2-13-56858/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-56858

Tsiviilasi

Urmas Uibo avaldus eraisiku pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014.a määrus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urmas Uibo määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Urmas

Uibo

(IK:

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014. a määrus

ja

saata

Urmas

Uibo

avaldus

eraisiku

pankroti

väljakuulutamiseks

maakohtule

menetlusse

võtmise

otsustamiseks.

2. Rahuldada Urmas Uibo määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas

ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Urmas Uibo esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgib

U. Uibo, et tema vastu on täitemenetluses täitmisel Jõgeva Maakohtu otsuses kriminaalasjas

nr 1-71/1997 väljamõistetud süülise tegevusega tekitatud kahjunõue summas 157 469 kr

(10 064 eurot), kahju saajaks Eesti Keskkonnafond. Avaldaja on oma karistuse ära kandnud,

kuid 14 aasta jooksul ei ole ta suutnud Keskkonnafondile tekitatud kahju hüvitada. Tema

tervisele on laastavalt mõjunud nii eelvangistuse kui ka reaalse vangistuse aeg. Seetõttu ei ole

võimalik tööd leida ega tema vastu suunatud nõuet täita. Kohtutäitur Ivi Kalmeti menetluses

on nõue kokku summas 9985,79 eurot, millest võlg 9540,99 eurot, täituri tasu 435,98 eurot ja

kulu 8,82 eurot. Teised võlausaldajad puuduvad. Nõue on muutunud sissenõutavaks, kuid

võlgnik on pikka ega olnud maksejõuetu, tal puudub sissetulek, kinnis- ja vallasvara, mistõttu

maksejõuetus ei ole ajutine.

U. Uibo lisas oma avaldusele 8. veebruari 1999 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-71/1997 ja

kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt sissetuleku arestimise akti.

2. Tartu Maakohus jättis 9. jaanuari 2014 määrusega Urmas Uibo avalduse tema enda

pankroti välja kuulutamiseks menetlusse võtmata.

Määruse põhjenduste kohaselt keeldub kohus vastavalt PankrS § 14 lg 1 p-le 3

pankrotiavalduse menetlusse võtmisest, kui selleks esinevad muud TsMS-s sätestatud alused.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud avaldusest nähtub, et

võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ning üldjuhul

oleks alus menetlus vastavalt PankrS § 29 lõikele 1 lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 2 järgi on pankrotiseaduse üheks eesmärgiks “füüsilisest

isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest

käesolevas seaduses ettenähtud korras.“ Ehkki võlgnik ei ole pankrotiavalduses esitanud

sõnaselget nõuet võlgadest vabastamiseks, sisaldab avaldus oma olemuselt soovi vabaneda

kohustuse täitmisest. Sellise avalduse esitamise võimalus on kuni võlausaldajate esimese

üldkoosolekuni (PankrS § 170 lg 1). Seetõttu peaks kohus vastavalt PankrS § 171 lõikele 11

pankroti välja kuulutama, et viia läbi võlgadest vabastamise menetlus. Seetõttu hindab kohus,

kas esitatud avaldusega taotletav eesmärk oleks saavutatav.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei tähenda, et võlgniku kohustused automaatselt ja igal

juhul kustutatakse. PankrS § 176 lõike 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku avaldusest ja lisatud tõenditest

nähtub, et võlgnikul on üksnes kriminaalasjas tehtud kohtuotsusel põhinev kahju hüvitamise

kohustus. Võlgnik on tunnistatud süüdi KrK § 139 lg 3 p-i 1 järgi, s.o metsavarguses suures

ulatuses. See on tahtlikult toimepandud kuritegu. See tähendab, et pankrotiavalduse aluseks

on õigusvastaselt tekitatud kahju heastamise nõue, mis ei lõpe ka kohustustest vabastamise

menetluse tulemusena. Urmas Uibo pankrotimenetluse eesmärki ei ole võimalik saavutada

tema pankroti väljakuulutamisega, kuna pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei lõpe

pankrotimenetluse tulemusena. Seega esineb TsMS § 371 lg 2 p-s 2 nimetatud alus, millele

tuginedes võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata. Kohus kaalutlemise tulemusena, kas

võtta avaldus menetlusse või mitte, jätab pankrotiavalduse menetlusse võtmata. Kaalutluse

motiiviks on asjaolu, et pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb kohtul nimetada ajutine

haldur (või haldur PankrS § 15 lg 2 alusel), millega algab kulu tekkimine. Olukorras, kus

taotletud eesmärgi saavutamine ei ole seadusekohaselt võimalik, on kulude loomine

põhjendamatu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. U. Uibo esitas Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määrus tühistada, ja teha asjas uus määrus, millega algatada U. Uibo

pankrotimenetlus.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei ole avaldaja pankrotiavaldust esitanud kaalutlemata. Avaldajal ei ole suuteline

võlgnevust tasuma ei praegu ega tulevikus. Avaldaja sooviks läbi pankrotimenetluse

võlgnevust osaliselt tasuda või täies ulatuses kustutada. Avaldajal ei ole siiani õnnestunud

jõuda sissenõudjatega kokkuleppele, võib-olla oleks see koos halduriga võimalik. Ainult

pankrotimenetluse kaudu (kas võlgnevuse kustutamise või osamaksete määramisega) saaks

avaldaja hakata edaspidi elama teiste töötavate töölistega võrdväärset elu;

2) võimaldaks pankrotimenetlus välistada igakuised kohtutäituritasud. Kohtutäitur võtab

võimalusel ära enda tasu, kuid põhivõlgnevus ei vähene;

3) on kohus otsuse tegemisel kahelnud oma otsustuse õigsuses, märkides kohtumääruse

kolmandal leheküljel „ kohus, kaalutlemise tulemusena, kas võtta avaldus menetlusse või

mitte, jätab pankrotiavalduse menetlusse võtmata“. Selline kohtupoolne arutelu näitab, et

kohtul olnuks võimalik ka avaldus menetlusse võtta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi ebaõige

kohaldamise tõttu tühistada ja saata U. Uibo avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus ebaõigel alusel U. Uibo

pankrotiavaldust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus ei pea aga võimalikuks otsustada ise

pankrotimenetluse algatamist. Seetõttu kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt, s.o osas,

milles taotleti maakohtu määruse tühistamist.

5. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtul olnuks põhimõtteliselt võimalik

pankrotiavaldus menetlusse võtta. Pankrotiseadusest ega teistest asjaomastest õigusaktidest ei

tulene keeldu võtta menetlusse pankrotiavaldust, mille on esitanud füüsiline isik, kellelt on

kohtuotsusega välja mõistetud kahjuhüvitis looduskeskkonnale süülise ja tahtliku tegevusega

tekitatud kahju eest. Võlgnik võib PankrS § 9 lg 1 järgi esitada pankrotiavalduse ja PankrS § 8

lg 2 kohaselt võib pankrotivõlgnikuks olla iga füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Tsiviilasjas tehtud lahendis nr 3-2-1-1-13 (p-d 8 ja 9) on Riigikohus selgitanud, et

Pankrotiseaduse § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiavalduse menetlusse

võtmisest keeldumist reguleerib PankrS § 14. PankrS § 14 p 3 annab kohtule võimaluse

keelduda määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast mh siis, kui esinevad muud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Pankrotimenetluse edukust saab aga

kontrollida siiski pankrotiseaduse ja mitte TsMS sätete alusel. Seega ei ole TsMS § 371 lg 2

p 2 kohane alus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

6. Käesoleval juhul on maakohus iseenesest õigesti asunud seisukohale, et määruskaebuse

esitajalt kriminaalasjas nr 1-71/1997 välja mõistetud hüvitise näol on tegemist kohustusega,

millest isikut ei oleks seaduse kohaselt võimalik pankroti- ja pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse tulemusena vabastada.

Pankrotiseaduse sätetega ei ole aga välistatud füüsilise isiku pankrotiavalduse menetlemine

juhul, kui ainsaks või peamiseks tema maksejõuetuse põhjuseks on niisugune nõue, millest

isik PankrS § 176 lg 2 kohaselt kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei vabaneks.

Küll aga on Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse § 2 lg 2 kohaselt võimalik ka

PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud nõudeid ümber kujundada, pikendades kas nõude täitmise

tähtaega või võimaldades osadena täitmist. Tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju

hüvitamise nõuet ei ole siiski võimalik vähendada ka võlgade ümberkujundamise menetluses.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohaga, et pankrotiavalduse

menetlemine ei võimaldaks käesoleval juhul ilmselt saavutada võlgniku poolt taotletavat

tulemust, s.o võlgnevuse vähendamist või täielikku kustutamist. Kuna võlgniku enda esitatud

andmetel puudub tal vara, mille arvel oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia, tuleks

pankrotiavalduse menetlus eelduslikult lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega.

PankrS § 15 lg 2 järgi võib kohus füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral

võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul

pankrotiavalduse

saamisest

pankroti

välja

kuulutada.

Seejuures

kaasnevad

ka

pankrotiavalduse esialgse menetlemisega kulud.

Ringkonnakohus märgib siiski, et pankrotimenetluse käigus on võimalik ka kompromissi

sõlmimine (PankrS § 178 jj), mille käigus võib võlausaldaja nõustuda oma nõude

vähendamisega. Seega võiks U. Uibo pankrotiavalduse menetlemine olla otstarbekas eeskätt

juhul, kui on piisavalt alust arvata, et võlausaldaja võib nõustuda kompromissi korras oma

nõuet vähendama.

8. Kuigi PankrS 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise tulemusena õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustus, ei anna PankrS § 171 lg 2 alust keelduda võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest isegi juhul, kui nõue põhineb tahtlikul õigusvastasel kahju tekitamisel

ja seega saaks menetlust pidada juba ette perspektiivituks.

Ringkonnakohtu arvates tuleks kohtul niisuguses olukorras eelkõige selgitada võlgnikule

pankrotimenetluse, pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja

võlgade ümberkujundamise menetluse väljavaateid, nende menetluste tõenäolisi tulemusi ja

nendega seotud kulutusi. Käesoleval juhul võib kõne alla tulla U. Uibo poolt avalduse

esitamine võlgade ümberkujundamiseks Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse

(VÕVS) alusel. Võlgnikul on võimalik sellekohane avaldus esitada ka olukorras, kus

maakohus ei ole veel otsustanud tema pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Sellisel juhul

kohaldub VÕVS § 14, mille kohaselt liidetakse võlgade ümberkujundamise avaldus ja

pankrotiavaldus

ühte

menetlusse

ning

lahendatakse

esmajärjekorras

võlgade

ümberkujundamise avaldus isegi siis, kui see esitati pärast pankrotiavaldust. VÕVS § 15 lg 1

kohaselt kuulab kohus vajaduse korral enne võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmist ära võlgniku või tema võlausaldajate arvamuse või küsib neilt täiendavaid andmeid

või dokumente. Kohus võib ka teistelt isikutelt ja asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt,

nõuda teavet võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või

maksevõime kohta.

Ringkonnakohtu arvates on võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetlusega seotud

õiguste selgitamise teel võimalik vältida kulusid, mida tooks endaga kaasa tõenäoliselt

raugemisega lõppeva pankrotiavalduse menetlemine.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/