3-14-187/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-187 Haldusasi OÜ Unipetrol kaebus Maksuja Tolliameti 4. veebruari 2014. a otsuse nr 12.2-7/274-5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksuja Tolliameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Unipetrol, esindaja v. adv Rene Varul Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 27. mai 2011. a otsusega nr 12.2-7/285-1 määrati OÜ-le Unipetrol tagatiseks 0 eurot.

MTA 25. oktoobri 2012. a kutsega alustati OÜ Unipetrol suhtes vedelkütuse seaduse (VKS) § 32 lg 2 alusel väärteomenetlust, kuna esines kahtlus, et OÜ Unipetrol on rikkunud VKS § 8 lg 2.

MTA 4. oktoobri 2013. a korraldusega nr 12.2-3/18364-2 kohustati OÜ-d Unipetrol dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks tähtajaga 14. oktoober 2013. Kuna OÜ Unipetrol jättis korralduse tähtajaks täitmata, alustas MTA 16. oktoobri 2013. a kutsega OÜ Unipetrol suhtes väärteomenetlust maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg 2 alusel.

MTA 4. veebruari 2014. a otsusega nr 12.2-7/274-5 tunnistati edasiulatuvalt kehtetuks MTA

27. mai 2011. a otsus nr 12.2-7/285-1 ning määrati OÜ-le Unipetrol tagatiseks 100 000 eurot. Otsuse kohaselt tuleb tagatis esitada hiljemalt 4. märtsiks 2014.

2. OÜ Unipetrol esitas 21. veebruaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnevalt nimetatud MTA otsuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas OÜ Unipetrol esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis MTA 4. veebruari 2014. a otsuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas haldusasjas tehtud otsuse jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt:

2.1. OÜ Unipetrol on kütusekäitleja, kes opereerib Vändras ja Roius asuvate tanklate kaudu. Ettevõte vajab oma tegevuseks käibevahendeid. MTA otsusega määratud 100 000 euro tasumine otsuses määratud aja jooksul on raskendatud. Tagatise andmiseks on aega antud umbes üks kuu, kuid see ei ole piisav aeg 100 000 euro suuruse tagatise leidmiseks. Nimetatud väidete õigsust toetab ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

31. jaanuari 2012. a otsus nr 3-4-1-24-11.

2.2. Tagatissumma esitamata jätmine tähendab, et MTA peatab majandustegevuse registris OÜ Unipetrol kütuse müügi registreeringu, kuid selleta ei tohi kaebaja kütust osta ega müüa. Seega tähendaks tagatise mitteandmine seda, et kaebaja tegevus peatuks ja/või lõpeks üldse. Seega on käesoleval juhul olemas kahjuliku tagajärje saabumise oht. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu saab intensiivselt riivatud kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega, ühtlasi kaasnevad sellega negatiivsed tagajärjed, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral on kaheldav. MTA ei ole vaidlusaluses otsuses selgitanud, milles seisneb oluline avalik huvi, et OÜ Unipetrol ei võiks vaidluse ajal kütuse müügiga edasi tegeleda.

2.3. Vaidlustatud otsuse tegemisel on MTA rakendanud ilmselt valet normi – haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2, kuigi VKS § 42 lg-st 4 tuleneb eriregulatsioon tagatise ülevaatamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määrusega rahuldati OÜ Unipetrol esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Maksuja Tolliameti 4. veebruari 2014. a otsuse nr 12.2-7/274-5 täitmine käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse kohaselt:

3.1. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel esineb oht kaebajale kahjulike tagajärgede saabumiseks. Vaidlustatud otsusega kaebajale pandud kohustuse täitmata jätmisel saabuv tagajärg ei ole hüpoteetiline. Kui kaebaja ei esita MTA-le tagatist, puudub tal VKS § 3 lg 3 kohaselt õigus jätkata tegevusega vedelkütuste müümisel. Äriühingu põhitegevusalal majandustegevuse peatumine riivab intensiivselt kaebaja õigust ettevõtlusega tegeleda ning toob kaasa negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral on kaheldav. Ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimalikkus ei kõrvalda kahjulike tagajärgede saabumise ohtu.

3.2. Halduskohtul tekkis kahtlus, kas vaidlustatud otsus on tehtud eesmärgipäraselt. Vastustaja kaalutlused selle kohta, miks kaebaja ei vasta enam VKS § 42 lg-s 5 sätestatud tingimustele, tuginevad kohtule kättesaadavatest materjalidest järelduvalt vähemalt osaliselt sellele, et kaebaja ei täitnud vastustaja korraldust dokumentide esitamiseks. Kütuse müüjale tagatise määramine ei peaks kohtu hinnangul täitma sunnivahendi rolli maksumenetluses antavate korralduste täitmise tagamiseks. Otsusel ei tohiks ka karistuslikku iseloomu olla, mis nähtub muuhulgas vastustaja poolt Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2014. a määruse nr 3-13-2318 väljendatud seisukohtade eiramisest käesolevas asjas.

3.3. Avaliku huvi kahjustamise ohtu ei saa piisavalt tõenäoliseks lugeda, kuna vastustaja on vaidlusalust otsust tehes tuginenud suuresti kaebaja keeldumisele dokumentide esitamiseks kohustava korralduse täitmisest.

3.4. Käesolevas asjas on kohane arvestada Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2014. a määrusega haldusasjas nr 3-13-2318, sest käesolevas haldusasjas tunnistati kehtetuks sama haldusakt, mille kehtetuks tunnistamise üle käis vaidlus muuhulgas haldusasjas nr 3-13-2318. Lisaks ei ole viidatud lahendis mainitud asjaolud käesoleva kaebuse asjaoludega võrreldes muutunud. Ringkonnakohus märkis viidatud lahendis järgnevat: „Riigikohus on leidnud, et 1-2 tanklat opereerivate väikeettevõtjate puhul ei ole 2,5 kuud piisav aeg 100 000 euro suuruse tagatise leidmiseks ning on ebatõenäoline, et väikeettevõtja leiab 2,5 kuu jooksul vaba raha 100 000 euro suuruse tagatise esitamiseks deposiidina maksuhalduri pangakontole. See, kas pank nõustub ettevõtjat käendama, sõltub panga riskipoliitikast ning sellest, kas ettevõtjal on vara pangale tagatise seadmiseks või mitte. Ka riigi kasuks registerpandi või hüpoteegi seadmise võimalikkus sõltub sellest, kas ettevõtjal on vara, millele oleks võimalik registerpant või hüpoteek seada. Pangalt käenduse taotlemisel võtab käendamise üle otsustamine aega. Juhul kui osutub vajalikuks lisatagatis ning ettevõtte omanikud leiavad võimaluse selle andmiseks, võtab selle leidmine ja vormistamine omakorda aega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p-d 73–74). Kaebaja 2012. a. majandusaasta aruandest nähtuvalt on tegemist kahte tanklat opereeriva 8 töötajaga ettevõttega, kelle jaoks mootorikütuse jaeja hulgimüük moodustab enamuse ning muude toodete müük vaid marginaalse osa müügitulust (vt lisa 12). Kuigi äriühing teenis 2012. aastal 205 954 eurot kasumit ning 31. detsembri 2012 seisuga oli äriühingul bilansi järgi raha 4 727 985 eurot, moodustasid äriühingu lühiajalised kohustused

4 444 786 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.“

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Maksuja Tolliamet esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Määruskaebuse põhjendused:

4.1. Halduskohtule esitatud kaebust ei saa perspektiivikaks lugeda, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Reeglina on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis

100 000 eurot, kuid praktikas on MTA võimaldanud ettevõtjatele VKS § 42 lg 5 alusel ka 0-eurost tagatist. Põhivaidluses viitab OÜ Unipetrol ka VKS § 42 lg-le 4, mida tulnuks tema arvates MTA-l kohaldada ja mille kohaselt on MTA-l õigus nõuda suuremat tagatist, sh vaadata üle määratud tagatis, lähtudes eelkõige selles sättes mitteammendavalt nimetatud seitsmest tingimusest. Isegi kui MTA-l tulnuks põhilisena kasutada VKS § 42 lg 4, on igal juhul täitmata MTA võimalus kaaluda alla 100 000 euro suuruse tagatise määramist, sest üks diskretsiooniõiguse tekkimiseks ette nähtud kohustuslik eeldus (süüteomenetluse alustamise puudumine) ei ole enam täidetud. Põhjusel, et VKS § 42 lg 5 järgi ei tohi MTA kaaluda kütuse tagatise vähendamist, kui üks kolmest seal nimetatud tingimusest ei ole täidetud ja VKS § 42 lg 4 on selgelt mitteammendav selle sõnastuse tõttu, hõlmab VKS § 42 lg 4 igal juhul ka MTA õigust kaaluda kütuse tagatise suurendamist, kui isiku suhtes on alustatud süüteomenetlust maksuseadustes, vedelkütuse seaduses või tollieeskirjades ette nähtud süütegude eest.

4.2. Põhivaidluse lahendamisega ei saa saavutada 0-eurose tagatise määramist, sest MTA-l ei ole õigust selle määramist alla 100 000 euro kaaluda, kui isiku suhtes on alustatud süüteomenetlust vedelkütuse seaduses ja maksukorralduse seaduses ettenähtud süütegude eest.

4.3. Käesoleval juhul on halduskohus rikkunud HKMS § 158 lg 3, kuna ta on haldusorgani asemel otsustanud, et kaebajal on õigus kütust käidelda 0-eurose tagatisega, mida MTA hinnangul kaebaja kohtuvaidluses saavutada ei saakski.

4.4. Esineb oluline avalik huvi, mille ohtu sattumine on tõenäoline. Kütusemüügiäris levinud pettuste ohjeldamine ja maksude laekumise tagamine on avalikes huvides.

4.5. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamisele 0-eurose kütuse tagatise saavutamiseks esialgse õiguskaitse korras on seatud kõrge tõendamisstandard.

4.6. Kaebaja ei ole õiguskaitsevajadust piisavalt põhjendanud. Esitamata on jäetud konkreetsed tõendid oma majandustegevusest, mis tulnuks siduda avalike huvidega vastanduvate faktiliste asjaoludega. Halduskohus ei ole arvestanud MTA asjas esitatud tõenditega. MTA leiab, et tagatise esitamiseks on üks kuu piisav aeg. Riigikohus ei leidnud otsuses nr 3-4-1-24-11, et kaks ja pool kuud ei ole piisav aeg 100 000 euro suuruse tagatise leidmiseks. Käesoleva kaebuse asjaolud ei ole samased ka haldusasja nr 3-13-2318 omadega, nagu halduskohus ekslikult leidis.

5. OÜ Unipetrol vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuses tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjendused:

5.1. Esialgse õiguskaitse lahendamisel on kohane arvestada Tartu Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2014. a määrust haldusasjas nr 3-13-2318, kuna vaidlustatud otsuse andmise tinginud asjaolud on samad, mis ringkonnakohtu menetletud asjas. Lisaks ei ole võrreldes mainitud ringkonnakohtu määrusega muutunud käesoleval juhul ka faktilised asjaolud.

5.2. OÜ Unipetrol ei jaga MTA seisukohta kaebuse perspektiivituse osas. Soodsa haldusakti kehtetuks tunnistamine HMS § 66 alusel on küllaltki erandlik. Kohtud on eelneva menetluse käigus viidanud ka asjaolule, et esineb kahtlus, kas MTA on rakendanud oma eesmärkide saavutamiseks üldse õiget regulatsiooni.

5.3. MTA väide, nagu tuleks käesoleva vaidluse tulemusena kaebajale paratamatult

100 000-eurone tagatis määrata, on mõistetamatu, kuna kaebuses toodud nõude kohaselt taotleb OÜ Unipetrol MTA otsuse kehtetuks tunnistamist, millega tunnistati kehtetuks MTA 2011. a soodustav haldusakt. Seega soovib kaebaja endise olukorra taastumist, st 2011. a soodustava haldusakti jätkuvat kehtivust, mis näeb ette kaebaja käibemaksu tagatise vähendatuse 0 euroni. Kaebuse rahuldamise korral ei saa kuidagi väita, et kaebajal oleks automaatselt tagatis suurendatud 100 000 euroni. Kaebuse rahuldamise korral saab OÜ Unipetrol jätkata tegevust 0 eurose tagatise tingimustes.

5.4. MTA oleks pidanud OÜ Unipetrol 0-eurose kütuse käibemaksu tagatise suurendamiseks või ülevaatamiseks rakendama VKS § 42 lg 4. Selle asemel on MTA otsustanud tunnistada edasiulatuvalt kehtetuks soodustav haldusakt. Ilmselt ei näe MTA VKS § 42 lg 4 realiseerimiseks võimalust, kuna selle p 6 eeldab mitte ainult väärteomenetluse alustamist, vaid juba maksuseaduste ja/või tollieeskirjade rikkumise tuvastamist ehk jõustunud väärteootsuseid. See tähendab aga seda, et MTA ei saaks väärteomenetluste alustamise või kestmise argumenti kasutada tagatise suurendamiseks, arvestamata sealjuures VKS § 42 lg 4 kriteeriume tagatise suurendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS 203 lg 2 ja 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. „Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, st see peab teenima sama eesmärki. /…/ Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras, kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus.“ (K. Pikamäe. HKMS komm vlj § 249/B. I. 4. c). K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2013). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul teenib esialgse õiguskaitse taotluse esitamine sama eesmärki, mis põhivaidluski – mitte kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, mis tulenevad MTA

4. veebruari 2014. a korraldusest nr 12.2-7/274-5. Ringkonnakohus ei leia, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega lahendaks kohus vastustaja diskretsioonipädevusse kuuluva küsimuse. Kuna esialgse õiguskaitse korras on soovitud vaidlusaluse haldusakti täitmise peatamist, jääb vaidlusalune haldusakt sellele vaatamata kohtumenetluse ajaks kehtima, aga esialgse õiguskaitse rahuldamise tulemusena ei ole haldusakti väljastanud haldusorganil võimalik teha haldusakti täitmiseks vajalikke toiminguid. See aga ei ole võrdsustatav olukorraga, kus kohus otsustab haldusorgani eest tagatise määra suuruse üle.

9. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kaebuses esitatud asjaolud on vaieldavad, mistõttu tuleb taolises olukorras eelistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks ei ole kahtlust selles, et kui isik jätab MTA poolt nõutava tagatise summas 100 000 eurot esitamata, kaasnevad tal selles osas negatiivsed tagajärjed – tal ei ole enam lubatud tegeleda kütuse käitlemisega, sest VKS § 3 lg-d 2 ja 3 eeldavad äriühingult vastavalt majandustegevuse registris registreeringu olemasolu ja tagatise esitamist. Viimase esitamata jätmisel kaotab oma õigusliku kehtivuse ka majandustegevuse registri kanne.

10. MTA heidab halduskohtule ette ka seda, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole piisaval määral arvestatud avalikku huvi – maksupettuste vähendamise soovi ja ausa konkurentsi soodustamist. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohus oleks nimetatud aspekti tähelepanuta jätnud. Asjas kogutud materjalidest tulenevalt tuleb käesoleval juhul isiku ettevõtlusvabaduse võimalikku riivet pidada intensiivsemaks kui võimalikku avaliku huvi riivet, mis võiks väljenduda eelnevalt nimetatud eesmärkide mittesaavutamises.

11. OÜ Unipetrol esialgse õiguskaitse taotlust ei saa pidada põhjendamatuks, nagu väidab MTA. Taotluses on piisavas ulatuses seletatud, millised negatiivsed tagajärjed kaasneksid kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral. Esialgse õiguskaitse taotlusele ei laiene samad tõendatuse kriteeriumid nagu kaebusele. Seega on siinkohal piisav, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitaja selgitab oma faktilist väidet kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav (HKMS § 63).

12. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva haldusasja asjaolud on suuremas ulatuses kokkulangevad nendega, mida on kirjeldatud haldusasjas nr 3-13-2318. Kuigi käesoleval juhul ei sisalda vaidlusalune haldusakt ebatäpsusi, mille tõttu ei oleks haldusakt üheselt mõistetav, on muud asjaolud ikka endised. Ringkonnakohus märkis eelnevalt nimetatud haldusasjas tehtud 6. jaanuari 2014. a määruse p-s 26, et nõustub halduskohtu muude seisukohtadega, mis käsitlesid seisukoha võtmist ka praegusel juhul kirjeldatud asjaolude suhtes. Seega ei olnud juba tollal esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel põhjuseks ainuüksi vaidlusaluse haldusakti ebaselgus, vaid ka muud asjaolud, mis andsid alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ka praegu on alust kahelda selles, mis eemärke kannab tegelikkuses tagatise suurendamine 0 eurolt 100 000 euroni. Kaebaja suhtes on käimas kaks väärteomenetlust. Neist esimene alustati MTA 25. oktoobri 2012. a kutsega VKS § 32 lg 2 alusel, kuna MTA-l tekkis kahtlus, et OÜ Unipetrol on rikkunud VKS § 8 lg 2, st käidelnud nõuetele mittevastavat kütust. Teine väärteomenetlus alustati aga 13. oktoobri 2013. a kutsega, kuna OÜ Unipetrol jättis nõutud tähtajaks esitamata MTA poolt soovitud dokumendid ja teabe. Väärteomenetluse aluseks oli MKS § 154 lg 2 rikkumine. Mõlemad väärteomenetluse alustamise juhud on kaebaja kohtule teadaolevalt ka vaidlustanud. Kuna MTA-le oli juba varasemalt teada fakt, et 2012. a on kaebaja suhtes alustatud väärteomenetlust vedelkütuse seaduse nõuete rikkumise osas, on käesoleval juhul vaidlusaluse otsuse tegemise peamiseks põhjuseks olnud eelkõige 2013. a toime pandud maksukorralduse seaduse nõuete eiramine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hetkel on alust kahtlusteks, et tagatise määramine teenib käesoleval juhul sunnivahendi või lausa karistusliku mõjutusvahendi rolli.

13. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuari 2012. a otsusest nr 3-4-1-24-11 ei saaks järeldada, et kaks ja pool kuud ei oleks piisav aeg 100 000-eurose tagatise leidmiseks. Siinkohal nõustub ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määruses nr 3-13-187 tehtud refereeringuga nimetatud otsusele, mida oma seisukohtade põhjendamiseks kasutati ka Tartu

Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2014. a määruses haldusasjas nr 3-13-2318. Kaebaja 2012. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on tegemist kahte tanklat opereeriva kaheksa töötajaga ettevõttega, kelle jaoks mootorikütuse jaeja hulgimüük moodustab suurema ning muude toodete müük vaid tagasihoidliku osa müügitulust (vt OÜ Unipetrol 2012. a majandusaasta aruannet, tl 33–40p). Kuigi äriühing teenis 2012. aastal 205 954 eurot kasumit ning

31. detsembri 2012 seisuga oli äriühingul bilansi järgi raha 4 727 985 eurot, moodustasid äriühingu lühiajalised kohustused 4 444 786 eurot. Seega ei ole alust kahelda kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolus ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise põhjendatuses.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2014. a määrus muutmata.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene