Legislator Case Law & Legislation
3-13-305/76 AI generated

3-13-305/76 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-13-305/76
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M K esitas 11.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ p-de 1.2.2 ja 1.5.5 tühistamiseks ning linnavalitsuse kohustamiseks väljastama projekteerimistingimused taotluses esitatud kõrvalhoone asukohas.

Legislator headnote

AI generated

3-13-305/76 · Tallinna Ringkonnakohus: Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.02.2014 määrusega M. Ku apellatsioonkaebuse käiguta. Ringkonnakohus selgitas määruses, et HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 30.12.2013, mistõttu oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäevaks 29.01.2014. Apellatsioonkaebus esitati 30.01.2014, s.t seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus andis M. Kule apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

Keywords

AI generated
project manager liability purchase off-plan requirement of building permit inadequate service provision appointment of expert prolonged absence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-305 Haldusasi M Ku kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ p 1.2.2 ja p 1.5.5 tühistamiseks ning Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna kohustamiseks väljastama projekteerimistingimused kaebaja poolt soovitud asukohas paiknevale ehitisele Menetlusosalised Kaebaja – M K Vastustaja – Pärnu linn Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M Ku apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON 1. Jätta M Ku apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tagastada M Kule tema apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2013. a otsuse peale haldusasjas nr 3-13-305 läbivaatamatult. 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Andres Kutsar’ile apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot maksja arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ning § 235 lõiked 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M K esitas 11.02.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3-5/67 „Projekteerimistingimuste väljastamine“ p-de 1.2.2 ja 1.5.5 tühistamiseks ning linnavalitsuse kohustamiseks väljastama projekteerimistingimused taotluses esitatud kõrvalhoone asukohas.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.12.2013 otsusega haldusasjas nr 3-13-305 M Ku kaebuse osaliselt ja tühistas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 11.01.2013 otsuse nr 3- 5/6 p 1.5.5. Ülejäänud osas jättis Tallinna Halduskohus M. Ku kaebuse rahuldamata.

3-13-305 2(4)

3. M K esitas 30.01.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse haldus-kohtu otsuse tühistamiseks osas, milles halduskohus jättis M. Ku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud M. Ku kasuks välja mõistmata.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.02.2014 määrusega M. Ku apellatsioonkaebuse käiguta. Ringkonnakohus selgitas määruses, et HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 30.12.2013, mistõttu oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäevaks 29.01.2014. Apellatsioonkaebus esitati 30.01.2014, s.t seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus andis M. Kule apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

5. M K esitas 21.02.2014 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja hilines apellatsioonkaebusega ühe päeva. Kaebaja arvestas ekslikult riigipüha (s.o 1. jaanuari) apellatsioonitähtajast välja, kaebaja arvestuse kohaselt oleks apellatsioonitähtaeg olnud sellisel juhul 30.01.2014 ja apellatsioonkaebus olnuks tähtaegne. Kaebaja on nii planeerimismenetluses kui ka halduskohtumenetluses kasutanud oma tütre eposti aadressi, kuna kaebajal puuduvad arvuti kasutamise oskused. Vajalike toimingute teostamiseks on kaebaja palunud teiste isikute abi (nt ka riigilõivu tasumisel). Halduskohus rikkus selgitamiskohustust ega teavitanud kaebaja tütrele, kes kohtuistungil viibis, et riigipüha ei arvata apellatsioonitähtaja arvutamisest välja. Samuti ei selgitanud halduskohus piisavalt kohtuotsuse avalikuks tegemise kuupäeva. Kaebaja mõistis halduskohtu selgitusi selliselt, et kohtuotsus avalikustatakse 30.12.2013 toimuval eraldi istungil. Kaebaja palub tähtaja ennistamisel arvestada enda vanust – kaebaja on 71 aastane – ning juriidiliste kogemuste puudumist. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-30-13 ja nr 3-3-1-75-08 asunud seisukohale, et lisaks objektiivsetele asjaoludele tuleb hinnata ka subjektiivset külge kaebetähtaja ületamisel.

6. Pärnu linn palub oma 07.03.2014 seisukohas M. Ku apellatsioonkaebuse ennistamise taotlus rahuldamata jätta ja apellatsioonkaebus tagastada. Kaebaja ei ole toodud taotluses ühtegi mõjuvat põhjust, miks tal ei olnud võimalik apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaebetähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Halduskohus tegi vaidlustatud otsuse kantselei kaudu teatavaks 30.12.2013, mis tähendab, et HKMS § 181 lg 1 kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev 29.01.2014. Apellatsioonkaebus esitati kohtule 30.01.2014. Vaidlust ei ole selles, et apellatsioonkaebus esitati hilinenult.

8. HKMS § 71 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas tähtaeg ennistatakse või mitte. Mõjuv põhjus kaebetähtaja ennis-

3-13-305 3(4) tamiseks tähendab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema eelkõige objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

9. Kaebaja on põhjendanud apellatsioonkaebuse esitamisega hilinemist eksitusega apellatsioonitähtaja arvutamisel – kaebaja leidis ekslikult, et riigipühad arvatakse apellatsioonitähtajast välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega HKMS § 71 lg 1 mõistes. Kaebaja ekslik arusaamine menetlustähtaegadest ei ole seotud asjaoludega, mille kulgemist isik ise mõjutada ei saanud. Eksitus apellatsioonitähtaja arvestamisel oli välditav. Tallinna Halduskohtu 18.11.2013 toimunud kohtuistungil osales kaebaja ja tema esindajast tütar. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus selgitas edasikaebamise korda ja tähtaega (tl 102). Protokollist ei nähtu, et kaebajal või tema esindajal oleks tekkinud edasikaebetähtaja osas küsimusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks halduskohus rikkunud selgitamiskohustust, jättes selgitamata, et riigipüha ei arvata apellatsioonitähtaja arvutamisest välja. Kaebaja mõistab vääralt HKMS § 2 lg-s 5 üldpõhimõttena sätestatud selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus ei tohi olla pelgalt formaalne, kuid kohus ei pea selgitama asjaolusid, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et menetlusosalised on kohtu selgitusi mõistnud. Juhul, kui kohtu selgitused jäävad teatud osas menetlusosalisele ebaselgeks, tuleb menetlusosalisel ise initsiatiivi näidata ja kohtult täiendavaid selgitusi küsida. Antud juhul nähtub 18.11.2013 istungi protokollist, et halduskohus selgitas edasikaebamise tähtaega, samuti nähtub apelleeritavast halduskohtu otsusest edasikaebamise kord (tl 110). Sellega on halduskohus selgitamiskohustuse täitnud.

10. Asjaolu, et halduskohus ei täitnud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 p-s 15 väljendatud soovitust märkida kohtulahendis selle vaidlustamise viimane päev kuupäevana, ei tähenda, et halduskohus pole selgitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

11. Asjassepuutumatu on kaebaja väide, et ta sai halduskohtu selgitustest aru, nagu toimuks kohtuotsuse avalikustamine 30.12.2013 eraldi istungil. Istungi protokollist nähtub, et kohus teavitas menetlusosalisi, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 30.12.2013 pärast kella 16.00. Isegi kui kaebaja eeldas kohtuistungi toimumist, ei muuda see apellatsioonitähtaega. Kaebetähtaja kulgemisel ei oma tähtsust, kas kohtuotsus tehakse menetlusosalistele avalikult teatavaks kohtuistungil või kohtukantselei kaudu. Apellatsioonitähtaeg hakkab HKMS § 181 lg 1 alusel kulgema otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

12. Kaebaja on palunud võtta arvesse ka teda puudutavaid subjektiivseid asjaolusid – vanus ja juriidiliste ning arvutialaste teadmiste puudumine. Riigikohus on määruses nr 3-3-1-57-02 selgitanud, et ei välista võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi, taotledes vajadusel riigi õigusabi.

13. Kaebaja pole toonud välja ühtki subjektiivset asjaolu, mis võiks õigustada apellatsioonitähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamist ei tingi kaebaja vanus, juriidiliste teadmiste puudumine ja arvutiga töötamise oskuse puudumine. Kaebaja ei ole näidanud üles piisavat hoolt apellatsioonitähtaja kulgemise väljaselgitamiseks. Olukorras, kus kaebajale ja tema esindajale on selgitatud, et kohtuotsusele võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates otsuse

3-13-305 4(4) teatavaks tegemisest 30.12.2013, ei ole mõistetav kaebaja kindel veendumus, et riigipühad tähtaja hulka ei kuulu. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja oli apellatsioonitähtaja arvestamisel eksides hooletu.

14. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 ja lg 8 alusel tuleb Andres Kutsari poolt käesolevas haldusasjas M Ku apellatsioonkaebuse esitamisega seoses 30.01.2014 tasutud (maksekorraldus nr 278) riigilõiv

15 eurot Andres Kutsarile tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman