2-14-3302/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-3302 Tsiviilasi R H i hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.02.2014 määrus hagi menetlusse võtmata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R H i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R H (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja Eesti Vabariik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12.02.2014 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. R H (hageja) esitas 23.01.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

2. 27.01.2014 määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama kohtumääruses osundatud puudused 14 päeva jooksul. Kohus kohustas hagejat täpsustama oma nõude materiaalõiguslikku alust, esitama nõudest lähtuvalt tõendid, täpsustama hagihinda, tasuma riigilõivu ja märkima kostja andmed. Samuti selgitas kohus hagejale, millised toimingud tuleb teha, kui hageja soovib riigipoolset menetlusabi.

3. 28.01.2014 esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, kuid kohtu poolt väljatoodud puudusi ei kõrvaldanud.

4. Harju Maakohus keeldus 12.02.2014 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ning TsMS § 371 lg 1 punktide 9 ja 10 alusel hagi menetlusse võtmisest. Kohus märkis 27.01.2014 määruses, et kui hageja jätab puudused tähtaegselt kõrvaldamata, võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. Kooskõlas viidatud sätetega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinenud puudusi kohtu määratud tähtajaks. Samuti ei kõrvaldanud hageja puuduseid, mis puudutasid menetlusabi taotlust.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. 22.02.2014 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja võtta asi menetlusse.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 12.02.2014 määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb lahendi põhjendusi. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud jätta avaldust tsiviilkohtumenetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 punktide 9 ega 10 alusel, vaid punkti 1 alusel, sest avaldaja poolt esiletoodud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida nõude aluseks isiku avalik-õiguslik, mitte eraõiguslik, suhe riigiga.

8. Kohtute pädevuse piiritlemisel tuleb lähtuda vaidlusaluse õigussuhte iseloomust. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning tsiviilasjaks on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 4 lg 2 kohaselt on toiminguteks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üld(tsiviil)kohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti.

9. Avaldaja poolt esiletoodud asjaoludest (t lk 2, 34) nähtub, et ta nõuab riigilt sellise kahju hüvitamist, milline väidetavalt tekitati talle omandireformiga (tema kodu anti tagasi omanikule, tema perele ei võimaldatud asenduskorterit jmt). Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 18 lg 2 kohaselt kuulub selline vaidlus halduskohtu pädevusse.

10. Kolleegium selgitab maakohtule, et juhul, kui avaldaja ja riigi vahel saaks tuvastada eraõigussuhted, mille alusel kuuluks avalduse lahendamine tsiviilkohtu pädevusse, ei annaks kohtu senised toimingud alust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Maakohtu 27.01.2014 määruses esiletoodud puudustest (ebaselge nõude materiaalõiguslik alus, märkimata hagihind, tasumata riigilõiv, vajadus täpsustada kostja andmeid) annab vastavalt TsMS §-le 371 aluse avalduse menetlusse võtmisest keelduda vaid tasumata riigilõiv (lg 1 punkt 10). Kuid ka selles osas ei olnud maakohtu määrus korrektne, sest selles ei olnud näidatud konkreetset riigilõivu suurust, milline tasumisele kuulub. Lisaks muutis hageja nõudesummat 28.01.2014 menetlusdokumendis (t lk 25), mistõttu oleks tulnud talle teatada uus tasumisele kuuluv riigilõivu summa ja anda tasumiseks korduv tähtaeg.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu