3-14-253/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-253 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla poolt 05.12.2013 läbiotsimisel hügieeninõuete rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 06.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt 05.12.2013 läbiotsimisel hügieeninõuete rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustatud seoses asjaoluga, et läbiotsimist ei teostatud ühekordsetes kinnastes ning samade kinnastega puudutati toiduaineid, voodipesu ja tualetti. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 11.03.2014. a määrusega rahuldamata Aleksei Maksimovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva alates nimetatud määruse jõustumisest. Kohus märkis, et kuna asjas taotletakse 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, siis tuleks kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 30 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

112 lg 1 p 1 alusel arvestatud kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.11.2013-05.03.2014) kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 7,40 eurot

((49,34-34,54)/4x2). Seega tuleb kaebajat pidada maksejõuetuks. Kohtu hinnangul ei ole siiski kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, kuna kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õiguste riive ei ole olnud suur. Vangla kinnitusel ei otsita kinnipeetavate toiduaineid läbi samade kinnastega, millega on varasemalt läbi otsitud ebahügieenilisemaid kohti kambris, vaid selleks kasutatakse spetsiaalseid ühekordseid kindaid, mis tõmmatakse vajadusel lõikekindlate kinnaste peale. Samuti jäetakse jalanõude, voodialuse ja tualeti läbiotsimine viimaseks. Kuivõrd kinnipeetavad ei viibi läbiotsimise ajal kambris, ei pruugi nad olla erinevate kinnaste kasutamisest teadlikud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda kambri läbiotsimiseks eraldi kinnaste kasutamist ning vangla tegevus lõikekindlate ja desinfitseeritavate kinnaste ning ühekordsete kinnaste kasutamisel ei saa riivata kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud riigilõivust vabastamine kahju hüvitamise nõude esitamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Aleksei Maksimov esitas 16.03.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse. Kaebaja ei nõustu halduskohtu määrusega, kuna kohus tuvastas tema maksejõuetuse, kuid jätkab riigilõivu maksmise nõudmist. Maksejõuetuse tõendamiseks on kaebaja lisanud K-RAHA väljavõtte perioodil 01.10.2013-12.03.2014. Kaebaja märgib, et korduvate läbiotsimiste korral ei ole läbiotsimist teostavatel isikutel olnud ühekordseid kindaid. Läbiotsimise ajal kinnipeetavaid kambris ei ole. Vangla on oma vastuses kohut segadusse viinud. Läbiotsimiste kohta saavad anda ütlusi tunnistajad V.V. , A.M. ja A.M. . Kaebajal ei ole vahendeid riigilõivu tasumiseks, kuid õigusi on selgelt rikutud, mistõttu on tema huvide kaitse vajalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega HKMS § 111 lg-test 1 ja 3 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated.

6. Halduskohus on kaebaja maksejõuetuse tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete pinnalt. Kaebaja ei ole nimetatud osas kohtumäärust vaidlustanud. Kaebaja maksejõuetuse osas on halduskohtu järeldused õiged ning selles kahtlemiseks ei näe põhjust ka ringkonnakohus. Seega puudub vaidlus, et kaebaja oli kaebuse esitamisel maksejõuetu.

7. Kehtiv HKMS-i regulatsioon erineb enne 01.01.2012 kehtinud HKMS-i regulatsioonist riigilõivust vabastamise aluste kohta, mistõttu on eelnev kohtupraktika menetlusabi andmise kohta kohaldatav üksnes osaliselt (RKHK 12.03.2012. a määrus asjas nr 3-7-1-3-61-12, p 17).

Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele saab maksejõuetu isiku jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (RKHK 11.12.2007. a määrus asjas nr 3-3-1-83-07, p 11, 22.06.2010. a määrus asjas nr. 3-3-1-20-10, p 15 ning 16.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-95-10, p 6). Riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel sõltub riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest nõutakse mittevaralist kahju. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud (RKHK 04.05.2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p-d 10 ja 11). Eeltoodud HKMS-i sätetest ja Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise otsustamisel lisaks menetlusabi taotleja maksejõuetusele hindama ka kaebuse eduväljavaateid.

8. Halduskohus on määruses leidnud, et kaebusel puuduvad eduväljavaated. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebuses kirjeldatud asjaoludel puudub alus kahelda, et kambri läbiotsimisel kinnaste kasutamisest või mittekasutamisest väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated on vähesed. Olukorras, kus kinnipeetavad ei viibi läbiotsimise ajal kambris, ei pruugi nad olla erinevate kinnaste kasutamisest teadlikud. Ühtlasi ei nähtu, kuidas saab vangla tegevus lõikekindlate ja desinfitseerivate kinnaste ning ühekordsete kinnaste kasutamisel kaebaja mittevaralisi õigusi intensiivselt riivata.

9. Kuivõrd kaebus on esitatud 05.12.2013 läbi viidud läbiotsimisel väidetavalt hügieeninõuete rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks, on määruskaebuses esitatud väide teiste läbiotsimiste kohta ning sellega seonduv taotlus määruskaebuse lahendamisel tunnistajate ülekuulamiseks asjakohatu. Tunnistajate ütlused kaebuse eduperspektiive käesoleval juhul ei mõjuta. Ringkonnakohus jätab seetõttu tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.03.2014. a määrus muutmata.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/