3-12-51/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-51 Haldusasi Ain Aroldi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ain Aroldi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ain Arold Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt - sõnumi saladuse väidetava rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Tühistada selles osas Tartu Halduskohtu 20. aprilli 2012. a otsus ja saata asi selles osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Jätta ülejäänud osas apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. aprill 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetavale Ain Aroldile saabus 26. septembril 2011 kiri koos fotodega. A. Aroldile kirja ja fotosid koheselt kätte ei antud. Need sai ta kätte alles 29. septembril 2011.

2. Pärast kohtueelses menetluses hüvitamisnõude rahuldamata jätmist esitas A. Arold kaebuse, milles palus hüvitada sõnumisaladuse rikkumisega tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt avati ümbrik korrapidaja poolt kaebaja juuresolekul 26. septembril 2011, võttis sealt välja fotod ja luges läbi kirja, ent kaebajale neid kätte ei andnud ja nende äravõtmise kohta akti ei koostanud. Kaebuses paluti ka tuvastada akti koostamata jätmise õigusvastasus. Tuvastamisnõuet põhjendati preventiivsete eesmärkidega.

3. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel:

3.1. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-le 1 avatakse vangla poolt kinnipeetavale saadetud kirjad kinnipeetava juuresolekul ja võetakse ära esemed, mille omamine on vanglas keelatud. Antud juhul avati kirisaadetis kinnipeetava juuresolekul ning vanglateenistuse ametnik oli kohustatud kontrollima kirisaadetist, et tuvastada, kas kirisaadetis ei sisalda keelatud esemeid. Kirja sisuga ametnik tutvunud ei ole, fotod on ära võetud üksnes kontrollimiseks ning nii kiri kui fotod on kaebajale pärast kontrollimist tagastatud.

3.2. Puudus vajadus võetuse akti koostamiseks, kuna esemed tagastati pärast kontrollimist. Võetuse akt tuleb justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 72 järgi koostada keelatud eseme leidmise kohta.

3.3. VangS § 68 lg 1 järgi on vanglaametnikel õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Seega on vanglaametnik õiguspäraselt toiminud, kui avas kirja kinnipeetava juuresolekul ning viis fotod julgeolekuosakonda kontrollimiseks, et selgitada neis keelatud ainete olemasolu.

3.4. Kuna kaebaja suhtes ei ole õigusvastaselt käitutud, ei ole tal õigust nõuda ka kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole ka selgitanud, milline kahjulik tagajärg talle kirja avamisega seoses saabus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. A. Aroldi apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsus järgmistel põhjendustel:

4.1. Ametnik luges kaebajale saadetud kirja, ning ta ei oleks tohtinud seda teha. Õige pole seisukoht, justkui tekiks kirja adressaadile kahjulik tagajärg vaid siis, kui kirjast saadud infot kuhugi edastatakse.

4.2. Ametnik andis kaebajale algul fotod kätte, kuid pärast kirja lugemist võttis need ära.

4.3. Vastustaja sisuliselt ei eita, et vanglaametnik kirja luges.

4.4. Ühtegi eset ei tohi kinnipeetavatelt ära võtta ilma võetuse akti koostamata. Akti koostamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et kaebaja sai asjad hiljem tagasi.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel:

5.1. Vastustaja on kohtumenetluses vastu vaielnud väitele, et vanglaametnik kaebaja kirja luges.

5.2. Kaebaja ei ole kordagi selgitanud, milles seisnesid talle kirja lugemisest saabunud kahjulikud tagajärjed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus kaebaja nõuet kahju hüvitamiseks seoses sõnumi saladuse rikkumisega.

8. Sõnumi saladuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks annab aluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1. Iseenesest ei tähenda üksnes asjaolu, et vanglaametnik kirja kinnipeetava juuresolekul avab, sõnumi saladuse rikkumist. VangS § 29 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnik avab kinnipeetavale saadetud kirjad kinnipeetava juuresolekul ja võtab sealt ära esemed, mille omamine vanglas on keelatud. Selle kohustuse nõuetekohane täitmine ei tähenda sõnumi saladuse riivet (RKPKo 3-4-1-3-09, p 16; RKHKo 3-3-1-43-11, p 14).

9. Kaebaja väidab, et lisaks kirja avamisele luges vanglaametnik kirja. Kaebusest on võimalik järeldada, et selle seisukoha tõendamiseks soovis kaebaja, et kohus nõuaks vanglalt välja videosalvestise (tl 2p). Halduskohus leidis, et videosalvestise väljanõudmiseks pole vajadust, kuna asja sai lahendada olemasolevate materjalide põhjal.

Ringkonnakohtule jääb see seisukoht arusaamatuks. Videosalvestise väljanõudmisest võiks kohus keelduda juhul, kui kohtule põhjendatakse usutavalt, et videosalvestis puudub, videosalvestis ei saa kajastada seda, kas vanglaametnik luges kaebaja kambri ees kirja vms. Sellisel juhul ei saaks videosalvestis tõendada kaebaja väidet ja selle väljanõudmiseks puuduks tõepoolest vajadus.

Kui halduskohus pidas silmas seda, et videosalvestise väljanõudmine pole vajalik seetõttu, et kaebaja väitega seonduv on juba muul viisil usaldusväärselt tõendatud, siis ei näe ringkonnakohus, mille põhjal halduskohus sellele seisukohale asus. Kohtuotsuses on pelgalt märgitud "kirja sisuga vanglateenistuse ametnik tutvunud ei ole, mida on ka kaebajale märgukirjale vastusega selgitatud." Seega on kohus asunud kaebaja väitega vastupidisele seisukohale üksnes vastustaja väite põhjal. Kohtuotsusest ei nähtu, miks pidas kohus usutavamaks vastustaja väidet, mitte kaebaja väidet. Üksnes väidetega ei saa halduskohtumenetluses reeglina asjaolusid tõendada. Halduskohus ei ole järginud HKMS §-s 50 sätestatud tõendamiskoormuse regulatsiooni. Kui videosalvestis saanuks kajastada seda, kas vanglateenistuse ametnik luges kirja või mitte, oleks selle salvestise väljanõudmine olnud ilmselgelt asja õigeks lahendamiseks vajalik.

10. Lisaks eeltoodule jääb ringkonnakohtule ebaselgeks ka see, kas halduskohtu arvates võeti kaebajalt ära üksnes fotod või ka kiri. Kaebaja esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja on järjekindlalt rõhutanud, et temalt võeti 26. septembril 2009 ära nii kiri kui fotod ja sai need tagasi alles 29. septembril 2009 (vt tl 2, 20, samuti 27-27p). Tartu Vangla ei ole oma seisukohtades kirja äravõtmist sisuliselt käsitlenud ja on rääkinud vaid fotode äravõtmisest kontrollimise eesmärgil (vt nt tl 19, 21, 32). Ka halduskohus ei ole kirja ja fotode äravõtmist selgesõnaliselt eristanud ega nende toimingute õiguspärasusel eraldi peatunud. Kas kaebajalt võeti ära ka kiri, ja kui, siis millisel õiguslikul alusel ning kas selline tegevus on õiguspärane (eeskätt kooskõlas põhiseaduse §-ga 43), sellel ei ole halduskohus seisukohta võtnud. Seega on sisuliselt üks osa kaebusest jäänud täiesti lahendamata.

Ringkonnakohus märgib, et ehkki kaebaja on oma seisukohtades pidanud sõnumi saladuse rikkumisega seoses vajalikuks esile tuua eeskätt just kirja väidetava lugemise fakti, mis leidis aset kohe kirja avamise juures, nähtub tema kaebusest siiski, et sõnumi saladuse rikkumiseks loeb ta Tartu Vangla tegevust tervikuna - st kirja lugemist ametniku poolt selle avamise hetkel kui ka kirja äravõtmist ja tagastamist alles 29. septembril 2011 (vt kaebuse esimene lehekülg, tl 2). Seega ei ole kaebuse selline tõlgendamine kaebuse nõude või aluse piiridest väljumine HKMS § 41 lg 1 mõttes. Küll viitab see aga sellele, et halduskohus on lisaks eeltoodud menetlusvigadele jätnud endale selgeks tegemata vaidluse eseme. Ei ole välistatud, et avatud ümbrikus kirja äravõtmine selle kontrollimise eesmärgil võib viia ka kirja lugemiseni, st sõnumi saladuse rikkumiseni.

11. Nõustuda ei saa vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et sõnumi saladuse rikkumisega saab isikule kahju tekitada vaid siis, kui seda infot edastatakse või kuidagi ära kasutatakse. RVastS §

9 lg 1 ei nõua, et kahju hüvitamiseks peaks sõnumi saladust rikkunud isik seda infot kuidagi ära kasutama. Ka seda peab halduskohus asja uuel lahendamisel (vt all p 15) arvestama.

12. Samuti on kaebaja esitanud tuvastamisnõude, et kohus tuvastaks esemete äravõtmise kohta võetuse akti koostamata jätmise õigusvastasuse. Kaebaja arvates on vangla akti koostamata jätmisel rikkunud VSkE § 63 lg-t 2.

Kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et VSkE § 63 lg 2 reguleerib vanglas lubamatute asjadega toimimist. Kaebajalt äravõetud fotod (ja kiri, kui selle äravõtmine aset leidis) ei ole vanglas iseenesest keelatud asjad. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebajale tagastati need asjad kolme päeva pärast. Seetõttu ei saa nende asjade äravõtmisele kohaldada VsKE § 63 lg-t 2 ja lugeda selles sättes nõutud võetuse akti koostamata jätmist õigusvastaseks.

13. Tartu Vangla on viidanud, et asjade ajutise äravõtmise aluseks oli VangS § 68 lg 1, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava ja tema isiklike asjade läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vangla selgituse kohaselt võeti asjad julgeolekuosakonda kontrollimiseks, selgitamaks neis keelatud ainete olemasolu.

VangS § 68 ega ringkonnakohtule teadaolevalt ka muud normid ei reguleeri seda, kuidas peab vanglateenistus toimima juhul, kui leiab läbiotsimise käigus esemeid, mille puhul tekib kahtlus, et need esemed võivad sisaldada keelatud aineid või esemeid, ja otsustab seetõttu neid esemeid täiendavalt kontrollida. Ringkonnakohus möönab, et kui sellisel juhul võetakse esemed isikult ära, võib isik olla huvitatud sellest, et talle antakse dokument, mis fikseerib esemete äravõtmise ning võimaldab vajaduse korral esemete äravõtmist hiljem tõendada. Kuid nagu märgitud, ei tulene objektiivsest õigusest vanglale sellist kohustust. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et jättes selle kohustuse sätestamata, lähtus seadusandja eeldusest, et läbiotsimisel leitud eseme täiendav kontrollimine toimub kiiresti ja kahtluste äralangemisel ei teki asjade tagastamisega isikule probleemi, mistõttu pole sellise akti koostamine vajalik.

14. Käesoleval juhul sai kaebaja esemed tagasi 29. detsembril, st kolme päeva pärast. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et see ei ületanud mõistlikku aega esemete täiendavaks kontrollimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sai tagasi kõik esemed ning tal ei tekkinud vajadust tõendamiseks, mis esemed talt ära võeti. Akti koostamata jätmine ei tekitanud kaebaja jaoks seega mingeid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ega kaebaja õigusi rikkunud. Tuvastamiskaebuse rahuldamiseks ei ole seega alust.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja saadab selles osas asja halduskohtusse uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul selgeks teha vaidluse ese, koguda asjassepuutuvaid tõendeid, mille esitamine on veel võimalik, ning võtta seisukoht, kas sõnumi saladuse õigusvastane rikkumine leidis aset või mitte. Sõnumi saladuse rikkumisel tuleb eraldi hinnata ka seda, kas sellega tekitati isikule kahju.

Esemete võetuse kohta akti koostamata jätmise õigusvastaseks tunnistamise nõude osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

Madis Ernits Agu Timmi Einar Vene