2-11-63948/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-63948

Tsiviilasi

Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini hagi Tartu

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

vastu

enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013 määrus

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (hagejad):

1. Elviira Vlaskina (IK: XXX)

2. Alexander Vlaskin (IK: XXX)

Vastustaja (kostja): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei,

esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 23. detsembri 2013.a määrus

muutmata ning Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini

määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Elviira Vlaskina

ja Alexander Vlaskini kanda.

2. Vabastada Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskin

riigilõivu tasumisest riigituludesse osas, milles Elviira

Vlaskina ja Alexander Vlaskin olid menetlusabi korras

vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, s.o

summas 958,67 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskini hagi kohtutäitur

Oksana Kutšmei vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad taotlevad 29.11.2011

toimunud enampakkumise, kus müüdi hagejate vara (korter asukohaga XXX, Võru), kehtetuks

tunnistamist. Hagejad taotlesid enampakkumise kehtetuks tunnistamist korteri müügi suure

allahindluse tõttu. Korter müüdi hinnaga 8 615 eurot.

2. Kohtutäitur vaidles oma vastuses hagiavalduse menetlusse võtmise vastu, kuivõrd

hagiavalduses esinevad puudused, mille kõrvaldamiseta ei ole hagiavalduse menetlemine

võimalik. Hagiavaldus ei ole kirjutatud korrektses eesti keeles, mistõttu ei ole võimalik

hagiavaldusest aru saada. Samuti ei ole hageja nimetanud kostjana sissenõudjat ja ostjat.

3. Tartu Maakohus palus 29.11.2013 määrusega hagejatel esitada kohtule nõuetekohane

hagiavaldus, sh määratleda menetlusosaliste ring. Kohus on hoiatas, et kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus läbi vaatamata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 23. detsembri 2013 määrusega hagi läbi vaatamata ja poolte

menetluskulud jätta nende endi kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-11 asjaolu, et võlgnik

ei ole esitanud hagi kõikide asjassepuutuvate isikute vastu, hagi läbivaatamata jätmise aluseks

TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi. Maakohus juhtis 29.11.2013 määrusega hagejate tähelepanu sellele,

et kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse TsMS § 338 lg 1 p-st 1 tulenevalt

menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite

andmed. Täitemenetluse osalisteks on TMS § 5 järgi: isik, kes on täitmiseks esitanud nõude

(sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-11 asunud seisukohale, et hagi

iseloomu arvestades on otstarbekas tõlgendada TMS § 223 selliselt, et hagi esitamisel tuleb

õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks

ühtemoodi kehtivalt. Kostjatena tuleb selle hagi korral käsitada kohtutäiturit, ostjat ja

sissenõudjat. Kohus selgitas hagejatele TsMS § 223 lg-t 2 juba 12.01.2011 kohtumääruses.

Kuivõrd hagejad on hagiavalduses märkinud kostjaks ainult kohtutäitur Oksana Kutšmei, on

kohus juhtinud 29. novembri 2013 määruses hagejate tähelepanu menetlusosaliste ringi

täpsustamise vajadusele ja palunud märkida kõikide menetlusosaliste andmed. Kohus on ka

märkinud, et käesoleval juhul on sissenõudjaks Swedbank AS ja ostjaks Ahti Pariots, kes on

ilmselt kostjateks kohtutäituri kõrval. TsMS § 208 lg 2 kohaselt on kostjate kaasamine

menetlusse võimalik üksnes hageja taotlusel. Hagejad esitasid 16. detsembril 2013 uue

hagiavalduse, kus paluvad anda täiendavalt õigusliku hinnangu ka Ahti Pariotsa tegudele, kuid

ei ole nimetatud puudust hagis kõrvaldanud ega esitanud hagi kinnisasja ostja ning sissenõudja

vastu.

Kuivõrd hagejad ei ole hagiavaldust vormistanud korrektses eesti keeles, on pooltel ja kohtul

piiratud hagiavalduse kõigist põhjendustest arusaamine. Seoses eelnevaga on kohus palunud

hagejatel esitada hagiavaldus korrektses eesti keeles. Hagejad ei ole 16.12.2013 hagiavalduses

nimetatud puudust kõrvaldanud.

Kohus on hagejaid 29.11.2013 määrusega hoiatanud, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi

ei kõrvaldata, jäetakse avaldus läbi vaatamata. Kuivõrd hagejad ei ole hagiavalduse puudusi

kõrvaldanud, tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Elviira Vlaskina ja Alexander Vlaskin esitasid Tartu maakohtu 23.12.2013 määruse peale

määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja jätkata hagiavalduse menetlemist

maakohtus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) kõrvaldasid hagejad hagiavaldusest kõik kohtumääruses osundatud puudused. Hagejad

täpsustasid haginõuet ja maksid kohtu poolt määratud riigilõivu;

2) vastab hagiavalduse vorm täielikult TsMS § 5 ja § 338 nõuetele;

3) peavad hagejad kostjaks just nimelt kohtutäiturit Oksana Kutšmeid ja nõuavad, et kohus teeks

kindlaks, kas kohtutäitur toimis vastavalt seadusele pärast seda kui hagejad talle TMS § 223 lg

1, § 223 lg 2 p-i 1 alusel protesti esitasid. Eelkõige on vaja kontrollida, kas kostja, teades

hagejate pöördumisest kohtusse, omas õigust varustada ostjaid dokumentidega, et sisse tungida

hagejate korterisse. Kohtutäitur, teades hagejatepoolsest kohtusse pöördumisest, ei omanud

õigust teostada omapoolseid edaspidiseid ametitoiminguid;

4) on kohtule esitatud eraldi hagiavaldus inimese peale, kes tungis hagejate korterisse, olles

teadlik hagejate kohtusse pöördumisest. Politsei veebilehel on selgelt fikseeritud, et ostja Ahti

Pariots koos oma kaasosalistega ähvardas hagejaid füüsilise vägivalla tarvitamisega, juhul, kui

nad ei nõustu oma korterist lahkuma;

5) vastab hagiavaldus eesti keele tundmisele kategoorias B2. Samuti jääb hagejatele

mõistetamatuks kostja ja maakohtu viide "korrektsusele". Hagiavalduses ei ole ebatsensuurset

sõimu. Eesti Vabariigi põhiseadus ei keela pöörduda kohtusse ilma õiguskaitsja abita.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta määruskaebuse esitajate kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt on maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

kohtutäitur nõustub kõigi kohtu poolt 23.12.2013 kohtumääruse põhjendatavas osas esitatud

seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta

määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on hagi läbivaatamata jätmise

aluseks asjaolu, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kelle õigusi sundenampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi täiteasjades nr 084/2010/3960 ja 084/2010/3961 puudutab.

Õige ei ole määruskaebuse esitajate seisukoht, et nad on kõrvaldanud hagiavalduses kõik

maakohtu 29.11.2013.a määruses osundatud puudused. Kohtumääruse resolutsiooni kohaselt

kohustati Elviira Vlaskina’t ja Aleksander Vlaskin’it muuhulgas määratlema menetlusosaliste

ring. Määruse punktis 2.1 selgitas maakohus hagejatele (määruskaebuse esitajatele), missuguste

isikute vastu tuleb esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi.

Maakohtule 16.12.2013.a (dateeritud 13.12.2013.a) esitatud täiendatud hagiavalduses on

kostjana endiselt märgitud üksnes Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kostjatena ei ole märgitud

sissenõudjat ega enampakkumisel korteri ostnud isikut. Asjaolu, et täiendatud hagiavalduses

nõutakse Ahti Pariotsa tegevusele hinnangu andmist, ei ole käsitatav sellena, nagu oleks hagi

esitatud lisaks kohtutäiturile ka korteri ostnud Ahti Pariotsa vastu.

Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi.

9. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi oma väitele, et neile kuulunud

korter

müüdi

enampakkumisel

liiga

madala

hinnaga

(8 615

eurot).

29.11.2011.a

kordusenampakkumise aktist nähtuvalt oli enampakkumise alghinnaks määratud 8 215 eurot.

Parimaks tunnistatud pakkumine ületas alghinda seega 400 euro võrra. Seejuures lasus

korteriomandil võlgnevus korteriühistu XXX ees summas 1806,99 eurot.

Toimikus olevalt 14.10.2011.a enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktilt nähtub, et

14.10.2011.a toimunud esialgne enampakkumine viidi läbi alghinnaga 10 950 eurot, kuid

enampakkumine nurjus seetõttu, et enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. TMS § 100 lg

5 kohaselt on kohtutäituril kordusenampakkumise puhul õigus vara alla hinnata kuni 25 %

ulatuses eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt

võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Käesoleval juhul moodustas kordusenampakkumise alghind

75 % esialgse enampakkumise alghinnast, vastates TMS § 100 lõikes 5 sätestatule.

10. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-12-25353,

mille raames on hagejad Elviira Vlaskina ja Aleksander Vlaskin esitanud hagi Ahti Pariotsa

vastu 447,38 euro nõudes. Nõue on seotud hagejatele kuulunud korteri ukse lõhkumisega. Kuna

hagejad on esitanud nõude A. Pariotsa vastu eraldi hagimenetluses ja muul õiguslikul alusel, ei

ole võimalik lugeda, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi oleks suunatud kõigi

täitemenetluse osaliste, sh A. Pariotsa kui enampakkumisel korteri ostnud isiku vastu. Ka oma

määruskaebuses rõhutavad hagejad, et nad peavad kostjaks just nimelt kohtutäitur Oksana

Kutšmeid ja paluvad kontrollida tema tegevuse seaduslikkust.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda määruskaebuse esitajate seisukohti selles,

missugusel eesti keele tasemel on nende avaldused koostatud. Maakohus on põhjendatult

märkinud, et hagejate avalduste ja kaebuste sõnastus on kohati raskesti arusaadav, kuid samas ei

ole keelelised puudused olnud hagi läbivaatamata jätmise põhiliseks aluseks.

11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole korrektselt lahendanud menetluskulude

küsimust. Maakohtu 17.04.2012.a määrusega anti hagejatele riigipoolset menetlusabi riigilõivu

kandmisel ja vabastati nad hagiavalduse esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest. Hagejad

vabastati riigilõivu tasumisest 958,67 euro ulatuses ja neid kohustati tasuma riigilõivu summas

160 eurot nelja osamaksena. Kohus selgitas, et TsMS § 190 lg 4 alusel mõistetakse hagi

läbivaatamata jätmise korral hagejatelt menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Maakohtu 23.12.2013.a kohtumäärusega on menetluskulud jäetud poolte endi kanda, kuid

kohtumääruses puudub otsustus riigilõivu riigituludesse väljamõistmise kohta.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagejate majanduslikku seisundit, mida maakohus on

kontrollinud menetlusabi andmise raames, esineb TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud alus vabastada

hagejad menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest selles ulatuses, milles

kohus pidas põhjendatuks vabastada hagejad riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Seega tuleb

hagejad vabastada kohustusest tasuda riigituludesse hagiavalduse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv summas 958,67 eurot.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/