3-12-268/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 28.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-268 Haldusasi A.S. (S.) kaebus Viru Vangla 15.12.2011. a käskkirja nr 6.-3/2248-D tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 09.08.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.S. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.08.2012. a otsus muutmata.

2. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud väljatrükk Riigi Teataja kodulehelt ja väljatrükk Riigikohtu kodulehelt.

3. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla vastuse apellatsioonkaebusele lisana ringkonnakohtule esitatud 15.11.2012. a arsti tõend.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 28.04.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-arst kooskõlastas 12.10.2011 läbi elektroonilise registri E-kontakt kinnipeetavast kaebaja töölemääramise (tl 46).

2. Viru Vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal määras 18.10.2011. a käskkirjaga nr 6.-2/1311-T (tl 45) kaebaja tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana 21.10.2011–20.01.2012.

3. 05.12.2011 kella 09:45 ajal ei allunud kaebaja Viru Vangla E-7 osakonnas vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda tööle E-7 osakonna koristajana. Juhtunu kohta on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 42-42 pöördel) ja Viru Vangla vanemvalvuri 05.12.2011. a ettekanne nr 4660 (tl 43). Viru Vangla direktor teavitas kaebajat tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest (tl 47) ning kaebaja on esitanud vanglale juhtunu kohta seletuskirja (tl 44). Viru Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisiku 10.01.2012. a õiendist (tl 48) ja Viru Vangla valvuri 10.01.2012. a õiendist (tl 49) nähtuvalt tutvustati kaebajale 14.12.2011 vene keeles distsiplinaarmenetluse protokolli ning küsiti, kas kaebaja soovib esitada vastuväiteid. Õiendite kohaselt keeldus kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamisest.

4. 15.12.2011 andis Viru Vangla käskkirja nr 6.-3/2248-D (tl 40-41), millega karistas kaebajat 05.12.2011 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja sellega vangistusseaduse (VangS) § 67 p-i 1 rikkumise eest 35 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati karistuse kandmise ajal täielikult või osaliselt VangS §-de 22, 31, 32, 41, 46 ja 48 kohaldamist.

5. 23.12.2011 esitas kaebaja Viru Vangla 15.12.2011. a käskkirjale nr 6.3/2248-D vaide (tl 22), milles esitas ka taotluse kohaldada esialgset õiguskaitset ning peatada käskkirja täitmine kuni asjas lõpliku lahendi tegemiseni.

6. 29.12.2011 otsusega nr 6-12/498-1 (tl 34) jättis Viru Vangla direktor kaebaja taotluse Viru Vangla 15.12.2011. a käskkirja täitmise peatamiseks rahuldamata. 13.01.2012. a vaideotsusega nr 6-12/498-2 (tl 20-21 pöördel; tl 35-36 pöördel) jättis Viru Vangla direktor rahuldamata ka käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide (tl 37).

7. 08.02.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-6), milles palub Viru Vangla 15.12.2011. a käskkiri nr 6.-3/2248-D tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine preventiivsele huvile toetudes õigusvastaseks tunnistada. Kaebaja leiab kaebuses, et tööle asumise kohta antud korraldus oli tühine ning tema karistamine ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine õigusvastased. Seda seisukohta põhjendab ta väidetega, et tal on tervisehäired, kuid enne tööle määramist ei teostanud arst tema suhtes läbivaatust ning käskkirja ei kooskõlastatud arstiga. Samuti märgib kaebaja, et kartserikaristuse kandmise tõttu olnuks tema tööle asumine õigusvastane ning lisaks ei kuulatud teda enne karistuse määramist ära.

8. Tartu Halduskohus jättis 09.08.2012. a otsusega kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebajale antud korraldus tuleneb PS §-ga 29 ja VangS § 37 lg-ga 1 kinnipeetavale pandud töötamise kohustusest ning kaebaja tööle määramise kohta 18.10.2011 antud käskkirjast. Seega oli tegemist õiguspärase korraldusega ning kaebajal tuli see vaatamata oma teistsugusele arusaamale ilma vastu vaidlemata täita. Enne kinnipeetava tööle määramise kohta otsustuse tegemist ei pea tingimata tegema talle arstlikku läbivaatust. Kaebaja tööle määramise on meditsiiniosakonna arst enne vastava käskkirja koostamist kooskõlastanud (tl 46), kaebaja ei ole seda käskkirja ega arsti otsust enda kinnituse (tl 69 pöördel) kohaselt kohtus vaidlustanud ning on jätnud ka distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuses (tl 44) ja vaides (tl 37) tööle asumist takistavad tervisehädad mainimata.

Kinnipeetava töövõimele hinnangu andmine on meditsiiniteenuse osa, mistõttu ei ole selle õiguspärasuse kontrollimine vangla ega halduskohtu pädevuses ning distsiplinaarmenetlust läbi viiv vanglaametnik ega kinnipeetava kaebust arutav halduskohus ei saa arsti poolt antud kooskõlastust ümber hinnata või arvestamata jätta. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja puhul järgitud kõiki VangS § 64 lg-st 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded. Menetluse käik on VSkE § 97 lg 2 nõuete kohaselt protokollitud (tl 42), karistatut on teavitatud menetluse algatamisest (tl 47), talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta (tl 44) ning karistus on määratud seaduses ette nähtud ühekuulise tähtaja ja VSkE §-s 15 sätestatud pädevuse piires.

Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest tulenevat ning on arusaadavalt põhjendatud, miks on just kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekam. Käskkirjas pole küll märgitud midagi seoses karistatu tervisliku seisukorraga, kuid distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik saab lähtuda vaid neist asjaoludest, mida kinnipeetav vastava menetluse käigus talle teatavaks teeb. Töötamist ja kartserikaristuse kandmist reguleerivad sätted ei vabasta kartseris viibivat kinnipeetavat töötamise kohustusest ega välista seega ka tema tööle määramist.

VangS § 39 lg-s 3 on üheselt kehtestatud, et kinnipeetav rakendatakse vangla majandustöödele vanglateenistuse äranägemisel ning sama seaduse § 651 lg 4 üksnes lubab piirata töötamisega seonduvaid õigusi, kuid ei kohusta seda tegema ega vabasta ka vastava korralduse täitmisest. Antud juhul ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebaja on 13.12.2011 saanud enda distsipliinirikkumise kohta seletusi anda (tl 44) ja seda on karistuse määramise käskkirjas ka käsitletud (tl 40). Kõik asjas esitatu kinnitab, et kaebajale määratud karistus rajaneb õiguspärastel alustel ning miski ei tõenda, et selle kohaldamise juures oleks rikutud otsustust mõjutada võinud olulisi menetlusnõudeid, põhiseaduses kehtestatud õigusi ja vabadusi ega proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise või mistahes muid õiguse üldisi põhimõtteid.

Kuna distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel saab arvestada üksnes juba välja antud tõendeid ja vastu võetud otsustusi, ei muuda kaebajale antud korraldust ja selle täitmisest keeldumise eest määratud karistust õigusvastaseks ka kohtuistungil esitatud väited südamehaiguse ja muude tervisehädade kohta (tl 69 pöördel) ning asjaolu, et 23.01.2012 on Viru Vangla meditsiiniosakond pidanud võimalikuks tema tööle rakendamist üksnes osalise töökoormusega (tl 46). Viru Vangla on õiguspäraselt jätnud 29.12.2011 tehtud otsustusega nr 6-12/498-1 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamata ning on selles välja toonud, miks ta leiab, et haldusakti täitmise peatamine polnud kaebaja õiguste kaitsmiseks vajalik.

Kuna VangS § 65 lg 6 kohaselt saab distsiplinaarkaristust täita ainult kaheksa kuu jooksul selle määramisest alates, saab vastava käskkirja täitmise peatamine nii vaidekui kohtumenetluses mõeldav olla üksnes väga erandlikel juhtudel. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus õiguspäraselt määratud karistust ei ole enam võimalik kohaldada, sest selleks ettenähtud tähtaeg on juba möödunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. 06.09.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 09.08.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse (tl 87−99), milles palub halduskohtu nimetatud otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada, tühistada Viru Vangla 15.12.2011. a käskkiri nr 6.-3/2248-D ja tunnistada õigusvastaseks esialgse õiguskaitse taotluse, millega kaebaja taotles vaidlusaluse käskkirja täitmise peatamist, rahuldamata jätmine. Kaebaja sõnul ei olnud tal kohustust alluda valvuri korraldusele asuda tööle, kuna ta viibis sel ajal kartseris. Tulenevalt Riigiohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-41-11 piirdub kartserikaristust kandva kinnipeetava kartseriväline vanglasisene liikumisvabadus seadusest tuleneva võimalusega viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus.

Ebaõige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et vangla kui tööandja ei ole kohustatud tingimata tegema kaebajale arstlikku läbivaatust. Kaebajale ei ole teostatud arstlikku läbivaatust enne tööle määramist ega hiljem, kui kaebaja tõi ühe tööst keeldumise põhjusena välja terviseprobleemid. Seega ei saa vastustaja väita, et kaebaja oli töövõimeline. Kaebajal on probleemid südamega ning ta tundis, et seab töötamisega ohtu oma tervise, kuna enesetunne oli halb. Seetõttu keeldus ta ka töötamisest ning teavitas sellest valvurit. Kaebaja terviseprobleemi kinnitab asjaolu, et veel enne vaidlusaluse haldusakti andmist juhtus kaebajal mikroinfarkt, mille tulemusel kutsuti talle kiirabi ning hiljem kinnitas arst, et kaebaja võib töötada ainult osalise töökoormusega. Seega keeldus kaebaja töötamisest õiguspäraselt ning samuti ei muuda tööle asumisest keeldumist õigusvastaseks asjaolu, et ta ei olnud vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja. Vastustaja on rikkunud ärakuulamiskohustust, kuna menetluse käigus ei ole kontrollitud ühtegi kaebaja väidet ega teostatud tervisekontrolli. Menetlus on seetõttu läbi viidud ebaobjektiivselt, ühekülgselt ja puudulikult. Ebaõige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et kui kaebajale võimaldati distsiplinaarmenetluse käigus anda seletusi, ei pidanud haldusakti andja enne haldusakti andmist tagama kaebajale õigust olla ära kuulatud. Distsiplinaarmenetlust viib läbi inspektor-kontaktisik, karistuse määrab aga üksuse juht. Tegemist on kahe järjestikku läbiviidava menetlusega ning kaebajal on õigus väljendada enda seisukohti reaalselt mõlemas menetluses. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata ka tuvastamisnõude. Kaebaja hinnangul pidi vangla direktor tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama, kuna pidi taotluse lahendamisel nägema, et VangS § 65 lg 1 on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 13 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Ka halduskohus on kaebaja vastavad väited tähelepanuta jätnud ega ole kontrollinud VangS § 65 lg 1 kooskõla EIÕK art-ga 1 ja 13, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning põhiseaduse §-dega 11, 13, 14 ja 123 lg 2.

10. Vastustaja palub 16.11.2013 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 108−109 pöördel) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebajal puudus alus jätta vanglaametniku korraldus tööle asumiseks täitmata ning keeldumisega rikkus ta VangS § 67 p-st 1 tulenevat kohustust, pannes sellega toime distsiplinaarsüüteo. Isegi kui korraldus oleks olnud õigusvastane, pidanuks kaebaja selle täitma. Vastustaja leiab, et kaebajale antud korraldus ei olnud õigusvastane, kuna kaebaja oli kohustatud korralduse andmise ajal töötama. Vastustaja märgib, et kaebaja on tagantjärgi asunud otsima tervisega seotud väiteid, millega põhjendada tööst keeldumist. Distsiplinaarmenetluse käigus lähtus vangla talle teadaolevatest asjaoludest. Kuna kaebaja ei maininud siis, et keeldumise põhjuseks oli terviseprobleem, siis polnud ka vajadust arstlikuks läbivaatuseks. Distsipliaarmenetluse käigus on arvestatud kaebaja poolt 13.12.2011. a seletuskirjas esitatud väidetega. Koos apellatsioonkaebusega esitas vastustaja kohtule Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja Kai Irdi 15.11.2012. a tõendi, millest nähtub, et kaebaja tervisekaardi andmetel ei ole kaebaja detsembris 2011 tervisekaebuste tõttu meditsiiniosakonna poole pöördunud. Korraldus asuda tööle anti kinnipeetavale 05.12.2011, 15.12.2011. a käskkirjaga nr 6-3/2248-D määrati kinnipeetavale distsiplinaarkaristus. Seega ei esinenud vaidluse all oleval perioodil kaebajal tervisehäireid, vastasel juhul oleks kinnipeetav pöördunud Viru Vangla meditsiiniosakonna poole. Viru Vangla on distsiplinaarmenetluste käigus võimaldanud kaebajal anda kirjalikke selgitusi, mida kaebaja ka 13.12.2011 tegi. Seletuskirja kirjutamise andmise võimalusega tagas vangla menetlusosalisele õiguse olla ära kuulatud ning esitada oma seisukohad. Seega ei ole rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja esialge õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane ning selle õigusvastaseks tunnistamiseks ei ole alust. Karistuse kohesele täitmisele pööramise nõue on kehtestatud seetõttu, et karistuse mõju on suurim siis, kui see järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Vangistusseadus seab distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tähtaja ning arvestades, et distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamine vaidemenetluses ja ka võimalikus kohtumenetluses on aeganõudev, siis edasikaebamise võimaluse lõppemise ootamine võib viia olukorrani, et õiguspäraselt määratud distsiplinaarkaristust ei saagi täitmisele pöörata. Samuti märgib vastustaja, et distsiplinaarkaristuse peatamata jätmine ei loo selliseid tagajärgi, mida ei ole võimalik hiljem kõrvaldada. Alusetult kartseris viibitud päevade eest on isikul õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse lisadena esitatud väljatrükk Riigi Teataja kodulehelt ja väljatrükk Riigikohtu kodulehelt tuleb talle tagastada. Samas leiab ringkonnakohus, et asja materjalide juurde tuleb võtta Viru Vangla vastuse apellatsioonkaebusele lisana ringkonnakohtule esitatud 15.11.2012. a arsti tõend.

12. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kinnipeetava töötamise kohustus tuleneb otse PS §-st 29, vaid selgitab, et PS § 29 lg 2 annab üksnes põhiseadusliku aluse seadusandjale süüdimõistetu töötamise kohustuse ning selle rakendamist tagavate meetmete sätestamiseks. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjalike ja ammendavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja on kõigepealt tuginenud sellele, et tulenevalt Riigiohtu halduskolleegiumi seisukohtadest haldusasjas nr 3-3-1-41-11 puudus tal kui kartserikaristust kandval kinnipeetaval kartseriväline vanglasisene liikumisvabadus. Ringkonnakohus selgitab, tuginedes oma varasemale jõustunud lahendile asjas nr 3-12-288, et vastavalt VangS § 37 lg-le 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Sama sätte teine lõige sätestab, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebaja oli 18.10.2011. a käskkirjaga nr 6.-2/1311-T (tl 45) määratud tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks E-7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana 21.10.2011–20.01.2012. Vanglaametnik andis kaebajale korralduse majandustöödele asumiseks 05.12.2011, so käskkirjas nimetatud perioodi kestel. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et korralduse andmise ajal kandis kaebaja kartserikaristust, ei muuda tööle asumise korraldust õigusvastaseks, kuna seadusest ei tulene keeldu kinnipeetava rakendamiseks majandustööle kartserikaristuse kandmise ajal.

14. Kaebaja kandis nimetatud perioodil karistust Viru Vangla kinnise vangla territooriumil. Kinni peetava isiku liikumist kinnise vangla territooriumil reguleerivad VangS § 8 lg 1 ning VSkE § 8. VangS 651 lg 3 lause 1 kohaselt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil VangS §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Samuti sätestab VSkE § 8 lg 4, et VSkE § 8 lg-s 1 sätestatud liikumisõigust ei ole muuhulgas kinnipeetaval, kes viibib kartseris. Ringkonnakohus leiab, et VangS § 8 lg 1 ja VSkE § 8 sätestavad kinni peetavale isikule õiguse liikuda kodukorras selleks ette nähtud vabal ajal vangla territooriumil ning tegemist on kinni peetava isiku enda tahtest ajendatud liikumisega. Kuigi VangS § 651 lg 3 lause 1 ja VSkE § 8 lg 4 kohaselt kinni peetaval isikul vabalt liikumise õigust ei ole, ei tähenda see seda, et nimetatud sätetest tuleneks ka keeld vanglaametniku korraldusest lähtuvale liikumisele. Ringkonnakohus võtab teadmiseks Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha haldusasjas 3-3-1-41-11, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust, kuid leiab siiski, et Riigikohtu seisukoht saab kohalduda ainult sellistele töötamise juhtudele, mis on käsitletavad kinnipeetavale kohaldatava soodustusena VangS § 22 mõttes. Ringkonnakohus on seisukohal, et majandustööde tegemisele kui vanglaametniku korraldusel sooritatavale tegevusele seda laiendada ei saa.

15. Täiendavalt on ringkonnakohus seisukohal, et VangS §-st 37 tulenevat töötamise kohustust on võimalik piirata üksnes vangla sellekohase kaalutlusotsuse alusel. Nimelt võib vanglateenistus kooskõlas VangS § 651 lg-ga 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Samuti sätestab Justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 3, et kinnipeetava võib ajutiselt töölt kõrvaldada kartserisse paigutamise ajaks. Antud juhul nähtub Viru Vangla 15.12.2011. a käskkirjast nr 6.-3/2248-D (tl 40-41), et kaebaja suhtes piirati karistuse kandmise ajal täielikult või osaliselt VangS §-de 22, 31, 32, 41, 46 ja 48 kohaldamist. Kuna kaebaja suhtes ei olnud vangla piiranud VangS § 37 ega § 38 kohaldamist, ei olnud välistatud kaebaja tööle kohustamine vanglaametniku vastava korraldusega. Sellest sõltumata on vanglaametniku korraldus kartseris viibivale kinnipeetavale asuda tööle samuti käsitletav vangla kaalutlusotsusena, mis järgneb ajaliselt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale. Ringkonnakohus on seisukohal, et kehtiva õiguse järgi ei seo vangla ennast distsiplinaarkaristuse käskkirjas toodud lisapiirangutega, vaid need kohustavad kinnipeetavat, kellele käskkiri on adresseeritud. Vangla ise võib hilisema kaalutlusotsusega olukorda uuesti hinnata ja teha uue otsuse.

16. Veel on kaebaja apellatsioonkaebuses väitnud, et tal olid probleemid südamega, enesetunne oli halb ning enne vaidlusaluse haldusakti andmist juhtus mikroinfarkt. Ringkonnakohus peab neid väiteid otsitud ettekäändeks. Vastustaja esitas ringkonnakohtule vastuse apellatsioonkaebusele lisana 15.11.2012. a arsti tõendi, milles on arst K. Ird kinnitanud, et tervisekaardi andmetel detsembris 2011 kaebaja tervisekaebuste tõttu meditsiiniosakonna poole ei pöördunud. Kui kaebajal oleks olnud tõsiseid probleeme südamega, siis oleks ta selle probleemiga pöördunud arsti poole. Kuna ta aga arsti poole pöördunud ei ole, ei ole ka usutav, kaebaja keeldus tööst tegelike südameprobleemide tõttu. Ühtlasi osutab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustes põhjalikult selgitatud asjaolule, et koristustööd ei ole füüsiliselt kurnavad ning nende teostamist ei takista üldjuhul ka kergemad terviseprobleemid.

17. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud ärakuulamiskohustust ja tuvastamiskaebust puudutavaid väiteid on halduskohus piisavalt käsitlenud.

18. Täiendavalt pööras ringkonnakohus tähelepanu kaebajale määratud 35-päevase kartserikaristuse proportsionaalsusele, kuid leidis, et see on käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades proportsionaalne kaebaja poolt toime pandud teoga. Ringkonnakohus nõudis vastustajalt välja väljavõtte kaebaja distsiplinaarkaristuste registrist, millest nähtub, et kaebajal oli Viru Vangla 15.12.2011. a käskkirja nr 6.-3/2248-D väljaandmise hetkel 14 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist kuus kartserikaristust. Ringkonnakohtu hinnangut mõjutab ka see, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste nimekirjast nähtuvalt on kaebajat eelnevalt kolmel korral karistatud tööle asumisest keeldumises seisneva distsiplinaarsüüteo eest 10, 15 ja 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Sellest hoolimata jätkas kaebaja distsipliinirikkumiste toimepanemist. Eelnevast tulenevalt ei saa 35-päevast kartserikaristust pidada käesoleval juhul ebaproportsionaalseks.

19. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Einar Vene Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/