3-09-911/254 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-09-911

Haldusasi

A T i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 16.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/151 tü-

histamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A T i, esindaja v.adv Vahur Kivistik, nõus-

taja Kaja Tamm

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2011 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A T i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.01.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Halduskohtu 21.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-911 osas, mis ei ole

Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2012 otsusega tühistatud, muutmata ja A T i apellat-

sioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.04.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

3-09-911

2(16)

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. A T i deklareeris 2005. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasu kinnisvara võõranda-

misest 2 215 877 krooni (müügihind 5 467 905 krooni, soetusmaksumus 70 000 krooni, võõ-

randamisega seotud kulud 3 182 028 krooni). Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja

tollikeskus (PMTK) kontrollis 27.10.2008 korralduse alusel A. Ti kinnistute võõrandamisest

perioodil 01.01.2005-31.12.2005 saadud kasult tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja ta-

sumise õigsust.

2. PMTK kohustas 16.03.2009 maksuotsusega nr 12‑5/151 A. Tit tasuma täiendavalt

tulumaksu 2005. a eest 966 449 krooni. Maksuotsuse tegemise tingisid järgmised asjaolud ja

maksuhalduri järeldused.

2.1. A. Ti võõrandas 2005. a-l Saue vallas Alliku külas 19 kinnistut, sh müüs 16 ja kinkis 3

kinnistut. Võõrandatud kinnistud, v.a Kraavi tee 12, olid hoonestamata. A. Ti deklareeris kin-

nisvara müügihinda 1 505 145 krooni vähem (müügilepingute järgi 6 973 050 krooni, dekla-

reeritud 5 467 905 krooni). A. Ti ei kasutanud pooleliolevat elamut Kraavi tee 12 enne selle

võõrandamist oma põhilise ja alalise elukohana.

2.2. A. Ti deklareeris kinnisvara soetusmaksumust (ostuhinnad, notaritasud, riigilõiv) 82 944

(152 944 – 70 000) krooni vähem ja kinnistute müügitehingutega seotud kulusid (notaritasud,

vahendustasud) 107 336 krooni vähem.

2.3. Maksuhaldurile esitatud kuludokumentide (sularahatšekid ja arved summas 2 863 667

krooni) kohaselt tegi A. Ti järgmisi kulutusi:

1) tasus kinnistusregistri väljavõtte eest ja veoloa riigilõivu summas 2631 krooni;

2) ostis bürootarbeid summas 17 927 krooni (sh valgusreklaam, kontorikombain, digitaalkaa-

mera);

3) soetas ehitusliiva ja tasus transpordi eest summas 8919 krooni;

4) ostis ehituskaupa summas 65 847 krooni;

5) ostis autokaupa summas 80 185 krooni (sh linttraktor);

6) ostis kütust (euro diisel, bensiin 95 euro) summas 97 450 krooni ja OÜ-lt Scanta Grupp

erimärgistatud diiselkütust summas 44 274 krooni;

7) tasus AS-le Harku Karjäär killustiku eest summas 180 059 krooni;

8) soetas kioski koos ootepaviljoniga summas 27 730 krooni;

9) tasus AS-le Antista Sony kaamera eest summas 25 000 krooni;

10) tasus AS-le Sargo bürooruumide 2006. a renti summas 12 889 krooni;

11) tasus reklaami eest summas 450 krooni;

12) tasus AS-le Eesti Energia liitumise osamakseid summas 70 800 krooni;

13) tasus Uuetoa IV detailplaneeringu projekti eest summas 31 860 krooni;

14) tasus AS-le Geoestonia Vana-Männiku, Amori, Põlde geodeetilise mõõdistamise eest

summas 31 500 krooni;

3-09-911

3(16)

15) tasus OÜ-le Demovara transpordi ja veetrassi kaevetööde eest summas 482 547 krooni;

16) tasus FIE Lauri Mle täitepinnase veo eest summas 1 683 600 krooni.

A. Ti ei esitanud maksuhaldurile täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, tõendamaks 2005. a-l

kinnistute võõrandamisega seotud kulusid. Seega jäid deklareeritud kuludest dokumentaalselt

tõendamata kulud 318 361 (3 182 028 – 2 863 667) krooni ulatuses.

2.4. Esitatud kuludokumentide alusel ei arvesta maksuhaldur järgmiste kuludega:

1) AS-le Geoestonia tasutud 31 500 krooni ei kuulu deklareerimisele 2005. a kinnistute võõ-

randamisega seotud kuluna, sest A. Ti ei müünud kinnistuid Vana-Männiku, Amori ja Põlde

katastriüksuste osas;

2) kinnistute parendamise kuludeks saab lugeda elektrivõrguga liitumise eest AS-le Eesti

Energia tasutud summa 51 920 krooni. Kuludokumentidena ei saa arvestada AS Eesti Energia

arvete nr 24077108, nr 27009778, nr 27009912 ja nr 27009946 koopiaid summas 18 880

krooni, sest kuludokumendina saab arvestada arvet või selle puudumisel koopiat, kuid mitte

korraga nii arvet kui koopiat;

3) OÜ Scanta Grupp kassatšekkide kohaselt on 2005. a-l Laagri tanklast soetatud erimärgista-

tud diiselkütust 44 274 krooni eest. Vaid ühel kassatšekil on märgitud ostjana A. Ti, teistel on

erinevate sooduskaartide numbrid. Sooduskaartide omanikke ei ole võimalik välja selgitada,

sest OÜ Scanta Grupp ei fikseeri isikuid, kellele on sooduskaardid väljastatud. OÜ Scanta

Grupp müügiaruannete alusel on osaühing müünud A. Tile 2005. a-l erimärgistatud diiselkü-

tust 10 579 krooni eest. Kuna ei ole teada, kes ostis A. Ti esitatud kassatšekkide alusel kütust

ning kus ja kes seda kasutas, tuleb aluseks võtta OÜ Scanta Grupp aruannetes kajastatu. Kas-

satšekid ei kajasta A. Ti kulutusi. Erimärgistatud kütuse kulu 33 695 (44 274 – 10 579) krooni

ei ole seotud A. Ti müüdud kinnistute parendamisega;

4) A. Ti tasus AS-le Harku Karjäär killustiku eest 29.12.2005 ettemaksu 86 140 krooni. Kil-

lustikku, mida A. Ti ei olnud kätte saanud, ei olnud võimalik 2005. a-l müüdud kinnistute

parendamiseks kasutada;

5) AS Sargo ja A. Ti vahel 13.12.2005 sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu kohaselt andis AS

Sargo A. Ti käsutusse kontoripinna. Vastavalt lepingule oli A. Ti kohustatud tasuma kuue kuu

rendisumma 12 889 krooni lepingu allakirjutamisel. A. Ti tasus selle summa 13.12.2005. Ku-

na A. Ti ei kasutanud renditud ruume 2005. a-l kinnistute võõrandamise ajal (viimane müük

toimus 07.12.2005), vaid tasus ettemaksu 2006. a I poolaastaks, ei ole see kulutus tehtud

2005. a-l müüdud kinnistute parendamiseks;

6) AS Antista (Euronics) 20.12.2005 arve-kviitungi kohaselt on A. Ti soetanud Sony kaamera

(hind 55 000 krooni) ning tasunud selle eest 25 000 krooni. Kuna videokaamera soetati 2005.

a detsembris, s.o pärast kinnistute müügitehinguid, ei saanud sellega filmida kinnistute tarvis

paigaldatud torustikke ja elektrikilpe ning neid klientidele näidata. AS-le Antista tasutud

25 000 krooni ei saa olla seotud 2005. a-l kinnistute võõrandamise või parendamisega;

7) kontrollakti lisas nr 5 loetletud ehituskaubad summas 19 395,65 krooni (sh kruntvärv, mon-

taaživaht, kruvikeeraja, otsik, puidukruvi, lukusüdamik, betoonipuur, metallipuur, kruvid,

kaabel, juhe, võllhari, pintsel, puidupuur, maalriteip, klaasipesu, link, pikendus, lukusula, pis-

tikupesa, naelutusnurk jm) ei saa olla seotud veetrassi rajamisega. Loetletud materjalid sobi-

vad pigem maja (korteri) ehituse või remondiga. A. Til puudus alus ehituskaupade eest tasu-

tud 19 396 krooni deklareerimiseks 2005. a-l kinnistute võõrandamise või parendamisega seo-

tud kuludena;

8) A. Ti on väidetavalt 2005. a-l (14 arvet perioodil 07.07.2005-28.12.2005) ostnud OÜ-lt

Demovara transporditeenuseid ja veetrassi kaevetöid 482 547 krooni eest ja tasunud nende

3-09-911

4(16)

eest sularahas. Arved ei vasta tegelikkusele ja reaalseid majandustehinguid ei ole toimunud.

A. Ti on OÜ Demovara nimel vormistatud fiktiivsete arvete alusel suurendanud kinnistute

võõrandamisega seotud kulusid. Väidetavate tehingute eest tasuti sularahas A. Ti elukaaslase-

le Marju Kale kuuluvale äriühingule ning OÜ Demovara kassast tehti väljamakse M. Kale

omaniku laenu tagasimaksena 200 000 krooni. A. Ti ei teadnud maksuhaldurile selgitusi andes

autojuhi nime (Erkki Almar), kes väidetavalt töötas OÜ Demovara tehnikaga, kuigi sama isik

töötas hiljem A. Ti äriühingus. A. Ti selgitused on vastuolulised. A. Ti seletas, et puurkaevuga

liitumise hind ja liitumise väljaehitamine oli juba varem kuludes ning 2005. a-l neid kulutusi

enam ei tehtud, kuid samas selgitas, et peamine töö oli tee ehitus ja veetrassi rajamine. Samuti

selgitas A. Ti, et peale elektritööde ei ole ta firmadest teisi töid tellinud ja tegi kõik tööd ise,

kuid samas on OÜ-lt Demovara tellinud transporditeenust ja veetrassi kaevetöid. Usaldus-

väärne pole selgitus, et OÜ Demovara autojuht töötas vaheldumisi traktori ja kalluriga, kooris

pinnase, tõstis kallurile, vedas kõrgepingeliinide alla hunnikusse ja hiljem vedas ladustatud

pinnase tagasi rajatavatele teedele, samas kaevas veetrassi rajamiseks kraavi. Kuna trass jook-

sis paralleelselt teega, pole usutav, et pinnas veeti eemale hunnikusse ja siis teele tagasi. A.

Tiga 2005. a-l kinnisvara tehinguid teinud ostjad (XXXXXXXXXX), kes ostsid krundid Uue-

talu, Uuetalu tee, Uuetoa tee, Ti tee, Kraavi tee tänavatel, kinnitasid, et kinnistu ostumomendil

oli veetrass toodud krundi piirini. Seega ei ole määrav, kas omandatud krunt asus pumbajaama

läheduses või mitte. Müügimomendil (Kohava 26.06.2005, Laats 21.04.2005, Ilves

11.03.2005, Siirmets 29.06.2005, Erdfeldt 05.08.2005) oli kruntideni kruusast juurdepääsutee

olemas, mida kinnistu ostjate sõnul on vahel vaid tasandatud. Neist selgitustest nähtub, et OÜ-

lt Demovara tellitud teenused ei ole seotud 2005. a-l müüdud kinnistute parendamisega. OÜ

Demovara juhatuse liikme M. Ka seletused autojuhile palga maksmise kohta on vastuolulised:

kord maksis ta autojuhile miinimumpalka, samas selgitas, et autojuht märkis töötatud tunnid

ise ja OÜ Demovara maksis tehtud tundide alusel. A. Ti seletuse kohaselt saatis OÜ Demova-

ra traktori koos mehega, millest järeldub, et kütusekulu oli OÜ Demovara kanda. Viimase

kuludokumendid tehnikaga töötamiseks vajaliku kütuse ostmist ei kajasta. OÜ Demovara

2005. a majandusaasta tegevusaruande kohaselt osutati transporditeenuseid Saku valla ümber-

kaudsele elanikkonnale, mitte Saue vallas, kaevetööde teostamist ei ole tegevusaruandes mär-

gitud. OÜ Demovara on õmblustooteid valmistav firma;

9) A. Ti on väidetavalt 2005. a-l (15 arve-kviitungit perioodil 07.05.2005-23.12.2005) ostnud

FIE Lauri Mlt täitepinnase vedu 1 683 600 krooni eest ja tasunud sularahas. L. M arve-

kviitungid ei vasta tegelikkusele ja reaalseid majandustehinguid ei ole toimunud. A. Ti on FIE

Lauri M nimel vormistatud fiktiivsete arvete alusel suurendanud kinnistute võõrandamisega

seotud kulusid. Kuna A. Ti andis ilma sissetulekuta L. Mle rendile Hummeri, pidi ta L. Md

isiklikult tundma, mis andis võimaluse maksude tasumisest kõrvalehoidmist ellu viia. Kuna

reaalseid tehinguid ei toimunud, osales A. Ti teadlikult maksupettuses. FIE Lauri M ei ole

oma ettevõtlustulu kunagi deklareerinud. Kinnistute ostjad kinnitasid, et kinnistu omandami-

sel (märts, juuni, detsember) oli kruntide vaheline tee juba olemas ja pärast kinnistu omanda-

mist ei ole teedega või nende parendamiseks midagi tehtud, vahel on vaid killustikuga auke

täidetud ja höövliga siledaks lükatud. Ebausaldusväärne on L. M selgitus, et ta ei teadnud au-

tojuhtide nimesid, kellega suhtles ning kellele maksis üle 1,6 miljoni krooni sularaha, ei tead-

nud autode marke, täitepinnase päritolu. Pole usutav, et üks tundmatu autojuht vedas haltuura

korras (põhitöö kõrvalt) päevas nii suures koguses (248 tonni) täitepinnast teistelt ehitusobjek-

tidelt. Kõrgepingeliinide läheduses olevate kruntide omanikud kinnitasid, et pinnase vedu ei

toimunud 2005. a-l nii suures mahus, veeti vaid 3-5 koormat, mitte 2806 koormat (40 672

tonni), pinnase vedu toimus hoopis 2006. a-l, kuid mitte nii suures mahus. M. Ka ja L. M sel-

gitused võivad olla A. Ti poolt mõjutatud ning on seetõttu ebausaldusväärsed.

2.5. Kontrollimise tulemusena on tuvastatud kinnistute müügitulu 6 973 050 krooni ning

müüdud kinnistute soetamismaksumus ja müügikulu kokku 730 300 krooni. Kinnistute võõ-

3-09-911

5(16)

randamisest saadud kasu on 6 242 750 krooni. A. Ti deklareeris kasu vara võõrandamisest

vähem 4 026 873 (6 242 750 – 2 215 877) krooni ning jättis sellelt tasumata tulumaksu

966 449 krooni.

3. A T i esitas 27.04.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsus tü-

histada.

3.1. Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamisest saadud kasule laieneb tulumaksuseaduse (TuMS)

§ 15 lg 5 p-st 1 tulenev tulumaksuvabastus. Kaebaja kasutas seda kinnisasja enda alalise ja

peamise elukohana.

3.2. Kuna AS-le Geoestonia tasutud raha on seotud ettevõtlusega, tuleb see lugeda ettevõtlu-

sega seotud kuluks. Kuna AS-le Harku Karjäär on tehtud ettemaks maksustamisperioodi jook-

sul ning see oli otseselt seotud kaebaja poolt võõrandatud kinnistute arendamisega, kuulub see

summa maksustatavast tulust mahaarvamisele. Kuna kaebaja on maksnud AS-le Sagro mak-

sustamisperioodi jooksul tasu, mis on seotud kinnistute võõrandamise ja arendamisega, kuu-

lub see summa maksustatavast tulust mahaarvamisele.

3.3. Müügimomendil oli kruntideni kruusast juurdepääsutee, mitte killustikkattega tee. Eel-

toodu nähtub ka kinnistu ostjatelt saadud teabest ning tõendab asjaolu, et võõrandatud kinnis-

tutega seotud kulud ning tehtud töö on reaalne. Asjaolu, et puurkaevu hind ja selle väljaehita-

mine sisaldus kinnistu müügilepingus, ei tähenda, et need olid faktiliselt enne müügilepingu

sõlmimist välja ehitatud. Kuigi puurkaev oli varem välja ehitatud, ei olnud välja ehitatud tras-

sid ja liitumispunktid. Nende ehitamine toimus etappidena ning tööde teostamine tähendas

kaebajale täiendavaid kulutusi. Osal kinnistutest, mis osteti 2005. aastal, olid tõesti veetrassid

olemas, kuid ehitustöid teostati veel 2006. aastal. Enamuse maksuhaldurile seletusi andnud

ostjate kinnistud asusid pumbajaama vahetus läheduses, mistõttu nad olid ka esimesed, kelle

kinnistuni veetrass rajati. Seetõttu ei ole kinnistu omanike selgitustega võimalik tegelikkusele

vastavaid asjaolusid veetrasside rajamise osas tuvastada. OÜ Demovara teostatud töödeks

vajaliku kütuse traktorile hankis kaebaja ise. Selle kohta on esitatud ostutšekid.

3.4. Arusaamatuks jääb maksuhalduri seisukoht, et tegelikkuses OÜ Demovara ja kaebaja

vahel tehinguid ei toimunud ning tegemist oli fiktiivsete arvetega. Sõiduteed on rajatud, veet-

rassid ja ühenduspunktid välja ehitatud ning nimetatud ehitustöid on tehtud nii enne kui ka

pärast kõnealuste kinnistute võõrandamist.

3.5. FIE Lauri M arvete alusel osutasid veokijuhid kaebajale oma tööülesannete täitmise

kõrvalt täitepinnase vedu ning päevas veeti keskmiselt 10 koormat, 14-15 tonni koorem. As-

jaoluga, et FIE Lauri M ei deklareerinud ettevõtlustulu, ei saa põhistada kaebaja ja FIE Lauri

M vaheliste majandustehingute puudumist. FIE Lauri M kinnitas maksuhaldurile selgitusi

andes tehingute toimumist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2011 otsusega A. Ti kaebuse rahuldamata ja menet-

luskulud poolte endi kanda.

4.1. Kaebaja ei ole maksu- ja kohtumenetluses tõendanud, et ta kasutas Kraavi tee 12 eramut

kuni selle võõrandamiseni oma alalise/peamise elukohana.

4.2. Maksuotsuses on maksuhaldur üksikasjalikult välja toonud, millised üksikud arved ja

miks on parendamiskulude arvestusest välistatud. Kohus neid üle ei korda ega eraldi välja ei

too, kuna nõustub selles osas maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega.

4.3. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Alliku külas asuvate kinnistute ostjad on selgitanud, et

nende kinnistutel oli ostu momendil veetrass viidud krundi piirini. Pärast kinnistute soetamist

pole nad kaebajalt teenuseid tellinud. Osa kinnistute ostjaist väidab, et nimetatud piirkonnas

on teid parendatud, auke on killustikuga täidetud ja siledaks lükatud jms (tunnistajad A. Peda-

3-09-911

6(16)

ja, R. M). Tunnistaja G. V väitis, et teid ehitati vastavalt teeoludele. Teetöid teostas arendaja,

traktorid sõitsid ja kallurid vedasid täitematerjali, teekatet ta ei mäletanud, võis olla mingi

paekivimass, ning kaebaja ise väitis, et need on tema traktorid. Tunnistaja T. Meriküll väitis,

et 2004. aastal parendati teid. T. Meriküll nägi seal kallureid ja traktoreid, mulla-, täite- ja

kruusahunnikuid, viimased on seal siiamaani. Tunnistaja L. Saareväli väitel ehitati teid seal

kogu aeg. Tunnistaja R. E väitis, et pärast 2005. aastat, kui ta krundi ostis, toimus Ti tee pa-

rendamine ja see toimub siiani. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused selles osas üldistavad

ja ebakonkreetsed ega tõenda seetõttu tööde tegemist.

4.4. Väited, et FIE Lauri M osutas kaebajale täitepinnase vedu, ei ole usutavad. Kinnistute

ostjad on vastustajale antud selgitustes kinnitanud, et juurdepääsutee krundini oli olemas ja

see oli kruusakattega. Pärast kinnistute võõrandamist ei ole teede parendustöid tehtud, vahel

on vaid höövliga tasandatud. Kui kaebaja oleks tõepoolest tellinud FIE Lauri Mlt täitepinnase

vedu keskmiselt 10 koormat päevas, oleks olnud loomulik, et kinnistud soetanud isikud olek-

sid sellest ka teadlikud olnud (näinud täitepinnase hunnikuid vms). Ei ole reaalne, et teistel

ehitusobjektidel tööle rakendatud autojuht teostas lisaks FIE Lauri M palvel suures koguses

täitepinnase vedu ehitusobjektidelt, kasutades selleks võõrast transpordivahendit. Maksuhal-

duri andmetel ei ole FIE Lauri M oma ettevõtlustulu kunagi deklareerinud, seega ei ole tõen-

datud tehingute toimumine kaebajaga. FIE Lauri M poolt kaebajale arvete väljastamise ees-

märgiks oli tasuda kinnistute võõrandamisel vähem tulumaksu ning tegelikkusele mittevasta-

vate tehingute sooritamine on tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidumine.

4.5. Saue Vallavalitsuse 19.05.2010 kirjast nr 8‑2.4/1948 nähtub, et Saue Vallavalitsusele ei

ole esitatud Kraavi tee, Ti tee, Uuetalu tee, Uuetalu põik, Uuetoa tee teede ehituslikke, täna-

vavalgustuse jms ehitusprojekte. Seega on kaebaja poolt siiani täitmata 06.10.2003 sõlmitud

detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise leping nr 87. Kuna teid ei ole välja ehitatud,

on Saue Vallavalitsus asunud alates 2008. aastast hooldama Kraavi teed, Uuetalu teed, Uue-

talu põik teed ja Uuetoa teed. Kirjas kinnitab Saue Vallavalitsus, et ei võta ühtegi nimetatud

tänavatest enda omandisse seni, kuni teed ja tänavavalgustus ei ole välja ehitatud.

5. A. Ti esitas 23.12.2011 apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada

ja uue otsusega kaebus rahuldada.

5.1. Kraavi tee 12 kinnistu kasutamine kaebaja elukohana on tõendatud.

5.2. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohtul võimalik väita, et kinnistute omanike sõnade koha-

selt pärast kinnistute omandamist teede ja veetrasside ehitustöid kaebaja poolt ei teostatud.

Eranditult kõik tunnistajatena ülekuulatud isikud kinnitavad oma ütlustega, et kaebaja rajas,

arendas ning parendas 2005. a-l võõrandatud kinnistute teenindamiseks vajalikke kommuni-

katsioone ning rajatisi, seda nii kontrollitaval maksustamisperioodil kui ka hiljem. Kohtuotsu-

sest jääb arusaamatuks, kas kaebaja kantud kinnistute parendamise kulusid ei võta kohus ar-

vesse seetõttu, et kaebaja rajatud ja parendatud üldkasutatavad teed ei kuulunud võõrandatud

kinnistute koosseisu, või põhjusel, et teede parendustöid ei teostatud. Maksuhaldur on kohtu-

menetluses esitanud uusi põhjendusi, mida maksuotsus ei sisalda, leides, et kuna Alliku küla

arendusala teed ei kuulunud võõrandatud kinnistute koosseisu, vaid on endiselt kaebaja oman-

dis ning kinnistute ostu-müügilepingud ei kajasta teede võõrandamist, siis ei saa teede ehita-

misega seotud kulusid arvestada võõrandatud kinnistute soetamismaksumuse hulka. Kohus on

lugenud maksuotsuse uuel motiivil õiguspäraseks sõltumata sellest, kas maksuotsuses kahtluse

alla seatud kulutuste tegemine on tõendatud või mitte.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.05.2012 otsusega A. Ti apellatsioonkaebuse osa-

liselt; tühistas halduskohtu 24.11.2011 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata A. Ti kaebus

maksuotsuse tühistamiseks Saue vallas Alliku külas Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamisel

saadud kasult tulumaksu määramise osas; tegi selles osas uue otsuse, millega tühistas mak-

3-09-911

7(16)

suotsuse Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamisel saadud kasult tulumaksu määramise osas;

mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 225 eurot; mõistis vastustajalt riigitu-

ludesse 225 eurot.

7. Riigikohus rahuldas 17.12.2012 otsusega nr 3-3-1-51-12 A. Ti kassatsioonkaebuse; tü-

histas ringkonnakohtu 02.05.2012 otsuse osas, millega jäeti A. Ti apellatsioonkaebus rahul-

damata ja halduskohtu 24.11.2011 otsus muutmata; jättis muus osas ringkonnakohtu otsuse

muutmata; saatis asja tühistatud osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks; jättis Maksu-

ja Tolliameti vastukassatsioonkaebuse rahuldamata.

7.1. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et müüdud kinnistute parenda-

miskuluna ei saa arvesse võtta väljaspool kinnistu piire asuvate sissesõiduteede ja veetrasside

rajamise kulu. TuMS § 37 lg-st 1 ja § 38 lg-st 1 ei tulene, et vara parendamiseks või võõran-

damisega seotud kuluks saaksid olla ainult selliste ehitustööde kulud, mida tehti võõrandatud

kinnisasja piires. Mõiste „parendamine“ hõlmab kõiki kulusid, mis suurendavad vara väärtust.

Kuna praeguses asjas oli tegemist müügi eesmärgil väljaehitatud kinnistutega, siis on paren-

duskulu määratlemisel oluline tuvastada, kas tehtud kulutusel on vahetu seos võõrandatud

kinnistute müügihinnaga. Parenduskulude arvessevõtmisel ei ole määrav, kas kinnistud, millel

asuvad vaidlusalused teed ja veetrassid, jäävad müüja omandisse või antakse hiljem tasuta üle

mõne teise isiku (näiteks valla või vee-ettevõtja) omandisse. Oluline on see, et pärast nende

kinnistute müüki, mille soetamismaksumusse on teede, tänavavalgustuse ja veetrasside ehita-

mise kulud arvatud, ei ole võimalik nimetatud rajatisi iseseisvalt ega koos nende juurde kuu-

luva maaga tasu eest kolmandatele isikutele võõrandada.

7.2. Kinnistu soetamismaksumuse hulka on võimalik arvestada ka selliseid kulusid, mis on

tehtud pärast kinnistu võõrandamise eest tasu saamist. TuMS § 36 lg-st 1 tulenevalt tekib vara

võõrandamisest maksustatav tulu juba ostjalt ettemakse saamisel või müügihinna ositi laeku-

misel, kuid parendustöid ja võõrandamisega seotud kulusid võidakse teha veel pärast müügitu-

lu osalist laekumist. Samuti ei pruugi olla välistatud, et müügilepingust tulenevalt on müüjal

kohustus teha teatud töid pärast omandiõiguse üleminekut ostjale, sest objektiivsetel põhjustel

ei pruugi need tööd olla lepingu sõlmimise ajaks lõpetatud.

7.3. Riigikohus saatis asja tühistatud (muud kui Kraavi tee 12 kinnistut puudutavas) osas

ringkonnakohtule uueks arutamiseks järgmise juhisega. Kui ringkonnakohus tuvastab, et arve-

tel näidatud tehingud on aset leidnud ja seotud vaidlusaluste kinnistute parendamisega või

võõrandamisega, siis peab ringkonnakohus ka kontrollima, kuidas on A. Ti teede ja trasside

ehitamise kulud jaganud müüdud kruntide soetamismaksumuse vahel, arvestades asjaolu, et

ühe krundi müügist saadud kasu oli maksuvaba ning kaks krunti võõrandati kinkelepinguga.

Kaebaja peab esitama kohtule tõendid, millest nähtuks, kui suur osa soetamismaksumusest ja

võõrandamisega seotud kuludest on seotud nende kinnistute võõrandamisega, millest ei tekki-

nud maksustatavat kasu.

8. Asja uuel läbivaatamisel andis Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2013 määrusega A. Tile

määruses märgitud selgituste ja tõendite esitamiseks tähtaja 11.11.2013, mida pikendas kaeba-

ja taotlusel kuni 22.11.2013.

9. A. Ti esitas asja uuel arutamisel järgmised seisukohad:

9.1. AS Eesti Energia arveid on arvestatud ebaõigesti. Kaebaja ei vaidle vastu, et sama arve

numbriga koopiaid ei arvestata. Arvestada oleks aga tulnud arvetel märgitud ettemaksuga

4400 krooni ja sellele lisanduva käibemaksuga. Kokku on jäetud ebaõigesti arvestamata

57 112 (11 x 5192) krooniga. Ettemaksu tasumine tuleneb juba arvetest endist, kuid kaebaja

esitab ka 2004. a ettemaksu arved. Seega on AS Eesti Energia arveid kokku 109 032 (51 920

+ 57 112) krooni, mis tuleb lugeda soetusmaksumuse hulka.

3-09-911

8(16)

9.2. AS-le Geoestonia tasutud 31 000 krooni, millega maksuhaldur ei arvestanud, ei ole seo-

tud 2005. a-l müüdud kinnistutega, kuid sarnaseid töid tuli teha ka müüdud kinnistute puhul.

Kuna nende kinnistute geodeetiline mõõdistus tehti enne 2005. a-t, ei esitanud kaebaja mak-

suhaldurile kontrolli käigus varasematel aastatel tehtud kulusid. Varem tehtud kulude kohta

maksuhaldur kaebajalt ei küsinud. Maksuhalduri rikkumise tõttu jäid kuludena arvestamata

kinnistute müügile iseloomulikud, kuid enne 2005. a-t tehtud kulud. Kaebaja tellis geodeetili-

sed mõõdistused Uuetoa IV ja Uuetalu maaüksuste kohta juba 2002. a-l. Kaebajal on säilinud

üks AS Geoestonia 2002. a arve-aktidest, mille alusel tehti Uuetoa IV ja Aaviku maaüksuse

geodeetilised mõõdistused detailplaneeringu koostamiseks. Detailplaneeringu koostamise ku-

lusid tõendavad ka K. Enno Arhitektuuribüroo 2004. a arved Uuetalu I planeerimistööde eest.

Tegemist on kinnistute arendustegevuse tavapäraste kuludega, milleta ei oleks võimalik krun-

te sellisel kujul ja hinnaga müüa.

9.3. OÜ Scanta Grupp erimärgistatud kütuse müügiaruannetele tuginemine on ebaõige.

Tšekkidel on kliendikaardi numbrid. Kütust soetasid kaebaja kinnistutega seotud teede ja inf-

rastruktuuride väljaehitamise tarbeks kaebaja, M. K ja autojuht E A. OÜ Demovara rentis

kaebajale vaid traktorit ja tööjõudu, kütuse pidi soetama kaebaja ise.

9.4. AS-le Harku Karjäär killustiku eest tasutud ettemaksu kuludokument jäeti arvestamata

ebaõigesti. Riigikohus on märkinud, et kinnistu soetamismaksumuse hulka on võimalik arves-

tada ka selliseid kulusid, mis on tehtud pärast kinnistu võõrandamise eest tasu saamist. Kaeba-

jal on Saue Vallavalitsusega sõlmitud lepingust tulenev kulude kandmise kohustus. Killustik-

ku kasutati Uuetalu IV, Uuetalu I ja Ti tee täitmiseks. Teede ehitus algas juba detailplaneerin-

gu saamisest ja seda on tehtud ka pärast kinnistute müüki. 2005. a-l müüdud kinnistute asu-

kohti arvestades oli nendeni pääsemiseks vaja läbida Kraavi, Uuetoa, Ti, Uuetalu, Uuetalu

põik teed. Maksumaksja teadmatuse ja maksuhalduri poolse informeerimata jätmise tõttu ei

olnud kaebajal võimalik maha arvata 2001-2004 teede väljaehitamiseks soetatud materjali

(liiv, killustik) ja teenuste (transport, tehnika rent) kulusid. Kaebaja esitab varasemate kulude

näidetena mõned 2002-2004 arved.

9.5. Kuigi AS Sargo puhul on tegemist 2006. a rendi ettemaksega, on see siiski vähemalt

osaliselt seotud 2005. a müüdud kinnistutega, sest Riigikohus on lubanud arvestada ka hiljem

tehtud kulutusi. Kontoriruume oli vaja tulevaste, 2005. a-l müüdud kinnistutega seotud tööde

(tee hooldus-ehitus, haljastus, veetrassid) korraldamiseks. Kaebaja kasutas ka 2005. a-l oma

tegevuseks rendiruume, kuid tasus nende eest 2004. a-l. Kontrollimenetluses ei selgitanud

maksuhaldur kaebaja õigusi ja ta ise ei osanud väljaspool maksustamisperioodi tehtud kulude

kohta dokumente esitada.

9.6. Kaebaja nõustub, et Sony kaamera ei ole seotud 2005. a-l müüdud kinnistutega.

9.7. Ehituskaup, millega maksuhaldur ei arvestanud (nt kruvid, naelad, kinnitused) on seotud

müüdud kinnistutega. Veetrasside rajamisel kasutati puidust tugiraamistikku, mis hoidis ära

mulla vajumise.

9.8. Tehingud OÜ-ga Demovara summas 482 547 krooni ning FIE Lauri Mga summas

1 683 600 toimusid, olid vajalikud ning suurendasid kinnistute müügihinda. Kaebaja jääb sel-

les osas oma varasemate väidete juurde.

9.10. Kaebaja võõrandas 2005. a-l 19 kinnistut, neist 3 kinkis ja 1 oli tema alaline elukoht.

Kokku võõrandas kaebaja 2005. a-l 35 287 m2, maksustatavat tulu sai ta sellest 27 940 m2

võõrandamise eest, mis moodustab võõrandatud pindalast 79,18%. Kui arvestada kõiki kaeba-

ja kinnistuid ja lugeda tööd tehtuks kõikide kinnistute suhtes, siis moodustab pindala, mille

2005. a-l võõrandamisel sai kaebaja maksustatavat tulu, käesolevaks ajaks võõrandanud pin-

dalast (137 428 m2) 20,33% ning võõrandatud ja müümata pindalast kokku (174 442 m2)

16,02%. Samas on oluline, et kõigi tegelikult tehtud kulude lõplik summa pole selge, üksnes

3-09-911

9(16)

2005. a-l tehtud kulude arvestamine ei kajasta tegelikkust, kinnistutega seotud kuludena tuleb

arvestada nii enne kui pärast tehtud kulutusi, mis on 2005. a kinnistute müügiga seotud. Teid

hakati täitma ja tõstma järkjärgult ning see oli pikaajaline protsess. Pinnase vedu ja asendami-

ne teeks kõlbliku materjaliga ei toimunud korraga ning ainult ühel aastal. Lisaks teede korras-

hoiule ehitas kaebaja välja puurkaevu ja veetrassid. 2004. a-l valmis kogu elamurajooni tee-

nindav puurkaev. Müüdud kinnistute teenindamiseks mõeldud veetrasse tehti ka 2003-2004.

Maksuhaldur ei ole arvestanud kulusid, mis on tehtud perioodil 2001-2004. Kaebajal säilis

kohustus müüdud kinnistuteni viivad teed ja trassid lõplikult välja arendada ja korras hoida.

Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole kinnistute müügist saadud tegelikku ka-

su välja selgitanud, leidmata on üldkulude seotuse osatähtsus müüdud kinnistutele. Maksuot-

sus on motiveerimata ja maksuhalduri poolse rikkumise tõttu on maksuotsusega määratud

maksusumma ilmselgelt ebaõige. Isegi kui tehingud OÜ-ga Demovara ja FIE Lauri Mga ei

leia tõendamist, pidanuks maksuhaldur hindama, kui suures mahus on teetöid ja veetrasse te-

gelikult tehtud ning kui palju suurenes sellega iga üksiku kinnistu väärtus. Maksuhaldur ei

kaalunud maksusumma määramist hindamise teel. Kuna kohtumenetluses ei saa neid puudusi

kõrvaldada ja õige kasu tuvastamine ei ole praktiliselt võimalik, tuleb maksuotsus tühistada.

10. MTA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

11. TuMS § 37 lg 1 kohaselt on kasu või kahju vara müügist vara soetamismaksumuse ja

müügihinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara

müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. TuMS § 38 lg 1 kohaselt on soeta-

mismaksumus kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täien-

damiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sh makstud komisjonitasud ja lõivud.

Käesolevas asjas tehtud lahendis märkis Riigikohus, et müüja kulutused, mida tehakse selleks,

et müüdav vara vastaks müügilepingus kokkulepitud tingimustele (nt ehitiste või rajatiste väl-

jaehitamine, detailplaneeringu, ehitus- või kasutusloa vormistamine jne), tuleb üldreeglina

liita müüdud vara soetamismaksumusele. Võõrandamisega seotud kuludena tuleb mõista eel-

kõige võõrandamistehingu ettevalmistamise ja vormistamise kulusid nagu näiteks notaritasu ja

riigilõiv, maakleritasu, müügikuulutuste või reklaami kulud, müüdava vara hindamise või

potentsiaalsele ostjale tutvustamise kulud jms. Samas ei ole Riigikohtu hinnangul asjaolu, et

kaebaja deklareeris väidetavalt kinnistute parendamiseks tehtud kulud tuludeklaratsioonis mit-

te soetusmaksumuse osana, vaid vara võõrandamisega seotud kuluna, asja lahendamisel oluli-

ne, sest nii vara parendamise kulud kui võõrandamisega seotud kulud on TuMS § 37 lg 1 ko-

haselt vara võõrandamisest saadud kasust ühteviisi mahaarvatavad ning mõlemale kululiigile

kehtivad samasugused dokumenteerimisnõuded. Seetõttu ei keskendu ringkonnakohus edasi-

ses käsitluses maksustatava kasu leidmiseks müügihinnast mahaarvatavate kulude puhul vara

soetamismaksumuse ja võõrandamiskulude eristamisele, kui see ei ole just asja lahendamiseks

vajalik.

12. A. Ti deklareeris 2005. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonis vara müügihinna 5 467 905

krooni, soetamise ja võõrandamisega seotud kulusid kokku 3 252 028 krooni ning kasu kin-

nisvara võõrandamisest 2 215 877 krooni.

13. Maksuhaldur leidis maksuotsuses (edaspidi ka MO), et 2005. a müüdud 16 kinnistu

müügihind on kokku 6 973 050 krooni, soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud

kokku 730 300 krooni, maksustatav kasu kinnisvara võõrandamisest 6 242 750 krooni ja vä-

3-09-911

10(16)

hem deklareeritud kasu 4 026 873 krooni. Müügihinnast mahaarvatavad kulud on MO koha-

selt järgmised:

1) 16 müüdud kinnistu soetamiskulud 152 944 krooni, sh 22.10.2002 kinnistusregistrisse kan-

tud 8 kinnistu soetusmaksumus kokku 51 504 krooni, 02.04.2004 kinnistusregistrisse kantud 7

kinnistu soetusmaksumus kokku 30 715 krooni ja Ti tee 17 kinnistu soetusmaksumus 70 725

krooni (vt MO p 1.3);

2) 16 müüdud kinnistu müügikulud 107 336 krooni, sh notaritasud 23 586 krooni ja tehingute

vahendustasu 83 750 krooni (vt MO p 2.1);

3) A. Ti esitatud kuludokumentide alusel 470 020 (2 863 667 – 2 393 647 (31 500 + 18 880 +

33 695 + 86 140 + 12 889 + 25 000 + 19 396 + 482 547 + 1 683 600)) krooni (vt MO p-d 2.2-

4; käesoleva otsuse p-d 2.3-2.4).

14. Jõustunud kohtuotsusega on maksuotsus tühistatud osas, millega määrati tulumaks

Kraavi tee 12 kinnistu võõrandamiselt saadud kasult.

Kraavi tee 12 kinnistu müügihind oli 1 440 000 krooni. Maksuhaldur on Kraavi tee 12 kui

02.04.2004 kinnistusregistrisse kantud kinnistu soetamismaksumuseks arvestanud 4387,84

krooni ning lugenud nimetatud kinnistu võõrandamisega seotud kuludeks ostja A I poolt A. Ti

eest OÜ-le Domus Kinnisvara Vahendus tasutud 35 000 krooni ja pool notaritasust, s.o

5100,50 (10 201:2) krooni (vt MO p-d 1.3 ja 2.1; MO lisa 1; kinnistu müügileping I kd, tl 134-

140). A. Ti esitatud kuludokumentide alusel maksuotsuses aktsepteeritud mahaarvatavaid ku-

lusid (470 020 krooni) ei ole maksuhaldur seostanud ühegi konkreetse kinnistuga. Tuleb mär-

kida, et neid kulusid, v.a AS-le Eesti Energia liitumise osamaksete tasumine, polegi kulutuste

iseloomust tulenevalt (bürootarbed, ehitusliiv, ehituskaup, autokaup, kütus, killustik, ootepa-

viljon, reklaam, detailplaneeringu projekt jms) võimalik ühegi konkreetse kinnistuga seostada.

Kraavi tee 12 puudutavaid AS Eesti Energia arveid ja maksedokumente ei ole kaebaja maksu-

ega kohtumenetluses esitanud.

15. Kulude suuruse üle, mida maksuhaldur arvestas 2005. a-l müüdud kinnistute ostmisel ja

müümisel kaebaja kantud kuludena (ostuhinnad, notaritasud, vahendustasud), asjas ei vaielda.

Seega on ringkonnakohtul vaja tuvastada, kas on tõendatud kaebaja poolt nende kinnistutega

seoses, mille 2005. a-l võõrandamisest ta sai maksustatavat kasu, maksuhalduri poolt kaebaja

esitatud kuludokumentide alusel maksuotsuses juba aktsepteeritud summast (470 020 krooni)

suurema müügihinnast mahaarvatava kulu kandmine. Kui asjas leiab tõendamist, et kaebajal

oli õigus müügihinnast maha arvata suuremas summas kulusid, tuleb maksuotsus osas, mis ei

ole jõustunud kohtuotsusega juba tühistatud, osaliselt või tervikuna tühistada. Järgnevalt käsit-

leb ringkonnakohus esmalt kaebaja väiteid maksuhalduri rikkumiste ja 2001-2004 kulutuste

kinnistute parendamiskulude hulka arvestamata jätmise kohta (II); seejärel konkreetsete kin-

nistutega seostatavaid AS Eesti Energia arveid (III); kulutusi, mis ei ole konkreetsete kinnistu-

tega seostatavad (sh teede ja trasside rajamise/parendamise kulud) (IV); teeb kokkuvõtte ja

jagab menetluskulud (V).

II

16. Kaebaja etteheited maksuhaldurile selgitamiskohustuse, uurimispõhimõtte rikkumise ja

maksuotsuse motiveerimatuse kohta on põhjendamatud. Vaid kaebajal endal saab olla ülev-

aade selle kohta, millal ja millised kulutused ta kinnistute soetamise ja parendamisega seoses

tegi ning milliste dokumentide alusel ta kinnistute müügihinnast mahaarvamisi 2005. a tulu-

deklaratsioonis deklareeris. Kui maksuhalduril on ka jäänud kontrollimenetluses midagi sele-

tamata või uurimata, siis on kaebajal olnud kohtumenetluses võimalus esitada kõik oma seisu-

kohad ja kinnistute müügist saadud maksustatava kasu kindlakstegemiseks vajalikud tõendid.

Kui maksuhaldur on tema käsutuses olnud dokumentidega jätnud kaebaja arvates ebaõigesti

3-09-911

11(16)

arvestamata, oli kaebajal võimalus esitada need kohtule. Keskkriminaalpolitsei rahapesu and-

mebüroo poolt 11.01.2008 ja 03.03.2008 aktidega kaebajalt muu hulgas ära võetud ja

25.06.2008 MTA-le edastatud kaebaja 2004.a, 2005.a ja 2006.a kuludokumendid on mak-

suhaldur kaebajale märtsis 2011 tagastanud (vt Keskkriminaalpolitsei kaaskiri ja teabe

üleandmise-vastuvõtmise aktid, VI kd, tl 70-73, kohtuistungi protokoll, VI kd, tl 93p). Kaeba-

ja on esitanud ringkonnakohtule varasemate kulude kohta dokumente vaid valikuliselt.

17. Varasematel maksustamisperioodidel tehtud vara parendamiskulude müügihinnast ma-

haarvamine võib olla põhjendatud, sest vara parendamiskulud moodustavad osa vara soeta-

mismaksumusest ning soetamismaksumust ei saa ette deklareerida. Samas ei ole varasemate

perioodide kulutustega arvestamine õigustatud olukorras, kus need kulutused on varasematel

perioodidel võõrandatud kinnisvara müügihinnast juba maha arvatud. Kaebaja omandis olnud

ja olevate kinnistute tabelitest (VI kd, tl 6-9 ja tl 51-52) nähtuvalt on kaebaja 2003. a-l võõ-

randanud kinnistust nr 1027 (Uuetalu) 22.10.2002 jagamise teel tekkinud kinnistutest 3 ela-

mumaa krunti ning 2004. a-l võõrandanud kinnistust nr 1044 (Uuetoa IV) 02.04.2004 jagami-

se teel tekkinud kinnistutest samuti 3 elamumaa krunti. Kohtutoimikus ei ole kaebaja 2003. a

tuludeklaratsiooni, kuid 2004. a tuludeklaratsioonist (III kd, tl 20p) nähtub, et kaebaja on dek-

lareerinud kasu kinnistu võõrandamisest, vara müügihinnaks on 900 560 krooni ja võõranda-

misega seotud kulu 357 211 krooni, soetamismaksumus 0 krooni. Kaebaja väite põhjal, et ta

võis enda arvates esitada perioodi 2005 kontrollimiseks vaid sama perioodi kuludokumente,

tuleb järeldada, et samal arvamusel oli kaebaja ka 2003. ja 2004. a kulude deklareerimisel

ning ta on enne 2005. a-t tehtud üldist laadi parendamiskulud, mida pole võimalik konkreet-

selt ühegi võõrandatud kinnistuga siduda (planeeringud, sh geodeetiline mõõdistamine, teede

ja trasside ehitamine jms), varasematel aastatel võõrandatud vara müügihinnast juba maha

arvanud.

18. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule järgmised kuludokumendid: AS Geoestonia

28.05.2002 üleandmise-vastuvõtmise akt arve nr 61 summas 11 800 krooni (Uuetoa VI ja

Aaviku geodeetilised mõõdistused detailplaneeringu koostamiseks); K. Enno Arhitektuuribü-

roo OÜ 10.08.2004 arve nr 38 summas 15 500 krooni ja 01.12.2004 arve nr 59 summas

11 800 krooni (Uuetalu I maa-ala detailplaneeringu planeerimistööd I ja II osa); AS Silikaat

2004. a 4 arve-müügitšekki summas 2296,90 (liiv); Alta Dale OÜ 2002. a 4 saatelehte sum-

mas 101 480 krooni (teenustööd kopaga – sissesõiduteede ehitus); AS Harku Karjäär 2004. a

3 order-kviitungit summas 10 188,10 krooni (killustik) (V kd, tl 212-219). Kuna ringkonna-

kohus asus eelnevalt seisukohale, et need kulutused on kaebaja enne 2005. a-t võõrandatud

kinnistute müügihinnast juba maha arvanud, ei anna need tõendid maksuotsuse muutmiseks

alust.

III

19. Maksuotsuse p 2.3 ap-s 2 käsitletakse A. Ti esitatud kuludokumentidena AS Eesti Ener-

gia arveid ja arvete koopiaid sisuga „Liitumisleping II osamakse“ (kokku 15, kogusumma

70 800 (15 x 4720)). Samad arved ja koopiad, küll ilma arve numbrite, kuid kinnistute nime-

tustega, on toodud MO lisas 2. Seoses AS Eesti Energia arvetega arvestas maksuhaldur 51 920

krooni suuruse kuluga ja ei arvestanud 18 880 krooni suuruse kuluga. Maksuotsuses käsitletud

arvete osas nähtub asjast järgnev:

1)

12.05.2005 arve nr 24077108 kohta esitati ka arve 08.11.2005 koopia. Arve on tasutud

08.11.2005. Maksuhaldur arvestas arvega, kuid ei arvestanud sama arve koopiaga. Arve (II

kd, tl 67p) puudutab Uuetoa tee 5 kinnistut, mille kaebaja müüs 2005. a-l Pedaja Kinnisvara

OÜ-le. Koopia arvestamata jätmise tõttu vähenes mahaarvatav kulu 4720 krooni võrra.

2)

09.12.2005 arve nr 27009972 esitati üksnes koopiana. Maksuhaldur arvestas selle arve

koopiaga, olles saanud AS-lt Eesti Energia teabe, et arve on tasutud 04.07.2006 (maksekorral-

3-09-911

12(16)

dus II kd, tl 22p). Arve (II kd, tl 68p) puudutab Uuetalu 8 kinnistut, mille kaebaja müüs 2005.

a-l Indrek Liivele.

3)

09.12.2005 arve nr 27009778 kohta esitati ka arve 30.12.2005 koopia. Maksuhaldur

arvestas arvega, olles saanud AS-lt Eesti Energia teabe, et arve on tasutud 26.01.2006 (kassa

sissetulekuorder II kd, tl 22). Maksuhaldur ei arvestanud sama arve koopiaga. Arve (II kd, tl

68p) puudutab Uuetoa tee 7/Uuetalu tee 6 kinnistut, mille kaebaja müüs 2005. a-l R M ja K

M. Koopia arvestamata jätmise tõttu vähenes mahaarvatav kulu 4720 krooni võrra.

4)

09.12.2005 arve nr 27009912 kohta esitati ka arve 30.12.2005 koopia. Maksuhaldur

arvestas arvega, olles saanud AS-lt Eesti Energia teabe, et arve on tasutud 26.01.2006 (kassa

sissetulekuorder II kd, tl 22). Maksuhaldur ei arvestanud sama arve koopiaga. Arve (II kd, tl

68) puudutab Uuetalu 3 kinnistut, mida kaebaja 2005. a-l ei võõrandanud. Koopia arvestamata

jätmise tõttu vähenes mahaarvatav kulu 7420 krooni võrra.

5)

09.12.2005 arve nr 27009946 kohta esitati ka arve 30.12.2005 koopia. Maksuhaldur

arvestas arvega, olles saanud AS-lt Eesti Energia teabe, et arve on tasutud 04.07.2006 (mak-

sekorraldus II kd, tl 22p). Maksuhaldur ei arvestanud sama arve koopiaga. Arve (II kd, tl 69)

puudutab Uuetalu 5 kinnistut, mille kaebaja võõrandas 2005. a-l Irina Väikenurmele. Koopia

arvestamata jätmise tõttu vähenes mahaarvatav kulu 7420 krooni võrra.

6)

12.05.2005 arve nr 24077116 on tasutud 08.11.2005. Maksuhaldur arvestas selle arvega.

Arve (V kd, tl 196) puudutab Uuetoa tee 3 kinnistut, mille kaebaja võõrandas 2005. a-l Pedaja

Kinnisvara OÜ-le.

7)

09.12.2005 arve nr 27009930 on tasutud 30.12.2005. Maksuhaldur arvestas selle arvega.

Arve (V kd, tl 197) puudutab Uuetalu 4 kinnistut, mida kaebaja 2005. a-l ei võõrandanud.

8)

09.12.2005 arve nr 27009999 on tasutud 30.12.2005. Maksuhaldur arvestas selle arvega.

Arve (V kd, tl 198) puudutab Uuetalu 18 kinnistut, mida kaebaja 2005. a-l ei võõrandanud.

9)

09.12.2005 arve nr 27009893 on tasutud 30.12.2005. Maksuhaldur arvestas selle arvega.

Arve (V kd, tl 199) puudutab Uuetalu 2 kinnistut, mille kaebaja võõrandas 2005. a-l E K.

10) 09.12.2005 arve nr 27009858 on tasutud 30.12.2005. Maksuhaldur arvestas selle arvega.

Arve (V kd, tl 200) puudutab Uuetoa tee 11/Uuetalu tee 3 kinnistut, mida kaebaja 2005. a-l ei

võõrandanud.

11) 09.12.2005 arve nr 27009761 on tasutud 30.12.2005. Maksuhaldur arvestas selle arvega.

Arve (V kd, tl 201) puudutab Uuetoa tee 2 kinnistut, mida kaebaja 2005. a-l ei võõrandanud.

Eelnevast nähtub, et maksuhaldur arvestas kuludokumendina kas arvet või selle puudumisel

arve koopiat. Sama kulu kahekordsena arvestamata jätmine ning selle tõttu 18 880 krooni suu-

ruse kulu maha arvamata jätmine oli igati põhjendatud. Eelnevast nähtub aga seegi, et 11-st

kinnistust, mille liitumistasu kohta arved esitati ja millega maksuhaldur arvestas, müüs kaeba-

ja 2005. a-l 6 kinnistut. Erinevalt muudest kuludest on AS Eesti Energia arved selgelt seosta-

tavad konkreetsete kinnistutega, mistõttu 5 arvega kinnistute kohta, mida kaebaja 2005. a-l ei

võõrandanud, on maksuhaldur arvestanud ebaõigesti. Kulutusi, millel puudub võõrandatud

kinnistu müügihinnaga mistahes seos, ei saa vara võõrandamisel saadud kasu kindlakstegemi-

sel arvestada. Lisaks on 6-st kinnistust, mida kaebaja küll 2005. a-l võõrandas, 3 puhul kulu

kantud aastal 2006. Sellist kulu ei saanud kaebaja 2005. a tuludeklaratsioonis, s.o kontrollitava

perioodi kuluna, deklareerida, kuna ta ei olnud seda kulu veel kandnud. Seega sai maksuhal-

dur esitatud kuludokumentide alusel arvestada vaid 3 kinnistut puudutavate arvetega, s.o

51 920 krooni asemel 14 160 (3x4720) krooni suuruse kuluga.

20. Kaebaja esitas ringkonnakohtule kõik maksuotsuses käsitletud AS Eesti Energia arved (V

kd, tl 191-201), st ka need, mis varem kohtutoimikus ei sisaldunud, ning osutas asjaolule, et

3-09-911

13(16)

arvetelt nähtub ka I osamakse 4400 krooni ettemaksuna tasumine. Kaebaja leiab, et maksuhal-

dur oleks pidanud lisaks arvel näidatud tasumisele kuuluvale summale 4270 (4000 + käibe-

maks 720) krooni arvestama kuluna I osamakse koos sellele lisanduva käibemaksuga (s.o

5192 krooni iga arve kohta). Ringkonnakohus leiab, et maksuhaldur sai arvestada kuluga, mil-

le kandmise kohta oli olemas maksedokument. Kaebaja esitas maksumenetluses 5 kviitungit ja

2 maksekorraldust, igaüks 4720 krooni tasumise kohta (II kd, tl 65 ja 65p). 4 arve osas, mille

tasumise kohta kuludokument puudus, hankis maksuhaldur teabe AS-lt Eesti Energia (korral-

dus teabe ja dokumentide esitamiseks, saadud teave ja dokumendid, II kd, tl 18-23).

21. Eelviidatud I osamakse tasumise kohta esitas kaebaja ringkonnakohtule järgmised doku-

mendid:

1) Uuetoa tee 5 kinnistut (müüdud 2005. a-l Pedaja Kinnisvara OÜ-le) puudutav AS Eesti

Energia 10.09.2004 pakkumine summas 5192 (4400 + käibemaks 792) krooni ja maksmist

tõendav kviitung (V kd, tl 202);

2) Uuetalu 5 kinnistut (müüdud 2005. a-l Irina Väikenurmele) puudutav 10.09.2004 pakkumi-

ne summas 5192 krooni ja maksmist tõendav kviitung (V kd, tl 203);

3) Uuetoa tee 3 kinnistut (müüdud 2005. a-l Pedaja Kinnisvara OÜ-le) puudutav 10.09.2004

pakkumine summas 5192 krooni ja maksmist tõendav kviitung (V kd, tl 205);

4) Uuetalu 2 kinnistut (müüdud 2005. a-l E K) puudutav 10.09.2004 pakkumine summas 5192

krooni ja maksmist tõendav kviitung (V kd, tl 204);

5) Uuetalu põik 16 (Uuetalu 22) kinnistut (müüdud 2005. a-l Tauno Laasnurmele) puudutav

04.11.2004 pakkumine summas 9912 (liitumistasu kalkulatsiooni alusel ja lepingumenetlusta-

su 8400 + käibemaks 1512) krooni ja maksmist tõendav kviitung (V kd, tl 206);

6) Uuetalu 7 kinnistut (müüdud 2005. a-l L S) puudutav 10.09.2004 pakkumine summas 5192

krooni ja maksmist tõendav kviitung (V kd, tl 207, sama dokument tl 208);

7) Uuetoa tee 11/Uuetalu tee 3 kinnistut, mida kaebaja 2005. a-l ei võõrandanud, puudutav

10.09.2004 pakkumine summas 5192 krooni ja maksmist tõendav kviitung (V kd, tl 209).

Seega on kaebaja kohtumenetluses tõendanud müüdud kinnistute parendamiskulu kandmist

seoses AS-le Eesti Energia liitumistasude maksmisega täiendavalt summas 35 872 (25 960

(5x5192) + 9912)) krooni. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, pidi maksuhaldur maksu-

menetluses esitatud kuludokumentide alusel arvestama 14 160 krooni suuruse kuluda. Kokku

on maksu- ja kohtumenetluses tõendatud 50 032 (14 160 + 35 872) krooni suuruse mahaarva-

tava kulu kandmine. Kuna maksuhaldur aktsepteeris maksuotsuses seoses AS-le Eesti Energia

liitumistasude maksmisega nimetatud summast suuremat, s.o 51 920 krooni suurust kulu, siis

ei ole maksuotsuse selles osas tühistamiseks alust.

IV

22. A. Ti ja Saue Vallavalitsuse vahel 06.10.2003 sõlmitud lepingust (VI kd, tl 37-38) ja

12.12.2006 sõlmitud kokkuleppest nr 254-06 (VI kd, tl 40-41) nähtub, et kaebajal oli Saue

Vallavolikogu 25.09.2003 otsusega nr 057 kehtestatud Alliku küla Uuetoa IV ja Aaviku

maaüksuse detailplaneeringu kohaste teede (Uuetalu tee, Ti tee, Uuetoa tee ja Kraavi tee) ning

teemaal asuvate tehnovõrkude ja –rajatiste omal kulul rajamise kohustus. Kaebaja ja Saue

Vallavalitsuse vahel 12.12.2006 sõlmitud kokkuleppega (VI kd, tl 42-43) kohustus kaebaja

rajama omal kulul Saue Vallavolikogu 27.06.2002 otsusega nr 148 kehtestatud Alliku küla

Uuetalu I maaüksuse detailplaneeringu kohased teed (Uuetalu tee ja Uuetalu põik tee) ning

teemaal asuvad tehnovõrgud ja –rajatised. Kaebaja ja Saue Vallavalitsuse vahel 11.01.2006

sõlmitud lepinguga (VI kd, tl 46-47) võttis kaebaja endale kohustuse välja ehitada Saue Valla-

valitsuse 26.04.2005 korraldusega nr 278 vastu võetud Uuetalu-23 detailplaneeringu kohased

3-09-911

14(16)

teed ja tehnovõrgud. Kaebaja ja Saue Vallavalitsuse vahel 03.05.2006 sõlmitud lepingust nr

177-06 (VI kd, tl 34-35) ja 02.09.2006 lepingust nr 176-06 (VI kd, tl 32-33) tulenevalt oli

kaebajal Saue Vallavalitsuse 27.09.2005 korraldusega nr 739 ja 15.11.2005 korraldusega nr

920 algatatud ning 27.06.2006 korraldusega nr 680 vastu võetud Alliku küla Põlde II ja Ti tee

2 detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustus. Uuetalu 12 kinnis-

tu müügileping (I kd, tl 129 jj) sisaldab märget, et lepingu esemel on ühendus veetrassiga;

Uuetalu 22 müügilepingu (I kd, tl 125) kohaselt sisaldab ostuhind liitumistasu veevarustuse

võrguga; Uuetoa tee 17 ja Uuetoa tee 19 müügileping (I kd, tl 130 jj) sisaldab märget, et kin-

nistu piirini on rajatud veetorustik; Uuetoa tee 3 ja Uuetoa tee 5 müügilepingu (I kd, tl 149 jj)

kohaselt sisaldab müügihind tasu puurkaevust tuleva veega liitumise eest; Uuetalu 5 müügile-

pingus (I kd, tl 161) sisalduva kokkuleppe kohaselt rajab müüja omal kulul 1 kuu jooksul le-

pingu sõlmimisest krundi piirini veetrassi; Uuetalu 2 müügilepingu (I kd, tl 167 jj) kohaselt

kohustus müüja tagama 6 kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest puurkaevust algava veet-

rassi rajamise kinnistu piirini, veetrassi rajamise ja sellega liitumise maksumus sisaldub lepin-

gu eseme ostuhinnas. Nende lepingute põhjal võib lugeda tõendatuks, et kaebajal oli nii valla

kui ostjatega sõlmitud kokkulepetest tulenevalt kohustus rajada muu hulgas nende planeerin-

gualade, millest kaebaja kinnistuid 2005. a-l võõrandas, teed ja tehnovõrgud, sh veetrassid.

Teede ja tehnovõrkude rajamise kulusid on maksuhaldur maksuotsuses osaliselt ka aktseptee-

rinud. Järgnevalt vajab kontrollimist, kas seda on tehtud lubatust väiksemas ulatuses.

23. Kaebaja möönab, et AS-le Geoestonia tasutud 31 000 krooni suurune kulu, millega

maksuhaldur ei arvestanud, ei ole seotud 2005. a-l müüdud kinnistutega. Seega on maksuhal-

dur jätnud kuludokumendiga õigesti arvestamata. Käesoleva otsuse p-s 17 ringkonnakohus

põhjendas, miks ei kuulu arvestamisele varasematel perioodidel tehtud sarnased kulud. Mak-

suotsuse muutmiseks ei ole selles osas alust.

24. Maksuhaldur on arvestanud kuluga diiselkütusele ja bensiinile summas 97 450 krooni

tervikuna ja OÜ-lt Scanta Grupp erimärgistatud diiselkütuse kuludokumentidega osaliselt –

44 274 krooni suurusest kulust arvestas maksuhaldur 10 579 krooni suuruse kuluga ja ei ar-

vestanud 33 695 krooni suuruse kuluga. Maksuhaldur lähtus põhjendatult OÜ Scanta Grupp

müügiaruannetest. Tšekid pole kaebaja ega ühegi teise isikuga seostatavad, sest isikuid, kelle-

le sooduskaardid väljastati, OÜ Scanta Grupp ei fikseerinud. Maksuotsuse muutmiseks ei ole

selles osas alust.

25. AS-le Harku Karjäär killustiku eest tasumise kuludokumente arvestas maksuhaldur

93 919 krooni ulatuses. 29.12.2005 tasutud 86 140 krooni suurust ettemaksu ei arvestanud

maksuhaldur põhjendusega, et kaebaja ei saanud seda 2005. a-l võõrandatud kinnistute paren-

damiseks kasutada. Arvestades vallaga sõlmitud lepingutest tulenevat kaebaja jätkuvat kohus-

tust teed välja ehitada, kulu kandmist kontrolliperioodil ning Riigikohtu selgitust, et kinnistu

parendamiskulude hulka on võimalik arvestada ka pärast kinnistu võõrandamise eest tasu

saamist tehtavaid kulusid, tuleb asuda seisukohale, et maksuotsuses arvestamata jäetud 86 140

krooni killustiku eest on kulu, millega tulnuks maksuotsuse tegemisel arvestada. Põhjendused,

miks varasematel perioodidel kantud kulud ei kuulu praegusel juhul arvesse võtmisele, esitas

ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 17.

26. AS-le Sargo 13.12.2005 tasutud 2006. a I poolaasta kontoriruumi rendi ettemakse sum-

mas 12 889 krooni jättis maksuhaldur arvestamata põhjendusega, et tegemist ei saa olla 2005.

a-l müüdud kinnistute parendamiskuluga. Arvestades vallaga sõlmitud lepingutest tulenevat

kaebaja jätkuvat kohustust teed välja ehitada, kulu kandmist kontrolliperioodi jooksul ning

Riigikohtu selgitust, et kinnistu parendamiskulude hulka on võimalik arvestada ka pärast kin-

nistu võõrandamise eest tasu saamist tehtavaid kulusid, tuleb asuda seisukohale, et ka rendi

ettemaksuna tasutud 12 899 krooni on kulu, millega tulnuks maksuhalduril maksuotsuse te-

3-09-911

15(16)

gemisel arvestada. Kaebaja leiab, et see kulu on seotud 2005. a-l võõrandatud kinnistutega

osaliselt, kuid jättis täpsustamata, millises osas.

27. Kaebaja on nõustunud, et AS-le Antista Sony kaamera eest makstud 25 000 krooni ei

ole 2005. a-l võõrandatud kinnistutega seotud. Maksuotsuse muutmiseks ei ole selles osas

alust.

28. Ehituskauba soetamisega seotud 65 847 krooni suurusest kulust on maksuhaldur arves-

tanud 46 451 krooni suuruse kuluga. 19 396 krooni suuruse kulu nende kaupade eest, mis on

loetletud kontrollakti lisas nr 5, jättis maksuhaldur arvestamata põhjendusega, et need kaubad

ei ole seotud veetrassi rajamisega. Kaebaja peab ka seda kulu veetrasside rajamisega seotuks.

Kõrvutades MO lisas 2 toodud ehituskaupade ja tööriistade nimekirja (I kd, tl 48p-49p) revis-

joniakti lisas 5 (II kd, tl 195) toodud ehituskaupade ja tööriistade nimekirjaga, leiab ringkon-

nakohus, et maksuhaldur on arvestanud kõigi kaupadega, mille seos veetrasside rajamisega on

vähegi äratuntav, sh sisaldab arvestatud kaupade nimekiri ka kaebaja nimetatud kruvisid ja

naelu. Maksuotsuse muutmiseks ei ole selles osas alust.

29. Maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et tehingud OÜ-ga Demovara

(summas 482 547 krooni) ja FIE Lauri Mga (summas 1 683 600 krooni) ei ole tegelikkuses

aset leidnud. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et nende väide-

tavalt toimunud tehingute kohta on maksuhaldurile esitatud võltsdokumendid vara müügihin-

nast kulude mahaarvamise eesmärgil. Maksuhaldur on maksuotsuses seda järeldust piisavalt

põhjendanud. Veenvust kaebaja väidetele tehingute toimumise kohta ei lisanud ka ringkonna-

kohtus L M ja kaebaja vande all ülekuulamine, sest nende selgitused tehingute toimumise

kohta ei ole eluliselt usutavad ning muud tõendid tehingute toimumist ei kinnita. Kaebaja

peamine argument on see, et teid rajati/parendati ja veetrasse ehitati nii enne vaidlusalust

maksustamisperioodi, selle ajal kui ka pärast. Teede rajamist/parendamist ning ka veetrasside

ehitamist on maksuhaldur maksuotsuses tunnistanud, sest vastasel juhul puudunuks ratsio-

naalne põhjus kulutusi liivale, killustikule, veetrassi rajamiseks vajalikele ehituskaupadele,

kütusele, autokaupadele (sh linttraktor), kioskile koos ootepaviljoniga jms maksu määramisel

arvestada. Teede ja trasside tarbeks teenuse soetamine OÜ-lt Demovara ja FIE Lauri Mlt ei

ole aga tõendatud, mis tähendab, et kaebaja hankis nende tööde tarbeks küll kauba, kuid töö

tegi ise ja oma vahenditega. Maksuotsuse muutmiseks ei ole ka selles osas alust.

V

30. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et maksuhaldur arvestas AS-le Eesti Ener-

gia makstud liitumistasusid 1888 (51 920 - 50 032) krooni võrra rohkem (p 21), AS-le Harku

Karjäär makstud tasu killustiku eest 86 140 krooni võrra vähem (p 25) ning arvestada tulnuks

ka AS-le Sargo kontoripinna eest maksustamisperioodil tasutud 12 899 krooni suurust ette-

maksu (p 26). Muud kaebaja väidetavad kulud on jäetud põhjendatult arvestamata. Kui arves-

tada AS-le Sargo tasutud summa kulu hulka täies ulatuses, oleks tõendatud kulude suurus

kokku 567 171 (470 020 – 1888 + 86 140 + 12 899) krooni, seega suurem kui maksuotsuses

aktsepteeritud 470 020 krooni. See tõdemus ei too aga kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamist

osaliselt ega tervikuna, sest Riigikohtu juhise järgi tuleb kindlaks teha ka kulud, mis on seotud

nende kinnistute võõrandamisega, millest ei tekkinud maksustatavat kasu. Kaebaja selgituse

kohaselt moodustab nende kinnistute pindala, millelt ta sai maksustatavat kasu, kogu 2005. a-l

võõrandatud kinnistute pindalast 79,18%. Tõendatud 567 171 krooni suurusest kulust 79,18 %

on 453 736,80 krooni, seega väiksem summa sellest, mille kasust mahaarvamist maksuhaldur

maksuotsusega aktsepteeris. Juba ainuüksi seetõttu pole maksuotsuse tühistamiseks alust. Li-

saks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka 453 736,80 krooni suurune kulu pole

võõrandatud kinnistute müügihinnaga vahetult seostatav, sest kaebajal oli samal ajal Alliku

külas käsil mitmeid arendusprojekte, mille tarbeks üldist laadi kulutused sobivad. Maksuhal-

3-09-911

16(16)

duri arvestatud üldist laadi kulutusi, nt autokaupade (sh linttraktor), bürootarvete, kioski koos

ootepaviljoniga, reklaami soetamiseks, ei saa seostada mitte üksnes konkreetse kinnistu, vaid

ka mitte konkreetse planeeringualaga. Lõppjäreldusena leiab ringkonnakohus, et kaebajale ei

ole seaduses ettenähtust suuremas summas tulumaksu 2005. a eest tasumisele määratud. See-

tõttu tuleb jätta maksuotsus ja halduskohtu otsus seni tühistamata osas muutmata.

31. Ringkonnakohus ei tee otsus kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsioonime-

netluse kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets