3-13-1577/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-1577

Haldusasi

Raino Oti kaebus Viru Vangla 17. juuni 2013. a

käskkirja nr 6-3/765-D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raino Oti apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja Raino Ott

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

5. mai 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla V üksuse valvur vanemvalvuri ülesannetes andis 17. mail 2013 kell 13.05 S7

hoone S4 osakonnas Raino Otile korralduse eemaldada kambri ukselt lina. Kinnipeetav

nimetatud korraldusele ei allunud. Viru Vangla 17. juuni 2013. a käskkirjaga nr 6-3/765-D

tunnistati kinnipeetav R. Ott süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülises rikkumises ja

karistati teda viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. R. Ott esitas distsiplinaarkaristuse

käskkirjale vaide, mis jäeti Viru Vangla 11. juuli 2013. a vaideotsusega nr 6-12/69-2

rahuldamata.

2. R. Ott esitas 22. juulil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt:

2.1. Valvur ei avaldanud kaebajale põhjust, miks lina ei tohi kambri ukse peal hoida. Valvur

mainis ainult seda, et tema käsib lina ukse peal ära võtta. Kaebaja hinnangul ei olnud tegemist

kohase vastusega kaebaja küsimusele. Kaebaja on seisukohal, et valvur on ebakompetentne

töötamaks vanglasüsteemis, lisaks kannab ta kinnipeetavate suhtes vimma.

2.2. Kaebaja ei vastanud seletuskirja kirjutamise soovi osas valvurile ebaviisaka väljendiga,

kuna valvur ei küsinudki, kas kaebajal on soovi seletuskirja kirjutada.

2.3. Viru Vangla kodukorra p-st 1.12.17 ei tulene keeldu hoida kambri uksel linu, sest nende

seal hoidmine ei sega visuaalset jälgimist.

2.4. Nimetatud teo eest määratud karistus on ebaproportsionaalne võrreldes teo

raskusastmega.

3. Tartu Halduskohtu 19. detsembri 2013. a otsusega jäeti R. Oti kaebus rahuldamata. Otsuse

põhjendused:

3.1. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus, mistõttu on halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) 158 lg 3 kohaselt selle kohtuliku kontrolli ulatus piiratud.

3.2. Kinnipeetav on kohustatud tulenevalt VangS § 67 p-st 1 täitma vanglas kehtivaid

sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Korraldustele

allumatust õigustab ainult nende ilmselge tühisus. Kinnipeetava teistsugune arusaam oma

kohustustest ja sellega seotud arvamus korralduse õiguspärasusest ei anna talle õigust

keelduda vanglaametniku korraldust täitmast. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt

distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendit nr 3-3-1-103-06).

Kaebajale antud korraldus rajanes vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt Viru Vangla kodukorra

p-le 1.12.17, mis keelab kinnipeetaval muuhulgas esemeid kasutada nii, et need takistavad

visuaalset järelevalvet. Kodukorra nimetatud punkti sõnastus võimaldab järeldada, et keelatud

on ka esemete riputamine kambri uksele. Kaebaja ei ole eitanud asjaolu, et talle anti korraldus

lina kambri ukselt eemaldada, aga tema jättis selle täitmata. Tegemist ei olnud tühise

korraldusega. Kuna distsiplinaarkaristust ei ole määratud kaebaja ja valvuri vahel aset leidnud

sõnavahetuse tõttu, ei oma need asjaolud käesoleval juhul ka tähtsust.

3.3. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud vangistust reguleerivate sätete nõudeid

distsiplinaarkaristuse määramisel. Halduskohus leidis, et võttes arvesse kaebaja eelnevat

käitumist ja rikkumise raskusastet, on määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. R. Ott esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistada ja asjas uus otsus teha. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Valvuri antud korraldused peavad olema kooskõlas seadusega ning nad peavad olema ka

arusaadavad. Käesoleval juhul valvur ei põhjendanud, miks ta andis korralduse lina

eemaldamiseks kambri ukselt.

4.2. Lina hoidmine kambri uksel ei saa visuaalset järelevalvet takistada, kuna kambri uks teeb

seda niigi.

4.3. Korralduse andnud valvuri ja kaebaja vahel on varasemaltki kokkupõrkeid olnud.

Valvuril on probleeme suhtlemisega ning tema kohta on ennegi kaebusi esitatud. Kaebaja

seisukohta, et tegemist on valvuripoolse vihaga, kinnitab asjaolu, et mõned päevad pärast

toimunut kuivasid mitme kambri ukse peal linad, kuid valvur ei andnud korraldust nende

eemaldamiseks.

5. Viru Vangla vastuses palutakse R. Oti apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19. detsembri 2013. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

5.1. Viru Vangla kodukorra p 1.12.17 keelab kasutada esemeid sedasi, et need takistavad

visuaalset järelevalvet. Vastavalt Vangiregistri infosüsteemi päeviku kandele on R. Ott

7. veebruaril 2013 tutvunud Viru Vangla kodukorraga, kuid keeldunud andmast allkirja

haldusaktiga tutvumise kohta. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

5.2. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-des 1, 2, 3, 4 ja 41

kehtestatud nõudeid.

5.3. Kaebaja väited vanglaametniku isikuomaduste kohta on käesoleval juhul asjasse

puutumatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

7. Kinnipeetav on VangS § 67 p 1 kohaselt kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma

vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele.

Vanglaametniku korralduse seaduslikkust eeldatakse. Keeldumisel ei saa viidata sellele, et

kinnipeetava hinnangul on tegemist õigusvastase korraldusega. Samuti ei oma tähtsust see, et

hilisemalt võidaksegi tuvastada antud korralduse õigusvastasus. Täitmata võib jätta üksnes

ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2

tähenduses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007. a otsus nr 3-3-1-103-06, p 14).

8. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja hoidis kambri uksel voodilina, mistõttu andis

valvur korralduse see sealt eemaldada. Kinnipeetav vastavale korraldusele ei allunud. R. Ott

on märkinud, et valvur ei esitanud korralduse andmisel põhjust, miks lina hoidmine kambri

uksel ei ole lubatud, st valvur ei märkinud, millist Viru Vangla kodukorra punkti kaebaja

tegevus väidetavalt rikkus. Kuna kaebajale antud korraldust ei saa ilmselgelt õigusvastaseks

lugeda, oleks kaebaja pidanud selle täitma ka täiendavate selgituste puudumise korral.

Vaidlustatud käskkirjas on selgesõnaliselt välja toodud kodukorra säte, mille vastu kaebaja

eksis. Viru Vangla kodukorra p 1.12.17 sätestab, et „kinnipeetaval on keelatud teha kambri

ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või

kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Keelatud

on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need

takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete panemine, aknatrellidele

fotode paigutamine jms)“. Esitatud kodukorra punkti sõnastust tuleb tõlgendada laiendavalt,

mistõttu ei ole võimalike juhtumite nimetatud kodukorra punkti alla paigutamine kitsalt

seotud ainult sättes toodud näitlike variantidega. Samale järelduse võimaldab jõuda ka Viru

Vangla kodukorra seletuskiri kodukorra p 1.12.17 osas.

Kuna kaebaja oli Viru Vangla kehtiva kodukorraga tutvunud, võib eeldada, et ta oli teadlik ka

vastavast keelust. Ringkonnakohus mainib täiendavalt, et kinnipeetava reageeringust valvuri

korraldusele ei saa järeldada, et korralduse sisu oleks talle mõistmatuks jäänud või et ta ei

oleks aru saanud, kuidas olnuks kohane sellele reageerida.

9. Viru Vangla kodukorra p 1.12.17 eesmärgiks on vältida olukordi, kus kinnipeetavad

üritavad erinevaid esemeid kasutades varjata kambrisse tehtud muudatusi, asjade rikkumisi

jne või raskendada visuaalset järelevalvet. Seega on ka kambri ukse linaga katmine tingitud

ilmselt soovist midagi varjata, takistada visuaalset järelevalvet. Isegi kui eitada soovi oma

teguviise varjata, tähendab esemete riputamine kambri sisustuselementide külge

vanglaametnikele kohustust sooritada täiendavaid toiminguid julgeoleku tagamiseks.

Kinnipeetavate taoline käitumisviis muudab vastava ülesande sooritamise ajamahukamaks ja

keerulisemaks. Siinkohal on asjakohatu kaebaja väide, et lina riputamine uksele ei takista

järelevalve teostamist, kuna seda takistab juba uks iseenesest. Kui uksel ripub esemeid, mida

seal olla ei tohiks, katavad need ukse pinna sedasi, et ei ole visuaalselt nähtav, mis on eseme

all, mis on uksele riputatud. Seega ei mõelda siin olukorda, kus juba uks iseenesest varjab

ruumis toimuvat, vaid seda, kui täiendavate esemete abil üritatakse katta ja ilmselt ka varjata

asju või asjaolusid, mida vanglas iseenesest ei lubata või raskendada taolise toimimise kaudu

visuaalset järelevalvet kambris toimuva üle.

10. Kaebaja toodud väited tema ja valvuri vahelisest antipaatiast ei ole käesoleva vaidluse

kontekstis olulised, kuna nendega ei ole vaidlusaluse distsiplinaarkarituse määramisel

arvestatud. Lisaks ei kuulu vaidluse esemesse korralduse andnud valvuri isikuomaduste

analüüsi pinnalt tehtud järeldused. Asjakohane ei ole ka kaebaja tähelepanek, et mitte alati ei

ole valvur linade eemaldamiseks kambrite ustelt korraldusi andnud. Kaebaja ei saa enda

käitumist õigustada kaaskinnipeetavate analoogse norme eirava käitumisega või viitega

haldusorgani praktikale, kus õigusrikkumised on tähelepanuta jäetud.

11. Apellatsioonkaebuses on pööratud tähelepanu ka distsiplinaarkaristuse

ebaproportsionaalsusele. Ringkonnakohus ei leia, et nimetatud rikkumise eest viieks

ööpäevaks kartserisse paigutamine oleks ebaproportsionaalselt raske karistus. VangS § 63 lg 3

kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki.

Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Distsiplinaarkaristuse määramisel võib arvesse võtta

mitmeid tegureid, sh ka näiteks kinnipeetava eelnevat käitumist, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi. Vaidlusaluses käskkirjas on märgitud, et kinnipeetava varasem

distsiplinaarkorras karistamine ei ole soovitud mõju avaldanud, kuna isik paneb jätkuvalt

toime distsipliini rikkuvaid tegusid. Asja materjalidest nähtub, et kaebajat on korduvalt

distsiplinaarkorras karistatud, sh on nende hulgas episoode, mil kaebaja on ka varasemalt

keeldunud vanglaametnike korraldusi täitmast (vt tl 39–40p). Sellest järeldub, et kaebaja ei

ole varasematest rikkumistest ja neile järgnenud sanktsioonidest kohaseid järeldusi teinud,

mistõttu ei ole leebema distsiplinaarkaristuste määramine põhjendatud. Viieks ööpäevaks

kartserisse paigutamist ei saa lugeda ebaproportsionaalselt raskeks karistuseks.

12. Eelpool toodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

Madis Ernits

Tiina Pappel

Einar Vene