3-14-155/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-155

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu Vangla

poolt kinnipidamistingimuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.03.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.03.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1.

16.02.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb

Tartu Vanglalt kahju summas 120 000 eurot hüvitamist selle eest, et teda on hoitud väiksemal

pinnal kui ette nähtud. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja, et kohus võimaldaks talle

riikliku kaitsja.

2. Halduskohus jättis 03.03.2014. a määrusega määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

Määruses leiab halduskohus, et kuigi määruskaebuse esitaja maksejõuetus on tõendatud, ei ole

see ainuüksi piisav alus riigi õigusabi määramiseks. Halduskohus on seisukohal, et

määruskaebuse esitaja vajadus käesolevas halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks ei

ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja on ka ise võimeline oma õigusi kaitsma,

mistõttu esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud keeld riigi õigusabi

andmiseks. Ta on läbinud korrektselt kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitanud kohtule

menetletava kaebuse. Puudub alus arvata, et ta ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente

koostada ja ise menetluses osaleda. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades

kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning kohus selgitab enda initsiatiivil välja

kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Lisaks esineb halduskohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ka RÕS § 7 lg 1

p-st 6 tulenev alus, so määruskaebuse esitaja soovib talle tekitatud mittevaralise kahju

kompenseerimist ning asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav antud asjas tungiva avaliku

huvi esinemine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3.

10.03.2014 saabus kohtule A. Maksimovi määruskaebus, milles ta palub rahuldada tema

määruskaebuse riigi õigusabi osutamises juristi näol.

Määruskaebuse esitaja leiab, et antud juhul esineb asja lahendamiseks avalik huvi, kuna

tegemist ei ole juhusliku iseloomuga rikkumisega, vaid tegemist on süsteemse rikkumisega,

mis on kestnud aastaid. Kuigi menetlusosalistel peavad kohtumenetluses olema võrdsed

võimalused oma seisukohtade väljendamiseks, siis määruskaebuse esitaja hinnangul on tema

kaotaja seisundis, sest tema käsutuses ei ole seadusi ja teisi õigusakte ning ta ei oska end

juriidiliselt väljendada. Määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras kaitsjat mitte määrates

on kohus määruskaebuse esitaja positsiooni nõrgemaks muutnud. Kaitsja on määruskaebuse

esitajale vajalik ka sellepärast, et juristiga on vaja arutada kompensatsioonisummade

maksmise küsimust. Jurist valdab vajalikku informatsiooni, tal on võimalus kontrollida

analoogilistes asjades nõuete esitamise võimalusi, kutsuda välja tunnistajaid ja otsida uusi

materjale. Seda kõike ei ole aga võimalik teha määruskaebuse esitajal. Sellest tulenevalt on

vastustaja määruskaebuse esitajast paremas seisus, mis on aga kohtumenetluse reeglite

rikkumine. Määruskaebuse esitaja heidab halduskohtule ette ka seda, et kohus ei andnud

määruskaebuse esitajale vastust kaebuses esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses esitatud taotlust rahuldada

määruskaebus ning osutada talle juristi näol riigi õigusabi tuleb tõlgendada taotlusena Tartu

Halduskohtu 03.03.2014. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus nimetatud määrusega õigesti jätnud määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata. Kuigi halduskohus on määruses ekslikult viidanud majanduslike eelduste

kontrollimisele eelnevalt samas määruses, ei oma see asjaolu tähtsust määruskaebuse

lahendamisel. Haldusasja toimikusse on liidetud määruskaebuse esitaja vanglasisese

isikukonto väljavõte ning halduskohtu poole määruskaebuse esitaja majandusliku seisu

reaalne kontrollimine nähtub 03.03.2014. a määrusest, millega halduskohus vabastas

määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning võttis tema kaebuse

menetlusse. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja majanduslik seis käesolevas

määruskaebemenetluses vaidluse all ega oma määruskaebuse lahendamisel määravat tähtsust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt esitatud põhjendustega käesolevas asjas riigi

õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemise kohta ega pea vajalikuks neid põhjendusi

korrata (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

6. Alusetu on määruskaebuses esitatud väide, et määruskaebuse esitaja on võrreldes

vastustajaga nõrgemal positsioonil. Halduskohus on õigesti selgitanud, et määruskaebuse

esitajal juriidiliste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtumenetluses valitsev

2

2

uurimisprintsiip. Nimelt tuleb tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lgst 4

halduskohtul vajaduse korral endal välja selgitada kaebuse menetlemiseks täiendavad

vajalikud asjaolud ning kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja

lahendav kohus ise välja asjas kohaldatavad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega

täiendab halduskohtul lasuv uurimis- ja abistamiskohustus kaebaja enda teadmisi ja oskusi

oma õiguste kaitsmisel. Antud juhul on määruskaebuse esitaja esitanud halduskohtule

piisavate faktiliste ja õiguslike argumentidega kaebuse, mida halduskohus on pidanud

võimalikuks menetleda ning võtnud selle 03.03.2014. a määrusega menetlusse. Seega on

määruskaebuse esitaja suutnud end kohtule piisavalt selgelt väljendada ning ringkonnakohtul

puudub alus arvata, et tema õigused käesolevas asjas jääksid kaitseta. Usutav ei ole

määruskaebuse esitaja väide, et tal puudub ligipääs õigusaktidele. Tulenevalt

vangistusseaduse §-st 311 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale võimalus tutvuda

õigusaktide ja kohtulahenditega Internetis. Kui mingil põhjusel kinnipeetaval ligipääsu

Internetile ei ole, tuleb teabevaldajal see teave kirjalikult väljastada (L. Madise, P. Pikamäe, J.

Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2009, lk 81). Määruskaebuse

esitaja ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, et vangla oleks tal õigusaktidega tutvumist

takistanud. Seega on määruskaebuse esitajal soovi korral võimalus tutvuda ka asjakohaste

õigusaktidega.

7. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide vastustaja poolt toime pandud rikkumise

süsteemse iseloomu ning sellest tulenevalt asjas tungiva avaliku huvi esinemise kohta. Vaidlus

kinnipeetavale kambris kasutada oleva pinna nõuetele vastavuse ning sellega kinnipeetavale

võimalikult tekkinud mittevaralise kahju üle ei saa omada sellist tungivat avalikku huvi, mis

õigustaks määruskaebuse esitajale riigi vahenditest esindaja määramist. Määruskaebuse

lahendamisel ei saa omada tähtsust ka määruskaebuse esitaja väited halduskohtu poolt tema

poolt esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse lahendamata jätmise osas. Tunnistajate

ülekuulamine ning muude täiendavate asjas tähtsust omavate tõendite kogumine on riigi

õigusabi andmisest eraldiseisvad menetluslikud otsustused, mille üle saab kohus otsustada ka

muul ajal pärast riigi õigusabi taotluse lahendamist. Ringkonnakohtul puudub käesolevas

menetlusstaadiumis alus arvata, et halduskohus jätab määruskaebuse esitaja taotluse

käesolevas asjas tunnistajate ülekuulamiseks lahendamata.

8. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

03.03.2014. a määrus muutmata.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

3

3