3-13-913/89 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-913

Haldusasi

S T kaebus justiitsministri 25.03.2013 käskkirja nr 81-k

tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest

sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks või

alternatiivselt käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – S T, volitatud esindaja Marje Mängel

Vastustaja – justiitsminister, volitatud esindaja Gunnar

Vaikmaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S T apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

03.03.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta S T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.11.2013 otsus

haldusasjas nr 3-13-913 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.05.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-13-913

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S T nimetati teenistusse Harju Maakohtu kinnistusametisse 16.08.1993, perioodil

21.04.1997-30.06.1998 töötas ta Tallinna Linnakohtu kinnistussekretärina, perioodil

01.07.1998-30.06.2010 Harju Maakohtu kinnistusosakonnas kohtunikuabina ning perioodil

01.07.2010-31.03.2013 kohtunikuabina õigusteenistuses. Harju Maakohtu esimees kinnitas

18.12.2012 käskkirjaga nr 8-1/6 alates 01.01.2013 maakohtu struktuuri ja koosseisu õiguse-

mõistmise funktsiooniga seotud osas, kuhu kuulus kuni 31.03.2013 (kaasa arvatud) 5 koh-

tunikuabi ametikohta. Maakohtu kohtudirektor teatas 10.01.2013 S. Tle, et vastavalt projektile

„Tõhusam õigusemõistmine Harju Maakohtus“ ja kohtu esimehe 18.12.2012 käskkirjale vä-

hendatakse alates 01.04.2013 kohtu koosseisu viie õigusteenistuse kohtunikuabi ametikoha

võrra; kohtunikuabidel on vastavalt kohtute seaduse (KS) § 1251 lg-le 5 võimalik kandideerida

kohtujuristi ametikohale; konkursil mitteosalenud või valituks mitteosutunud kohtunikuabide

kohta tehakse Justiitsministeeriumile ettepanek nende koondamiseks.

2. Justiitsministri 19.03.2013 koondamisteatega nr 3-11/13-3164 teatati S. Tle Harju Maa-

kohtu koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisest (avaliku teenistuse seaduse

(ATS) § 116 lg 1) ja S. T teenistusest vabastamisest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametiko-

halt 31.03.2013 (tl 23). Teates selgitati, et kuna struktuurist kaotatakse kõik õigusemõistmise

funktsiooniga seotud kohtunikuabi ametikohad, puudub võimalus võrrelda ametnike teenistu-

salaseid näitajaid, teenistusstaaži või teisi teenistusse jäämise eelisõigusi. Arvestades Riigi-

kohtu 22.02.2006 lahendi nr 3-3-1-76-05 p 9 ja 10, ei oleks põhjendatud teiste kohtunikuabide

ümberpaigutamine või koondamine. S. Tt on 10.01.2013 informeeritud sellest muudatusest ja

võimalusest kandideerida kohtujuristi ametikohale. Eeltoodust lähtudes vabastatakse S. T koh-

tunikuabi ametikohalt 31.03.2013, mis loetakse tema viimaseks teenistuses viibimise päevaks,

kuna ühtki vaba ametikohta praegu Harju Maakohtus pole.

3. Justiitsminister vabastas 25.03.2013 käskkirjaga nr 81-k S. T 31.03.2013 teenistusest

Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 alusel

koondamise tõttu seoses ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega, S. Tle maksti välja

koondamisel ettenähtud 6 kuu ametipalk, palk koondamise etteteatamistähtajast puudu jäänud

54 tööpäeva eest ja kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitis 62,64 kalendripäeva eest (tl

25).

4. S. T esitas 29.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse tema Harju Maakohtu koh-

tunikuabi ametikohalt vabastamise õigusvastaseks tunnistamiseks, teenistusest vabastamise

aluse muutmiseks ning hüvitisena kuue kuu ametipalga summas 7587,24 eurot välja mõistmi-

seks.

S. T muutis 30.09.2013 oma nõuet (kohus lubas muutmist 16.10.2013 kohtuistungil) ja palus

tunnistada enda teenistusest vabastamine seadusevastaseks, tühistada käskkiri, ennistada ta

teenistusse ja mõista välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ATS kuni 31.03.2013

kehtinud redaktsiooni (ATS v.r) § 135 lg 1 alusel. Alternatiivselt palus kaebaja tunnistada

käskkiri õigusvastaseks ja mõista hüvitisena välja 6 kuu ametipalk.

3-13-913

3(9)

1)

Kaebaja leiab, et tema teenistusest vabastamisel on rikutud ATS v.r § 116 lg-id 2 ja 3.

Kaebaja teenistusest vabastamisel oleks tulnud teenistusse jäämise eelisõiguse väljaselgitami-

seks võrrelda kaebaja teenistusalaseid näitajaid ja staaži ka registriosakonna ja kinnistusosa-

konna abikohtunike näitajate ja staažiga, sest kohtuniku abi teenistusülesanded on kõigis osa-

kondades sarnased, mida kinnitab ka asjaolu, et kaebaja viidi 2010. aastal administratsiooni

algatusel ühest osakonnast teise. KS §-dest 114 ja 115 tulenevalt on tava- ja seaduspärane, et

kohtu ühes osakonnas ülesandeid täitnud kohtunikuabi suunatakse vajadusel teise osakonda

seaduses nimetatud ülesandeid täitma. KS § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 kohaselt on kohtunikuabide tee-

nistuskohaks kohtuasutus. KS § 115 nõuetele vastav kohtunikuabi võib olla teenistuses tema

tööandjaks oleva kohtu erinevates struktuurüksustes, kuid tööandjaks jääb ikka sama maak-

ohus, mitte selle struktuuriüksus. S. T lõpetas 2006. a Sisekaitseakadeemia kohtunikuabi eria-

lal, st tal on hariduslik eeldus kohtunikuabina töötamiseks (tl 155).

2)

Kuigi koondamisteates väidetakse, et ühtki vaba ametikohta hetkel Harju Maakohtus

pole, oli vaba vähemalt 16 kaebaja võimetele vastavat ametikohta. Nähtuvalt kohtudirektori

poolt 21.08.2013 halduskohtule esitatud dokumendist „Kohtu struktuur, koosseis ja täituvus

seisuga 31.03.2013“ (tl 97) oli 31.03.2013 kinnistusosakonnas täitmata vähemalt 8 ametikohta

- 1 kinnistussekretäri ja 7 tehnilise sekretäri ametikohta; 27.09.2013 esitatud dokumendist

„Kohtu struktuur, koosseis ning täituvus seisuga 31.03.2013 (õigusemõistmise funktsiooniga

seotud)“ (tl 109) nähtuvalt oli maakohtu registriosakonnas täitmata 8 ametikohta. Samuti kin-

nitatakse vastustaja 22.10.2013 selgituste punktis 2, et 31.03.2013 seisuga oli maakohtus täit-

mata 9 ametikohta registriosakondades - 1 vanemkinnistussekretäri, 1 kinnistussekretäri ja 7

tehnilise sekretäri ametikohta; 8 kohtuistungi sekretäri ametikohta; personalikonsultandi ja

registriosakonna arhivaari ametikoht; registriosakonna koosseisu lisandus 2 tehnilise sekretäri

ametikohta. On tõsi, et vabad ametikohad olid kaebajale teenistustingimuste (väiksem palk,

erinevad teenistuskohustused) poolest vähem soodsad, kuid olukorras, kus kaebaja ametiko-

haga võrdväärne vakantne ametikoht puudus, pidanuks vastustaja andma talle võimaluse vali-

da ja teenistusse jääda, pakkudes ametikohta, kus teenistusülesanded nõuavad madalamat kva-

lifikatsiooni ja töötasu on senisest väiksem.

3)

Kohtumenetluse kestel on vabanenud Harju Maakohtu kinnistusosakonnas üks koh-

tunikuabi ametikoht ning kaebaja teenistusse ennistamine ei tooks seega kellelegi kaasa tee-

nistusest vabastamist, sissetulekute kaotust ja südamevalu. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-14-13

märgitakse, et kuigi 01.04.2013 jõustunud ATS ei näe üldreeglina õigusvastase teenistusest

vabastamise korral õiguskaitsevahendina ette teenistusse ennistamist, ei välista kehtiv õigus,

sh uue ATS-i rakendussätted seni kehtinud ATS-i alusel esitatud nõude rahuldamist.

5. Justiitsminister palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) ATS v.r § 116 lg 2 kohaldamiseks polnud alust, sest kaotati kõik 5 Harju Maakohtu õi-

gusteenistuse kohtunikuabi ametikohta ning kohtu töökorraldus ja struktuuriüksuste vaheline

tööülesannete jaotus ei võimaldanud õigusteenistuse kohtunikuabide teenistusalaseid näitajaid

võrrelda registri- või kinnistusosakonna kohtunikuabide näitajatega (Riigikohtu otsus nr 3-3-

1-50-11) Õigusteenistuse kohtunikuabid täitsid menetlusseadustikest tulenevaid õigusemõist-

misega seotud ülesandeid. 2012. a ja 2013. a tööjaotusplaanide punktidest 24 (2012) ja 23

(2013) nähtub, et õigusteenistuse kohtunikuabid lahendavad hagita menetluse asju. Vastustajal

pole võimalik esitada kohtule lisaks kohtudirektori 12.11.2007 käskkirjale muid täpsemaid

õigusteenistuse kohtunikuabide teenistusülesandeid kirjeldavaid personalidokumente põhjusel,

et maakohtul neid pole. Maakohtult saadud selgituste kohaselt puuduvad registriosakonnas ja

kinnistusosakonnas töötavatel kohtunikuabidel ametijuhendid või tööülesandeid kehtestavad

muud käskkirjad. Seetõttu viitab vastustaja registriosakonna kohtunikuabide tööülesannete

kirjeldamiseks justiitsministri 19.12.2012 määrusega nr 60 ja 30.06.2010 määrusega nr 24

3-13-913

4(9)

kehtestatud kohtu registriosakonna ja kinnistusosakonna kodukordadele mille §-d 11 loetlevad

vastava osakonna kohtunikuabide poolt täidetavad ülesanded. Kohturegistrite pidamine on

oma olemuselt täiesti erinev kohtupidamisest ehk õigusemõistmisest, olles pigem administra-

tiivse iseloomuga ning seotud haldusfunktsiooni täitmisega. Sedavõrd erinevate funktsioonide

puhul ei ole teenistusnäitajad võrreldavad.

2) Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-76-05 asunud seisukohale, et ATS v.r § 116 lg 4 ei anna

koondatavale ametnikule õigust nõuda ümberpaigutamist. Seega puudus kaebajal õigus nõuda

enda registri- või kinnistusosakonda ümberpaigutamist, s.o registri- või kinnistusosakonna

kohtunikuabi teenistusest vabastamist ja enda sellele kohale nimetamist. Koondamise hetkel

puudusid maakohtus vabad kohtunikuabi ametikohad (vt kohtu struktuuri, koosseisu ja täitu-

vuse tabel tl 97). Lapsehoolduspuhkusel viibinud juhatajat Ave Strahlmani asendab koh-

tunikuabi Neeme Laane ning kohtunikuabi Siiri Lendi asendab kohtunikuabi Maris Kuur.

Kohtuvaidluse ajal vabanenud kohtunikuabi ametikohta ei saa ilma konkursita kaebajale anda

(tl 129).

3) Rikutud pole ka ATS § 116 lg-t 3. Harju Maakohtu kohtudirektor kinnitas maakohtu

struktuuri ja koosseisu 18.12.2012 käskkirjaga nr 8-3/21 alates 01.01.2013, 14.03.2013 käsk-

kirjaga nr 11-3/50 alates 14.03.2013 ja 01.04.2013 käskkirjaga nr 11-3/55 alates 01.04.2013

(tl 136 pöördel). Käskirjade lisade võrdlemisel nähtub, et 01.04.2013 seisuga on likvideeritud

maakohtus pikalt täitmata olnud personalikonsultandi ja registriosakonna arhivaari ametiko-

had ning kaotati 1 pärimisregistri spetsialisti, kinnistusosakonna tehnilise sekretäri, 1 kinnistu-

sosakonna vanemkinnistussekretäri, 1 kinnistussekretäri ja registriosakonnas 2 registrisekretä-

ri ametikohta. Tegemist oli maakohtu koosseisu korrastamisega, mille käigus likvideeriti lõp-

likult ametikohad, mida polnud vaja täita muutunud töömahust ja -korraldusest tulenevalt.

Seetõttu polnud võimalik neid kohti kaebajale pakkuda. Lisaks nimetati kassapidaja töökoht

ümber administraatori töökohaks, kus töötamist jätkas sama inimene. Registriosakonna koos-

seisu lisandus koosseisuline tehnilise sekretäri töökoht, mis oli varem koosseisuväline, kus

töötamist jätkas sama inimene. Kinnistusosakonda lisandus 1 tähtajaline tehnilise sekretäri

töökoht. Maakohtu koosseisu lisandus 2 kohtukordniku ametikohta, mida asusid täitma kaks

eelnevalt koosseisuvälistena töötanud inimest, vastavalt üks valvekordnikuna ja teine kordnik-

käskjalana. Seega uusi inimesi tööle ei võetud. Töötasud on brutotasuna 397 ja 321 eurot

kuus. Lisandusid ka neli käskjala töökohta, mida koondamise hetkel koosseisus polnud. Pres-

sinõuniku ametikoha nimetus nimetati ümber pressiesindajaks, tööd jätkas sama inimene.

4) Maakohtu esitatud tabelitest kohtu struktuuri, koosseisu ja täituvuse kohta (tl 97-98) näh-

tub, et 31.03.2013 seisuga oli maakohtus täitmata 1 vanemkinnistussekretäri, 1 kinnistussekre-

täri ja 7 tehnilise sekretäri ametikohta. Vabade tehniliste sekretäride töökohad on tähtajalised

(kuni 31.12.2014) brutotöötasuga 415 eurot kuus, töö sisuks on arhiividokumentide skaneeri-

mine ja digitaliseerimine. Töö sisu ja töötasu ei kannata võrdlust kohtunikuabi töö ja palgaga

1264,54 eurot kuus. Kuna tegemist oli tähtajaliste kohtadega ning saadav töötasu oleks olnud

oluliselt väiksem kaebajale seoses koondamisega makstud hüvitisest (12 678,10 eurot, millele

lisanduvad ka töötukassa hüvitised, vt personalijuhi selgitused tl 128), siis poleks olnud tehni-

lise ametikoha vastuvõtmine reaalne, mistõttu seda ametlikult kaebajale ei pakutud.

01.04.2013 seisuga oli maakohtus täitmata 8 kohtuistungi sekretäri, 1 kohtunikukandidaadi ja

20 kohtujuristi ametikohta. Harju Maakohtus on igal kohtunikul oma istungisekretär ning

praktika on selline, et kui kohtuniku koht on täitmata, ei täideta ka vabanenud istungisekretäri

kohta enne, kui uus kohtunik on ametisse kinnitatud. Kaebaja koondamise ajal oli igal tööta-

val kohtunikul istungisekretär olemas. Kohtujuristi koht täidetakse konkursiga.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2013 otsusega S. T kaebuse rahuldamata ja menet-

luskulud poolte endi kanda.

3-13-913

5(9)

1) Käesoleva vaidluse puhul tuleb kohaldada ATS kuni 31.03.2013 kehtinud redaktsiooni,

kuna vaidlustatud haldusakt anti välja ja kaebaja teenistussuhe Justiitsministeeriumi ja Harju

Maakohtuga lõppes selle kehtivuse ajal. ATS v.r § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille

alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. ATS v.r §

116 lg 2 teist ja kolmandat lauset saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarn-

aste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse

samal ametikohal. Käesoleval juhul koondati kõik viis õigusteenistuse kohtunikuabi ameti-

kohta ning koondatavate teenistusalaste näitajate võrdlus teiste osakondade kohtunikuabide

teenistusalaste näitajatega polnud võimalik. Kui asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete

jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistusülesannete võrdseks täitmiseks teenistu-

jate poolt, ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistusse jäämise eelisõi-

guse üle otsustamine võimalik. Harju Maakohtu kohtunike üldkogu poolt kinnitatud tööjao-

tusplaanide kohaselt lahendavad õigusteenistuse kohtunikuabid hagita menetluse asju (õigusa-

bi ja menetluskulude hüvitamine, riigi õigusabi osutamine väljaspool kohtumenetlust) ja muid

nende pädevusse antud asju ning vastutavad neile varasematel perioodidel menetlemiseks ja-

gatud maksekäsu kiirmenetluse asjade lahendamise eest. Registriosakonna kohtunikuabid täi-

davad aga äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ja

laevakinnistusraamatu pidamisega seonduvaid ülesandeid ning kinnistusosakonna koh-

tunikuabid kinnistusraamatu ja abieluvararegistri pidamisega seonduvaid ülesandeid, mis eri-

nevad õigusteenistuse kohtunikuabi tööülesannetest oluliselt nii sisulisest kui ka menetlus-

likust küljest ega võimalda seetõttu teenistusalaseid näitajaid võrrelda. Seega puudus vastusta-

jal võimalus ja kohustus kaebaja koondamisel ATS § 116 lg 2 teises ja kolmandas lauses si-

salduvate kriteeriumide rakendamiseks. Tähtsust pole sellel, et pikki aastaid kinnistusosakon-

nas töötanud kaebaja viidi üle õigusteenistusse mitte tema enda soovil, vaid kohtu juhtkonna

algatusel.

2) ATS v.r § 116 lg 3 kohaselt ei vabastata ametnikku, kui teda on võimalik tema nõusolekul

nimetada teisele ametikohale. Ühtegi vaba kohtunikuabi ametikohta, kuhu oleks saanud kae-

bajat üle viia, maakohtu koosseisus polnud. Täitmata oli 7 tähtajalist (kuni 31.12.2014) tehni-

lise sekretäri ametikohta, millele 01.04.2013 lisandus veel 1 niisugune koht ja 4 käskjala koh-

ta, ning 8 kohtuistungi sekretäri, 1 kohtunikukandidaadi ja 20 kohtujuristi ametikohta. Kaeba-

ja pole väitnud, et ülalmärgitud andmed vabade ametikohtade kohta ei vasta tegelikkusele ega

ole ka esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Kohtunikukandidaadi ja kohtujuristi ametisse

asumiseks polnud kaebajal nõutavat haridust, pealegi täidetakse need ametikohad konkursi

korras. Kohtuistungi sekretäri ametikohta ei pakutud kaebajale vastustaja selgituse kohaselt

sellepärast, et need ametikohad täidetakse vastavalt töölolevate kohtunike arvule ning Harju

Maakohtus oli igal kohtunikul juba olemas oma istungisekretär. Kohtule teadaolevalt kehtib

niisugune kord Eestis ka teistes I astme kohtutes ning on kohtu arvates ainumõeldav olukor-

ras, kus iga kohtuistungisekretär teenindab üht konkreetset kohtunikku. Täites kaebajaga is-

tungisekretäri koha ajal, mil sellele vastav kohtuniku koht on täitmata, poleks kaebajal olnud

võimalik istungisekretäri ülesandeid täita ning talle tulnuks palka maksta mitte töötegemise,

vaid üksnes tööl viibimise eest, mida kindlasti ei saa pidada ATS v.r § 116 lg-s 3 sätestatud

nõude eesmärgiks. Vastustajal olnuks võimalik pakkuda kaebajale töö jätkamist tähtajalisel

(kuni 31.12.2014) tehnilise sekretäri kohal või 01.04.2013 loodaval käskjala kohal, kuid see

pakkumine oleks olnud formaalne, sest töö sisu ja palk poleks olnud võrreldav kaebaja senise

töökohaga. Kaebusest nähtuvalt polegi kaebaja eesmärgiks asuda tööle tähtajalise tehnilise

sekretärina või käskjalana, vaid tema sooviks on jätkata teenistust kohtuvaidluse ajal vabane-

nud kohtunikuabi ametikohal. Kuivõrd kohtunikuabi ametikoht täidetakse vastavalt ATS § 16

lg-le 1 ja KS §-le 1161 konkursi korras, pole vastustajal võimalik seda kohta ilma konkursita

kaebajale anda. Kaebaja võib sellele kohale kandideerida, kui vastav konkurss välja kuuluta-

takse.

3-13-913

6(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. S T palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 07.11.2013 otsus ja rahuldada

kaebus.

1) Kohus kohaldas valesti materiaalõigust, rikkus menetlusõigust ning tugines tõendamist

mitteleidnud asjaoludele, kui leidis, et maakohtu töökorraldus ei anna võimalust erinevate

osakondade kohtunikuabide võrdlemiseks. Vastupidiselt halduskohtu 16.10.2013 istungil nõu-

tule jättis vastustaja esitamata HKMS § 56 lg 2 kohased tõendid õigusteenistusest koondatud

kohtunikuabide ning kinnistusosakondade ja registriosakondade kohtunikeabide teenistusüle-

sannete kohta. Harju Maakohtu kohtunike üldkogu on kinnitanud tööjaotusplaanid, kuid üld-

kogu ei saa erinevate kohtunikeabide teenistusülesandeid määrata, kuna KS § 114 lg-te 1 ja 3

ning § 115 lg 1 kohaselt määrab lahendatavad asjad kindlaks kohtu esimees. Vastustaja esita-

tud 2012 ja 2013 Harju Maakohtu kohtunike üldkogu poolt kinnitatud tööjaotusplaanidel puu-

duvad nende autori identifitseerimiseks vajalikud andmed, dokumendi koostamise kuupäev ja

allkiri, mistõttu ei saa need olla tõenditena käsitletavad. Kuna kohtunikuabide töökorraldus ja

teenistusülesanded ei ole maakohtu esimehe poolt määratletud, tuleb kohaldada ATS v.r § 116

lg-t 2, mille kohaselt võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on

teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on

ülalpeetavaid.

2) Kuna ükski vastustaja esitatud tõend ei kinnita, et mõni kohtuniku koht oli täitmata, on

kohtuotsuse põhjendus, et vakantsed 8 istungisekretäri ametikohta täidetakse vastavalt kohtu-

nike arvule, vastuolus tõenditega (HKMS § 157 lg 2). Veebilehe http://www.kohus.ee teabe

kohaselt on istungisekretäri palk 750-850 eurot kuus, mis on küll väiksem kohtunikuabi tasust,

kuid samas Eesti keskmisele töötasule vastav ja äraelamist võimaldav. Kohtuistungi sekretäri

ametikoht vastab S. T võimetele ja on ka võimalikult soodne (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

14-00). Apellandil on kohtunikuabi kõrgharidus, ta on ligi kakskümmend aastat teeninud koh-

tusüsteemis ja soovib seal jätkata. Seega ei teinud vastustaja kõike vajalikku vältimaks kaeba-

ja teenistusest vabastamist, teenistusest vabastamisel rikuti ATS v.r § 116 lg-d 3 ja vastustaja

tegevus teenistuskoha pakkumata jätmisel oli mitteõiguspärane.

3) Kohtu seisukoht, et vastustajal ei ole võimalik apellandile ilma konkursita kohtunikuabi

ametikohta pakkuda, on vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-14-13 p-s 17 väljendatud seisu-

kohaga. Puuduvad takistused apellandi ennistamiseks kohtunikuabi ametikohale.

8. Justiitsminister palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menet-

luskulud tema enda kanda. Vastusele on lisatud väljavõtted Harju Maakohtu kohtunike üldko-

gu protokollidest 2012 ja 2013 ning Harju Maakohtu esimehe koostatud tabel kohtunike koh-

tade täidetuse kohta 01.04.2013 seisuga.

1) Apellant ei ole ise esitanud ühtegi kohtunikuabi töökorraldust ja tööülesandeid määratle-

vat dokumenti ega viidanud seesuguse konkreetse dokumendi olemasolule, kuigi on täitnud

kohtunikuabi ametiülesandeid mõlemas osakonnas. Registri- ja kinnistusosakondade koh-

tunikuabide tööülesanded tulenevad vastavalt registriosakonna kodukorrast ja kinnistusosa-

konna kodukorrast, mis on oma sisult täiesti erinevad õigusteenisuse kohtunikuabide tööüle-

sannetest. ATS v.r § 116 lg-st 2 ega ka muust õigusaktist ei tulene kohtu kohustust korraldada

asutuse struktuur ja tööülesannete jaotus selliselt, et kõigi kohtunikuabide teenistusnäitajad

oleksid võrreldavad.

2) Arusaamatuks jääb tähelepanu osutamine tõendile alles apellatsioonimenetluses. Kuivõrd

tööjaotusplaani esitas Harju Maakohtu personalijuht, oli apellandil võimalik tutvuda doku-

3-13-913

7(9)

mendiga maakohtus. Vastustaja lisab väljavõtted Harju Maakohtu kohtunike üldkogu proto-

kollidest 2012 ja 2013, mis tõendavad tööjaotusplaani kinnitamist.

3) Halduskohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Harju Maakohtus 66 kohtuniku ja 66 is-

tungisekretäri kohta ning viimastest on täidetud 58. Harju Maakohtu esimehe koostatud tabe-

list selgub, et seisuga 31.03.2013 oli täitmata 3 kohtunikukohta ja 5 kohtuniku tegevus on

peatatud, seega oli reaalselt tööl 58 kohtunikku ning puudus vajadus 8 vaba istungisekretäri

ametikoha täitmiseks.

4) ATS v.r § 116 lg 3 alusel tuli isik tema soovil teenistusse tagasi võtta, kui vabanes

ametniku kvalifikatsioonile vastav ametikoht. Alates 01.04.2013 jõustunud ATS-i redaktsioon

seda ei võimalda. Seega ei saa vastustaja apellanti vabale kohtunikuabi ametikohale tagasi

võtta. Konkursiväliselt saab isikuid teenistusse võtta üksnes ATS § 16 alusel, kuid käesoleval

juhul ei saa viidatud sätet rakendada. Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-22-13 (p 11), et läh-

tuda tuleb kehtivast seadusest. Kuna apellant esitas avalduse tema teenistusse tagasi võtmiseks

15.07.2013, s.o uue ATS redaktsiooni kehtivuse ajal, siis ei ole seda lähtuvalt kehtivast seadu-

sest võimalik rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Riigikohus on 20.01.2011 otsuses nr 3-3-1-74-10 leidnud, et avaliku teenistuse seaduses

on kehtestatud teenistusvaidluste lahendamiseks erikord ning ammendavalt reguleeritud, mil-

liseid nõudeid on ametnikul teenistusest vabastamise korral õigus esitada. Ehkki eeltoodu keh-

tis ATS v.r kohta, sisaldab ka ATS alates 01.04.2013 kehtiv § 105 õigusvastaselt teenistusest

vabastamise korral esitatavate nõuete loetelu ning sarnaselt viidatud lahendis tooduga on see

loetelu siduv halduskohtu volituste mahu kontrollimisel. Kaebaja on taotlenud justiitsministri

25.03.2013 käskkirja nr 81-k tühistamist, teenistusse ennistamist ning sunnitult puudutud aja

eest tasu väljamõistmist. Justiitsministri käskkirja vaidlustas kaebaja pärast ATS uue redakt-

siooni jõustumist 29.04.2013 ning seega pidi ta lähtuma ATS § 105 lg-s 1 näidatud nõuetest.

Viidatud sätte kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabas-

tamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse

muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Haldusakti tühistamise,

teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu nõue on ATS § 105 lg 4

kohaselt üksnes ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedus-

ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last. Kaebajale viidatud säte ei laie-

ne, mistõttu kaebaja nõudeid teenistusse ennistamiseks, käskkirja tühistamiseks ja tasu saami-

seks pole võimalik juba seetõttu rahuldada, et need nõuded pole lubatavad.

10. Kaebaja esitas ka alternatiivsed nõuded, nõudes käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja

hüvitisena kuue kuu ametipalka. Nagu ATS § 105 lg-st 1 nähtub, on kaebajal võimalik nõuda

kolme kuu ametipalka, kuue kuu ametipalka saab lisaks haldusakti õigusvastaseks tunnistami-

sele nõuda ATS § 105 lg 2 kohaselt ametnik, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnitus-

puhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et kontrollimaks kaebaja poolt vaidlustatud käskkirja õi-

guspärasust tuleb lähtuda ATS v.r § 116 lg-test 2 ja 3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu-

ga ka selles, et kaebaja teenistusalaste näitajate võrdlemine kinnistusosakonna või registriosa-

konna kohtunikuabide teenistusalaste näitajatega polnud võimalik. Kaebaja väide, et kuivõrd

Harju Maakohtus puudus õigusteenistuse kohtunikuabi ametijuhend, kohtu üldkogul puudus

pädevus kohtunikuabi teenistusülesandeid määrata, tuleb kõigi kohtunikuabide tööülesanded

lugeda võrdseks, ei ole põhjendatud. Kohtunikuabi eriline staatus tuleneb KS §-st 114 – koh-

tunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid; kohtunikuabi on oma

ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku ju-

3-13-913

8(9)

hiseid; kohtunikuabide lahendatavad asjad määrab kohtu piires kindlaks kohtu esimees enne

kohtunike vahelise tööjaotusplaani kinnitamist kohtu üldkogu poolt. Õigusteenistuse koossei-

su kuuluva kohtunikuabi pädevus tuleneb TsMS §-st 221 ja teistest menetlusseadustiku normi-

dest – kohtunikuabi võib seaduses sätestatud juhul lahendada kohtuniku asemel tsiviilasja,

lahendada TsMS § 187 lg 4 kohaselt menetlusabi taotluse jne. Kohtunikuabi lahendatavad

asjad konkreetse kohtu piires peab määrama kohtu esimees, käesoleval juhul ei ole vastustaja

esitanud ühtegi dokumenti, millega kohtu esimees oleks kaebaja poolt lahendatavad asjad

kindlaks määranud, esitatud on 2013. a tööjaotusplaan, mille p-s 23 on nimetatud õigusteenis-

tuse koosseisus olevate kohtunikuabide lahendavad asjad. Arvestades KS § 114 lg-s 3 tehtud

viidet vajadusele määrata lahendatavad asjad enne kohtunike vahelise tööjaotusplaani kinni-

tamist kohtunike üldkogul, seda, et kohtunike üldkogu juhatas protokolli väljavõtte kohaselt

kohtu esimees, on ilmne, et õigusteenistuse koosseisu kuuluvate kohtunikuabide ülesanded

kohtuasjade lahendamisel 2013. a on selles dokumendis nimetatud. Ega kaebaja polegi väit-

nud, et ta täitis õigusosakonnas töötades kinnistusosakonna või registriosakonna kohtunikabi

ülesandeid, ta leiab, et neist ülesannetest tuleb lähtuda, kuna puudub kohtu esimehe korraldus

tööülesannete kohta. Käesoleva asja lahendamiseks on aga vaja tagasiulatuvalt kindlaks teha,

milliseid ülesandeid erinevate osakondade ja teenistuste kohtunikuabid reaalselt täitsid ning

kas nende töö oli võrreldav, oluline pole seega, kas ülesanded olid määratud seaduses sätesta-

tud vormi järgides. Samal põhjusel pole oluline ka kaebaja 18.03.2014 seisukohas esitatud

väide, et kaebaja üleviimine õigusosakonda oli vormistatud ebapädeva kohtudirektori poolt,

sest 2010 toimunud üleviimise vaidlustamise tähtaeg on ammu möödunud ja kaebaja töötas

tegelikult alates 2010 juulist õigusosakonnas. Arvestades kohtu kinnistusosakonna ja regist-

riosakonna kodukordades kehtestatud kohtunikuabi ülesandeid ja õigusosakonna kohtunikuabi

tööjaotusplaanist nähtuvaid ülesandeid, on ilmne, et kohtunikuabide töö tulemuslikkus ei ole

võrreldav. Kuna koondati kõik õigusosakonna kohtunikuabid, pole rikutud ka võrdse kohtle-

mise ega õiguspärase ootuse põhimõtet.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vastustaja ei saanud kaebaja teenistu-

sest vabastamist vältida, sest vabu ametikohti, mida talle pakkuda, koondamise hetkel ei ol-

nud. Vastustaja poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud Harju Maakohtu kohtuni-

ke ametikohtade täidetuse tabelist selgus, et seisuga 01.04.2013 oli tegelikult teenistuses 58

kohtunikku ning puudus vajadus täita 8 vaba kohtuistungi sekretäri kohta. Kaebaja on apellat-

sioonkaebuses ja 18.03.2014 seisukohas märkinud, et vastustaja oleks pidanud talle pakkuma

madalama kvalifikatsiooni ja palgaga ametikohti, samuti oleks vastustaja arvestades kahe koh-

tuniku teenistusse naasmist mais 2013 arvestades võinud kaebajale pakkuda ka kohtuistungi

sekretäri kohta.

13. Ringkonnakohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Riigikohus on 22.05.2000 otsuse nr 3-

3-1-14-00 p-s 7 leidnud, et ATS § 116 lg-st 3 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isi-

kule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti ning pakkumine peab vastama ametniku võimetele

ja olema talle võimalikult soodne. Ebareaalne pakkumine viitab sellele, et vabastamise tegeli-

kuks põhjuseks pole koondamine. Kohtunikuabiks võib KS § 115 lg-st 1 tulenevalt nimetada

isiku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi,

sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või

sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-

tasemel või sellele vastaval tasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning on läbinud koh-

tunikuabi ettevalmistusteenistuse ja sooritanud kohtunikuabieksami. Kohtunikuabiks võib KS

§ 115 lg-st 2 tulenevalt nimetada ka isiku, kes ei ole läbinud kohtunikuabi ettevalmistusteenis-

tust, kuid kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja on soo-

ritanud kohtunikuabi- või kohtunikueksami. Seega on kohtunikuabi haridustase, töökogemus

ja teadmised sellised, et talle ei sobi pakkuda tehnilise sekretäri kohta. Tehnilise sekretäri koht

3-13-913

9(9)

polnud ka ametniku koht, nagu nähtub I kd tl 99 asuvast kohtu struktuuri, koosseisu ja täitu-

vust kajastavast tabelist.

14. Mis puudutab istungisekretäri kohta, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendus-

tega ega pea vajalikuks midagi lisada. Istungisekretäri kohta ei saanud kaebaja koondamise

hetkel täita ning asjaolu, et kaugemas perspektiivis see vajadus tekkis, ei ole määrav.

15. Eeltoodust tulenevalt on justiitsministri käskkiri õiguspärane ning apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks ei ole alust.

16. Kaebaja taotles halduskohtus 15 euro riigilõivu ja 1200 euro esindaja kulude hüvitamist.

Apellatsiooniastmes on kaebaja tasunud 15 eurot riigilõivu. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kan-

nab menetluskulud asja kaotanud pool, seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastus-

taja pole kulude hüvitamist taotlenud ning eeldatavd kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 kohaselt

samuti tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe