2-14-1178/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number Kohus Kohtunik

2-14-1178 Viru Maakohus Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprill 2014, Jõhvi Kohtuasi

A. B. hagi A. S.i vastu maatüki piiri kindlakstegemiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja 1:

Kostja 2:

A. B. (IK xxx, xxx

Raivo Edala, Jelizaveta Vassiljeva (TÜ E&V Õigusbüroo, e-post: raivo1936@gmail.com)

A. S. (IK xxx, xxx)

Elena Nemtseva

RESOLUTSIOON

1. Keelduda A. B. hagi menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD

1.

A. B. esindaja esitas Viru Maakohtule hagi maatüki (Tabori vkt 134, registriosa nr 2874007) piiri kindlakstegemiseks.

23.01.2014.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale (hageja esindajale) tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - muuhulgas selge nõude esitamiseks. Hageja kõrvaldas kohtumääruses viidatud puudused osaliselt (nt tasus riigilõivu, lisas esialgsele hagile lisamata dokumendid). Muus osas on puudused kõrvaldamata. Hageja selge nõue on esitamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340 1 lg 1 kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse (TsMS § 3401 lg 2).

3. Hageja ja tema lepinguline esindaja ei ole suutnud esitada kohtule selget nõuet (TsMS § 363). 3.1

Esialgses hagiavalduses soovis hageja kohtult maatüki täpsete mõõtmete kindlaksmääramist, maakorraldusliku ekspertiisi määramist, kostja teostatud maatüki erastamise tühistamist, tegelike piiride taastamist 2004.a koostatud Tabori krundijaotusplaanil määratud piiride alusel, maatükil Tabori vkt 127 seniste piiride õigustühiseks lugemist, tegelike piiride kindlakstegemist ning naaberkinnistu endise omaniku Elena Nemtseva ja praeguse omaniku A. S.i ebaseadusliku tegevuse ja hageja krundil viibimise lõpetamist.

3.2 14.03.2014 kohtule esitatud menetlusdokumendis palub hageja lepinguline esindaja Raivo Edala kohtult määrata maatüki Tabori vkt 134 ja Tabori vkt 127 vaheline tegelik piir ja paigaldama piirimärgid (piiripostid) vastavalt kindlaksmääratud piirile, teostada mõõtmised ja kanda uus piir maakatastrisse, tunnistada kehtetuks Tabori vkt 127 omaniku A. S.i ebaseaduslik erastamine ning lõpetama kostja ebaseadusliku tegevuse hagejale kuuluval maatükil.

Kohus märgib, et ei esialgsest hagiavaldusest ega pärast käiguta jätmise määrust esitatud täiendatud hagiavaldusest ei ole arusaadav ei hageja nõue ega hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Valdav enamus esitatud dokumentidest ei ole asjakohased ega oma mingisugust tõenduslikku tähendust võimaliku piirivaidluse lahendamise seisukohast.

Kohus selgitab hagejale ja tema esindajale, et maakohus ei ole pädev teostama maatüki mõõtmiseid, piirimärkide (postide) paigaldamist. Piiride kontrollimiseks on võimalik ja tuleks pöörduda Maa-ameti poole kinnisasjade ühise piiri kindlakstegemiseks, maamõõtjalt piirimärkide väljamõõtmiseks ja looduses paigaldamiseks. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 järgi on kinnisasjade piiri asukoht võimalik määrata maakorraldustoimingutega. Maakorralduse läbiviimine kuulub MaaKS § 3 lg 1 kohaselt linna või valla territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. MaaKS § 10 lg 5 tulenevalt määrab maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelised piirid looduses.

Ilmselgelt põhjendamatu ja alusetu on Tabori vkt 127 ebaseadusliku erastamise kehtetuks tunnistamise nõue.

4. Kohus leiab, et hagejal ega tema esindajal ei ole selge, mis on hageja eesmärk ning kas ja kuidas on see saavutatav. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.

5. Kohus selgitab menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses, mis tähendab et hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

6. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse menetlussaolise avalduse alusel. Kohus tagastab tasutud riigilõivu hagejale pärast vastavasisulise avalduse saamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik