3-12-1408/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1408 Haldusasi A.H. kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 05.07.2012. a veoki läbivaatuse akti nr 12- 12.1-5/13/2058 osaliselt tühistamiseks ning Maksuja Tolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.H. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.H. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 29.11.2012. a otsus muutmata ja A.H. apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 1. maini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.07.2012 sisenes A.H. Vene Föderatsioonist Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki kaubikuga Volkswagen Transporter Kasten registreerimismärgiga XXXXXXXX . MTA ametnike poolt teostati tollipunktis A.H. kaubiku läbivaatus ning peainspektor Tarvi Mändik koostas 02.07.2012. a veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2028, mille alusel peeti A.H. kaubik kinni. 05.07.2012. a koostas MTA veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2058, millega kohustati A.H. esitama kinnipeetud sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsioon ja hoiatati, et tolliformaalsuste täitmata jätmise korral võidakse kütus hõivata vastavalt tolliseaduse (TS) §

45 lg-le 1. Kaubik Volkswagen Transporter Kasten vabastati A.H. le 15.07.2012.

2. A.H. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 05.07.2012. a veoki läbivaatuseakti nr 12- 12.1-5/13/2058 osaliseks tühistamiseks ja MTA Luhamaa tollipunkti peainspektor T. Mändiku tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt on MTA peainspektor T. Mändiku tegevus kaebaja juhitud sõiduki kinnipidamisel ja paigutamisel tollipunkti valvatavasse parklasse, ebaseaduslik ning kahjustab kaebaja õigusi ja huve. Vastustajal puudus alus nõuda A.H. lt Eesti Vabariiki sisenemisel tema sihtkoha avaldamist, määratleda sihtkohana Tartu linn ja pidada seejärel kinni ning paigutada valvatavasse parklasse kaebaja juhitud sõiduk Volkswagen Transporter reg. nr XXXXXXXX . Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 34 lg 1 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu art 21 lg 1 tagab Euroopa Liidu kodanikele õiguse vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil. Veoki läbivaatuse akt nr 12-12.1-5/13/2058 on ebaseaduslik ning kahjustab kaebaja õigusi ja huve osas, mis puudutab sõiduki paagis oleva kütuse kohta deklaratsiooni esitamise nõuet ning kütuse ja sõiduki kinnipidamist. Alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 on kohaldatav vaid juhul, kui sihtkohta jõudmiseks vajalik kütusekogus on suurem kui sama seaduse §-s 69 sätestatu ning sellise õiguse saamiseks peab piiri ületanud isik tõendama oma reisi sihtkohta. Vastupidine seisukoht tekitaks vastuolu ATKEAS § 68 lg 1 ja § 69 vahel ning oleks ilmses vastuolus ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74 art-ga 11. Koos kaebusega esitas A.H. taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2058 kehtivus osas, mis puudutab A.H. kasutuses olnud sõiduki kinnipidamist ja kohustada MTA-d lõpetama sõiduki kinnipidamine ning anda nimetatud sõiduk üle omanikule või omaniku volitatud esindajale.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 13.07.2012. a määrusega A.H. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatas MTA 05.07.2012. a akti nr 12-12.1-5/13/2058 kehtivuse osas, millega otsustati tingimuslikult kinni pidada sõiduk Volkswagen Transporter (reg. nr XXXXXXXX ) ja kohustas MTA-d andma sõiduk üle selle omanikule või omaniku poolt volitatud isikule.

4. Tartu Halduskohtu 29.11.2012. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohus tunnistas õigusvastaseks MTA toimingu, s. o sõiduauto Volkswagen Transporter (reg. nr XXXXXXXX ) kinnipidamise alates 05.07.2012 kuni 15.07.2012. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on pooltel vaidlus selles, kas vastustaja tegevus 01.07.2012 Luhamaa tollipunktis kaebaja ja tema kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ning hilisem sõiduki ja sõiduki paagis olnud kütuse kinnipidamine oli õiguspärane. Halduskohus leidis, et vastustaja toimingud kaebaja kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ja kütuse kinnipidamisel on õiguspärased, kuna A.H. piiriületuste arv oli suur ja ta viibis Vene Föderatsioonis lühiajaliselt.

Samas annavad TS § 14, § 18 lg 4 ja § 40 lg 1 vastustajale avara kaalutlusruumi talle pandud kohustuste täitmise viisi ja vahendite valikul. Üldtuntud on asjaolu, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning sealjuures viibitakse Vene Föderatsioonist lühiajaliselt, nii kaua kui kulub aega sõiduki tankimisele ja piiriületusjärjekorras ootamisele. Seega oli vastustajal alus eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil.

Nimetatud eeldust kinnitavad asjaolud, et kaebaja on regulaarne piiriületaja, kasutas sõidukeid, mille standardne kütusepaak on suure mahutavusega, kõigil juhtudel on kaebaja lahkunud Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja pöördunud tagasi Eesti Vabariiki paari tunni möödudes. 01.07.2012 Eesti Vabariiki sisenedes kasutas kaebaja sõidukit, mille ca 100-liitrine kütusepaak oli peaaegu täis. On ilmne, et kaebaja ei vaja oma tarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vajalik igapäevaselt käia Vene Föderatsioonis tankimas. Ka kaebaja ise ei ole väitnud kütuse tarbimist sedavõrd suures koguses.

Tuginedes TS § 27 lg-le 6 on vastustaja õiguspäraselt asunud seisukohale, et ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Seega oli õiguspärane tolliametnike nõue, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta jõudmiseks. Kütuse ärilisel eesmärgil importimise kahtluse tõttu ei pidanud tolliametnikud täiendavate selgituste ja tõenditeta kaebaja nimetatud sihtkohta Poola Vabariiki aktsiisivabastuse kohaldamisel aktsepteerima.

Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise, reisijadeklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole kaebajalt võetud liikumisvabadust. Kohtule hiljem kirjalikult esitatud selgitustes toodud Vene Föderatsiooni külastamise põhjused on sellist laadi, mis ei saanud kaebajal kohtuistungi ajaks ununeda ja hiljem jälle meenuda. Asjaolud viitavad, et kaebaja on selgitustena esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid sooviga oma varasemat tegevust õigustada. Kaebaja esitatud kviitungid kütuse ostmise kohta ei ole seostatavad kaebajaga.

Kviitungitel puuduvad andmed, mille alusel oleks võimalik kütuse ostja tuvastada. Esitatud kviitungid ei ole asjas määrava tähtsusega, kuna need ei selgita kaebaja igapäevaseid lühiajalisi Vene Föderatsiooni külastusi. Seetõttu ei lükka kviitungid ümber põhjendatud kahtlust kütuse ärilisel eesmärgil importimise kohta. Kaebaja suhtes 2010. ja 2011. aastal läbi viidud täiendavad kontrollid ei ole käesolevas vaidluses tõendina asjakohased. Neist ei saa järeldada kaebaja õiguspärast käitumist kütuse importimisel 01.07.2012. Veoki läbivaatuse ja transpordivahendi või kauba kinnipidamise näol on tegemist TS §-st 18 tulenevalt tollikontrolli toiminguga.

Kuna haldusorgani toimingu tühistamist ei saa halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda, siis jääb A.H. kaebus veoki läbivaatuse akt tühistamise nõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Kaebuse esitamise asjaolusid ja menetluse käiku arvestades on tuvastamisnõudega hõlmatud ka kaebaja kasutuses olnud sõiduki kinnipidamine vastustaja toiminguna. Kohtuistungil esitatud selgitustest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks sõiduki kinnipidamist pärast 05.07.2012, s.o pärast sõidukis olnud kütuse koguse mõõtmist. Tolliseaduses ega teistes õigusaktides ei ole ette nähtud MTA õigust pidada sõidukit kinni määramata ajani selle tõttu, et sõiduki paagis on kaup, mida ei saa vabasse ringlusse lubada enne aktsiisi tasumist.

Vastustajal oli alus kütuse kinnipidamiseks ja hõivamiseks, kuid sellel eesmärgil oli võimalik kütus sõiduki paagist eemaldada. Kütuse koguse mõõtmiseks seda ka tehti, seega ei olnud kütuse eemaldamiseks tehnilisi takistusi. Vajadus takistada kütuse vabasse ringlusse jõudmine ei ole käsitatav õigusliku alusena kaebaja sõiduki jätkuvaks kinnipidamiseks. Juba 01.07.2012 oli selge kaebaja soovimatus tolliformaalsuste täitmiseks ning vastustaja pidi hiljemalt kütuse koguse mõõtmise ajaks, s.o 05.07.2012 olema valmis kütuse kinnipidamiseks teisel viisil kui kaebaja sõiduki paagis.

Kaebaja kinnitusel tagastati sõiduk alles 15.07.2012. Seega pidas vastustaja kaebaja kasutuses olnud sõidukit Volkswagen Transporter (reg. nr XXXXXXXX ) õigusvastaselt kinni alates 05.07.2012 kuni sõiduki tagastamiseni omanikule 15.07.2012. Kohus loeb kaebuse rahuldatuks pooles ulatuses ja tugineb HKMS § 108 lg-le 2. Kaebaja kulud on kaebuse keerukust ja menetluse mahtu arvestades vajalikud ja põhjendatud, seega tuleb vastustajalt A.H. kasuks välja mõista pool kantud menetluskuludest, s.o 82 eurot 50 senti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning need jäävad vastustaja enda kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. A.H. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib kaebaja vaidlustada halduskohtu otsuse osas, millega A.H. kaebus jäeti rahuldamata. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et A.H. ei ole esitanud piisavalt tõendeid, millest nähtuvalt oleks tal õigus aktsiisivabastusele. Alates 2012. a suvest piiril rakendatud praktikale tollimaksude sissenõudmisel on andnud hinnangu õiguskantsler 11.10.2012.a. rahandusministrile ja MTA-le saadetud kirjas, märkides, et selline praktika on vastuolus nii hea halduse tavaga, kui ka õiguskindluse ja õiguspärasuse põhimõtetega.

Õiguskantsler heidab MTA-le ette, et amet muutis 2012. a juunis ootamatult oma praktikat kütuse maksustamise osas isikutele ebasoodsas suunas vaatamata sellele, et maksustamise aluseks olevad õigusnormid ei muutunud. Seega oli A.H. l alus eeldada, et ta ei pea aktsiisimaksu tasuma, kuna varasematel piiriületustel seda ei nõutud ning kütuse maksustamist puudutavates seadustes ei olnud muudatusi tehtud. Kuigi MTA juhtkond on avalikkusele teatanud, et õiguskantsleri seisukoht ei oma nende jaoks tähtsust, on siiski tegemist pädeva ametiisiku poolt avaldatud hinnanguga, mida ei tohi jätta tähelepanuta.

Halduskohus jättis viidatud õiguskantsleri kirjas toodud probleemid tähelepanuta. Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja poolt kohtuliku menetluse käigus esitatud tõendid ei ole asjakohased ja piisavad. Kohus on jätnud tähelepanuta, et eraisikul puudub raamatupidamise korraldamise kohustus ning seetõttu ei saa kaebajalt nõuda kõigi oste tõendavate tšekkide säilitamist ning maksuhaldurile esitamist. Täiendavate tõendite esitamise nõue tuli A.H. le ootamatult. Seetõttu ei olnud ta valmis võimaluseks, et temalt nõutakse piiri ületamise eesmärkide, sõidu sihtkoha jms tõendamist ning maksuhaldur sai võimaluse määrata maks meelevaldselt.

Halduskohus pööras liigset tähelepanu A.H. piiriületuste arvule ning nende tihedusele. Seadus ei määratle, kui tihti võib isik piiri ületada. Samuti ei ole ebaseaduslik välisriigist odavamate kaupade ostmine, kui seejuures järgitakse seaduse nõudeid. Kütuse riiki sissetoomine sõiduki standardses kütusepaagis ei ole keelatud ning sellele rakendatavad piirangud on sätestatud nii Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu õigusega. Tuginedes ATKEAS §-le 68, 69; Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ art-le 11 ja Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 1186/2009 art 109 p-le 1 “b” ja p-le 2 ei pidanud A.H. sõiduki paagis oleva kütuse eest makse tasuma ning seega oli tolliametnike tegevus ebaseaduslik.

MTA juhtkonna otsus muuta senist praktikat ja suurendada sel viisil maksulaekumisi, ei saa muuta kehtetuks seadusest tulenevaid õigusi.

6. MTA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt jõudis halduskohus õigele järeldusele, et MTA toimingud kaebaja kasutuses olnud sõiduki kontrollimisel ja kütuse kinnipidamisel on õiguspärased. MTA võib aktsepteerida sõiduki paagis aktsiisivaba kütuse Eestisse toimetamist täiendava kontrollimiseta. Samas on MTA-l õigus talle pandud kohustuste täitmiseks viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga selgitada välja Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemine või puudumine vastavalt ATKEAS §

27 lg-le 6 või § 68 lg-le 1. Vastasel juhul ei oleks tollikontrollil mõtet, sest iga isik, kes enda arvates omab aktsiisivaba kaupa, saaks seda riiki importida. Asjaolu, et A.H. on varasemalt jätnud kütuse deklareerimata ja sisenenud sõiduki paagis oleva kütusega Eesti Vabariiki ei tähenda, et tal puudus deklareerimise kohustus ning kütus oli alati aktsiisivaba. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et justkui MTA oleks oma seisukohta ATKEAS kohaldamisel muutnud vaid märgib, et MTA tõhustas kontrolle isikute suhtes, kelle tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et MTA juhtkond on avalikkusele teatanud, et õiguskantsleri seisukoht ei oma nende hinnangul tähtsust. MTA avaldas oma kodulehel 11.10.2013. a pressiteate, millest ei selgu, et MTA jaoks ei tähenda õiguskantsleri tähelepanekud midagi. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega õiguskantsleri hinnangust, kuna õiguskantsler ei ole kahtluse alla seadnud ameti õigust takistada ebaseaduslikku kütusevedu ning ärilisel eesmärgil sissetoodud kütust maksustada. MTA lähtub jätkuvalt kütuseveo takistamisel riskianalüüsist, keskendudes tihedalt piiri ületavate suure paagiga sõidukite kontrollile. Kaebaja väite kohta, et kuna tal puudub raamatupidamiskohustus, ei suuda ta tõendada, et kütuse impordi eesmärgiks ei ole äriline eesmärk, saab märkida, et toodud asjaolusid on võimalik tõendada eelkõige usutavate ütluste andmisega. Kaebaja väitis tolliametnikule, et sõidu sihtkohaks on Poola, oskamata anda täpsemaid andmeid oma sõidu teekonna, eesmärgi ega peatumiskohtade kohta. Eeltoodust tulenevalt ei saanud A.H. ütlusi eluliselt usutavaks pidada ning kütus tuli suunata täiendavasse kontrolli. Kaebaja kohtumenetluses täiendavalt esitatud tõendid vastustaja kahtlusi ümber ei lükanud, vaid kinnitasid veelgi kahtlust, et A.H. puhul on tegemist isikuga, kes soovis kütust importida Eestisse ärilisel eesmärgil. Asjaolu, et kaebajale kohtu järeldused A.H. piiriületuste kohta ei meeldi, ei tähenda, et kohus neid järeldusi teha ei oleks tohtinud või, et kohtu järeldused on valed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.11.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja A.H. apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Apellatsioonkaebuses on sisuliselt vaidlustatud halduskohtu otsust osas, milles halduskohus leidis, et kaebajal ei olnud õigust aktsiisivabastusele ning millega vastustaja kohustas teda esitama deklaratsiooni. Kaebaja leiab, et halduskohus on selles osas vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus taolise kaebaja seisukohaga ei nõustu. ATKEAS § 68 lg 1 sätestab, et Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütusepaagi või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankisja paagis olev, sama mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. ATKEAS § 68 lg 4 kohaselt ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastustajal on õigus talle pandud kohustuste täitmisel viia läbi täiendav kontroll eesmärgiga välja selgitada Eestisse imporditava kütuse kogus ning kütuse aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude esinemise või puudumine ATKEAS § 27 lg 6 ja 68 lg 1 alusel. Seega oli vastustajal õigus küsida ka sõiduki sihtkohta, kuna selle alusel on võimalik järeldada, kas tegemist on aktsiisivaba kütusega.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on alusetult osutanud liigset tähelepanu kaebaja piiriületuste arvule ning nende tihedusele. Halduskohtu otsuse kohaselt on üldtuntud asjaolu, et aktsiisivabastuse alusel standardsetes kütusepaakides kütuse toomine Vene Föderatsioonist on majanduslikult kasulik ning seda kasutavad eelkõige isikud, kelle sõidukite kütusepaagid on tavapärasemast mahukamad. Halduskohus on õigustatult leidnud, et kaebaja poolt kütuse ärilisel eesmärgil importimisele viitavad väga paljud asjaolud.

Kaebaja on perioodil 02.05.2012 – 01.07.2012 Eesti – Vene piiri ületanud kokku 128 korral. Sõiduk Volkswagen Transporter reg nr XXXXXXX on 04.01.2012 – 01.07.2012 ületanud piiri 53 korral ja sõiduk Ford Econoline reg nr XXXXXXX on perioodil 03.05.2012 – 29.06.2012 piiri ületanud 194 korral. Volkswagen Transporter standartne kütusepaak mahutab ca 100 liitrit kütust ja Ford Econoline kütusepaak ca 300 liitrit kütust. Kõikidel juhtudel on kaebaja viibinud Vene Föderatsioonis ja tulnud tagasi Eestisse paari tunni möödudes. Nagu nähtub piirikontrolli infosüsteemi andmete väljatrükist (tl 44-48) on kaebaja piiri ületanud ühel päeval ka mitmel korral. Antud dokumentidest on ilmne, et kaebaja ei vaja oma tarbeks kütust sellistes kogustes, et oleks vaja käia igapäevaselt ning vahel ka mitmel korral päevas Vene Föderatsioonis kütust tankimas. Kuigi kaebaja nimetas oma sihtkohana 01.07.2012 Poola Vabariigi, ei ole tegemist kaebaja eluega töökohaga ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oli kavatsus ja vajadus tõesti sinna sõita.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja täiendavad selgitused Vene Föderatsiooni külastamise kohta ei ole eluliselt usutavad ning ei lükka ümber vastustaja põhjendatud kahtlust, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil. 03.10.2012 toimunud kohtuistungil (tl 61-62) kinnitas kaebaja, et käib tihti Venemaal, kuna tal on seal tuttavaid ja sõpru (tl 62 pöördel). Alles 16.10.2012 esitatud seletuses (tl 75) väidab kaebaja esmakordselt, et tal on seal ka sõbranna ja peale selle tegeleb ta rehviäriga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellised põhjendused ei saa olla sellist laadi, mis võivad ununeda ja hiljem meenuda. Peale selle ei ole need selgitused ka kontrollitavad. Kui kaebajal oleks Venemaal sõbranna, kellega tal on lähedased suhtes, siis seab tema külastuse kahtluse alla asjaolu, et kaebaja on Venemaal viibinud üksnes lühiajaliselt. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja pidi arvestama sellega, et seoses kaebaja pideva piiriületamisega võib vastustajal tekkida põhjendatud kahtlus, et kütust imporditakse ärilisel eesmärgil. Seega pidi kaebaja olema valmis selleks, et ta peab tõendama asjaolusid, mis kinnitaksid tal ärilise eesmärgi puudumist. Dokumentide säilitamata jätmisega võttis kaebaja riski, et ta ei ole võimeline tõendama aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid. Tõepoolest ei määratle seadus, kui tihti võib isik piiri ületada ja tuua sealt kaupu aktsiisivabalt. Samas on ATKEAS § 68 lg 4 alusel vastustajale antud õigus kaaluda, kas ei esine asjaolusid, mis viitavad sellele, et imporditava kütuse sissevedu toimub kaubanduslikul eesmärgil. Käesolevas asjas on vastustaja kogutud tõendite alusel õigesti leidnud, et kaebaja poolt kütuse importimine sellistes kogustes omab kaubanduslikku eesmärki. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida ka seda, et kuna kaebaja puhul on tegemist töötu isikuga, siis kinnitab ka see kahtlust, et kaebaja puhul on tegemist ärilisel eesmärgil kütust importiva isikuga, kuna seoses kütuse hinnavahega Eestis ja Vene Föderatsioonis on kaebajal selle müügil võimalik saada majanduslikku kasu.

11. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatuga, et halduskohus on jätnud andmata oma seisukoha õiguskantsleri kirjas välja toodud probleemidele, millele kaebaja on viidanud oma 17.10.2012 esitatud täiendavates seisukohtades (tl 65-66). Samas ei saa see asjaolu olla halduskohtu otsuse ja kaebuse rahuldamise aluseks. Õiguskantsler oma kirjas välja toonud probleemid, mis tekivad siis, kui maksustatakse kütust, mis ületab sihtkohta jõudmiseks vajaliku kütuse hulga. Samas ei nõustu ringkonnakohus selles toodud seisukohaga nagu ei oleks ATKEAS normistik õigusselge kütuse toomise kaubandusliku eesmärgi määratlemisel. ATKEAS § 68 lg 4 sätestab selgesti, et aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Käesoleval juhul on tegemist just sellise olukorraga. Pealegi ei ole õiguskantsleri arvamus kohtule siduv, kuna kohtul on õigus anda hinnang sellele, kas õigust on õigesti kohaldatud.

12. Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduses tollimaksuvabastuse süsteem art 126 kohaselt, kui sama määrusega nähakse ette, et maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on teatavate tingimuste täitmine, esitab asjaomane isik pädevale asutusele tõendid, et tingimused on täidetud. Seega oli antud juhul kaebajal kohustus tõendada, et ta ei ole importinud kütust kaubanduslikul eesmärgil. Kuna praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid tõendeid esitanud, siis puudub ka alus vastustaja toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, millega tal nõuti tollideklaratsiooni esitamist.

13. Kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Maili Lokk Agu Timmi