3-14-242/14 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-242 Haldusasi Dmitri Kljarovski kaebus Tartu Vangla poolt seonduvalt prillide väljastamise viivitamisega tekitatud mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.03.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Dmitri Kljarovski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Dmitri Kljarovski Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.03.2014. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Kljarovski esitas 05.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt kirjutati kaebajale arsti poolt 30.10.2013 välja tugevamad prillid, ent need väljastati talle alles 27.12.2013, seega pidi kaebaja nimetatud ajavahemikul valesid prille kandma. Kaebusele on lisatud riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotlused. Kaebaja soovib, et kohus võimaldaks talle riigi õigusabi kahjuhüvitise dokumentide koostamiseks halduskohtu jaoks. Kaebaja märgib, et soovib riigi õigusabi, kuna tal endal puuduvad vahendid ja juriidiline haridus enda õiguste kaitsmiseks.

2. Tartu Halduskohus vabastas 07.03.2014. a määrusega Dmitri Kljarovski riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis tema kaebuse menetlusse. Sama määrusega jättis kohus Dmitri Kljarovski riigi õigusabi taotluse rahuldamata, juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §

7 lg 1 p-dest 1 ja 6. Kohus märkis, et Dmitri Kljarovski maksejõuetus on tõendatud, mistõttu tõdes, et kaebajal puuduvad vahendid asjatundliku õigusabi osutamise eest ise tasumiseks. Samas märkis kohus, et ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus riigi õigusabi määramiseks. Kohus asus seisukohale, et kaebaja vajadus riigi õigusabi saamiseks käesolevas halduskohtumenetluses ei ole põhjendatud, kuna kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on läbinud korrektselt kohustusliku kohtueelse menetluse ning esitanud kohtule menetletava kaebuse. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Kohus märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Lisaks esineb kohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev alus, kuivõrd Dmitri Kljarovski soovib mittevaralise kahju kompenseerimist ning asja materjalide põhjal ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Dmitri Kljarovski esitas 11.03.2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale. Kaebaja leiab, et ta ei ole ise võimeline enda õigusi kaitsma, kuna tal puudub juriidiline haridus ning tal on ainult oskus kaebuse kirjutamiseks. Ühtlasi märgib kaebaja, et tal puuduvad vahendid endale õigusabi hankimiseks, mistõttu peab mõistlikuks talle riigi poolt õigusabi määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

5. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kaebaja, hoolimata juriidilise hariduse puudumisest, on käesolevas asjas halduskohtule esitanud arusaadava kaebuse, mis on vastanud HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele määral, et halduskohtul oli võimalik kaebus menetlusse võtta. Ka on kaebaja olnud võimeline enda õiguste kaitseks koostama ja esitama tähtaegselt määruskaebuse ringkonnakohtule.

6. Kaebaja õiguste kaitsele aitab kaasa ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.03.2014. a määrus muutmata.

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/