3-13-1811/74 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1811 Haldusasi AS Eesti Keskkonnateenused kaebus riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ hanketeate ja hankedokumentide ning Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 19.08.2013. a otsuse nr 182-13/144900 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.02.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Eesti Keskkonnateenused määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja (vaidlustaja) AS Eesti Keskkonnateenused Esindaja v. adv. Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus Esindaja v. adv. Denis Piskunov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. 16.07.2013 avaldas hankija riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ (viitenumber 144900) hanketeate (HT).

2. 24.08.2013 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) määruskaebuse esitaja vaidlustus, milles määruskaebuse esitaja taotles HT ja hankedokumentide (HD) kooskõlla viimist õigusaktidega.

3. VAKO rahuldas 19.08.2013. a otsusega nr 182-13/144900 määruskaebuse esitaja vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima HT ja HD kooskõlla õigusaktidega järgmises osas: HT osa III p 1.2 viimane lause ja HD p 14 ja HD vorm 6 „Pakkumuse maksumuse esildise vorm“ osas, mis näevad ette, et Rakverest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed antakse üle Lääne-Viru Jäätmekeskusele, ning lepingu p 12.2.

4. 29.08.2013 esitas hankija Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-1810), kus taotles VAKO 19.08.2013. a otsuse nr 182-13/144900 punkti 1 tühistamist osas, millega vaidlustuskomisjon rahuldas HT osa III p 1.2 viimasele lausele, HD p-le 14 ning HD vormile 6 esitatud vaidlustuse ja kohustas hankijat viima kõnealused tingimused kooskõlla õigusaktidega osas, mis näeb ette, et Rakverest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed antakse üle Lääne-Viru Jäätmekeskusele ning teha uus otsus, millega jätta HT osa III p 1.2 viimasele lausele ja HD p-le 14 ja HD vormile 6 esitatud vaidlustus rahuldamata (haldusasi nr 3-13-1810, tl 3 jj). Tallinna Halduskohus andis hankeasja nr 3-13-1810 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

5. 30.08.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13-1811) riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ HT ja HD osaliseks tühistamiseks, VAKO 19.08.2013. a otsuse nr 182-13/144900 tühistamiseks osas, milles määruskaebuse esitaja vaidlustus jäeti rahuldamata ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, keelates hankija välja kuulutatud riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas“ edasine läbiviimine, sealhulgas pakkumuste vastuvõtmine ja avamine kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

6. Tartu Halduskohus liitis 17.09.2013. a määrusega haldusasjad nr 3-13-1810 ja nr 3-13-1811 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-13-1811.

7. 10.10.2013 esitas hankija halduskohtule taotluse käesoleva haldusasja menetluse osaliseks lõpetamiseks.

8. Tartu Halduskohus jättis 14.10.2013. a määrusega hankija taotluse haldusasja menetluse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning peatas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 95 lg 4 alusel menetluse käesolevas asjas kuni Euroopa Liidu Kohtu eelotsuse jõustumiseni eelotsustustaotluses C-292/12.

9. 18.10.2013. a esitas hankija kohtule uue taotluse, milles loobub 29.08.2013 esitatud kaebusest (algselt haldusasi nr 3-13-1810) ning palub kohtumenetluse vastavas osas lõpetamist. 18.10.2013 teatas määruskaebuse esitaja halduskohtule, et ei vaidle vastu hankija kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisele ja sellest tulenevale menetluse lõpetamisele, kuid palus haldusasjas menetluse lõpetamise korral hankija kaebuse osas välja mõista hankijalt määruskaebuse esitaja kasuks viimase poolt kantud menetluskulud summas

4 625,25 eurot (3971,14 + 654,11).

10. Tartu Halduskohus tegi 23.10.2013 määruse, millega uuendas käesoleva haldusasja menetluse, võttis vastu hankija loobumise kaebusest VAKO 19.08.2013. a otsuse nr 182-13/144900 osaliselt tühistamiseks ning lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega mõistis halduskohus hankijalt määruskaebuse esitaja kasuks välja menetluskulu summas

5 419,48 eurot. Samuti peatas halduskohus HKMS § 95 lg 4 alusel menetluse käesolevas haldusasjas kuni Euroopa Liidu Kohtu eelotsuse jõustumiseni eelotsustustaotluses C-292/12. 15.01.2014. a määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 23.10.2013. a määruse osaliselt, mõistis hankijalt määruskaebuse esitaja kasuks menetluskulude katteks välja 1389,52 eurot ning määruskaebuse esitajalt hankija kasuks

15 eurot määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks.

11. 12.12.2013 tegi Euroopa Kohus eelotsuse kohtuasjas C-292/12, millega otsustas:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.07.2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta sätteid koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, artikliga 16 tuleb tõlgendada nii, et:

- nende sätete kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel lubatud panna ettevõtjale, kelle ülesandeks on tehtud selle omavalitsusüksuse territooriumil jäätmete kogumine, kohustus vedada eramajapidamistest ja vajadusel teistelt jäätmetekitajatelt kogutud segaolmejäätmed lähimasse sobivasse jäätmekäitluskohta, mis asub kõnealuse kohaliku omavalitsuse üksusega samas liikmesriigis,

- nende sätete kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel lubatud panna ettevõtjale, kelle ülesandeks on tehtud selle omavalitsusüksuse territooriumil jäätmete kogumine, kohustust vedada omavalitsusüksuse territooriumil tekkinud tööstuslikud jäätmed ja ehitusjäätmed lähimasse sobivasse jäätmekäitluskohta, mis asub selle omavalitsusüksusega samas liikmesriigis, kui need jäätmed kuuluvad taaskasutamisele ja kui nende jäätmete tekitaja ise on kohustatud viima need kas kõnealusesse ettevõttesse või otse sellesse jäätmekäitluskohta; 2) Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklid 49 ja 56 ei ole kohaldatavad sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, mille kõik asjaolud piirduvad üheainsa liikmesriigiga.

12. 13.12.2013 esitas hankija halduskohtule taotluse hankeasja uuendamiseks (tl 153, III kd), kuna Euroopa Kohus on eelotsustusmenetluses nr C-292/12 lahendi teinud.

13. 08.01.2014 esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-52 (tl 124-124p, III kd). Kaebaja väidab taotluses, et sarnaselt haldusasjale nr 3-12-52, kus korraldatud jäätmeveo korraldaja andis korraldatud jäätmeveo ainuõiguse ühele jäätmekäitluskohale, Sillamäe Prügilale ja Uikala Prügilale, on vastustaja käesolevas asjas sellise ainuõiguse andnud hankijaga seotud Lääne-Viru Jäätmekeskusele (p 4).

14. Hankija palub oma vastuses (tl 126−126 p, III kd) määruskaebuse esitaja 08.01.2014. a taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-52 rahuldamata jätta. Taotluse esitaja väide selle kohta, et käesolevas asjas on hankija andnud ainuõiguse hankijaga seotud Lääne-Viru Jäätmekeskusele, ei vasta tõele, kuna käesoleval juhul ei ole Lääne-Viru Jäätmekeskus hankija poolt määratud jäätmekäitluskohaks. Vastuvõtukoht valiti välja riigihankega nr 144896 ning nimetatud riigihankes on edukaks tunnistatud Ragn-Sells AS vastuvõtukohaga Lepna ümberlaadimisjaam ja lõppkäitluskohaga Suur-Sõjamäe MBT tehas. Seega erinevalt haldusasjast nr 3-12-52, kus jäätmekäitluskoht oli korraldatud jäätmeveo korraldaja poolt kindlaks määratud, valiti käesoleval juhul vastuvõtukoht välja riigihankega. Haldusasi nr 3-12-52 ei avalda käimasolevale haldusasjale mõju, mistõttu puudub HKMS § 95 lõikes 2 sätestatud alus haldusasja menetluse peatamiseks.

15. Tartu Halduskohus rahuldas 25.02.2014. a määrusega hankija 13.12.2013. a taotluse menetluse uuendamiseks, uuendas käesoleva haldusasja menetluse ning jättis HKMS § 95 lg 2 alusel rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-52. Määruse kohaselt tuleb menetlus käesolevas asjas uuendada, kuna Euroopa Kohus tegi 12.12.2012 asjas C-292/12 otsuse ning sellega on menetluse peatamise alus ära langenud. Halduskohus märgib, et ebatäpsed on hankija poolt kohtule esitatud väited jäätmete vastuvõtukoha riigihankega väljavalimise osas, kuna antud juhul puudub alus väita, et jäätmete vastuvõtukoht on siduvalt kindlaks määratud ning et selles osas on selgus. Nimelt, kuigi hankija on viimas läbi riigihanget 144896, ei ole nimetatud hankes veel hankelepingut sõlmitud. Samuti ei ole möödunud hankija poolt nimetatud riigihankes (s.o. riigihankes viitenumbriga 144896) tehtud otsuste vaidlustamise tähtajad. Veelgi enam – hankija tegi otsused pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olukorras, kus ei ole jõustunud lahendit hanke alusdokumendi (pakkumuse esitamise ettepaneku õiguspärasuse kohta). Halduskohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et Tartu Ringkonnakohtu menetluses oleval haldusasjal nr 3-12-52 ja käesoleval haldusasjal on ühiseks jooneks tõik, et mõlemal juhul on korraldatud jäätmeveo korraldaja andnud korraldatud jäätmeveo veopiirkonnast tekkivate ja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse ühele jäätmekäitluskohale. Et HKMS § 273 lg 1 kohaselt ei peatu hankeasja menetlus ja seda ei peatata HKMS § 92 lg-tes 1 ja 2, §-s 94, § 95 lg-s 2 ega § 97 sätestatud juhtudel, siis on halduskohtul keelatud hankeasjas HKMS § 95 lg-s 2 sätestatud juhtumil menetlust peatada. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebuse esitaja taotlus menetluse peatamiseks HKMS § 95 lg 2 alusel jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

16. 07.03.2014 saabus kohtule vaidlustaja määruskaebus (tl 162−163, III kd) Tartu Halduskohtu 25.02.2014. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja palub:

1) jätta põhjusel, et see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, kohaldamata HKMS § 273 lg 1 osas, milles see ei võimalda hankeasja menetluse peatamist HKMS § 95 lg 2 alusel;

2) tühistada Tartu Halduskohtu 25.02.2014. a määrus ja teha uus määrus, millega peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-52. Tartu Halduskohus on menetluse peatamisega kuni Euroopa Kohtu eelotsuse jõustumiseni eelotsustustaotluses C-292/12 möönnud vajadust saada Euroopa Kohtu seisukoht küsimuses, kas kohalik omavalitsus võib panna ettevõtjale, kelle ülesandeks on tehtud selle omavalitsuse territooriumil jäätmete kogumine, kohustuse vedada kogutud segaolmejäätmed lähimasse sobivasse jäätmekäitluskohta.

Vaieldav ei ole ka see, et Euroopa Kohus ei võtnud 12.12.2013. a otsuses asjas C-292/12 seisukohta sellest, kas selline olukord on kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõigusega või mitte, kuivõrd eelotsusetaotluse esitanud kohus ei olnud selleks esitanud piisavalt vajalikke faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (otsuse p 43). Seega ei saa selle otsusega seonduvalt teha mingeid järeldusi konkurentsiõiguse valdkonnas. Seisukohale, et Euroopa Kohtu otsus ei ole õiguslike järelduste tegemiseks piisav, on asunud ka näiteks Tallinna Halduskohus 04.03.2014. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-12-1883 (otsuse p 10).

Seetõttu ei ole menetluse peatamise sisuline alus, vaatamata Euroopa Kohtu 12.12.2013. a otsusele asjas C-292/12 ära langenud. Seda enam, et Tartu Halduskohus möönis vaidlustatud määruses käesoleva haldusasja ja Tartu Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-12-52 asjaolude sarnasust. Eeltoodud põhjusel tõusetub määruskaebuse esitaja hinnangul küsimus HKMS § 273 lg 1 õiguspärasusest osas, milles see ei võimalda hankeasjas menetluse peatamist HKMS § 95 lg 2 alusel. Küsimus on selles, kas HKMS § 273 lg 1 on vastavas osas kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 2 (haldusasja peab lahendama sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega) ja seeläbi Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 14 (õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus) koosmõjus §-ga 31 (ettevõtlusvabadus).

Määruskaebuse esitaja leiab, et HKMS § 273 lg 1 on osas, milles see ei võimalda hankeasjas menetluse peatamist HKMS § 95 lg 2 alusel, vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning see tuleb vastavas osas jätta kohaldamata. HKMS § 273 lg 1 osaline kohaldamata jätmine võimaldab ka hankeasjas menetluse peatamist HKMS § 95 lg 2 alusel. See võimaldab vaidlustatud Tartu

Halduskohtu määruse tühistada ja peatada käesoleva haldusasja menetlus kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-52.

17. Hankija palub oma 11.03.2014. a vastuses määruskaebusele (tl 169−170, III kd) tagastada Tartu Halduskohtu 25.02.2014. a määrusele esitatud kaebus läbivaatamatult, määruskaebuse sisulise läbivaatamise korral jätta see rahuldamata. Kuna seadusest ei tulene kaebeõigust menetluse peatamata jätmise määruse vaidlustamiseks, tuleb määruskaebus tagastada läbivaatamatult. Kaebeõigust ei tulene ka HKMS § 203 lg-st 1. Tartu Halduskohtu 25.02.2014. a määrus ei takista asja edasist menetlust, sest on ilmselge, et käesoleva asja lahendus ei sõltu haldusasjas nr 3-12-52 tehtavast otsusest. Vastustaja ei ole andnud ainuõigust vastustajaga „seotud“ Lääne-Viru Jäätmekeskusele, vaid vastustaja viis läbi riigihanke nr 144896 nn lõppkäitlusteenuse tellimiseks ja sõlmis vastava hankelepingu Ragn-Sells AS-ga (vastuse lisa – riigihanke 144896 aruanne). Haldusasjas nr 3-12-52 ei ole aga taolist hanget läbi viidud. Lisaks nn lõppkäitlushanke läbiviimisele, muudeti ka Rakvere linna jäätmehoolduseeskirja nõnda, et sellest võeti välja kohustus vedada jäätmeid Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Käesoleva asja lahendus ei ole sõltuv haldusasjast nr 3-12-52 ka asjaolu tõttu, et pärast vastustaja poolset kaebusest loobumist ei seondu käesolevas kohtumenetluses lahendatavad küsimused enam jäätmekäitluskoha määramisega, vaid teenuse kirjelduse ning jäätmete omandiõigusega. Asjas ei ole kohaldatav Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-47-09 esitatud seisukoht, sest see põhineb nüüdseks kehtetul kohtumenetluse seadustikul. Kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku eripäraks on halduskohtu kohustus lahendada hankeasi

45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates (HKMS § 275 lg 2) ning kohtumäärus kohtumenetluse peatamata jätmise kohta hankeasja kiiret lahendamist ei takista. Käesolev kohtuasi on lahendamisel alates 29.08.2013 ning asjas menetluse peatamine oleks vastuolus halduskohtu kohustusega lahendada hankeasi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. Alusetu on ka määruskaebuse esitaja väide, nagu oleks HKMS § 273 lg 1 põhiseadusega vastuolus. Põhiseadusest ei tulene määruskaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda kohtuasja peatamist. Seega ei riiva menetlusseadustik ühtegi määruskaebuse esitaja põhiõigust. Riigihangetest tekkinud vaidlused vajavad operatiivset lahendamist, vastasel juhul võib avalik huvi saada oluliselt kahjustatud. Arvestades Rakvere elanike ülisuurt huvi korraldatud jäätmeveo vastu, ei ole kahtlust selles, et hankeasja operatiivset lahendamist tagav HKMS § 273 lg 1 on põhiseadusega kooskõlas.

18. 12.03.2014 esitas määruskaebuse esitaja kohtule täiendavad seisukohad, milles osundab, et riigihanke nr 144900 hankedokumendid ei määratle jäätmekäitluskohta, so kohta, kuhu tuleb Rakverest korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmed üle anda. Hankija ei ole pärast VAKO 07.11.2013. a otsust riigihankes nr 144900 hanketeadet ega hankedokumente muutnud, mistõttu on ebaõige hankija väide, nagu oleks riigihankes nr 144900 jäätmekäitluskoht kindlaks määratud. Seetõttu on käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-12-52 asjaolud jätkuvalt sarnased ning esineb alus käesolevas asjas menetluse peatamiseks.

19. 12.03.2014 esitas täiendavad seisukohad ka hankija. Hankija märgib, et asjaolu mõistmiseks, et omavalitsus tohib tellida riigihankega jäätmete lõppkäitlusteenuse, ei pea ootama haldusasjas nr 3-12-52 tehtava lahendi jõustumist. Hankija seisukohtadele esitas oma täiendavad seisukohad ka määruskaebuse esitaja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

21. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebuse esitamine ei ole käesoleval juhul seaduse kohaselt lubatud, kuna seadusest ei tulene määruskaebuse esitamise õigust menetluse peatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamiseks (HKMS § 207 lg 2, § 206 lg 1).

22. Edasi on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigust ei anna käesoleval juhul ka HKMS § 203 lg 1 esimene lause, mille järgi on nõutav, et kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Käesoleval juhul on määruskaebus esitatud Tartu Halduskohtu 25.02.2014. a määruse peale, millega halduskohus uuendas hankeasjas menetluse ja jättis rahuldamata vaidlustaja taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-12-52. Ringkonnakohus on seisukohal, et hankeasja puhul on tegemist kiirmenetlusega, mille puhul kohaldub eriregulatsioon.

HKMS § 275 lg 2 kohaselt vaatab halduskohus hankeasja läbi 45 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates. HKMS § 273 lg 1 sätestab, et hankeasja menetlus ei peatu ja seda ei peatata HKMS § 92 lõigetes 1 ja 2, §-s 94, § 95 lõikes 2 ega §-s 97 sätestatud juhtudel. Käesoleval juhul peatamise alusena kõne alla tulev HKMS § 95 lg 2 on kahelauseline. Esimese lause kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks.

Teise lause kohaselt on peatamine lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme. Eelnevast tulenevalt HKMS § 95 lg 2 hankeasjades ei kohaldu, mistõttu puudub halduskohtul alus menetluse peatamiseks kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni. Kuid isegi kui HKMS § 95 lg 2 oleks käesoleval juhul kohaldatav, ei oleks selle eeldused täidetud. Esiteks ei ole määruskaebuse esitaja ära näidanud, et sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme. Teiseks on hankija juhtinud vastuses määruskaebusele õigesti tähelepanu sellele, et peale hankija poolset osalist kaebusest loobumist ei puuduta käesolevas kohtumenetluses lahendatavad küsimused enam jäätmekäitluskoha määramist, vaid üksnes teenuse kirjeldust ning jäätmete omandiõigust.

Seega ei saa käesoleva asja lahendus sõltuda kuidagi lahendusest haldusasjas nr 3-12-52, kus on vaidluse esemeks jäätmekäitluskoha määramine. Ringkonnakohus nõustub sellega. Lisaks on hankija osutanud sellele, et Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2009. a määruses nr 3-3-1-47-09 esitatud seisukoht kohtuasja peatamise kohustuse kohta ei ole uue redaktsiooni kehtides enam kohaldatav. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga vähemalt osas, mis puudutab hankeasju. Riigikohtu eelnimetatud seisukoht rajaneb halduskohtumenetluse seadustiku vanal redaktsioonil, kus ei sisaldunud HKMS § 273 lg 1 taolist sätet, mis uues redaktsioonis vastavat olukorda ammendavalt reguleerib, ning samuti erineb HKMS § 95 lg 2 oluliselt vana redaktsiooni § 22 järgi kohaldamisele kuulunud TsMS § 356 lg-st 1.

Seadusandja on siinkohal otsustanud luua täiesti uue sisuga regulatsioonid.

23. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust, vaid üksnes vastuväite kassatsioonkaebuses. HKMS § 235 lg 1 sätestab, et poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitamine seaduses eraldi välja toodud ning käesolev määrus ei takista hankeasja edasist menetlust.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits