3-13-70244/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70244 Haldusasi GB kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 15 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus GB määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada GB määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2014. a määruse kohtuasjas nr 3-13- 70244 punkt 1 osas, millega jäeti GB taotlus kaebuse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks 15 euro suuruse riigilõivu osas rahuldamata. 3. Vabastada GB kaebuse eest riigilõivu tasumisest 15 euro ulatuses. Seda summat ületavas osas jääb GB taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. GB esitas 30.12.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitatud 07.09.2012 Tallinna Vangla toimingutega – kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega ning kaebaja sundimisega minema kohtusse vangla kartseri tunkedes. Kaebuse kohaselt kasutati kaebaja suhtes käeraudu ja füüsilist jõudu, kuna kaebaja leidis, et talle kui vahistatule laienes isiklike riiete kandmise õigus ka kartserikaristuse kandmise ajal, millest tulenevalt oli tal õigus nõuda kohtuistungile minemiseks enda isiklikke riideid. Kaebaja ei allunud vanglaametnike korraldustele kanda kartseririideid väljaspool vanglat. Kaebaja täitis juhise panna käed seinale, mille järel pandi kaebaja käed raudu ning hakati

3-13-70244 2(4) neid väänama, samuti peksti kaebajat. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (tl 13), kuid taotlust ei ole vangla lahendanud. Ühtlasi palus kaebaja vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. 2. Tallinna Vangla esitas 23.01.2014 Tallinna Halduskohtule 08.01.2014 vastuse nr 5- 18/13/3342-2, millega Tallinna Vangla lahendas GB mittevaralise kahju hüvitamise taotluse (tl 29-31). Samuti edastas Tallinna Vangla kohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 26) ning väljavõtte kaebaja haigusloost seoses 07.09.2012 sündmusega ning väljavõtte, millest nähtub, et kaebaja on süüdimõistetu alates 21.09.2012 (tl 25). Lisaks esitas vangla kohtule kaebaja K-Raha väljavõtte perioodi 30.08.2013 kuni 30.12.2013 kohta (tl 32). 3. Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2014 määrusega rahuldamata GB taotluse kaebuse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus põhjendas määrust järgmiselt. Kaebajal tuleks tasuda riigilõivu 450 eurot (RLS § 571 lg 2). K-Raha konto väljavõttest nähtub, et kaebaja on maksejõuetu, kuid kaebus on perspektiivitu. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tugineb asjaolule, et kaebaja suhtes kasutati füüsilist jõudu ning käeraudu, kaebajat peksti, millega põhjustati valu, ning kaebaja sunniti kartseririietuses kohtusse minema. Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale oli määratud distsiplinaarkaristus – kartserikaristus. Samuti ei ole vaidlust, et vaidlusaluse sündmuse toimumise eel anti kaebajale korraldus riietuda kartseririietesse, mille täitmisest kaebaja keeldus, kuna leidis, et ei pea kartseririietust kandma kohtusse minemise ajal, kuna on vahistatu. Kuivõrd vangla andis kaebajale seadusliku korralduse, siis tuli kaebajal seda täita isegi juhul, kui ta tõlgendas seadust teisiti. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Kuna kaebaja käitus agressiivselt ning kaebaja tuli riietada kohtusse saatmiseks, oli vanglal õigus kasutada füüsilist jõudu. Vangla käitumises puudub õigusvastane tegevus. Usaldusväärsed pole kaebaja väited, nagu oleks ta täitnud korralduse panna käed seinale, mille järel pandi talle käerauad ning hakati teda väänama ja peksma. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest asjas nr 12922500071 nähtub, et intsidendi juures on viibinud kuus vanglaametnikku, kes on kinnitanud, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku seaduslikke korraldusi ning avaldas aktiivset vastupanu. Samuti on ametnikud kinnitanud, et kaebaja käitus agressiivselt. Kaebaja võttis endale ise riski vigastuste saamiseks, mis tekkisid eelkõige sellest, et kaebaja kriimustas enda nägu vastu kartseri betoonpõrandat. Samuti puudub kohtu arvates vastustaja süüline tegevus kahju tekitamisel. Vanglal oli õigus ohjeldusmeetmeid kasutada. Õigustatuks tuleb lugeda ka vanglaametnike tegevus kaebaja sundriietamisel, sest kaebaja oli ennast kartseris aluspesu väele võtnud ja keeldus riietumast. Kaebaja inimväärikust oleks võinud teoreetiliselt alandada tema osalemine kohtuistungil enne süüdimõistmist vanglariietuses, kuid istung lükati edasi, sest kaebaja palus politseil enne istungi algust kutsuda kiirabi ja fikseerida oma vigastused. Järelikult ei saanud vangla alandada kaebaja inimväärikust, kui sundis teda olema istungil kartseririietuses. 4. GB esitas 10.02.2014 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 13.02.2014 määrusega rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. GB palub 10.02.2014 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.01.2014 määrus ning vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.

3-13-70244 3(4) Kaebaja ei oma töökohta ning tema arvelduskontol ei ole rahalisi vahendeid. Halduskohtu järeldused kaebuse perspektiivituse osas on tehtud kiirustades. Sisuliselt kaldus halduskohus vastustaja poolele. Kaebaja on vaidlustatud määrusele esitanud seisukohad ka 07.02.2014 Tallinna Halduskohtule saadetud dokumendis (tl 73-80 pöördel). Halduskohus ei ole nimetanud, milline õigusnorm näeb ette vahi all peetava isiku kohtusse ilmumise vanglariietuses. Vastustaja ega halduskohus pole esitanud veenvaid argumente vangla tegevuse õiguspärasuse kohta. Vaidlus käib vangla korralduste seaduslikkuse üle, mitte selle üle, kuidas kaebaja mõnest sättest aru saab. Kaebaja suhtes tarvitatud vägivald oli ebaproportsionaalne, mille rakendamise puhul ei olnudki kaebajal enam võimalik korraldustele alluda: kaebaja pandi ülespoole väänatud kätega põrandale lamama ning teda peksti. Kohus pole arvestanud, et kaebaja täitis korralduse panna käed seinale ja seista näoga seina poole. Vanglal puuduvad tõendid, et kaebaja käitus agressiivselt. Kõik vanglaametnikud on elus ja terved. Vanglaametnike tunnistused ei ole omavahelise ringkaitse tõttu usaldusväärsed. Üks vanglaametnik esitas kaebaja vastu kohtusse avalduse väidetava solvamise pärast eesmärgiga pääseda kaebaja peksmise vastutusest. Kahjuhüvitis summas 15 000 eurot on õiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebuse esitaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist kahel põhjusel: esiteks sunniti teda minema kohtuistungile, mis küll jäi ära seetõttu, et kaebaja palus kutsuda enne istungit kohtumajas endale kiirabi ja vigastused (veritsused) ei võimaldanud kohtuistungil osalemist, kartseririietuses, teiseks tekitati talle põhjendamatut valu ja vigastusi enne kohtuistungile saatmist, surudes ta näoli põrandale, väänates käsi (sh käeraudade kasutamise ajal) ja jalgu ning pekstes (sh jalgadega). 7. Halduskohus leidis, et inimväärikust alandavaks ei saa pidada vangla käitumist kartseririietuses kohtuistungile saatmisel, sest kohtuistung jäi ära. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ka juhul, kui kohtuistungit ei toimunud, ei saa isiku saatmist kartseririietuses kohtumajja pidada toiminguks, mille puhul mittevaralise kahju tekkimine oleks välistatud. Euroopa vanglareeglistiku, mis on kinnitatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr (2006)2, p 20.4 näeb ette, et vangistatutelt, kes saavad õiguse viibida väljaspool vanglat, ei või nõuda sellise riietuse kandmist, mis võimaldab neid identifitseerida vangistatuna. Soovituse seletuskirjas on selle punkti kohta märgitud, et eriti oluline on tagada sobiv riietus vangistatutele kohtusse ilmumiseks. Ringkonnakohus nõustub vangla seisukohaga, et vangistusseaduse sätetest saab järeldada, et vahistatu – kes kaebaja toimunud intsidendi ajal oli – peab kartserikaristuse kandmise ajal kandma kartseri arvel olevat riietust. VangS § 651 lg 2 tuleb aga tõlgendada kooskõlas Euroopa vanglareeglistikuga ning tagada ka kartserikaristuse kandmise ajal kohtusse (või mujale väljapoole vanglat) saadetavatele kinnipeetavatele võimalus kanda isiklikke riideid. Vanglaametnike korraldus riietuda kartseri arvel olevasse riietusse oli õigusvastane. Üksnes kaebuse pinnalt ei saa teha järeldust, et kohtumajas ei identifitseeritud kaebajat, sh tsiviilasja nr 2-12-20151 lahendava kohtu poolt, kartseririietuses. Politseiametnike poolt kiirabi kutsumisest kaebaja taotlusel sellist järeldust teha ei saa. 8. Nimetatud nõudes ei ole kaebuse eduväljavaated sedavõrd selged, et pidada neid vähesteks ja jätta kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata. 9. Nõustuda tuleb halduskohtu määrusega aga osas, mis puudutab kahju tekitamist jõu kasutamise käigus. Vanglaametnike poolt antud korralduse riietuda kartseririietusse enne kohtusse saatmist – olgugi et õigusvastase korralduse – täitmisest keeldumise korral on sunni kasutamine lubatud. Vangla poolt mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses ja halduskohtu määruses on viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007 otsusele nr 3-3-1- 103-06 (p 14) seda õigesti selgitatud. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid

3-13-70244 4(4) ülemäärase jõu kasutamist. Kriminaalmenetluses kogutud ütluste ja seletuste pinnal sellist järeldust teha ei saa. Kaebuse väited ülemäärase jõu kasutamisest ei ole ringkonnakohtu arvates usutavad ning kaebust ei saa seetõttu pidada selles osas eduväljavaateid omavaks. Ka arsti poolt täheldatu ei anna alust teistsuguseks järelduseks. KD on 07.09.2012 vanglas kaebajat üle vaadates fikseerinud järgmised vigastused: keskseljal punetava ala, mis on turses, paremal õlal pindmine marrastus 5×6 cm, paremal kulmul turse 4×2 cm, silmalaug turses ja punetav, vasak kulm kergelt punetav, vasakul põlvel kaks pindmist marrastust 5×3 cm ja 2×1 cm, seda ümbritsev ala punetav ja kergelt turses; paremal põlvel pindmine marrastus 1×0,5 cm; otsmikul pindmine marrastus 3×1 cm. Vangla meditsiinilises kabinetis ülevaatusel on fikseeritud vasakul põsel pindmine marrastus 8×10 cm, suu verine, huuled terved; kätel käeraudadest punased randid. 10. Neist vigastustest ei saa ringkonnakohtu arvates järeldada, et vigastused ei tekkinud üksnes kaebaja vastuhaku õiguspärase mahasurumise tulemusel, eriti arvestades, et vanglatöötajate ütlustest nähtuvalt osutas kaebaja vastupanu ka siis, kui talle olid paigaldatud käerauad. 11. Kaebaja suhtes jõu kasutamist ei ole seetõttu alust pidada õigusvastaseks ning kahju hüvitamise nõue selles osas on perspektiivitu. 12. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja vabastada riigilõivu tasumisest osaliselt. Kuna vanglariiete kandmise nõudega tekitatud kahju ei ole eeldatavalt kuigi suur – kohtuistungile kaebajat ei saadetud –, ei ole tekitatud kahju kindlasti suurem kui 500 eurot. Selles või väiksemas suuruses kahjunõude esitamisel tuleks kaebajal tasuda riigilõivu RLS § 571 lg 2 kohaselt 15 eurot. Nimetatud ulatuses tuleb kaebaja riigilõivu tasumisest vabastada, sest kaebajal sissetulekud puuduvad ning ta on maksejõuetu. Ülejäänud osas jättis halduskohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse õigesti rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman

Määrus on tühistatud osaliselt Riigikohtu 23.10.2014 määrusega

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada GB määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. jaanuari 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13-70244 tervikuna ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2014. a määrus samas asjas osas, millega jäeti GB määruskaebus rahuldamata. 3. Vabastada GB riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel haldus-asjas nr 3-13- 70244 ja saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.