2-13-45397/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-45397 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2014, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi Tsiviilasja hind X X hagi X Xe (X) vastu elatise saamiseks 1385 eurot 10 senti Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3.01.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (isikukood xxxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja X X (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja Hanna Kivirand

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3.01.2014 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

1. 29.09.2013 esitas X X (hageja) seaduslik esindaja Harju Maakohtusse hagi, milles palus X Xelt (kostjalt) välja mõista elatise hageja kasuks.

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust 02.06.2008 tütar X. Vanemate kooselu ei sujunud ja nad asusid eraldi elama 2012 jõulude ajal. Laps jäi elama emaga. Kostja elatist ei tasunud. Laps on allergiline ja astmaatiline ning tema silmad vajavad järjepidevat erikorrigeerimist. Seetõttu on lapse vajadused tavapärasest suuremad. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt moodustasid lapse kulud 691 eurot 80 senti kuus. Kostja tasus oma kahele lapsele kokku

575 eurot kuus elatist ja kolmandale lapsele enne lapse kooliminekut 120% miinimumpalgast ja kooli ajal 160% miinimumpalgast. Lapsi tuleb ülal pidada võrdselt ja seetõttu palus hageja alates jaanuarist 2013 kostjalt välja mõista elatisraha kuus 108% miinimumpalgast, mis aastal 2013 oli arvestuslikult 345 eurot 90 senti.

Kostja vastus hagile Kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata. Hageja seadusliku esindaja ebaobjektiivseid väiteid kostja teiste laste ülalpidamise kohta ja nende ülalpidamiskohustuse täitmist puudutavaid kokkuleppeid ei saa võtta aluseks hageja poolt ülalpidamiskohustuse kindlaksmääramisel. Hageja esindaja poolt koostatud kulukalkulatsioon hageja vajaduste kohta ei olnud objektiivne ja lapse ülalpidamiskulud olid ülepaisutatud. Põhjendatud oleks kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista

160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ajavahemikul 22.01.-22.10.2013 tasus kostja hageja treeningute eest 85 eurot. Tagasiulatuvast elatise summast palus kostja selle summa maha arvata.

Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 1.01.2014 suuruses, mis vastab 0,6 kordsele Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni X X täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse ühekordse summana 2 219 eurot.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta on kohustatud elatist tasuma, kuid vaidlus on elatise suuruse üle. Hageja nõuab igakuist elatist 108% miinimumpalgast, mis arvestuslikult on 2013.a 345 eurot 90 senti kuus. Kostja on kirjaliku vastuse kohaselt nõus tasuma elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, mis aastal 2013 oli 160 eurot.

Elatise määramisel tuleb lähtuda kooskõlas PKS § 99 lg-ga 1 lapse vajadustest, kusjuures elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja on esile toonud, et tema kulud moodustavad igakuiselt 691 eurot 80 senti. Kostja on väitnud, et hageja esiletoodud kulud on ülepaisutatud. Põhimõtteliselt on kohtu arvates võimalik, et vanem lapsele sellises määras, nagu hageja väidab, kulutusi igakuiselt teeb. Vaidlus taandub seega sisuliselt sellele, kas hagejale on vaja normaalseks arenguks sellises määras kulude tegemist, sh kas selliste kulude tegemine on hageja tavaline elulaad ja kas kostja suudab märgitud mahus hageja vajadusi katta. Elatise suuruse määramisel tuleb ka arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse (laste) vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav.

Kostja AS-s Swedbank oleva konto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekud on perioodil 05.06.- 03.12.2013 tulnud töötasust - igakuine summa 1 161 eurot 16 senti, kostjale on OÜ Milliways poolt tasutud igakuiselt sõiduauto ja kommunaalkulude kompensatsiooni 123 eurot 50 senti. Milliways OÜ poolt on 2011 ja 2012 a eest makstud dividende kokku 3000 eurot ja OÜ Hamburg ja Partnerite poolt on makstud dividende 5000 eurot. Lisaks on teinud ülekandeid kostja elukaaslane.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale kaks kinnisasja: korteriomand Tallinnas, Ranniku tee 2a-28 suurusega 43,40 m2 ja samas paiknev mitteeluruum suurusega 3,50 m2. Mõlemad on koormatud märkimisväärse suurusega hüpoteegiga. Registri järgi kuulub kostjale 2003.a Mazda 323F. Äriregistri järgi on kostja OÜ Milliways ning OÜ Hamburg ja Partnerid osanik.

Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal peale hageja veel kolm alaealist last – Ingel-Britt X, Roos Lisette X ja X X X. Kostja avaldas, et X X ülalpidamiseks maksab ta elatist kokkuleppel tema emaga 348 eurot kuus, kuid läbirääkimised elatisesumma vähendamiseks käivad. Teisele kahele lapsele tasub ta kokku 383 eurot 47 senti. Nimetatud suurustes elatiste tasumine on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega. Kohtuistungil väljendatu kohaselt on kostja nõus tasuma hagejale elatist

192 eurot, mis vastab 0,6 kordsele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, sh tagasiulatuvalt. Kostja nõustus, et kohtulahendisse läheb elatise suurusena 0,6 kordne alampalga suurus.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele alates 2013.a olla elatis väiksem kui 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014 väiksem kui 177 eurot 50 senti kuus. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Elatise määramisel tuleb arvestada ka PKS § 102 lg 2 teist lauset, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kooskõlas § 102 lg 2 kolmanda lausega tuleb arvestada, et lapsi tuleb kohelda võrdselt, s.t kostja kõik ülalpeetavad lapsed peaksid saama elatist võrdselt.

Kostja poolt kompromissina istungil pakutud 0,6 kordne alampalga suuruses elatis on piisav hageja ülalpidamiseks. Nimetatud summast on võimalik katta nii tavapärane ülalpidamine kui tasuda hageja erivajadustega (allergia, nägemise korrigeerimine) seotud kulude eest. 0,6 kordse alampalga suurusega elatise korral on tagatud ka kostja poolt tema ülalpidamisel olevate laste võrdne kohtlemine. Arvestades kostja sissetulekut ja tema ülalpeetavaid, sh ka seda, et oma sissetulekust peab kostja ka ennast ülal pidama, ei ole võimalik kostjalt suuremas määras elatist välja mõista, ilma et satuks ohtu tema enda ülalpidamise tagamine.

Hageja nõuab elatise tasumist ka tagasiulatuvalt. Asja materjalidele lisatud kontoväljavõtte kohaselt on kostja tasunud hageja tantsutreeningute eest perioodil jaanuaroktoober 2013.a kokku 85 eurot.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Põhjendatud on kostjalt mõista välja elatise võlgnevus, mille suurus on igakuiselt 0,6 kordne alampalga suuruses elatis, s.o 192 eurot kuus, millest on maha arvestatud 85 eurot tasutud tantsutreeningute eest. Nimetatud suuruses elatis arvestab nii hageja vajadusi kui ka kostja võimalusi elatist tasuda.

Apellatsioonkaebus Hageja seaduslik esindaja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 108% miinimumpalgast kuus.

Kostja väited kulude ülepaisutuse kohta on tõendamata. Lapsele arvestuslikult kuus kuluva summa arvestuses on teatud kulukirjed koguni väiksemad, kui nad hetkel on ja edaspidi olema hakkavad. Näiteks elukohaga seonduvad kulud (kommunaalkulutused, elekter, laen jne) kasvasid kordades seoses elukoha vahetusega 2013 aasta lõpus. Lisaks on arvestusest välja jäänud näiteks lisakulutused kinos jne. Hageja tavalist elulaadi ja kostja suutlikkust seda tagada võib lisaks varasemalt hagi avalduse lisades toodule järeldada kostja pangaväljavõttest, elukaaslase Facebooki infost, kostja väidetavast töölepingu lõpetamisest jm. Kostja on siirdunud elama Aasiasse.

Kostja pangaväljavõttest on näha, et alates septembrist 2013 on X X suurendanud X X Xile makstavat elatisraha 406 eurole. Kostja saab pangaväljavõtte põhiselt poole aasta kohta lisaks kuupalgale ka dividende OÜ-st Hamburg ja Partnerid 5000 eurot ning maksab oma firmast Milliways OÜ poole aasta peale kokku dividende 3000 eurot. Lapse tervisest tingitud erivajadustest, elulaadist ning vanemate lahkukolimisest tulenevalt on lapse kulutused suuremad statistilisest keskmise lapse minimaalsetest vajadustest. Hageja algselt esitatud arvestuste kohaselt on lapse igakuised kulud eluasemekulude suurenemist ning ettenägematuid/tõendamatuid kulutusi arvestamata juba 691 eurot

80 senti. Laste rahaliselt võrdne kohtlemine kostja poolt ei kajastu tema pangaväljavõttes.

Vastus apellatsioonkaebusele X X vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kohus ei korda otsuse põhjendusi.

TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.

Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 02.06.2008 sündinud 5-aastane tütar, kes elab ema juures ning kostja ei osale lapse kasvatamises. Seega esineb alus kostjalt elatise väljamõistmiseks, mis ei tohi PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2012.a - 145 eurot, 2013.a - 160 eurot ja 2014.a - 177 eurot 50 senti). Nimetatud summad sätestavad minimaalse elatise suuruse, mis on seaduse kohaselt piisav lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks. Riigikohus on 16.01.2013 lahendis nr 3-2-1-69-13 selgitanud, et miinimummääras elatis katab muude kulutuste kõrval eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud, milliste suurenemise väited on hageja kaebuses esitanud. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna PKS-st ei tulene teisiti, pidi hageja esmalt tõendama ära enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste suuruse. PKS § 99 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt, kusjuures tavalise elulaadi kujundavad lapse vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb nende rahuldamiseks vajalike kulutuste suurus teha kindlaks esitatud tõendite alusel. Sealjuures jääb kohtule kohustus hinnata tehtud kulude vajalikkust ning seda, kas neid kõiki peab kohustatud isik hüvitama. Käesolevas asjas leidis maakohus, et hageja mõistlikud vajadused on PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast suuremad, millest kumbki vanem peab kandma poole.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi hageja väitel moodustasid tema kulud lapsele

691 eurot 80 senti kuus, tuleb arvestada, kas hageja normaalseks arenguks on vaja sellises määras kulude tegemist. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja poolt esiletoodud kulud olid ülepaisutatud. Poolte väited ja asjas olevad tõendid ei anna alust tuvastada põhjendatud ja lapse arenguks vajalikke kulutusi hageja poolt väidetud ulatuses. Maakohus on analüüsinud esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kujundanud oma siseveendumuse alusel hinnangu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendist jälgitav. Ringkonnakohtul puudub alus tõendite ümberhindamiseks.

Maakohus ei tuvastanud hagi esitamisele eelnenud aastal hageja põhjendatud vajadustes muutusi, võrreldes hilisema perioodiga. Selliseid väiteid pooled maakohtus ka ei esitanud. Seega võttis kohus ka kahjuhüvitise arvestamisel aluseks, et isal oli kohustus tasuda aasta jooksul enne hagi esitamist igakuiselt lapsele 192 eurot, millest arvestati maha treeningu eest tasutud 85 eurot. Maakohus lähtus eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus sai otsustada elatise suuruse üle. Käesoleva vaidluse lahendamisel on maakohus õigesti arvestanud, et kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last, kes on õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Väljamõistetud elatusraha 192 eurot kuus katab kohtu hinnangul poole lapse kulutustest, kahjustamata seejuures teisi kostja ülalpeetavaid ja arvestades seejuures lapse vajadusi.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad teise astme kohtus kantud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal