Autom“

Põltsamaa Liiklusklubile.

Kuna „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubile ei läinud üle Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva

klubil 1976.a ühise tegutsemise lepingu alusel tekkinud õigused, siis õigusjärgluse puudumise

tõttu ei läinud need õigused üle ka hagejale.

Asjaolu, et apellandi väitel on Põltsamaa linn pidanud apellanti õigusjärglaseks vaidlusaluste

ruumide kasutamise küsimuses, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Ringkonnakohtu arvates on

Põltsamaa linn käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, võimaldades „Autom“ Põltsamaa

Liiklusklubil tasuta kasutada vaidlusaluseid ruume kuni õigusliku olukorra lõpliku

selgumiseni.

13. Asja materjalide kohaselt saab Auto-Motoühingu „Autom“ Jõgeva klubi (Jõgeva

Maakonna Ühingu „Autom“) õigusjärglaseks pidada MTÜ-d Jõgeva Maakonna „Autom“

(põhikiri kd I tl 79-81). Sellest ei tulene siiski automaatselt, et MTÜ-l Jõgeva Maakonna

„Autom“ oleks pärast 17.12.1993 maa munitsipaalomandisse andmist (kd I tl 36) võimalik

tugineda ühise tegutsemise lepingu alusel tema õiguseellasel tekkinud kaasomandist

tulenevatele nõuetele. 17.12.1993 riigi vara munitsipaalomandusse andmise akti nr 04/598-04

ei ole kohtule teadaolevalt vaidlustatud ning 09.10.2003 on Põltsamaa linn kantud

kinnistusraamatusse Lille tn 2 Põltsamaa asuva kinnistu (registriosa nr 1938735) omanikuna.

14. Ringkonnakohus leiab, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi teatised (kd I tl 38 ja 39) ei tõenda

hageja omandiõigust, vaid üksnes Põltsamaa Ühisgümnaasiumi nõusolekut ruumide

kasutamisega „Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi poolt. Hagejal ei tekkinud ruumide

omandiõigust 14.09.1998 teatise (kd I tl 38) alusel, milles Põltsamaa Ühisgümnaasium

kinnitab, et liiklusklubile kuulub mõtteline osa õppehoonest. Kinnitus omandiõiguse

olemasolu kohta sellisel kujul ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Omandiõigust ruumidele ei

saanud ka Eesti NSV Auto-Motoühing „Autom“ Jõgeva klubi, vaid kasutas ruume 09.09.1975

lepingu (kd I tl 108) alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorra faktilistele

asjaoludele vastab tasuta varakasutuse õigussuhe. Asjaolu, et apellant ei ole kunagi avaldanud

tahet tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks, ei oma tähtsust pooltevahelise suhte õigusliku

kvalifitseerimise seisukohast. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata nõude tuvastada

hageja õigus kasutada ruume 1976.a lepingust tekkinud õigussuhte alusel, sest on leidnud, et

õigusjärgluse ja omandiõiguse ülemineku puudumise tõttu ei ole hagejal sellist õigust.

Ringkonnakohtu arvates on ka tunnistaja A.L kinnitanud muudest tõenditest nähtuvaid

asjaolusid ning maakohus ei ole A.L ütlusi eelistanud teistele tõenditele. Ringkonnakohus

nõustub vastustajaga, et A.L ütlused ei ole vastuolus asjas kogutud tõenditega. Maakohus on

oma seisukohta kujundades analüüsinud kõiki tõendeid ja ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldustega. Kui apellant ei nõustu tõendite pinnalt tehtud järeldustega, ei anna see alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

15. Tulenevalt TsMS § 226 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste

esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Apellant

leiab, et Põltsamaa linnapeal ei olnud pädevust lepingu sõlmimiseks õigusteenuse ostmiseks

advokaadibüroolt, sest linnavolikogu ei andnud linnavalitsusele nõusolekut advokaadibüroo

palkamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et OÜ Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Ramon Raskil on

Põltsamaa linna esindusõigus. Põltsamaa linnapea on linna ja linnavalitsuse esindaja kõigis

õigustoimingutes (Põltsamaa linna põhimääruse § 33 lg 1 p 3), millest tulenevalt on linnapeal

ka õigus sõlmida advokaadibüroo kliendilepingut (kd I tl 123-127).

16. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, tuleb hagi rahuldamata jätmist

arvestades jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja MTÜ

„Autom“ Põltsamaa Liiklusklubi kanda.

Ringkonnakohus märgib, et apellant on ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel

tasunud riigilõivu 319,55 eurot, ehkki vastavalt hagihinnale tuli riigilõivu tasuda summas 225

eurot. Apellandil õigus esitada ringkonnakohtule TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotluse

enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Avalduses tuleb märkida pangakonto number,

millisele apellant soovib riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/