3-12-33/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-33 Haldusasi Igor Tünni kaebus Viru Vangla 5. detsembri 2011. a käskkirja nr 6-3/2211-D tühistamiseks ja Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12. juuli 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Igor Tünni apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. juuli 2012. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 5. mai 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Igor Tünni keeldus 4. novembril 2011 täitmast vanglateenistuse ametniku korraldust minna S8 eluhoone S10 osakonna kambrist nr 8247 kambrisse nr 8252. Selle teo eest määrati I. Tünnile 5. detsembril 2011 käskkirjaga nr 6-3/2211-D distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks.

2. Pärast vaidemenetluses vaide rahuldamata jätmist esitas I. Tünni kaebuse, milles palus Viru Vangla 5. detsembri 2011. a käskkiri tühistada ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema ühest kambrist teise paigutamisel. Kaebuse kohaselt palus ta konfliktide ärahoidmiseks paigutada ennast ja kinnipeetavat R. Gavrikovi erinevatesse kambritesse, kuid seda tehti nii, et kokkupuude ja konfliktioht säilis.

3. Tartu Halduskohtu 12. juuli 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. Vangistusalased õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust otsustada ise enda vanglasisese paigutamise üle. Seetõttu tuleb kinnipeetaval selles küsimuses alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korrustele.

3.2. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt ja karistuse määramine on ka materiaalselt õiguspärane.

3.3. I. Tünni on põhjendanud oma tuvastamisnõude esitamise vajadust sellega, et ta soovib tunda sellekohase kohtuotsuse saamisel rahuldust. Selline eesmärk ei saa olla tuvastamisnõude esitamise aluseks.

3.4. Lisaks ei kuuluks see nõue ka rahuldamisele, sest kinnipeetaval pole õigust valida endale meelepärast vanglat, osakonda või kambrit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. I. Tünni apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsust järgmistel põhjendustel:

4.1. Vangla ei lähtu julgeoleku tagamisel kinnipeetavatelt saabunud signaalidest, vaid mingisugustest isiklikest arusaamadest. Seda kinnitab asjaolu, et kaebajal tekkis 5. detsembril 2008 kaaskinnipeetava S. Kubanskiga kaklus. Varasemalt oli kaebaja taotlenud, et teda sellest isikust konfliktiohu tõttu lahutataks. Alles pärast seda, kui kinnipeetavate vahel toimus kaklus, hakkas Viru Vangla julgeolek tööle. Ka 2010. a kevadel, kui kaebaja taotles enda eraldamist kinnipeetav V. Kuretinist, ei reageeritud koheselt.

4.2. Kaebaja ei eita seda, et keeldus minemast ühest kambrist teise, kuid selgitab, et sellisel üleviimisel pole mingit mõtet, ja et see ei aita konflikti ära hoida.

4.3. Halduskohus mõistis valesti kaebaja eesmärki. Kaebaja eesmärk on kaebuse rahuldamine täies ulatuses ja PS § 12 rikkumise tunnistamine.

4.4. Kaebaja on korduvalt vanglale selgitanud, et kui isikud asuvad ühes sektsioonis, siis konfliktioht kasvab, mitte ei vähene.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt ei ole ümberpaigutamise põhjuseks ainuüksi see, et I. Tünnil on konflikt mõne kinnipeetavaga. Vanglasisene ümberpaigutamine toimub julgeolekuosakonna ametnike poolt, kes eelnevalt kontrollivad, kas kinnipeetav saab paigutatavas osakonnas ja kambris viibida või mitte. Kui julgeolekuosakond otsustab kinnipeetava ümber paigutada, tähendab see, et selles kambris ohtu tema elule ja tervisele pole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. I. Tünni väidab, et ta esitas 27. oktoobril 2011 julgeolekuosakonnale taotluse, et tema ja tema kambrikaaslane R. Gavrikov paigutataks konflikti ärahoidmiseks erinevatesse kambritesse. 4. novembril 2011 anti talle käsk minna kambrist 8247 kambrisse 8252. Mõlemad kambrid asusid samas sektsioonis. Kaebaja keeldus sellest, kuna samas sektsioonis oleks ta R. Gavrikoviga jälle kokku puutunud. I. Tünni seisukohtadest võib järeldada, et tema arvates oleks tulnud ta ümber paigutada selliselt, et ta R. Gavrikoviga kokku ei puutuks.

8. Halduskohus on õigesti märkinud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida ise endale kambrit, sektsiooni või vanglat. Ümberpaigutamine vanglas on vangla kaalutlusotsus. Ehkki muuhulgas tuleb vanglal selle otsuse tegemisel arvestada ka kinnipeetavate julgeolekuga, ei saa kinnipeetaval pelgalt julgeolekuohule viitamisest tekkida õigust enda ümberpaigutamisele vastavalt oma äranägemisele.

Asja materjalidest nähtub, et väidetavat julgeolekuohtu on vangla poolt kontrollitud. Julgeolekuosakonna spetsialisti 28. novembri 2011. a ettekandest nähtub, et R. Gavrikov oli kaebaja kambrikaaslane ning erimeelsused tekkisid sellest, et mõlemal olid televiisorid, ja et kumbki ei soovinud pärast S10 osakonda paigutamist oma televiisorit lattu ära anda (tl 58). Vangla on põhjendatult viidanud sellele, et kaebaja taotlusele enda ümberpaigutamiseks tuldi tegelikkuses vastu, sest 4. novembril 2011 antigi kaebajale korraldus teise kambrisse minna. Sellega oleks ilmselgelt vähenenud kaebaja ja R. Gavrikovi kokkupuutumise võimalused ka siis, kui nad oleksid mõlemad jäänud samas sektsioonis asuvatesse kambritesse. I. Tünni väide, et selline meede oli ebapiisav, kuna sektsioonisisese kokkupuutumise võimalus ja seega ka konfliktioht säilis, on vastuolus tema enda käitumisega, sest nähtuvalt vastustaja selgitustest oli teise kambrisse minekust keeldumise tagajärjeks see, et ta jäi edasi samasse kambrisse koos R. Gavrikoviga (tl 40p). On ilmne, kui I. Tünni poolt väidetud konfliktioht oleks olnud tõene, oleks ta teise kambrisse läinud, kuna kuigi see poleks võib-olla R. Gavrikoviga kokkupuutumist tulevikus täielikult ära hoidnud, oleks see seda võimalust siiski oluliselt vähendanud. Ei ole usutav, et enda julgeoleku pärast kartev isik oleks selliselt käitunud.

Seega ei ole vangla administratsioon jätnud kaebaja taotlusele enda ümberpaigutamiseks reageerimata ja vastavalt ei ole õigustatav kaebaja keeldumine talle antud korralduse täitmisest. Viide julgeolekuohule korralduse täitmisest keeldumisel pole asjakohane, sest korralduse täitmine oleks kaebaja julgeolekut suurendanud. See, et korralduse täitmine ei oleks viinud täielikult sellisele lõpptulemusele, nagu soovis kaebaja, ei anna alust korralduse täitmisest keeldumiseks (vrd RKHKo 3-3-1-103-06, p 14).

10. Ringkonnakohus märgib, et kohtul pole alust kahelda vangla seisukohas, et I. Tünni on raske iseloomuga kinnipeetav, kes üritab alati läbi suruda enda tahtmist. I. Tünni on süstemaatiline rikkuja, kes toetab vangla subkultuuri ning on vangla mõistes tugev kinnipeetav, kes üritab endale läbi manipuleerimise pressida vanglalt välja soodsamaid tingimusi. Tema puhul on alati olemas oht, et ta võib sattuda konflikti kas kaaskinnipeetavate või ametnikega, kuid see oht ja initsiatiiv lähtuvad alati kaebajast endast (tl 58).

Ka see seisukoht muudab usutavamaks järelduse, et tegelikkuses ei olnud julgeolekuoht I. Tünnile tõsine, vaid lihtsalt I. Tünni poolt otsitud ettekääne enda eesmärkide saavutamiseks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus tõlgendanud valesti kaebaja motiive tuvastamiskaebuse esitamisel. Vastuseks kohtu sellekohasele küsimusele vastas kaebaja halduskohtu istungil, et "tunnen peale positiivse kohtuotsuse saamist rahuldust" (tl 77). Apellatsioonkaebusest ei nähtu midagi, mis halduskohtu tõlgenduse ümber lükkaks. Ehkki kaebaja selgitab apellatsioonkaebuses, mida ta kohtuotsuselt ootab, ei selgita ta, miks selline tuvastamine talle vajalik on. Tuvastamiskaebuse esitamine on võimalik aga vaid siis, kui see on isiku õiguste kaitseks vajalik ja kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2).

12. Apellatsioonkaebuses toodud viited varasemate konfliktide kohta ei tingi kaebuse rahuldamist käesolevas asjas. Eelnevast nähtus, et vangla asus põhjendatult seisukohale, et konfliktioht polnud tõsine, ning eriti veenvalt nähtus see kaebaja enda käitumisest. Kaebaja väide, et kui isikud asuvad ühes sektsioonis, siis konfliktioht suureneb, mitte ei vähene, on ebaveenev ja paljasõnaline. Ilmselgelt on üksteise suhtes vaenulikult meelestatud isikute vahel konflikti tekkimise oht suurem siis, kui nad asuvad ühes kambris. Väidetava konfliktiohu ülepaisutamist kaebaja poolt näitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et nähtuvalt halduskohtu istungi protokollist paigutati kaebaja lõpuks ikkagi detsembris 2011 naaberkambrisse ning istungi toimumise ajaks, 21. juuniks 2012 ei olnud kaebaja ja R. Gavrikovi vahel kokkupõrget olnud (tl 77).

13. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja I. Tünni poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene