3-14-50039/118 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50039

Haldusasi

Riito Ehituse AS kaebus riigihankes nr 147096 hankija

Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 otsuse nr 348 tühista-

miseks osas, milles hankija kõrvaldas riigihankest Riito

Ehituse, Muhu Vallavalitsuse 07.01.2014 korralduse nr

10 p 2 tühistamiseks Tesman AS pakkumise edukaks

tunnistamise osas ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni

06.01.2014 otsuse nr 4-14/147096 ja 20.01.2014 otsuse

nr 13-14/147096 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Riito Ehituse AS, volitatud

esindajad v.adv Kuldar-Jaan Torokoff ja v.adv Jaa-

na Nõgisto

Vastustaja (hankija) – Muhu vald, volitatud esindaja

v.adv Neve Uudelt

Kolmas isik – Tesman AS, volitatud esindaja adv Piia

Kulm

Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomis-

jon

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Muhu valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2014 määrusega kohaldatud esialgne õi-

guskaitse ja lubada hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 147096 alates käesoleva koh-

tuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2014. a otsus haldusasjas 3-14-50039

osas, millega tühistati Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 otsuse nr 348 p 2, Muhu Vallava-

litsuse 07.01.2014 korralduse nr 10 p 2 ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.01.2014

otsus nr 13-14/147096. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Riito Ehituse AS kaebu-

sed rahuldamata.

3. Välja mõista Riito Ehituse AS-lt 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 11 senti

tasutud riigilõivu katteks Muhu valla kasuks ja 3258 (kolm tuhat kakssada viisküm-

mend kaheksa) eurot 27 senti riigilõivu ja esindaja kulude katteks Tesman AS kasuks.

3-14-50039

2(9)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.04.2014 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioon-

kaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku

olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse

vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Muhu Vallavalitsus avaldas 23.10.2013 hanketeate, millega alustas riigihanget „Muhu

Noortekeskuse projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 147096).

2. Muhu Vallavalitsus tunnistas 20.12.2013 otsusega nr 348 pakkuja Tesman AS ja ühis-

pakkujad Gustaf AS/Merko Ehituse AS ning Eston Ehitus AS/AS Nordecon kõigile hanketea-

tes esitatud kvalifitseerumise tingimustele vastavaks (p 1) ning kõrvaldas hankemenetlusest

pakkuja Riito Ehituse AS, tuginedes hanketeate osale III.2.1 ja riigihangete seaduse (RHS) §

38 lg 1 p-le 4 ja seoses asjaoluga, et Riito Ehituse AS-l on hanke algatamise päeva seisuga

(23.10.2013) riiklike maksude võlgnevus (p 2).

3. Riito Ehituse AS esitas 03.01.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlus-

tuse, milles palus tunnistada kehtetuks Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 otsuse nr 348 p 2.

Vaidlustuse kohaselt rajaneb Maksu- ja Tolliameti (MTA) veebilehel olev teave maksuvõla

kohta üldjuhul pakkuja enda poolt deklareeritud andmetele ja maksuhalduri poolt kontrolli

käigus tuvastatud andmetele. Käesoleval juhul tuvastati Riito Ehituse AS varasemate perioo-

dide raamatupidamisarvestuse kontrollimise käigus mõned ebaolulised eksimused, millest

ilmnes, et äriühing on deklareerinud ja tasunud mõnel perioodil ettenähtust vähem makse ja

mõnel teisel perioodil ettenähtust rohkem makse. Sellest tulenevalt võivad osutuda valeks ka

MTA veebilehel kajastatud andmed maksuvõla olemasolu, suuruse või puudumise kohta.

Maksukohustuslaste registrist hankija poolt tehtud saldoteate päring, mille alusel Riito Ehitu-

se AS hankemenetlusest kõrvaldati, ei kajastanud õigesti äriühingu tegelikku maksuvõlga,

kuna nimetatud perioodide deklaratsioonid olid parandamata. Pärast kõikide deklaratsioonide

parandamist ilmnes, et kokkuvõttes ei olnud äriühingul maksuvõlga tekkinud. MTA on vaid-

lustajale 03.01.2014 väljastanud maksuvõla puudumise tõendi nr 58837466, mille kohaselt ei

olnud maksukohustuslasel Riito Ehituse AS seisuga 23.10.2013 maksuvõlga. Hankijal puudus

õiguslik alus vaidlustuse esitaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks enne pakkumuste edukaks

tunnistamise otsuse tegemist. Pakkujate kõrvaldamine hankemenetlusest toimus kehtivat kor-

da rikkudes ja ei olnud õiguspärane.

4. VAKO jättis 06.01.2014 otsusega nr 4-14/147096 Riito Ehituse AS vaidlustuse läbi vaa-

tamata ning tagastas selle vaidlustajale.

3-14-50039

3(9)

RHS § 1315 lg-s 2 on seadusandja sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt sätestanud, et juhul, kui

vaidlustuse esitamise tähtaja kulgemine algas enne 01.01.2014, kuid vaidlustus esitati pärast

01.01.2014, tuleb vaidlustuse esitamise tähtaegsuse kontrollimisel lähtuda RHS § 121 lg 1

(vaidlustuse esitamise tähtaeg) redaktsioonist, mis kehtib alates 01.01.2014. Kuna vaidlustaja

sai hankija otsusest teada riigihangete registri vahendusel 20.12.2013, oli kümnendaks päe-

vaks, s.o päevaks, millal saabus RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtpäev,

30.12.2013 ja vaidlustus, mis on laekunud vaidlustuskomisjonile 03.01.2014, on mittetäht-

aegne ning tuleb jätta RHS § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

5. Muhu Vallavalitsus tunnistas 07.01.2014 korraldusega nr 10 riigihanke „Muhu Noor-

tekeskuse projekteerimis- ja ehitustööd (viitenumber 147096)“ pakkuja Tesman AS ning

ühispakkujate Gustaf AS/Merko Ehituse Eesti AS ja Eston Ehitus AS/Nordecon AS pakku-

mused kõigile hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele vastavaks (p 1) ja tun-

nistas riigihanke edukaks pakkumuseks Tesman AS esitatud pakkumuse (p 2).

6. Riito Ehituse AS esitas 08.01.2014 Tallinna Halduskohtusse kaebuse ja 10.01.2014

kaebuse täienduse (haldusasi nr 3-14-50039), mille kohaselt jäi kaebuse nõueteks tühistada

VAKO 06.01.2014 otsus nr 4-14/147096 ja tühistada Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 otsus

nr 348 osas, millega kõrvaldati hankemenetlusest Riito Ehituse AS, ning tunnistada põhisea-

dusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata RHS § 1351 lg 2 koostoimes 01.01.2014

jõustunud RHS § 121 lg-ga 1 ning edastada otsus Riigikohtule.

Kaebuse põhjenduste kohaselt hakkas Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 otsuse nr 348 vaidlus-

tamise tähtaeg kulgema 20.12.2013. Sel ajal kehtinud RHS § 121 lg 1 kohaselt tuli vaidlustus

esitada hiljemalt 03.01.2014. Sama oli märgitud ka otsuse vaidlustamisviites. Riito Ehituse

AS esitaski nimetatud päeval VAKO-le vaidlustuse. VAKO poole pöördumise tähtaja sätes-

tamine kujutab endast laiemalt õiguse menetlusele ja korraldusele (põhiseaduse § 14) ning

kitsamalt kohtusse pöördumise õiguse riivet. Igal juhul on tegemist põhiõiguse riivega, mille

põhiseaduspärasuse eelduseks on vastava kehtiva seadusliku aluse olemasolu (põhiseaduse §

3). Kuna 30.12.2013 ei omanud RHS § 1315 ning RHS uue redaktsiooni § 121 lg 1 mistahes

õiguslikku mõju isikute õigustele ja kohustustele, siis ei saanud ka vaidlustuse esitamise täht-

aeg saabuda 30.12.2013. Sellisel riivel puudub seaduslik alus. VAKO otsus on õigusvastane.

Juhul, kui VAKO järeldusi RHS kohaldamise kohta saaks pidada õigeteks, oleks VAKO pi-

danud võimaldama kaebajal vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamist. Riito Ehituse AS lähtus

hankija otsust kätte saades nii kehtivast seadusest kui otsusest nähtuvast vaidlustamisviitest.

Kaebajalt ei saaks mitte ühelgi mõistlikul põhjendusel oodata, et ta eeltoodule vaatamata

oleks pidanud vaidlustuse esitama 30.12.2013. Alternatiivselt, RHS § 1315 lg 2 on koostoimes

RHS uue redaktsiooni § 121 lg-ga 1 vastuolus põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata.

Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles Riito Ehituse AS palus keelata hanke-

lepingu sõlmimine.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2014 määrusega Riito Ehituse AS esialgse õiguskait-

se taotluse rahuldamata haldusasjas nr 3-14-50039.

8. VAKO jättis 20.01.2014 otsusega nr 13-14/147096 Riito Ehituse AS vaidlustuse läbi

vaatamata ja tagastas vaidlustajale.

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22.01.2014 määrusega (I kd, tl 150-154) Riito Ehi-

tuse AS määruskaebuse, tühistas halduskohtu 10.01.2014 määruse ja rahuldas Riito Ehituse

AS esialgse õiguskaitse taotluse ning keelas hankemenetluses „Muhu Noortekeskuse

3-14-50039

4(9)

projekteerimis- ja ehitustööd“ (viitenumber 147096) hankelepingu sõlmimine kuni asjas teh-

tava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

RHS § 1315 lg 2 põhiseaduspärane tõlgendus ei võimalda sätet mõista nii, et selle alusel lühe-

neksid vaidlustuse esitamise tähtajad. Sätet tuleb mõista nii, et alates 01.01.2014 kehtiva re-

daktsiooni nõuetele peab vastama vaidlustuse sisu ning kui seaduse varasema redaktsiooni

kohaselt oli võimalik vaidlustus esitada 03.01.2014, siis sel kuupäeval esitatud vaidlustust

tuleb pidada tähtaegseks. 01.01.2014 jõustunud redaktsioonist vaidlustuse esitamise tähtaja

piiramisel 2013. aastaga ei saa lähtuda. RHS § 1315 lg 2 on rakendussäte, mis peaks kergen-

dama ja lihtsustama üleminekut seaduse ühelt redaktsioonilt teisele. VAKO tõlgendus on ase-

tanud pakkujad vastupidisesse olukorda, kui oli seaduse eesmärk. VAKO-l tulnuks vaidlustus

lugeda tähtaegseks ja läbi vaadata.

Kaebuse põhjendused Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 korralduse õigusvastasuse kohta ei ole

perspektiivitud. MTA 03.01.2014 tõendit kaebajal 23.10.2013 seisuga maksuvõla puudumise

kohta maksukohustuslaste registri andmete alusel seisuga 03.01.2014 (tl 18) ei saa pidada

kohtu hinnangul ebapiisavaks, et ümber lükata 13.12.2013 maksuvõlgade päringu tulemusi,

millest nähtuvalt oli kaebajal sel päeval maksuvõlg (I kd, tl 33 ja 45 pöördel). Kohtumenetlu-

ses tuleb välja selgitada, kas 20.12.2013 andmete alusel sai kaebajat pidada 23.10.2013 seisu-

ga maksuvõlglaseks või mitte.

10. Riito Ehituse AS esitas 30.01.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 20.01.2014

otsuse tühistamiseks ja Muhu Vallavalitsuse 07.01.2014 korralduse nr 10 p 2 tühistamiseks

(haldusasi nr 3-14-50139). Tallinna Halduskohus liitis 13.02.2014 määrusega Riito Ehituse

AS kaebused ühte menetlusse haldusasjana nr 3-14-50039.

11. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2014 otsusega (II kd, tl 17-27) Riito Ehituse AS

kaebuse; tühistas riigihankes nr 147096 hankija Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 korralduse

nr 348 p 2, millega otsustati kõrvaldada riigihankemenetlusest Riito Ehituse AS; tühistas

VAKO 06.01.2014 otsuse nr 4-14/147096; tühistas riigihankes nr 147096 hankija Muhu Val-

lavalitsuse 07.01.2014 korralduse nr 10 p 2 Tesman AS pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta; tühistas VAKO 20.01.2014 otsuse nr 13-14/147096 ning mõistis Muhu vallalt Riito

Ehituse AS kasuks välja 2 808,22 eurot menetluskulude katteks.

Kaebaja esitas vaidlustuse tähtaegselt. Kohtu arvates ei muuda RHS § 1315 lg 2 sõnastus kuni

01.01.2014 kehtinud RHS § 121 lg 1 järgi vaidlustuse esitamiseks antud tähtaega, kuna RHS

§ 121 lg 1 sätetele (01.01.2014 jõustunud redaktsioonis) ei ole antud tagasiulatuvat jõudu.

Vastuvõetud seaduse sätetest ei tulene, et enne 01.01.2014 vastu võetud otsuste vaidlustamisel

ei kehti vaidlustuse esitamise ajal seadusega sätestatud tähtajad. Hankija võttis vaidlustatud

otsuse vastu 20.12.2013. Sel ajal kehtinud RHS § 121 lg 1 kohaselt tuli vaidlustus esitada

hiljemalt 03.01.2014, mida kaebaja ka tegi. Seega ei ole VAKO poolt vaidlustuse esitamise

tähtaja lühendamine kooskõlas seadusega. Kohus tühistab VAKO 06.01.2014 otsuse nr 4-

14/147096. Kuna kohus rahuldab kaebaja põhinõude, ei anna kohus hinnangut kaebaja poolt

esitatud alternatiivsele nõudele.

Riito Ehituse AS esitas 20.11.2013 käibedeklaratsioonide parandused, mille tulemusel ei ole

kaebajal 23.10.2013 seisuga maksuvõlga (I kd, tl 165, 176). Kohtule esitatud tõendite koha-

selt on maksuhaldur deklaratsioone aktsepteerinud, seega vastasid need õigusaktidega kehtes-

tatud nõuetele. Kuna maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll kuulub makshalduri

pädevusse, ei ole hankijal õigust hinnata, millistel asjaoludel kaebaja käibedeklaratsioonides

esitatud andmeid muutis. Arvestades menetluse ajal selgunud uute asjaoludega (kaebaja poolt

maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonide andmete muutmine), tuleb lugeda kaebajal

23.10.2013 seisuga maksukohustus mittetekkinuks ning seetõttu puudub alus kaebaja hanke-

3-14-50039

5(9)

menetlusest kõrvaldamiseks. Seega tuleb Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 otsus nr 348 p 2

tühistada. Kohus ei tuvastanud aluseid kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, mistõttu ei

ole hankija 07.01.2014 korralduse nr 10 p 2 õiguspärane, kuna hankijal puudus (kaebaja han-

kemenetlusest eemaldamise õigusvastase otsuse tõttu) võimalus hinnata kaebaja pakkumist

kohases menetluses. Seega tuleb ka Muhu Vallavalitsuse 07.01.2014 otsuse nr 10 p 2 tühista-

da.

Samuti kuulub kohtu poolt tühistamisele VAKO 20.01.2014 otsus nr 13-14/147096. Kaebajal

puudus hankemenetluse algatamise päeva seisuga maksuvõlg; hankija 20.12.2013 otsus nr

348 p 2 kuulub tühistamisele; hankija 07.01.2014 otsuse nr 10 p 2 kuulub tühistamisele; riigi-

hankes on esialgse õiguskaitse korras keelatud hankelepingu sõlmimine, mistõttu ei ole välis-

tatud kaebaja võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Kaebaja subjektiivsed õigused olid

vaidlustuse esitamise ajal 17.01.2014 rikutud, mistõttu puudus VAKO-l 20.01.2014 alus vaid-

lustuse tagastamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Kolmas isik Tesman AS esitas 07.03.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkae-

buse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 26.02.2014 otsus ja jätta uue otsusega

Riito Ehituse AS kaebused rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud RHS § 1315 ja § 121 lg-t 1. VAKO 06.01.2014 otsus

nr 4-14/147096 oli õiguspärane, kuna 01.01.2014 jõustunud RHS § 1315 lg-st 2 tuleneb

VAKO-le otsene kohustus lähtuda vaidlustuse menetlusse võtmise otsustamisel alates

01.01.2014 jõustunud RHS redaktsioonist. Kuna alates 01.01.2014 sätestab RHS § 121 lg 1

vaidlustuse esitamisele 10-päevase tähtaja varasema 7 tööpäeva asemel, on kaebaja

03.01.2014 vaidlustus esitatud RHS-s sätestatud tähtaega ületades ning RHS § 122 lg 3 p 1

alusel ei saa sellist vaidlustust menetlusse võtta.

Halduskohtu seisukohad hankija 20.12.2013 otsuse nr 348 p 2 õigusvastasuse osas ei ole õi-

ged ega põhjendatud. Haldusasjas esitatud tõendid (I kd, tl 33-34) kinnitavad, et hankija

20.12.2013 otsuse tegemise päeval esines kaebajal maksuvõlg RHS § 38 lg 1 p 4 mõttes ning

hankijal oli RHS-st tulenev kohustus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada. Ebaõiged ja asjas

esitatud tõenditega otseses vastuolus on halduskohtu väited, nagu ei esinenud kaebajal pärast

20.11.2013 deklaratsioonide muudatust maksuvõlga. Samuti on põhjendamata halduskohtu

väide, justkui oleks maksuhaldur aktsepteerinud kaebaja maksudeklaratsioone ja kinnitanud

mingil moel nendes kajastatud andmete õigsust. Haldusasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit,

milles maksuhaldur kinnitaks kaebaja poolt deklareeritud andmete õigsust. Kuna hankija

20.12.2013 otsus nr 348 p 2 kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamiseks oli õiguspärane ja

kaebaja ei esitanud nimetatud otsuse vaidlustamiseks ka tähtaegselt vaidlustust, on kaebaja

hankemenetlusest kõrvaldamine kehtiv. Seetõttu ei saa hankija 07.01.2014 otsus nr 10

Tesman AS pakkumuse edukaks tunnistamise kohta mingil moel kaebaja õigusi kahjustada,

kuna viimane on minetanud võimaluse hankemenetluses osaleda ja endaga hankelepingu sõl-

mimist saavutada.

13. Muhu vald esitas 10.03.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada Tallinna Halduskohtu 26.02.2014 otsus osas, millega kohus rahuldas Riito

Ehituse AS kaebuse ja tühistas riigihankes nr 147096 Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 korral-

duse nr 348 p 2, millega otsustati kõrvaldada hankemenetlusest Riito Ehituse AS, 07.01.2014

korralduse nr 10 p 2 Tesman AS pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja teha asjas uus

otsus, millega jätta Riito Ehituse AS kaebused rahuldamata ning jätta Riito Ehituse AS menet-

luskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3-14-50039

6(9)

Halduskohus on kaebuste lahendamisel ületanud nõude piire ja ei ole piirdunud kaebuste

esemesse jääva vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisega, vaid hinnanud kogu

apellandi tegevust kuni kohtuotsuse tegemiseni. Apellant sai kaebaja käibedeklaratsioonide

muutmisest ja nende tagasiulatuvast võimalikust mõjust teada alles kohtumenetluses. Kohtu-

menetluse väliselt ei ole kaebaja apellanti käibedeklaratsioonide muutmisest teavitanud. Han-

kemenetluses tehtud otsuste õiguspärasust tuleb hinnata nende tegemise aja seisuga. Kaebaja

suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemise aluseks olid 13.12.2013 ja 20.12.2013

maksuvõla tõendid, mille kohaselt oli kaebajal 23.10.2013 seisuga maksuvõlg. Apellant on

nende tõendite alusel kaebaja õigesti hankemenetlusest kõrvaldanud. See, et kaebaja on pärast

tema suhtes tehtud hankemenetlusest kõrvaldamise otsust muutnud käibedeklaratsioone, ei

saa mõjutada apellandi varasemat ehk 20.12.2013 otsuse õiguspärasust. See, kas kaebaja kõr-

valdati hankemenetlusest õigusvastaselt või mitte, ei mõjuta aga apellandi 07.01.2014 korral-

duse õiguspärasust. 07.01.2014, mil apellant kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistas, ei

olnud apellandi varasemat otsust kõrvaldada kaebaja hankemenetlusest tühistatud. Kohus on

otsuse tegemisel eksinud HKMS § 158 lg 2 teise lause ning tõendite hindamise nõuete vastu.

13.12.2013 ja 20.12.2013 maksuvõla tõenditele hinnangu andmisel ei ole järgitud HKMS § 61

lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. Halduskohus on eksinud ka HKMS § 62 lg 2 suhtes, kui on

otsuse tegemisel juhindunud kaebaja 03.01.2014 tõendist, mis tagasiulatuvalt 23.10.2013 sei-

suga kaebajal maksuvõla esinemist ei kinnitanud. Halduskohus on eksinud RHS § 38 lg 1 p 4

kohaldamisel. Apellandile otsuse tegemise ajal kättesaadavate tõendite kohaselt oli kaebajal

maksuvõlg. Seda on kinnitanud ka MTA oma 06.02.2014 vastuses. Seetõttu ei saa olla õigus-

vastane kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Selles osas on halduskohtu

otsus vastuolus RHS § 50 lg 1 esimese lausega, mille kohaselt hankija hindab vastavaks tun-

nistatud pakkumusi. Seda apellant on teinud.

Koos apellatsioonkaebusega esitati ringkonnakohtule taotlus tühistada esialgse õiguskaitse

korras rakendatud keeld sõlmida hankemenetluses „Muhu Noortekeskuse projekteerimis- ja

ehitustööd“ (viitenumber 147096) hankeleping. Taotluse põhjenduste kohaselt on apellant

juba määruskaebemenetluses selgitanud ja põhjendanud, et hankemenetluse jätkamisega on

kiire, sest riigihanget rahastatakse välisvahenditest. Esialgse õiguskaitse tühistamata jätmisel

võib riigihanke läbiviimine ja projekti eesmärgi saavutamine sattuda ohtu. EL vahenditest

rahastatava projekti tähtaeg saabub märtsis 2015 ning sõlmitava hankelepingu kestus on 14

kuud. Seega on Muhu noortekeskuse projekteerimis- ja ehitustööde läbiviimine muutunud

juba praegu küsitavaks. Muhu noortekeskust puudutava koguprojekti mahus on lisaks vaid-

lusaluse riigihanke raames tellitavatele projekteerimis- ja ehitustöödele ka hoone sisustamine,

mille apellant saab korraldada alles pärast ehitustööde lõppemist. Sisustustööd ei seisne ainult

nt mööbli hoonesse sissetoomises, vaid enne rahastusperioodi projektide lõpptähtaja saabu-

mist tuleb apellandil korraldada ka keeruline heli- ja videoseadmete montaaž, mis on ajama-

hukas töö. Apellant on projekti realiseerimiseks teinud suurt eeltööd ning olnud oma tegevu-

ses suunatud vaidluste ennetamisele.

14. Riito Ehituse AS palus jätta esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse ja apellatsioonkae-

bused rahuldamata. Kaebaja jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt

järgmist.

Halduskohtus ei vaielnud menetlusosalised selle üle, et kaebajal ei olnud 23.10.2013 seisuga

maksuvõlga. Kaebuse lahendamisel omab määravat tähtsust asjaolu, kas aluseks tuleb võtta

kaebajal tegelikult kõrvaldamise otsuse tegemise aja seisuga maksuvõla olemasolu riigihanke

algatamise seisuga või hankijal kõrvaldamise otsuse tegemise ajal olemasolevad andmed.

Hankija võttis kõrvaldamise otsuse tegemise aluseks MTA andmed seisuga 20.12.2013, mille

kohaselt oli kaebajal 23.10.2013 seisuga maksuvõlg summas 2017,98 eurot ja intressivõlg

162,28 eurot. Kõrvaldamise otsus on objektiivselt väär, sest kõrvaldamise alust ei esinenud.

3-14-50039

7(9)

Seejuures pole muutunud mitte faktilised asjaolud, vaid selle kohta hankijal olnud teave. Ku-

na kohus teeb HKMS § 158 lg 2 kohaselt asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga

ning hindab haldusakti või toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise

seisuga, on kohtu lähtumine 03.01.2014 tõendist õige ja õigusvastane haldusakt tuligi tühista-

da. Maksumaksjal on õigus maksudeklaratsioone parandada aegumistähtaja jooksul ning kae-

baja positsiooni õigsust kinnitavad nii Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-91-18 p 12 kui ka Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse nr 13-10-2480 p 17. Hankemenetlus ei lõpe hankest kõrvaldamise,

vaid hankelepingu sõlmimisega ning kõrvaldamise kontrolli kohustus on hankijal kuni hanke-

lepingu sõlmimiseni. Kuna kaebajal puudus hanke algatamise seisuga maksuvõlg ja ta on esi-

tanud kõige madalama hinnaga pakkumuse, tooks tema osalemine riigihankel kaasa riigihanke

eesmärgi parima realiseerimise. Hankija peab arvesse võtma seega ka hankemenetluse ajal

selgunud uue teabe.

15. Muhu vald ja AS Tesman toetasid vastastikku teineteise apellatsioonkaebusi. Kolmas

isik Tesman AS nõustus Muhu valla seisukohtadega esialgse õiguskaitse tühistamise osas.

16. VAKO leidis, et tal pole vastuväiteid AS Tesman apellatsioonkaebusele, mis puudutab

VAKO 06.01.2014 otsust. VAKO 20.01.2014 otsuse osas on ta jätkuvalt seisukohal, et kaeba-

jal puudus kaebeõigus vaidlustuse esitamiseks. Kaebeõigust tuleb kontrollida vaidlustuse esi-

tamise seisuga ning VAKO otsust ei muuda õigusvastaseks ka mitte asjaolu, kui see hilisema-

te sündmustega taastus.

17. Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2014 määrusega jäeti Muhu valla taotlus esialgse õi-

guskaitse tühistamiseks rahuldamata põhjendusega, et kaebuse eduväljavaateid ei saa, arves-

tades esimese astme kohtu poolt kaebuse rahuldamist, pidada olematuks ning avalik huvi

hankemenetluse objekt ellu viia ei saa täielikult kõrvale tõrjuda kaebaja huvi hankemenetluses

osaleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Halduskohtu otsusega osas, mis puudutab VAKO

06.01.2014 otsuse tühistamist. Ringkonnakohus jääb siinkohal nii halduskohtu kui ka ring-

konnakohtu poolt käesolevas asjas 22.01.2014 tehtud määruses väljendatud seisukohtade

juurde ega korda neid.

19. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamise otsus oli õigusvastane. Hankija poolt 20.12.2013 kell 14:12 teostatud MTA re-

gistripäringu alusel oli kaebajal 23.10.2013 seisuga maksuvõlg kokku 1072,74 eurot (I kd, tl

34). Maksuvõla olemasolu 23.10.2013 seisuga kaebaja poolt esitatud maksudeklaratsioonide

kohaselt veel 20.12.2013 on kinnitanud ka MTA oma kohtule esitatud kirjas (I kd, tl 176),

samuti on selle õigeks võtnud kaebaja. MTA kirja kohaselt parandas kaebaja käibedeklarat-

sioone 20.11.2013 (2012 septembri-, novembri- ja detsembrikuu deklaratsioonid), 28.11.2013

(2013 septembrikuu ja 2012 septembrikuu osas) ja 20.12.2013 (2013 maikuu osas). HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Muhu valla 20.12.2013 korraldus nr 348 oli andmise hetkel õiguspärane, sest

kaebaja enda poolt esitatud andmete kohaselt oli tal 23.10.2013 seisuga maksuvõlg ning RHS

§ 38 lg 1 p 4 nägi sellisel juhul ette hankemenetlusest kõrvaldamise. RHS § 38 lg 3 p 2 koha-

selt nõuab hankija pakkujalt või taotlejalt koos tema kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate

dokumentidega MTA ning pakkuja või taotleja elu- või asukohajärgse kohalike maksude

maksuhalduri või pakkuja või taotleja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendi

esitamist sama paragrahvi lg 1 p-s 4 nimetatud asjaolude puudumise kohta, kui neid andmeid

ei ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Käesoleval

3-14-50039

8(9)

juhul oli hankijal võimalik need andmed koguda MTA andmekogust ning pakkujale andmete

esitamise kohustust ei pandud. Eeltoodu ei tähenda, et tegemist polnud pakkuja või taotleja

enda poolt esitatud andmetega. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 82 ja 85 ning käibemak-

suseaduse § 27 näevad ette maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonide esitamise kohus-

tuse ja nende andmete õigsuse eelduse. MKS § 88 kohaselt arvutab maksukohustuslane dekla-

ratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma. Kuna kaebaja oli deklaratsioonid esitanud,

oli ta teinud teatavaks ka tasumisele kuuluva maksusumma. Pakkujal või taotlejal on pakku-

muse esitamisel kohustus esitada andmeid nii enda usaldusväärsuse kui ka kvalifikatsiooni

tõendamiseks. Kui hankija või taotleja on hankemenetluses esitanud enda kohta andmeid, mis

tingivad tema menetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise, ei muutu vastavad ot-

sused veel seetõttu õigusvastaseks, kui taotleja või pakkuja hiljem tõendab, et oli ekslikult

esitanud valeandmeid. Valeandmete esitamise riski kannab pakkuja või taotleja, kes need esi-

tas. Hankemenetluse formaliseerituse ning kiiruse tõttu ei kehti siin uurimisprintsiip, või vä-

hemalt mitte üldises haldusmenetluses ettenähtud määral, samuti pole siin lubatud taotleda

menetluse uuendamist. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud seisukoht ei ole vastuolus ring-

konnakohtu otsusega haldusasjas nr 3-10-2480, sest selles asjas olid asjaolud mõnevõrra teist-

sugused – hankija polnud pakkujat hankemenetlusest kõrvaldanud ning pakkuja kõrvaldamist

viitega mingil ajahetkel esinenud maksuvõlale nõudsid konkurendid, kusjuures MTA tõendi

kohaselt pakkujal maksuvõlga deklaratsioonide parandamise tõttu polnudki. HKMS § 158 lg

2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Arvestades eel-

toodut, on 20.12.2013 korraldus õiguspärane.

20. Kuna Muhu Vallavalitsuse 20.12.2013 korraldus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldami-

seks on õiguspärane, puudub tal Muhu Vallavalitsuse 07.01.2014 korralduse nr 10 p 2 ja

VAKO 20.01.2014 otsuse vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS 44 lg 1) ning nende otsustuste

õiguspärasust ringkonnakohus ei kontrolli.

21. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 26.02.2014 otsuse

osas, millega tühistati Muhu Vallavalitsuse korralduste nr 348 p 2 ja nr 10 p 2 ning VAKO

20.01.2014 otsus ning jätab kaebuse rahuldamata.

22. Ringkonnakohus tühistab esialgse õiguskaitse abinõu – hankelepingu sõlmimise keelami-

ne – alates käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Arvestades hankija ja kolmanda

isiku poolt esile tõstetud asjaolusid, seab hankemenetlusega edasine venitamine ohtu riigihan-

ke läbiviimise ja projekti eesmärgi saavutamise. Euroopa Liidu vahenditest rahastatava pro-

jekti tähtaeg saabub märtsis 2015 ning sõlmitava riigihankelepingu kestus on 14 kuud, seega

on juba praegu projekteerimis- ja ehitustööde tähtaegselt läbiviimine raskesti teostatav. Avalik

huvi hankemenetlusega jätkamiseks ning noortekeskuse projekti elluviimiseks on sedavõrd

suur ning kaebuse eduväljavaated omakorda sedavõrd vähenenud, et vaatamata kaebaja või-

malusele esitada kassatsioonkaebus, ei pea ringkonnakohus õigeks esialgse õiguskaitse taga-

mist kuni otsuse jõustumiseni.

23. HKMS § 109 lg 4 kohaselt muudab kõrgema astme kohus menetluskulude jaotust, kui ta

lahendi muudab või tühistab. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud asja kaotanud

pool. Kolmanda isiku menetluskulud kannab HKMS § 108 lg 8 kohaselt tema poole vastas-

pool samade reeglite järgi nagu pool.

Kaebaja taotles halduskohtus 1 308,22 euro riigilõivu ja 2340 euro õigusabikulude hüvitamist.

Õigusabikuludest luges kohus põhjendatuks 1500 eurot. Apellatsioonimenetluses taotles kae-

baja 1800 euro õigusabikulude hüvitamist. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda,

kuna otsus tuleb tema kahjuks.

3-14-50039

9(9)

Muhu vald on halduskohtus taotlenud 5634 euro õigusabikulude hüvitamist ning põhjendanud

välise õigusabi kasutamist sellega, et vallasekretär haigestus kaebuse esitamise ajal. Apellat-

sioonimenetluses taotles Muhu vald riigilõivu 639,11 euro ja õigusabitasu 3366 euro hüvita-

mist. Muhu vallale tuleb kaebajalt välja mõista riigilõiv, välise õigusabi kasutamist ei õigusta

vallasekretäri haigestumine, sest riigihangetega tegelejaid, keda volitada kohtus esindama, oli

vallas tl 31 nähtuvast komisjoni koosseisust veel, mistõttu õigusabikulud jäävad valla enda

kanda.

Kolmas isik on halduskohtus taotlenud 1 619,16 euro õigusabikulude hüvitamist ning apellat-

sioonimenetluses 639,11 euro riigilõivu ning 1 809,80 euro õigusabikulude hüvitamist. Esin-

daja kulude suurus apellatsiooniastmes pole täies ulatuses põhjendatud, kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et apellatsiooniastme õigusabikulud ei peaks ületama esimeses astmes

kantud õigusabikulusid. Käesoleval juhul pole apellatsiooniastmes menetlus olnud keeruline,

vastupidi, tegemist oli lihtmenetlusega. Lisaks olid poolte argumendid samad, mis varasemas

menetluses ning asi pole eriti töömahukas. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks 1000

euro väljamõistmist esindajakuludena. Kulud on kantud ning 1639,11 eurot kolmanda isiku

menetluskulude katteks tuleb välja mõista kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks