2-09-21019/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-21019 Tsiviilasi AS Morrison Invest hagi A Z vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.02.2014 määrus menetluse lõpetamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Morrison Invest määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065, asukoht Tulbi 6, 10612 Tallinn), esindaja Raivo Salumäe

Kostja: A Z (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja v/adv Helvia Räägel Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.02.2014 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. AS Morrison Invest (hageja) esitas kohtule 08.05.2009 hagi A Z (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vaidles hagile vastu. 10.02.2011 määrusega peatas kohus menetluse kuni tsiviilasjades nr 2-07-46805 ning 2-07-46739 tehtavate kohtulahendite jõustumiseni või kuni ühe poole menetluse uuendamise taotluse tegemiseni. 30.01.2014 määrusega uuendas kohus menetluse. 07.02.2014 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Ühtlasi märkis hageja, et ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.

2. Kostja vastuväiteid hageja taotlusele ei esitanud, kuid palus hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 631.77 eurot ning hageja poolt tasumisega viivitamisel seadusega sätestatud viivise kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud koos käibemaksuga. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

3. Hageja vaidles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu osaliselt, leides, et põhjendatud õigusabikuluks on kuni 284.73 eurot. Hageja sõnul on antud juhul tegemist ühega analoogilistest hagidest, mille hageja pidi kohtule esitama vältimaks nende aegumist, samuti on selle kostja vastus analoogiline ca 20 teise hagivastusega, mida kostja esindaja samuti koostas (vt nt kohtuasjad nr 2-08-21618, 2- 09-21001, 2-09-21004 jne). Ka vormilise menetluse peatamise taotluse, hagist loobumise taotluse vastuse ja menetluskulude taotluse puhul on olnud tegu vaid kostja andmete asendamisega. Seega ei ole avalduses toodud kulud täielikult põhjendatud ja vajalikud.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus võttis 20.02.2014 määrusega vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas menetluse käesolevas tsiviilasjas. Kohus mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu

520.94 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad käesoleval juhul TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leidis, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude kohta vastuväite, kontrollis kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

6. Kostja on esitanud kohtule arve nr 468-R summas 7080 krooni (vastuse koostamine hagile), arve nr 791-K summas 1485 krooni (19.10.2009 kohtuistungil osalemine 0.75 tundi), arve nr 799-R summas 330 krooni (menetluse peatamise taotluse esitamine) ning arve nr 113-H summas 63.28 eurot (hagist loobumise taotlusele vastamine, menetluskulude taotluse koostamine).

7. Kohus leidis, et arve nr 468-R summas 7080 krooni ehk 452.49 eurot on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et teistel arvetel on märgitud tunnihinnaks 1650 krooni ehk

105.45 eurot, siis luges kohus ka nimetatud arve puhul tunnihinnaks 105.45 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on esitatud arve põhjal kulunud hagile vastamiseks üle 3.5 tunni, mis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks. Hageja on esitanud hagiavalduse, mis on koos lisadega üle 50 lehekülje (32 lk on sellest hageja poolt esitatud arved) ning kostja on esitanud 26.06.2009 10-leheküljelise (sisulist teksti 8 lk) vastuse. Kuna kostja esindaja vastus kattub osaliselt ka 10.06.2009 tsiviilasjas nr 2-09- 21004 (analoogilises vaidluses) esitatud vastusega, siis pidas kohus põhjendatuks ajakuluks käesolevas tsiviilasjas vastuse koostamisel 3 tundi. Seega on põhjendatud menetluskulu suuruseks 316.35 eurot + käibemaks 18%, so kokku 373.29 eurot.

8. Arves nr 791-K on märgitud istungil osalemise ajaks 0.75 tundi. 19.10.2009 eelistung kestis 15 minutit (t lk 100). Kohus luges arve nr 791-K põhjendatuks 52.73 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 63.28 eurot.

9. Arvetes nr 799-R summas 330 krooni ehk 21.09 eurot ning nr 113-H summas 63.28 eurot märgitud ajakulu ja tehtud toimingud luges kohus põhjendatuks ja vajalikuks.

10. Tulenevalt ülaltoodust leidis kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud 520.94 eurot ja TsMS § 177 lg 2 alusel viivis.

Määruskaebus

11. 07.03.2014 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu määruse osaliselt, so temalt kostjale välja mõistetud õigusabikulude suuruse osas ja palus teha uus määrus, millega mõista temalt kostjale välja menetluskulud väiksemas ulatuses.

12. Hageja ei nõustunud, et kostja vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu on 3h. Hageja hinnangul on kostja vastuse koostamiseks põhjendatud aeg 1h, arvestades sellega, et valdav osa tekstist on sama teiste hageja analoogiliste hagide kostja esindaja poolt koostatud analoogiliste vastustega. Nt analoogilistes tsiviilasjades nr 2-09-21010 ja 2-09-21027 nõustus kohus hageja seisukohaga, et kostja vastuse koostamiseks märgitud summa oleks mõistlik siis, kui ei oleks olnud tegemist teiste hagide vastustega valdavalt sama teksti kasutamisega, ja ka menetluse peatamise taotluse, hagist loobumise taotlusele vastuse ja menetluskulude taotluse puhul on tegu kostja andmete asendamisega. Eeltoodut arvestades pidas kohus analoogilistele toimingutele põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 3h ulatuses. Kohus on ka ebaõigesti pidanud põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise kulu, milline kulu ei kuulu TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulude hulka.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 20.02.2014 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

16. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on toimiku materjalide põhjal hinnanud kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt hageja poolt esile toodud asjaoludele hagejalt väljamõistetavat menetluskulu. Hageja on ise oma menetlusõiguste käsutamise läbi valinud esitada tema enda sõnul analoogilistes situatsioonides iga kostja vastu eraldi hagi, seega peab ta arvestama ka asjaoluga, et sellisel juhul on kostjate lepingulise esindaja kulud eelduslikult veidi suuremad kui olnuks juhul, kui hageja oleks esitanud kostjate vastu nt ühise hagi. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Seejuures on kohus õigesti lugenud arves nr 113-H toodud kulu põhjendatuks. Nimetatud arves toodud kulu (so hagist loobumise taotlusele vastamiseks ja menetluskulude taotluse koostamiseks kulutatud 0.5h) puhul on tegemist TsMS § 138 lg 2 mõistes asja läbivaatamise kuluga, seega kohtukuluga, mis kuulub igal juhul menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult väljamõistmisele. Kõnesolev kulu on kantud käesoleva tsiviilasja menetluses (taotlus esitatud enne menetluse lõpetamist). Ka on kulu aluseks olevale toimingule kulunud aeg mõistlik. Seega on maakohus vastava kulu õigesti hagejalt kostja kasuks välja mõistnud.

Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu