Legislator Case Law & Legislation
2-13-18238/43 AI generated

2-13-18238/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-18238/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-13-18238/43 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
withdrawal of legal remedy failure to attend counselling discontinuation of proceedings termination agreement withdrawal of legal counsel termination of mandate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2014.a. Tartu Tsiviilasja number 2-13-18238 Tsiviilasi OÜ LHVR kaebus kohtutäitur Andrei Kreki (Krek) 15.04.2013 otsusele täiteasjas nr 066/2013/144 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24.septembri 2013.a. määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ LHVR määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ LHVR (registrikood: 10773080; asukoht: Oru tn 6 Toila Ida-Virumaa), esindaja advokaat Margus Kiir Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Andrei Krek (asukoht: Puškini 14 Narva)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 24. septembri 2013.a. määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluses kantud menetluskulud OÜ LHVR kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

2 advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. OÜ LHVR esitas 23.04.2013.a. Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 15.04.2013 otsusele täiteasjas nr 066/2013/144.

Narva kohtutäitur Andrei Krek algatas OÜ LHVR vastu täitemenetluse sissenõudja OÜ Virlaine avalduse alusel (tl 69). 23.01.2013 esitas kohtutäitur OÜ-le LHVR kinnisasja väljaandmise täitmisteate (tl 14).

08.02.2013 esitas OÜ LHVR kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna leidis, et nõue vabastada kinnisasi, aadressil X-XX, XXX, on ebaseaduslik. Kaebuse läbivaatamine toimus 25.02.2013 (tl 80,81).

09.03.2013 esitas OÜ LHVR Viru Maakohtusse hagi Virlaine OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2013/144 koos taotlusega hagi tagamiseks (tl 19- 20).

Viru Maakohtu 11.03.2013 määrusega (tsiviilasjas nr 2-13-11109) peatati hagi tagamise korras väljatõstmine kinnisasjalt aadressil X-XX, XXX, kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni (tl 9-10).

Kohtutäitur A. Krek tegi enda väite kohaselt otsuse 08.03.2013, kuid nimetatud otsus on digitaalselt allkirjastatud 12.03.2013. Nimetatud otsusega kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2013/144 ning jättis osaliselt OÜ LHVR kaebuse läbi vaatamata (tl 7-8). Selle otsuse peale esitas OÜ LHVR kohtutäiturile 22.03.2013 kaebuse ja taotles otsuse tühistamist (tl 17).

Kohtutäitur jättis 15.04.2013 otsusega OÜ LHVR kaebuse rahuldamata (tl 6). Kohtutäitur selgitas, et ta ei anna sisulist hinnangut 08.03.2013 otsusele, kuna mainitud otsus on tehtud kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta, mida tulnuks vaidlustada maakohtus.

Kaebaja palus tühistada kohtutäitur Andrei Kreki 15.04.2013 otsuse, kohtutäiturilt välja nõuda kohtutäiturite infosüsteemi väljavõte, milles kajastub, millal on kohtutäitur täitemenetluse nr 066/2013/144 lõpetanud ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

2. Kohtutäitur esitas 17.05.2013.a. kaebusele kirjaliku vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 47-48).

MAAKOHTU LAHEND 5. Viru Maakohus jättis 24.septembri 2013.a. määrusega OÜ LHVR kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki 15.04.2013.a. otsusele täiteasjas nr 066/2013/144 rahuldamata ning menetluskulud jäeti OÜ LHVR kanda.

3

Maakohus kontrollis TMS § 217 lg-te 1 ja 3 ning TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri 15.04.2013 otsuse seaduslikkust. Kohus leidis, et kuna kohtutäituri otsuse tegemise (avaldaja 08.02.2013 kaebuse kohta) viimane päev oli 07.03.2013, ei oma iseenesest tähtsust, kas otsus oli tehtud 08.03.2013 või 12.03.2013, kuna igal juhul oli see tehtud mitteõigeaegselt. Nimetatud kohtutäituri minetus ei riku avaldaja õigusi, kuna ei mõjuta otsuse lõppjäreldust. Seadusandja mõte otsuse tegemiseks tähtaja määramisel oli täitemenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Seadusega sätestatud tähtaja rikkumine on formaalne ja kaebajal on õigus kohtutäituri minetusest teavitada seaduses sätestatud korras järelevalveorganit. Põhjendatud ei ole otsuse tühistamine selle põhjenduste ebaõigususe, puudulikkuse või puuduse tõttu, kui vaidlustatud kohtutäituri otsus on lõppjärelduses õige, sest otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta osaliste õigusi ja kohustusi (vt nt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.10.2007 otsus nr 3-2-1-88-07, p 14).

Vastavalt TMS § 48 lg 1 p 7 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur oma 08.03.2013 kuupäeva kandva otsusega lõpetas täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 7 sätestatud alusel OÜ LHVR suhtes. Kohtutäitur märkis, et OÜ LHVR kuulub väljatõstmisele võlgnikuga koosoleva isikuna varem alustatud täitemenetluste nr 066/2012/2172 ja 066/2012/2204 raames ning eraldi täitemenetluse alustamine on põhjendamatu ja ebaseaduslik (OÜ-d LHVR ei ole täitedokumendis mainitud). Avaldaja palus kohtutäiturile 08.02.2013 esitatud kaebuses tühistada kinnisasja väljaandmise täitmisteade, seega tema eesmärgiks oli täitedokumendi (täiteasjas nr 066/2013/144) täitmise kõrvaldamine, see eesmärk on täidetud täitemenetluse nr 066/2013/144 lõpetamisega.

Asjakohane ei ole avaldaja väide, et kohtutäitur lõpetas õigusvastaselt täitemenetluse pärast seda, kui teises tsiviilasjas oli täitemenetluse korras väljatõstmine peatatud. Avaldaja ei märkinud kohtule esitatud kaebuses, kuidas ja milliseid tema õigusi on kohtutäituri otsusega rikutud, kohus neid ka ei tuvastanud. Kohus ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis annaks alust vaidlusaluse kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Täitemenetlusregistrisse andmete kandmata jätmine on formaalne kohtutäituri minetus ja ei mõjuta tema poolt tehtud otsuse kehtivust ja seaduslikkust. Kuna kaebus jäi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. OÜ LHVR esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldaja kaebus, st tühistada Narva kohtutäitur Andrei Kreki 15.04.2013.a otsus täiteasjas 066/2013/144 ja tunnistada täiteasja lõpetamine lubamatuks. Kaebuse esitaja palub menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt: 1) jääb kaebaja maakohtule esitatud seisukohtade juurde;

2) leiab kaebaja, et maakohus nõustudes sellega, et kõik formaalsed kohustused on kohtutäituri poolt 08.03.2013 otsuse vormistamisel jäetud täitmata, on siiski alusetult asunud toetama kohtutäituri versiooni otsuse vormistamise ajast;

3) tegelikkuses koostas kohtutäitur dokumendi 12.03.2013, mil ta selle digiallkirjastatult ka OÜ-le LHVR edastas;

4

4) kohtutäituri tegevus on lubamatu. Algatatud on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas kohtumenetlus (millise raames täitemenetlus peatati) ning menetluse raames lahendatakse sisuliselt küsimus, kas kaebaja osas on sundtäitmine lubamatu ja kas selleks eksisteerivad alused. Juhul, kui antud täitemenetlus lõpetatakse, kuulub lõpetamisele ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus ilma sisulise lahendita. Olukorras, kus kohtutäitur ise oma 08.03.2013 otsuses väidab, et kaebaja suhtes sama sissenõudja avaldusel võib sundtäitmist läbi viia teise täitemenetluse raames, on kaebaja õigustatud huviks lahendada asi sisuliselt algatatud menetluste raames uusi menetlusi algatamata. Seega on kaebajal õigustatud huvi ebaseadusliku täitemenetluse lõpetamistoimingu vaidlustamiseks.

7. Kohtutäitur Andrei Krek avaldas vastuses määruskaebusele, et jääb Viru Maakohtule 13.05.2013 esitatud arvamuse juurde ja palus jätta kaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituril on õigus täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel, kui ta leiab, et oli täitemenetlust põhjendamatult alustanud. Määruskaebuse esitaja ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse täituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks. Määrusekaebuse esitaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et teda ei olnud täitedokumendis nimetatud, kuid täitur esitas määrusekaebuse esitajale kinnisasja väljaandmise täitmisteate. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta ka asjaolu, et pärast tema kaebust kohtutäitur tunnistas oma eksimust täitemenetluse alustamisel ning lõpetas määrusekaebuse esitaja suhtes täitemenetluse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas ei oma tähendust kohtutäituri poolt otsuse tegemise kuupäev ega see, kas kohtutäituri otsus on nõuetekohaselt andmebaasis kajastatud. Kohtutäituri otsuse peale edasikaebamise aeg on TMS § 217 lg 1 kohaselt seatud sõltuvusse adressaadi teadmisest või teadma pidamisest otsuse tegemisest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et määruskaebuse esitaja esitas kohtule avalduse tähtaegselt.

Ringkonnakohus leiab, et hagimenetluses määruskaebuse esitaja suhtes sundtäitmise korras väljatõstmise peatamine ei peatanud täitemenetlust tervikuna. Nimetatud peatamine ei takistanud kohtutäituril otsuse tegemist TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Reeglina ei hinnata sundtäitmise hagi läbivaatamisel seda, kas täitedokument vastab nõuetele ja kas seda võis hageja suhtes täitmisele võtta, kuid kui selline nõue esitatakse koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamises tõstatatud materiaalõigusliku vaidlusega, siis saab neid koos menetleda. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda TsMS § 171 lg1 alusel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi