3-12-2483/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedV.S. esitas 17.08.2012 Lääne-Viru maavanemale avalduse maareformi käigus temale kasutusvaldusesse antud Värvu ja Kihulase kinnistute omandamiseks. Lääne-Viru maavanem keeldus 25.09.2012. a korraldusega nr 1-1/722 V.S. le Haljala vallas Lihulõpe külas asuvate Eesti Vabariigi omandis ja tema kasutusvalduses olevate Värvu kinnistu ja Kihulase kinnistu võõrandamisest. Korralduses on viidatud, et Keskkonnaministeerium ei kooskõlastanud 17.09.2012. a kirjaga nr 7-2.3/6933-2 maa võõrandamise taotlust.
Legislator headnote
AI generated3-12-2483/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tartu Halduskohus kaasas 06.03.2013. a määrusega HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse andmiseks haldusorganina menetlusse Keskkonnaministeeriumi. Kohus märkis, et kuna 17.09.2012. a kirjaga nr 7-2.3/6933-2 keeldus keskkonnaminister Värvu ja Kihulase kinnistute võõrandamisest, nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga, ei saanud maavanem vastu võtta teistsugust otsust, kui „Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamisest keeldumine“, kuna selleks puudus maavanemal keskkonnaministri luba. Seega pidas halduskohus vajalikuks Keskkonnaministeeriumi kaasamist vaidlusaluses küsimuses arvamuse andmiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-2483 Haldusasi V.S. (S.) kaebus Lääne-Viru maavanema 25.09.2012. a korralduse nr 1-1/722 tühistamiseks ning maavanema kohustamiseks andma uut korraldust Värvu ja Kihulase kinnistuste erastamise lahendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.S. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V.S. Esindaja Ain Välba Vastustaja Lääne-Viru Maavalitsus Kaasatud haldusorganid Keskkonnaministeerium Maa-amet RESOLUTSIOON
1. Rahuldada V.S. määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V.S. esitas 17.08.2012 Lääne-Viru maavanemale avalduse maareformi käigus temale kasutusvaldusesse antud Värvu ja Kihulase kinnistute omandamiseks.
2. Lääne-Viru maavanem keeldus 25.09.2012. a korraldusega nr 1-1/722 V.S. le Haljala vallas Lihulõpe külas asuvate Eesti Vabariigi omandis ja tema kasutusvalduses olevate Värvu kinnistu ja Kihulase kinnistu võõrandamisest. Korralduses on viidatud, et Keskkonnaministeerium ei kooskõlastanud 17.09.2012. a kirjaga nr 7-2.3/6933-2 maa võõrandamise taotlust.
3. V.S. esitas Lääne-Viru maavanemale vaide maavanema 25.09.2012. a korralduse kehtetuks tunnistamiseks ja uue korralduse andmiseks temale Värvu ja Kihulase kinnistute võõrandamiseks.
4. Lääne-Viru maavanem jättis 25.10.2012. a vaideotsusega nr 1-1/764 jättis V.S. vaide rahuldamata.
5. V.S. esitas 22.11.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Lääne-Viru maavanema 25.09.2012. a korralduse nr 1-1/722 tühistamiseks ja maavanema kohustamiseks andma uut korraldust Värvu ja Kihulase kinnistute erastamise lahendamiseks.
6. Tartu Halduskohus võttis 31.01.2013. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Lääne-Viru Maavalitsuse.
7. Lääne-Viru Maavalitsus esitas 27.02.2013. a vastuses kaebusele taotluse kaasata teise vastustajana menetlusse Keskkonnaministeerium.
8. Tartu Halduskohus kaasas 06.03.2013. a määrusega HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse andmiseks haldusorganina menetlusse Keskkonnaministeeriumi. Kohus märkis, et kuna 17.09.2012. a kirjaga nr 7-2.3/6933-2 keeldus keskkonnaminister Värvu ja Kihulase kinnistute võõrandamisest, nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga, ei saanud maavanem vastu võtta teistsugust otsust, kui „Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamisest keeldumine“, kuna selleks puudus maavanemal keskkonnaministri luba. Seega pidas halduskohus vajalikuks Keskkonnaministeeriumi kaasamist vaidlusaluses küsimuses arvamuse andmiseks.
9. V.S. esitas 30.07.2013 avalduse kaebuse täiendamiseks, milles palus tühistada keskkonnaministri 17.09.2012. a kirjas nr 7-2.3/6933-2 toodud otsus, mitte kooskõlastada Värvu ja Kihulase kinnistute võõrandamise taotlust ning kohustada teda Värvu ja Kihulase võõrandamise kooskõlastamisotsust uuesti läbi vaatama. Ühtlasi taotles kaebaja kaasata menetlusse vastustajana keskkonnaminister.
10. 29.08.2013 toimunud avalikul istungil esitas kaebaja kirjalikud teesid, milles kordas varasemalt kaebuses ja selle täienduses esitatud taotlusi, tühistada keskkonnaministri 17.09.2012. a kirjas nr 7-2.3/6933-2 toodud otsus mitte kooskõlastada Värvu ja Kihulase kinnistute võõrandamise taotlust ning kohustada teda Värvu ja Kihulase võõrandamise loa taotlus uuesti läbi vaatama; tühistada Lääne-Viru maavanema 25.09.2012 korraldus nr 1-1/722 ning kohustada teda andma uut korraldust Värvu ja Kihulase kinnistuste võõrandamise lahendamiseks.
11. Lääne-Viru Maavalitsus märkis 10.01.2013. a vastuses kaebaja avaldusele kaebuse täiendamiseks, et jääb vaideotsuses toodud põhjenduste ja 27.02.2013 kohtule esitatud vastuse juurde, paludes jätta kaebus rahuldamata.
12. Keskkonnaministeerium palus 20.11.2013. a arvamuses kaebaja avaldusele kaebuse täiendamiseks jätta keskkonnaminister menetlusse vastustajana kaasamata ning lugeda kaebetähtaeg keskkonnaministri 17.09.2012. a kirjas nr 7-2.3/6933-2 toodud otsuse tühistamise nõudes möödunuks. Alternatiivse taotlusena, kui kohus kaebetähtaega möödunuks ei loe, palus jätta kaebaja taotluse rahuldamata.
13. Tartu Halduskohus jättis 06.02.2014. a määrusega V.S. taotluse keskkonnaministri täiendava vastustajana kaasamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kuna 17.09.2012. a kirjaga nr 7-2.3/6933-2 keeldus keskkonnaminister Värvu ja Kihulase kinnistute võõrandamisest, nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud ja tegemist on kehtiva haldusaktiga, ei saanud maavanem vastu võtta teistsugust otsust kui “Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa võõrandamisest keeldumine,” kuna selleks puudus maavanemal keskkonnaministri luba. Seega pidas kohus vajalikuks
Keskkonnaministeeriumi kaasamist vaidlusaluses küsimuses ning kaasas oma 06.03.2013 määrusega arvamuse andmiseks Keskkonnaministeeriumi juhindudes HKMS §-st 24. Kohus leidis, et Keskkonnaministeerium on antud haldusasjas küllaldaselt selgitanud keskkonnaministri seisukohti, andnud tekkinud olukorra kohta omapoolseid selgitusi ja arvamusi ning esitanud tõendeid. Kohus asus seisukohale, et praeguses menetlusstaadiumis on vaidluse all eelkõige õigusliku iseloomuga küsimused ning kohtule on senises menetluses esitatud asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja seisukohad. Kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada ilma keskkonnaministrit vastustajana kaasamata ning sellest tulenevalt jättis kohus V.S. taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14. V.S. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus ning jätkata menetlust kogu kaebuses esitatud nõude ja aluse ulatuses. Määruskaebuse põhjendused:
a) Kohus on rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme ning määrus on õigusvastane. 30.07.2013 esitas kaebaja kohtule avalduse kaebuse täiendamiseks. HKMS § 2 lg-st 3 ja § 41 lg-st 1 lähtuvalt on ainuüksi kaebajal õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus oma määruse nr 3-3-1-36-11 p-s 17. Jättes keskkonnaministri vastustajana kaasamata, piiras kohus kaebaja õigust kaevata keskkonnaministri 17.09.2012. a kirjas sisalduvale otsusele mitte kooskõlastada Värvu ja Kihulase kinnistuste talle võõrandamise taotlust. Tegelikkusele ei vasta määruses toodu, et nimetatud haldusakti ei ole vaidlustatud. b) Lääne-Viru maavanem esitas 27.02.2013. a vastuses taotluse teise vastustajana Keskkonnaministeeriumi kaasamiseks. HKMS § 178 lg 1 järgi lahendab kohus menetlusosaliste taotlused määrusega. Kohus ei ole seda teinud.
c) V.S. eesmärk kaebuse esitamisel oli võimaluse saamine kinnistuste omandamiseks, mis ei ole võimalik keskkonnaministri poolt selleks loa andmisest keeldusime tõttu. Kaebaja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni.
d) Kaebaja arvates ei ole keskkonnaministri keeldumisotsus seaduse nõuetele vastav, piisavalt motiveeritud ja igakülgselt kaalutletud ning seejuures on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi.
15. Lääne-Viru Maavalitsus on vastuses kaebaja määruskaebusele seisukohal, et halduskohtu 06.02.2014 määrus on õiguspärane, kohus on V.S. taotluse rahuldamata jätmist põhjendanud ning kohtu poolt ei ole rikutud kohtumenetluse norme. Vastustaja leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et V.S. määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 06.02.2014. a määrus tühistada ning saata asi halduskohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks.
17. Ekslik on halduskohtu seisukoht, nagu ei oleks keskkonnaministri keeldumist halduskohtus vaidlustatud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on V.S. kaebust 30.07.2013 muutnud, lisades 22.11.2012 esitatud kaebusele täiendava nõude keskkonnaministri 17.09.2012. a kirjas nr. 7-2.3/6933-2 toodud otsuse tühistamiseks (tl 117-119). Lääne-Viru Maavalitsus ja Keskkonnaministeerium on saanud esitada omapoolsed arvamused kaebaja avalduse kohta kaebuse täiendamiseks.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse täiendamine uue nõudega kujutab endast kaebuse muutmist (vt ka RKHKm 3-3-1-62-10, p 16). HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
19. Kaebuse muutmise avalduse saamisel tuleb kohtul seega kontrollida, kas kaebus oleks muudetud kujul lubatav, ning hinnata, kas muutmine on otstarbekas (vt ka Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne, 2013, lk 208-209). Muutmisest keeldumist tuleb põhjendada (RKHKm 3-3-1-62-10, p 19) ning sellekohane määrus on vaidlustatav HKMS § 203 lg 1 ls 1 alusel.
20. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole halduskohus teinud määrust kaebuse muutmise aktsepteerimise või sellest keeldumise kohta. Kaebuse muutmise aktsepteerimisel on ringkonnakohtu hinnangul vältimatu Keskkonnaministeeriumi senise menetlusliku staatuse muutmine ning tema kaasamine menetlusse vastustajana. Eeltoodud põhjendustel tuleb V.S. määruskaebus rahuldada, halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtusse eelmenetluse jätkamiseks.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/