3-12-2364/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2364 Haldusasi OÜ Residentsid kaebus Tallinna Kommunaalameti

10. oktoobri 2012. a toimingu (ehitusloa saanud projekti muutmise kooskõlastamisest keeldumine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Residentsid, esindaja Ervin Nurmela Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Kommunaalamet) Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Residentsid apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

19. märts 2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Residentsid apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-12-2364 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Halduskohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata. 3. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. mail 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-2364 2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Residentsid kuulub Tallinnas Raudtee tn 56 asuv kinnistu ning äriühing korraldab Raudtee tn 56 hoone rekonstrueerimist, mille käigus osutus vajalikuks uuendada hoonet varustavad veeja kanalisatsioonitrassid. Vastava projekti tellis OÜ Watercom, projekti koostas OÜ Torudisain. Projekti kohaselt oli Raudtee tänaval 100 meetri ulatuses nähtud ette kolm kaevamist. Raudtee tn 56 veeja kanalisatsiooni projekt, katete taastamise plaan (töö nr 2011101) on Tallinna Kommunaalameti poolt kooskõlastatud 19.08.2011 ja muudetud kujul 26.10.2011 (suurendatud katete taastamise ulatust). Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas projektile 01.08.2012 ehitusloa nr 57686 kanalisatsiooni ehitamiseks ja ehitusloa nr 57685 veevarustuse ehitamiseks. Raudtee tn 56 veeja kanalisatsiooni projekti on hiljem veelkord muudetud (suurendatud katete taastamise ulatust) ning muudetud katete taastamise plaan on Tallinna Kommunaalameti poolt kooskõlastatud 19.09.2012.

2. OÜ Residentsid pöördus projekteerija OÜ Watercom poole palvega esitada Tallinna Kommunaalametile projekti muudatus, millega viia tänavakatte taastamise ulatus kooskõlla Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määruses nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“ esitatud tänavakatte taastamise minimaalsete nõuetega (vähendada tänavakatte taastamise ulatust vastavalt eeskirjas lubatule, mitte näha ette tänavakatte taastamist sõidutee osas, kus kaevetöid ei teostada). OÜ Residentsid viitas, et esialgse projektlahenduse ja muudetud projektlahenduse maksumus on oluliselt erinev (algse lahenduse maksumus 36 099,60 eurot, muudetud lahenduse maksumus 47 160 eurot). OÜ Watercom 10.10.2012 kirjaliku vastuse kohaselt toimus Tallinna Kommunaalametis 10.10.2012 nõupidamine, kus arutati OÜ Residentsid soovi ehitusloa saanud projekti muutmiseks, kuid Tallinna Kommunaalamet keeldus projekti muutmist aktsepteerimast, leides, et viimasena kooskõlastatud katete taastamise projekt on nõuetekohane ja varasemate suhtes ülimuslik.

3. OÜ Residentsid esitas 09.11.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Kommunaalameti 10.10.2012 keeldumine ehitusloa saanud projekti muutmise kooskõlastamisest vastavalt kaebaja soovile selliselt, et asfaltkatet oleks võimalik taastada vaid 0,5 m kaeviku servast, mitte laiemalt, nagu näeb ette kooskõlastatud ja ehitusloa saanud projekt. Kaebaja hinnangul oli Tallinna Kommunaalameti keeldumine õigusvastane, sest tänavakatte taastamise ulatuse vähendamata jätmine ei ole kooskõlas eeskirjaga sätestatud nõuetega tänavakatte taastamise ulatusele. Kaebaja oli suurema kahju ärahoidmiseks sunnitud tööd teostama vastavalt muudetud projektile, sest selleta ei oleks olnud võimalik hoone valmimine ja korterite ostjatele tähtaegne üleandmine, mis oleks toonud kaasa suuremad kulud kui tänavakatte ettenähtust suuremas ulatuses taastamisega kaasnenud ca

11 000 eurot. Kaebaja soovib tulevikus esitada linna vastu kahju hüvitamise nõude.

4. Tallinna Halduskohus jättis 28.03.2013 otsusega OÜ Residentsid kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Tallinna linna kaevetööde eeskirjas sätestatud õigused ja kohustused on eeskirja § 1 esimese lause kohaselt sätestatud nii isikute subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides, seega on kaebajal õigus nõuda eeskirjadest kinnipidamist ja neist mittekinnipidamise õigusvastasuse tuvastamist (vt ka Riigikohtu lahendid

3-12-2364 3(9) nr 3-3-1-8-01 ja 3-3-1-15-01). Kuna käesoleval juhul oli kaevetööde tegemine OÜ-le Residentsid vajalik ning kaebaja oli kaevetööde finantseerijaks, siis puudutab eeskirja järgimine või järgimata jätmine otseselt tema õigusi. Seega on kaebajal kaebeõigus ning seda ei välista ka asjaolu, et äriühingu seaduslik esindaja oli projekti kooskõlastanud.

Ekslik on kaebaja seisukoht, et kuna projekti seletuskirja p-s 2.1 on märgitud, et olemasoleva Raudtee tn asfaltkatte laius on 6,2–6,6 m ja antud projekt on leidnud vastustaja heakskiidu, siis oleks tulnud lähtuda sellest, et taastava tänavakatte laius ei olnud kuni 6,5 m, vaid oli osaliselt sellest suurem. Kuna Raudtee tänaval asuv tee on kantud riiklikku teeregistrisse ning sellest nähtub, et Raudtee tänava laius Jaama tänava ja Männi tänava vahelises lõigus on 6,2 m, siis tuleb lähtuda teeregistrisse kantud andmetest, eeldades nende õigsust. Projekti seletuskiri on üksnes osa projektist ega oma iseseisvaid õiguslikke tagajärgi. Kaebaja ei ole tõendanud, et tänava laius oleks kaevetööde asukohas suurem kui 6,5 m.

Projekti kohaselt tehti Raudtee tn 56 veeja kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks kolm ristisuunalist ühendust ning vastavalt sellele ka 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist. Eeskirja § 5 lg 9 p 2 sätestab, et tänava suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: kui tänavaga risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m või kui 100 m ulatuses on kolm või enam ristisuunalist kaevamist, tuleb asfaltkate nende kohal taastada asfaldilaoturiga ühise paigana. Järelikult oli eeskirja § 5 lg 9 p 2 kohaldamine õiguspärane. Projektist nähtub, et lisaks tänava suhtes risti tehtud kaevetöödele teostati kaevetöid ka piki sõiduteed, mistõttu on vastustaja õigesti leidnud, et kohaldada tuli ka eeskirja § 5 lg 92 p 2 ning kaebaja viide eeskirja § 5 lg 92 p-le 3 ei ole asjakohane. Seejuures ei välista eeskirja § 5 lg 92 p 2 selle kohaldamist nii alla kui ka üle viie aasta vanuste katete suhtes. Eeskirja § 5 lg 92 p 2 kohaselt piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: asfaltkatted taastatakse asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kaks või enam sõidurada, taastatakse asfaltkate vähemalt 10 m paigana sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid. Eeskirja § 5 lg 92 p

3 kohaselt piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse katted järgmiselt: üle viie aasta vanustel katetel taastatakse asfaltkate sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse, ja 0,5 m üle kaeviku otsaservade. Vajaduse korral reguleeritakse või vahetatakse välja äärekivid. Kuna Raudtee tänava laius Jaama tänava ja Männi tänava vahelises lõigus on 6,2 m, on eeskirja § 5 lg 92 p 2 asjakohane. Esitatud normide ja kaevetööde eeskirja üldisest eesmärgist (tagada võimalikult heas seisukorras teekatted kaevetööde läbiviimise järel) lähtudes on teekatte taastamise § 5 lg 92 p 2 erinormiks § 5 lg 92 p 3 suhtes.

Käesolevas asjas on oluline ennekõike eeskirja § 5 lg 9 p-s 2 sätestatud tingimuse esinemine, mis on tuvastatud ja mistõttu oli projekti muutmisest keeldumine põhjendatud. Seejuures ei erista eeskirja § 5 lg 9 p 2 asjaolu, kas kaevetöid teostati kogu sõidutee ulatuses või mitte. Eeskirja § 5 lg 9 p 3 (üle viie aasta vanused katted taastatakse ristisuunalise tehnovõrgu rajamise korral 0,5 m kaeviku servast laiemalt sõidutee sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid teostatakse) ei sätesta erinormi eeskirja § 5 lg 9 p-st 2. Viimati nimetatud nõue kehtib kõigi asfaltkatete puhul, olenemata nende vanusest. Oluline tingimus on siin tänavatega risti rajatavate tehnovõrkude telgede vahe või ristisuunaliste kaevamiste arv 100 m pikkusel lõigul. Sätte eesmärk on ilmselgelt tagada teekatte parem vastupidavus ja kvaliteet, mille peaks täitma asfaltkatte taastamine 3 või enama ristisuunalisel kaevekohal 100 meetri ulatuses asfaldilaoturiga ühise paigana. Üldtuntud on asjaolu, et asfaltkatte väikeste paikadena lappimine ei ole meie kliimat arvestades tõhus meede. Viidatud sätte eesmärk prevaleerib eeskirja § 5 lg 9 p 3 sätestatud vähem rangema nõude ees. Seisukohta, et eeskirja § 5 lg 9 p 3 ei ole erinormiks § 5 lg 9 p 2 suhtes, toetab ka eeskirja § 11 lg-d 2 ja 3, mis näevad ette, et kui

3-12-2364 4(9) kaevetööga kaasneks teekatte lammutamine viie aasta jooksul pärast uue teekatte ehitamist või kapitaalremonti, siis kaevetööd üldreeglina ei lubata. Kui akti andja tahe oleks olnud sätestada kõigile üle viie aasta vanuste katetega tänavate ja teede suhtes vähem koormavad normid, siis ei oleks aktis ka sätestatud, et üldjuhul alla viie aasta vanuseid teekatteid üldjuhul üldse lammutada ei lubatagi. Seega ei käi need normid, kus katte vanust ei ole välja toodud, ainult alla 5 aasta vanuste katete kohta.

Põhjendatud ei ole ka hinnang, et vastustaja keeldumine projekti taotletud viisil muutmisest ei olnud kaebaja suhtes proportsionaalne. Vastustajal oli kohustus lähtuda eeskirja § 5 lg 9 p-st 2 ning tal puudus võimalus kohaldada kaebaja suhtes teda vähem koormavat meedet ehk eeskirja § 5 lg 9 p 3. Kaebaja ei ole välja toonud, milles väidetav ebaproportsionaalsus seisnes. Kaevetööde eeskirjas sätestatud nõuete üks eesmärkidest on tagada teedel ja tänavatel teostatavate kaevetööde korral tänavakatete taastamine selliselt, et need ka säiliks. Seetõttu oli katete väiksemas ulatuses taastamise aktsepteerimisest keeldumine proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Residentsid palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu järeldust OÜ-l Residentsid kaebeõiguse olemasolu kohta. Halduskohus on rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust (nt Riigikohtu 16.12.1994 otsus nr III-3/1-16/94; 25.11.2008 otsus nr 3-3- 1-76-08), jättes kaebajale selgitamata, et ta peaks tõendama oma väidet, et Raudtee tänav on kaevetööde läbiviimise kohas 6,2–6,6 m, nagu oli kirjas ka ehitusprojekti seletuskirjas. Kohus luges põhjendamatult pelgalt teeregistri andmete alusel tõendatuks, et kõnealuse teelõigu laius oli 6,2 m. Nimetatud asjaolust oleneb, kas vaidluses kuulus kohaldamisele Tallinna kaevetööde eeskirja § 5 lg 92 p 2 või mitte. Kui nimetatud säte kohaldamisele ei kuulu, tulnuks kaebajal võimaldada taastada tänavakate vastustaja poolt nõutust väiksemas ulatuses. Ehitusprojekti koostaja kandis projekti seletuskirja andmed tänava tegeliku laiuse kohta. Teeregistri andmetel on üksnes informatiivne tähendus (vt registri põhimääruse § 8). Kohus ei ole tänava laiuse kohta kogunud ise mingeid täiendavaid tõendeid, mis on toonud kaasa osaliselt ebaõige lahendi.

Halduskohus tõlgendas ka Tallinna kaevetööde eeskirja erinevaid ja üksteisele vasturääkivaid sätteid kaebaja jaoks enam koormaval viisil, rikkudes sellega proportsionaalsuse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et Raudtee tänav on üle 5 aasta vanuse kattega tänav. Halduskohus leidis, et eeskirja § 5 lg 9 p 2 kehtib kõigi asfaltkatete puhul, olenemata nende vanusest, ning nimetatud säte on erinormiks eeskirja § 5 lg 9 p 3 suhtes. Eeskirja selline tõlgendamine ei ole kohane ning kohus pidanuks lähtuma kaebajale soodsamast tõlgendusest (s.o tõlgendusest, mille alusel saaks temalt nõuda vähem koormavate abinõude rakendamist). Eesmärk ei saa olla kaevetööde tegemist vajava isiku arvelt avaliku linnatänava (või selle lõigu) täielik renoveerimine. Viimati nimetatu on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kaevetööde eeskiri eristab selgelt alla 5 aasta vanuste tänavakatete taastamist ja üle 5 aasta vanuste tänavakatete taastamist. Sellist eristamist ei kõrvalda asjaolu, et alla 5 aasta vanuste tänavakatete osas ei ole kaevetööde tegemine reeglina üldse lubatud. Tänava või selle lõigu täielik renoveerimine saaks olla õigustatud eesmärgiks vaid alla 5 aasta vanuste (s.o avalikest vahenditest alles äsja renoveeritud) tänavakatete puhul. Kui eeskirja § 5 lg 9 p 2 kehtiks vanusest olenemata kõigi asfaltkatete puhul, jõuaksime absurdse tõlgenduseni. Samuti peaks kõigil juhtudel kehtima eeskirja § 5 lg 9 p 1, sest selles ei ole samuti tänavakatte vanust piiritletud. Samas sätestab eeskirja § 5 lg 9 p 3 viimati nimetatust selge erandi, mis oleks halduskohtu tõlgendust arvestades aga sisutu. Eeskirja korrektselt tõlgendades tuleb lähtuda, et Tallinna linn on kehtestanud erinevad regulatsioonid alla 5 aasta

3-12-2364 5(9) ja üle 5 aasta vanustele tänavatele. Seega oleks vastustaja pidanud antud juhul lubama projekti muutmist viisil, mis sätestanuks tänavakatte taastamise, lähtudes Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 9 p-st 3 ja lg 92 p-st 3, nõudmata tänavakatte taastamist ühtse suure paigana. Seejuures ei ole kaebaja ega tema esindajad kooskõlastanud ehitusloa saanud projektlahendust ning vastustaja teistsugused väited on ebaõiged. Halduskohus ei ole seda küsimust analüüsinud. Samuti ei ole halduskohus hinnanud asjaolu, et vastustaja oli eelnevalt kooskõlastanud projektlahenduse, mis sätestas tänavakatte taastamise oluliselt väiksemas ulatuses. Seega on vastustaja halduspraktika varem lähtunud soodsamast tõlgendusest ning seetõttu võib tõusetuda ka küsimus isikute ebavõrdsest kohtlemisest.

6. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus nõustus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega ning Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 9 p-d 2 ja 3 ning § 5 lg 92 p-de 2 ja 3 tõlgendustega. Kohus küll möönis, et regulatsioon võiks olla selgem, kuid pidas ebaselgust tõlgendamise teel ületatavaks. Halduskohus on otsuses kõiki asjaolusid ja sätteid põhjalikult analüüsinud ning andnud neile õiguspärased tõlgendused, millega vastustaja nõustub. Kohus luges õigesti tõendatuks asjaolu, et Tallinna teeregistri andmetel on Raudtee tänava laius Jaama tänava ja Männi tänava vahelises lõigus 6,2 m. Kuigi teeregistri andmed on informatiivsed, tuleb eeldada nende õigsust. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.

Asjas kuulub ennekõike kohaldamisele eeskirja § 5 lg 9 p 2, sest kaebaja enda esitatud projektiga on tõendatud, et Raudtee tn 56 veeja kanalisatsioonitrasside liitumispunktide rajamiseks tehti kolm ristisuunalist ühendust ning vastavalt sellele ka 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist. Kuigi eeskirja § 5 lg 9 p 3 ja lg 92 p 3 näevad ette katete taastamise mahud üle 5 aasta vanustel katetel, ei keela eeskiri projektiga näha ette katete taastamist suuremas mahus, kui esinevad eeskirja § 5 lg 9 p-s 2 ja lg 92 p-s 2 kirjeldatud asjaolud. Eeskirja § 5 lg 92 näeb ette võimaluse üle 5 aasta vanuste katete taastamiseks suuremas (p-d 1 ja 2) või väiksemas mahus (p 3). Taastamise mahust oleneb garantiiaja pikkus (vt eeskirja § 5 lg 92 p 4). Ehitusloa saanud projekti koosseisu kuulunud katete taastamise joonis ja muudatuste projekt nägid ette katete taastamise eeskirja § 5 lg 9 p 2 ja lg 92 p 2 mahus. Katete taastamise mahud on määratud faktilistest asjaoludest lähtudes eesmärgiga tagada avalike tänavate nõuetekohane seisund. Nõuetekohaselt kooskõlastatud projektile väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 01.08.2012 ehitusloa nr 57686 kanalisatsiooni ehitamiseks ja ehitusloa nr 57685 veevarustuse ehitamiseks. Ehituslubade väljastamist ei ole kaebaja vaidlustanud. Tallinna Kommunaalamet keeldus 10.10.2012 projekti muudatuse kooskõlastamisest õiguspäraselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas õige ja selle tühistamiseks puudub alus.

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjas ei ole vaieldud selle üle, et Raudtee tänava asfaltkate oli enam kui 5 aastat vana (katete taastamise plaanidel kajastatud märkuste nr 4 kohaselt pärines sõidutee kate Tallinna teeregistri andmetel 1995. a-st – tl 8, 9, 52; projekti seletuskirja p-s 2.1 viidatud Tallinna teeregistri andmetel pärines kate 1999. a-st – tl 33). Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust ka selle asjaolu üle, et Raudtee tn 56 veeja kanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks tehti Raudtee tänaval 100 m ulatuses kolm ristisuunalist kaevamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2014 istungi protokoll, lk 2). Seega on Tallinna kaevetööde eeskirja § 5 lg 9 p 2 vaidluses iseenesest asjassepuutuv.

3-12-2364 6(9) 9. Jätkuvalt on aga vaidluse all Raudtee tänava tegelik laius viidatud lõigus. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi etteheidetega halduskohtu poolt uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse rikkumisele. Asjaolu, et Raudtee tänava laius kaevetööde läbiviimise kohas omab asja lahendamisel tähtsust, on kaebajale olnud algusest peale teada ning kaebaja on kohtumenetluses kasutanud ka õigusteadmistega esindaja abi. Vastustaja esitas väite, et kõnealuses teelõigus on Raudtee tänava laius 6,2 m juba 20.12.2012 vastuses kaebusele (tl 24- 25), lisades sellele ka väljavõtte Tallinna teeregistrist (tl 25 pöördel). OÜ Residentsid esitas 15.01.2013 omapoolse seisukoha (tl 30-31) ja katete taastamist puudutava töö nr 2011101 seletuskirja (19.09.2012 redaktsioon – tl 32-37), mille p-s 2.1 on märgitud, et Raudtee tänava asfaltkatte laius on 6,2–6,6 m, kuid erinevalt vastustaja esitatud väljavõttest pole seda teavet seostatud konkreetselt Jaama tänava ja Männi tänava vahelise teelõiguga. Asjaolu, et olemasoleva tee laius on kõnealuses teelõigus nimelt 6,2 m, nähtub üheselt ka kaebaja enda poolt kaebusele lisatud 19.09.2012 kooskõlastatud katete taastamise plaanilt (tl 9 – vt joonisel lõigetel 1-1 ja 3-3 märgitud sõidutee asfaltkatendi vahemaa äärekivist äärekivini „6.20“; sama nähtub 26.10.2011 kooskõlastatud katete taastamise plaani kooskõlastusjooniselt – tl 52).

Olenemata vastustaja poolt kohtule esitatud Tallinna teeregistri andmete informatiivsusest (halduskohus on selles osas küll ekslikult viidanud asjasse mittepuutuvale Vabariigi Valitsuse 28.07.2005 määrusele nr 199 „Riikliku teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, mille § 8 kohaselt on Maanteeameti peetava riikliku teeregistri andmed informatiivsed, kuid see ei ole siiski mõjutanud asja otsustamist, sest Tallinna Linnavalitsuse 14.03.2011 määruse nr 20 „Tallinna teeregistri põhimäärus“ § 24 kohaselt on ka Tallinna Kommunaalameti peetava Tallinna teeregistri andmetel informatiivne tähendus), on nende alusel võimalik tee laiust tuvastada. Küll tuleneb andmete õigusliku tähenduse puudumisest, et neid ei ole tingimata põhjust vastupidist kinnitavatele muudele andmetele eelistada. Praegusel juhul ei ole selliseid vastupidist kinnitavaid tõendeid (nt mõõtmistulemusi vms) esitatud ega neile viidatud ka apellatsioonimenetluses, ehkki olukorras, kus apellant on soovinud asjas uue otsuse tegemist ja väitnud halduskohtu poolt tõendite kogumise ja hindamisega seotult menetlusnormide rikkumist, olnuks uute tõendite apellatsioonimenetluses esitamine iseenesest asjakohane (vt HKMS § 198 lg 2 p 2). Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodu põhjal üheselt tuvastatud, et Raudtee tänava laius kaevetööde tegemise kohas on 6,2 m, puudub vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ka ringkonnakohtu enda initsiatiivil. Tänava tuvastatud laiust arvestades on vaidluse lahendamisel iseenesest asjassepuutuv ka Tallinna kaevetööde eeskirja § 5 lg 92 p 2.

10. Haldusasja toimikus sisaldub kolm katete taastamise plaani, mis kõik on Tallinna Kommunaalameti poolt eri aegadel kooskõlastatud: – 19.08.2011 kooskõlastatud – tl 8; – 26.10.2011 kooskõlastatud – tl 52; – 19.09.2012 kooskõlastatud – tl 9. Sõidutee osas on esialgsel plaanil nähtud ette üksnes kahekihilise asfaltkatte taastamine paiguti (kogumaht 220 m2). Kahel hilisemal plaanil on kahekihilise asfaltkatte taastamine nähtud ette samuti paiguti (ja esialgsest mõnevõrra väiksemas mahus, kusjuures kõige viimasel plaanil on kahekihilise asfaltkatte osa vahepealsega võrreldes jällegi pisut suurendatud), kuid täiendavalt on nähtud ette sõidutee ülekatte taastamine kogu teelõigu ulatuses (numbriliselt pole hilisematel plaanidel taastatavate alade pindalasid välja toodud). Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et OÜ Residentsid juhatuse liige Robert Laud on ehitusloa saanud projekti 28.07.2012 kooskõlastanud (tl 50 pöördel) ning kaebaja ei ole ehituslube vaidlustanud (s.o järelikult nõustunud 26.10.2011 kooskõlastusjoonisega). Kaebaja on esitanud dokumendi, millest nähtub, et R. Laud on 28.07.2012 kooskõlastanud üksnes asendiplaani, millest katete taastamise ulatust ei nähtu. Ringkonnakohtu hinnangul võib asja materjalidest järeldada, et OÜ Residentsid ei olnud

3-12-2364 7(9) ehituslubade väljastamise ajal katete taastamise plaanil tehtud muudatustest teadlik ning ehituslubade vaidlustamata jätmist ei ole seetõttu põhjust talle praeguses vaidluses ette heita. Seda enam, et OÜ Watercom seadusliku esindaja poolt vahendatud Tallinna Kommunaalameti seisukoha järgi (tl 10) tuli kaevetööde teostamisel igal juhul lähtuda 19.09.2012 kooskõlastatud plaanist, mis oli eelnevatest koormavam.

11. Käesolevas asjas on peamiseks lahendamist vajavaks küsimuseks, kuidas tõlgendada Tallinna kaevetööde eeskirja § 5 lg 9 p-de 1, 2 ja 3 ning § 5 lg 92 p-de 2 ja 3 omavahelist koosmõju. Seejuures rõhutab ringkonnakohus, et halduskohus ei saanud ega pidanud lähtuma mitte kaebajale soodsamast tõlgendusest, vaid tõlgendama asjassepuutuvaid sätteid õigesti, olenemata sellest, kas tulemus on kaebajale vähem või enam koormavam. Põhjendamatu on ka käsitlus, et kuivõrd Tallinna Kommunaalamet oli eelnevalt kooskõlastanud katete oluliselt väiksemas ulatuses taastamist ettenägeva projektlahenduse, siis võib tekkida küsimus isikute ebavõrdsest kohtlemisest. Väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest ei saa olla asjakohane juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja pole viidanud ühelegi teisele isikule, keda oleks samadel tingimustel teisiti koheldud. Vastustaja varasemast kooskõlastusest kui menetlustoimingust ei tulenenud kaebajale ka kaitstavat usaldust just esialgses mahus katete taastamise plaanile ehitusloa andmise suhtes (vrd Riigikohtu 02.03.2006 otsus nr 3-3-1-79-05, p 9).

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on Tallinna kaevetööde eeskirja § 5 lg 9 p 1, 2 ja

3 ning § 5 lg 92 p 2 ja 3 sisustanud osaliselt ekslikult. Vaidlusalused sätted kehtestati 29.05.2010 jõustunud Tallinna Linnavolikogu 20.05.2010 määrusega nr 28, mille eelnõu kohaselt (https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/static/Eelnoud/en6526.html) sisaldasid § 5 lg-d 9 ja 92 esialgu ka viiendat punkti, mis nägi ette, et kui garantiiaja jooksul ei ole üle viie aasta vanustel katetel tagatud nõuetele vastav teekatte seisunditase, tuleb teekate taastada alla viie aasta vanuste katete taastamise nõuete kohaselt. Muus osas eelnõus erisused kehtestatud regulatsiooniga võrreldes puuduvad. Eelnõu menetluskäiku kajastavate allikate põhjal jäeti viidatud punktid välja volikogu õiguskomisjoni ettepanekul, kuid linnavolikogu 20.05.2010 istungi protokollist nr 10 ega ka õiguskomisjoni 20.05.2010 koosoleku protokollist nr 7 vastavad põhjendused ei nähtu.

Määruse eelnõu seletuskirjas ei ole muudatuste sisu üksikasjalikult avatud. Samas nähtub eelnõu selgitustest, et muudatuste sisseviimise vajaduse tingis asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu 03.09.2009 määrusega nr 30 oli kaevetööde eeskirjas oluliselt karmistatud katete taastamisele esitatavaid nõudeid (oluliselt suurendatud taastamise mahte, nähes ette paikamise üksnes asfaldilaoturiga ja tehnikaga manööverdamise piiratud võimalustest tulenevad taastatava ala miinimumnõuded), mis põhjustas tehnovõrkude valdajates vastuseisu, kuna taastamismahud suurenesid ja tööd kallinesid. Seletuskirja kohaselt lähtuvad eeskirja muudatused AS Teede Tehnokeskus eksperthinnangu seisukohtadest ning muudatuste põhimomendid on järgmised: – taastamise mahte vähendatakse tingimusel, et tellija annab kattele viieaastase garantii ja tagab garantiiperioodi jooksul kaevetöödele eelnenud teekatte seisunditaseme; – normide ja kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks kehtestatakse kaevetöödele tellija poolse omanikujärelevalve nõue; – garantiiaega lühendatakse neljalt aastalt kahele aastale, kui tellija taastab katted sõiduraja laiuselt vähemalt kümne meetri pikkuse paigana ning tagab tööde kestel ja garantiiperioodil omanikujärelevalve ja nõutava teekatte seisunditaseme; – taastatud asfaltbetoonkatete omaduste laboratoorsed õiendid peavad olema väljastatud akrediteeritud laboratooriumite poolt.

3-12-2364 8(9) Kaevetööde eeskirja praegustele § 5 lg-tele 9 ja 92 vastasid sama eeskirja 10.09.2009– 28.05.2010 redaktsioonis vastavalt § 5 lg 9 ja § 5 lg 8 p 2. Eeskirja § 5 lg 9 sätestas sõidutee osas, et kui tänavaga ristisuunaliselt rajatakse mitut tehnovõrku ja tehnovõrkude telgede vahe on alla 20 m, tuleb asfaltkate nende kohal taastada ühise paigana. Tänava suhtes risti või diagonaalselt paigaldatavate võrkude kaevikute taastamisel tuleb ühe rajatava ristisuunalise tehnovõrgu korral asfaltkatte pealiskiht taastada asfaldilaoturiga sõiduraja laiuselt vähemalt 10 m pikkuse paigana. Eeskirja § 5 lg 8 p 2 sätestas omakorda, et piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatted asfaldilaoturiga kuni 6,5 m laiustel teedel sõidutee kogu laiuses, üle 6,5 m laiustel teedel, kus ühel sõidusuunal on kuni kaks sõidurada, taastatakse kate kaevetöid teostatud sõidusuunal kogu laiuses. Kui ühel sõidusuunal on kolm või enam sõidurada, määratakse taastamise maht projekti kooskõlastamise käigus. Paiga pikkus on vähemalt 10 m ja selle pealiskiht tuleb ehitada asfaldilaoturiga.

13. Eelneva põhjal saab kaevetööde eeskirja eelnõu § 5 lg 9 p 5 ja lg 92 p 5 määruse lõpptekstist väljajätmisele vaatamata ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et eeskirja muudatustega on selgelt soovitud võimaldada üle 5 aasta vanuste katete korral kalduda kõrvale § 5 lg 9 p-des 1 ja 2 ning lg 92 p-s 2 sätestatud rangetest nõuetest ja neid leevendada, kuna 2009. a septembris kehtestatud nõuded olid osutunud tehnovõrkude omanikke põhjendamatult koormavaks (arvestades seletuskirjas viidatud AS Teede Tehnokeskus eksperthinnangus märgitut, et ka asfaldi käsitsi paigaldamise korral on tagatud samaväärne tulemus võrreldes asfaldilaoturiga, tingimusel, et peetakse kinni kehtestatud normidest ja kvaliteedinõuetest – siinkohal tuleb märkida, et halduskohtu vastupidine seisukoht, mille järgi on asfaltkatte väiksemate paikadena taastamine meie kliimas üldtuntult ebatõhus, ei põhine ühelgi usaldusväärsel allikal, nagu nõuab HKMS § 60 lg 1, mistõttu ei võinud kohus seda üldtuntuks lugeda). Täiendavalt tuleb siiski arvestada, et eeskirja § 5 lg 92 p 4 ja § 44 lg 1 teise lause kohaselt kaasnes selle leevendusega tellija (s.o kaevetööst huvitatud isiku – eeskirja § 2 lg 1 p 8) kohustus anda väikesemahuliste taastamistööde puhul tänavakattele viieaastane garantii, kusjuures tavaolukorras (s.o ulatuslikuma paikamise puhul) on nõutav vaid kaheaastane garantii (eeskirja § 44 lg 1 esimene lause).

Kuna eeskirja § 5 sätestab selle pealkirja kohaselt üksnes „Kaevetöö projektdokumentatsiooni koostamisel arvestatavad asjaolud“, mitte ei näe ette konkreetseid ja siduvaid taastamismahte (katete taastamise täpne ulatus tuleb kindlaks määrata kaevetöö projektis – vt eeskirja § 4 lg 3 p 5), siis on ekslik apellandi seisukoht, et vastustaja ei saanud temalt ühelgi juhul nõuda Raudtee tänava asfaltkatte taastamist eeskirja § 5 lg 9 p-s 3 ja lg 92 p-s 3 sätestatut ületavas ulatuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, et eeskirja § 5 lg 9 p-d 1 ja 2 ning lg 92 p

2 kujutavad endast üldregulatsiooni, millest eeskirja § 5 lg 9 p 3 ja lg 92 p 3 võimaldavad üksnes teha erandi üle 5 aasta vanuste katetega tänavate puhul. Sellise erandi tegemise lubatavusest kui sellisest ei tulene aga ühelegi isikule subjektiivset õigust nõuda tema suhtes erandi rakendamist, vaid üksnes õigus nõuda selle erandi rakendamise põhjendatuse kaalumist, arvestades konkreetseid asjaolusid. Sätteid tuleb nende koosmõjus mõista selliselt, et üldjuhul kuuluvad teekatte vanusest olenemata kohaldamisele § 5 lg 9 p-d 1 ja 2 ning lg 92 p 2 (seda ei mõjuta ka eeskirja § 11 lg-d 2 ja 3, sest need ei välista vajaduse korral ka uute teekatete lammutamist), kuid üle 5 aasta vanuse kattega teede puhul saab sellest põhjendatud juhtudel projektiga kõrvale kalduda ja vähendada katete taastamise ulatust kuni § 5 lg 9 p-s 3 ja lg 92 p-s 3 nimetatud minimaalselt nõutavate mahtudeni. Vähendamise põhjendatus tuleb lahendada projekti koostamise ja selle kooskõlastamise (vt eeskirja § 10 lg 1 p 2) ning kaevetööloa väljaandmise käigus ning vähendamise eelduseks on ka kaevetööst huvitatud isiku poolt pikisuunalisele paigale 5-aastase garantii andmine.

3-12-2364 9(9) 14. Esitatud tõlgendust arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga selles, et Tallinna Kommunaalametil oli vääramatu kohustus lähtuda eeskirja § 5 lg 9 p-st 2 ja lg 92 p-st

2 ning vastustajal puudus võimalus neist kõrvale kalduda ja kohaldada kaebaja suhtes vähem koormavat meedet (s.o eeskirja § 5 lg 9 p 3 ja lg 92 p 3), eeldusel, et see on sisuliselt põhjendatud ja kaebaja annab piki tänavat taastatud kattele 5-aastase garantii vastavalt § 5 lg 92 p-le 4 ja §

44 lg-le 1.

Eeltoodu ei anna siiski alust kaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Kommunaalameti 10.10.2012 keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks, sest kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud mingeid konkreetseid andmeid, mille põhjal oleks võimalik asuda seisukohale, et vastustaja keeldumine projekti muutmisest (s.o katete taastamise ulatuse vähendamisest) olnuks kaalutlemata ega lähtunuks konkreetsetest asjaoludest või esile toodud väidetest. OÜ Residentsid on toimikus sisalduvate materjalide põhjal (tl 11) ka kohtueelses menetluses tuginenud pelgalt eeskirja § 5 lg 9 p 3 ja lg 92 p 3 ekslikule tõlgendusele (s.o lähtunud üle 5 aasta vanuste katete puhul väiksema taastamismahu nõude kohustuslikkusest) ega ole toonud välja ühtegi konkreetset põhjendust, miks on projektis (katete taastamise plaanil) sätestatud Raudtee tänava vaidlusaluse lõigu asfaltkatte minimaalsest suuremas mahus taastamise nõue ebaproportsionaalne. Sellist ebaproportsionaalsust ei saa siduda pelgalt teekatte üle 5-aastase vanusega, sest vanusest sõltumata peab teekate vastama seisundinõuetele ja sellist n-ö algolukorda tuleb vastupidist kinnitavate tõendite puudumisel eeldada.

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb OÜ Residentsid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2013 otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Residentsid on käesolevas asja tasunud riigilõivu kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 30 eurot (tl 12; tl 132). Muude menetluskulude kandmise kohta OÜ Residentsid esimese ega teise astme kohtumenetluses andmeid esitanud ei ole. Kuna OÜ Residentsid apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning muutmata jääb halduskohtu otsuse resolutsioon, millega jäeti OÜ Residentsid kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta esimese ega teise astme kohtus andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman