3-13-1597/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1597 Haldusasi AS Tallinna Sadam kaebus Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks kustutada Võerdla peakraav (VEE1089000) keskkonnaregistrist veekogude nimistust või alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks lahendada uuesti AS Tallinna Sadam 21.12.2011 ja 23.10.2012 taotlused Võerdla peakraavi kustutamiseks keskkonnaregistrist Menetlusosalised Kaebaja – AS Tallinna Sadam, volitatud esindaja v.adv Marko Kaevando Vastustaja – Keskkonnaministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Tallinna Sadam määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Tallinna Sadam määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 22.11.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1597 p-d 1 ja 2.

2. Lugeda AS Tallinna Sadam kaebus esitatuks tähtaegselt ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Tallinna Sadam esitas 21.12.2011 Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnateabe Keskusele ja Keskkonnaametile taotluse keskkonnaregistri andmete ajakohastamiseks, sh Võerdla peakraavi (VEE1089000) kustutamiseks peakraavina keskkonnaregistrist. AS Tallinna Sadam esitas 23.10.2012 Keskkonnaministeeriumile korduva taotluse Võerdla peakraavi (VEE1089000) kustutamiseks peakraavina keskkonnaregistrist.

3-13-1597 2(6)

2. Keskkonnaministeerium teatas 26.11.2012 kirjaga nr 12-15/2387-4 AS-le Tallinna Sadam, et tegeleb Võerdla peakraavi majandamise ja kaitsevajaduse analüüsiga ning lubas analüüsi tulemustest teavitada hiljemalt 23.12.2012.

3. Keskkonnaministeerium teavitas 08.03.2013 kirjaga 12-15/12/2387-6 AS-le Tallinna Sadam, et tegeleb peakraavi kaitsevajaduse täiendava analüüsiga, mille seisust või tulemusest informeerib kaebajat hiljemalt 15.04.2013. Keskkonnaministeeriumi 18.04.2013 kirjaga nr 12-15/12/2387-7 teavitati AS-i Tallinna Sadam, et Keskkonnaministeerium tegeleb peakraavi kaitsevajaduse täiendava analüüsiga, mille seisust või tulemusest informeerib kaebajat hiljemalt 15.05.2013.

4. Keskkonnaministeeriumi 21.06.2013 kirjas nr 12-15/12/5559-1 asuti seisukohale, et AS Tallinna Sadam taotlust ei ole võimalik rahuldada, kuna see seab ohtu veeseaduses (VeeS) sätestatud ülesannete ja eesmärkide saavutamise.

5. AS Tallinna Sadam esitas 25.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks kustutada Võerdla peakraav (VEE1089000) keskkonnaregistrist veekogude nimistust või alternatiivselt Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks lahendada uuesti AS Tallinna Sadam 21.12.2011 ja 23.10.2012 taotlused Võerdla peakraavi kustutamiseks keskkonnaregistrist.

6. Tallinna Halduskohtu 05.09.2013 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kaebuse andmetest lähtudes leidis kohus, et kaebus võib olla esitatud tähtaja rikkumisega ning andis võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

7. AS Tallinna Sadam esitas 20.09.2013 kohtule taotluse kaebuse tähtaegseks lugemiseks või alternatiivselt kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja hinnangul on kaebus esitatud tähtaegselt. HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud 30-päevase kaebetähtaja alguseks tuleb lugeda HKMS § 67 lg 1 kohaselt 26.06.2013 ning kaebetähtaeg lõppes 25.07.2013. Kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal Keskkonnaministeeriumi 21.06.2013 kiri kaebajale teatavaks tehti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 27 ei saa järeldada, et elektrooniliselt edastatud dokument tuleb lugeda saajale teatavaks tehtuks selle edastamisega, vaid tegemist on lüngaga HMS-s. Põhjendatud on lähtuda HKMS-i menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsioonist, samuti eriseadustega reguleeritud haldusmenetluste kohta sätestatust. Nii halduskui tsiviilkohtumenetluses saab lugeda elektrooniliselt saadetud menetlusdokumendi selle saajale kättetoimetatuks alles siis, kui saaja kinnitab dokumendi kättesaamist. Sama põhimõtet on seadusandja pidanud vajalikuks rakendada ka nt maksumenetluses (MKS § 54 lg 3). Nimetatud põhimõtet on pidanud õigeks ka Riigikohus eriseadusega reguleerimata haldusmenetlustes (3-4-1-5-09, p 18). Kaebaja ei ole saatnud Keskkonnaministeeriumile mistahes viisil ega vormis kinnitust 21.06.2013 kirja kättesaamise kohta. Ka sisuliselt sai kaebaja Keskkonnaministeeriumi 21.06.2013 kirjaga tutvuda 25.06.2013. Lisaks oleks HKMS § 46 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt kaebus tähtaegne. Alternatiivselt on esitatud tähtaja ennistamise taotlus. Keskkonnaministeeriumi 21.06.2013 kirjast puudus vaidlustamisviide, mille olemasolu oleks kahtlemata võinud kiirendada kaebuse esitamist. Lisaks on kiri adresseeritud konkreetsele kaebaja töötajale ning pealkirjastatud „Veeseaduse § 29 kitsenduste rakendamine Võerdla peakraavil VEE 1089000“.

8. Tallinna Halduskohtu 04.10.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse (p 1), tunnistati vastustajaks Keskkonnaministeerium (p 2) ning kohustati vastustajat esitama kaebuse tähtaeg-

3-13-1597 3(6) suse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta kirjalik seletus ja vastuväiteid kinnitavad tõendid 1 kuu jooksul määruse kättesaamist (p 3).

9. Keskkonnaministeerium kinnitas 06.11.2013 vastuses kaebaja väidet, et ei ole saanud temalt kinnitust 21.06.2013 kirja nr 12-15/12/5559-1 kättesaamise kohta. Kaebaja on esitanud oma taotlused kirjalikult ja digiallkirjastatult. Samuti on kaebaja esitanud Keskkonnaministeeriumile 22.07.2013 vaide Keskkonnaministeeriumi 21.06.2013 kirjale ning avalduse vaidest loobumiseks 02.08.2013. Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja väita, et ta ei teadnud, et 21.06.2013 kiri on haldusakt, kuna esitas selle peale vaide 22.07.2013.

10. Tallinna Halduskohtu 06.11.2013 kohtunõudega määrati vastustajale kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas motiveeritud seisukoha esitamiseks täiendav tähtaeg 21.11.2013, kuivõrd vastustaja 06.11.2013 vastusest ei nähtu Keskkonnaministeeriumi seisukoht AS Tallinna Sadam kaebuse tähtaegsuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse suhtes.

11. Keskkonnaministeerium märgib 20.11.2013 vastuses, et kaebus ei ole tähtaegne ning palub jätta kaebuse tähtaegseks lugemise taotluse rahuldamata ja kaebetähtaeg ennistamata. 21.06.2013 oli tavapärane tööpäev, vastustaja edastas kirja kaebajale enne tööpäeva lõppu, mistõttu tuleb lugeda kirja kättetoimetamise päevaks nimetatud kuupäev ja seega hakkas kaebetähtaeg kulgema 22.06.2013. Kaebus tulnuks kohtule esitada 22.07.2013. Kaebaja esitas kaebuse kohtule 25.07.2013. Järelikult ei ole kaebus tähtaegne. Vaidlustamisviite puudumist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebaja ei saa väita, et ta ei teadnud, et 21.06.2013 kiri on haldusakt, kuna esitas selle kirja peale vaide 22.07.2013.

12. Tallinna Halduskohtu 22.11.2013 määrusega loeti AS-i Tallinna Sadam kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist (p 1), jäeti rahuldamata AS Tallinna Sadam taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetati haldusasjas nr 3-13-1597 menetlus (p 2). Kaebetähtaja kulgema hakkamisel tuleb lähtuda HKMS § 46 lg 2 lausest 1, kuivõrd vastustaja on kaebaja taotluse oma 21.06.2013 vastusega rahuldamata jätnud, st keeldunud toimingu tegemisest. Kaebaja ei ole eitanud, et vastustaja e-kiri jõudis temani 21.06.2013. HMS § 29 lg

1 kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kella 8.00-

20.00. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja asutuses kestab tööpäev ametlikult 16.30-ni. Kiri oli jõudnud kaebaja mõjusfääri (kaebaja elektronposti aadressile ts@ts.ee) ning kaebajal puudus objektiivne takistus sellega tutvumiseks. Kaebetähtaja kulgema hakkamine ei sõltu sellest, kas isik tutvub saadud haldusaktiga reaalselt (vt Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2010 määrus nr 3-10-87; Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2010 määrus nr 3-3-1-62-10, p 10). Vastustaja tegi elektroonilise kirja edastamisega enda poolt kõik, mis oli vaja teha oma vastuse kaebajale teatavakstegemiseks. Ehkki vastustaja ei saanud e-kirja kättesaamise kohta kaebajalt kinnitust, ei olnud vastustajal siiski alust järeldada, et kaebaja ei ole kirja kätte saanud. Kui e-kirja kättesaamise aja osas vaidlus puudub, ei ole tähtsust sellel, kas haldusakti adressaat saatis kinnituse elektrooniliselt saadetud käskkirja kohta, sest selline kättesaamiskinnistus on oluline esmajoones dokumendi saatjale kättetoimetamise tõendamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2013 otsus nr 3-12-2208). Kaebaja ei keeldunud kirja vastu võtmast ega taotlenud selle kättetoimetamist postiga. Haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist. Puudub alus analoogia korras kohaldada HKMS või TsMS sätteid, kuivõrd HMS § 27 reguleerib dokumendi kättetoimetamist elektrooniliselt. Samuti ei ole alust viidata maksumenetluse regulatsioonile, kuna tegemist on erilise haldusmenetluse liigiga ning tegemist ei olnud võrreldava olukorraga. Kuigi kättetoimetamisele järgnes kolm mitte-tööpäeva, ei ole see ometi takistanud kaebajat esindaval advokaadil esitamast vastustaja keeldumisele 22.07.2013 vaie.

3-13-1597 4(6) Seega hakkas 30-päevane kaebetähtaeg kulgema 22.06.2013 ning 25.07.2013 esitatud kaebus tuleb lugeda esitatuks tähtaja rikkumisega. Vaidlustamisviite puudumine ei oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks, kuna kaebajat esindab advokaat, kes juba 22.07.2013 esitas vastustajale samas asjas vaide. Ka asjaolu, kuidas vastustaja oma kirja pealkirjastas, või kui suur osa kirjast on pühendatud sellele, et vastustaja jätab kaebaja taotluse rahuldamata, ei saanud käesoleval juhul mõjutada kaebetähtajast kinnipidamist. Samuti ei nõustu kohus asjaoluga, et vastustaja kirja adresseerimine konkreetsele kaebaja töötajale võis mõjutada kaebuse kiiremat esitamist. Pealegi nähtub, et vastustaja on kirja saatnud kaebaja üldisele kontaktaadressile. Kohus ei näe võimalust ennistada kaebuse esitamise tähtaega, kuna kaebuse tähtaegne esitamine oli toodud asjaoludel igati võimalik ja seeläbi oli kaebajale tagatud seadusega ettenähtud õiguskaitse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. AS Tallinna Sadam palub 30.11.2013 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 22.11.2013 määrus tühistada osas, millega loeti AS Tallinna Sadam kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist ning lõpetati haldusasja menetlus (p 1), ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada AS Tallinna Sadam 20.09.2013 taotlus kaebuse tähtaegseks lugemiseks ning saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks (p 2). Halduskohus on vääralt lugenud vastustaja 21.06.2013 e-kirja kaebaja poolt kättesaaduks selle saabumisega kaebaja serverisse.

Kaebajal puudus võimalus tutvuda vastustaja 21.06.2013 kirjaga samal päeval, kuna see edastati kaebajale pärast tööpäeva lõppu kaebaja juures ning reaalne võimalus kirjaga tutvumiseks tekkis alles järgmisel tööpäeval 25.06.2013. Elektrooniliselt edastatavate dokumentide puhul tuleb eristada nende adressaadini jõudmise hetke ning nende adressaadi poolt kättesaamise hetke (3-3-1-62-11, p 11; 3-3-1-1-11, p 3; 3-2-1-123-07, p 12). Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses eristanud vastustaja 21.06.2013 e-kirja kaebajani (kaebaja serverisse) jõudmise hetke ja selle kättesaamise hetke, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi.

HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg sama seaduse § 67 lg 1 järgi hakkas kulgema 26.06.2013 ning kaebaja poolt halduskohtule 25.07.2013 esitatud kaebus on tähtaegne. Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kaebaja ei kinnitanud vastustaja 21.06.2013 e-kirja kättesaamist samal päeval. Nii halduskui ka tsiviilkohtumenetluses saab lugeda elektrooniliselt saadetud menetlusdokumendi selle saajale kättetoimetatuks alles siis, kui saaja selle kättesaamist kinnitab. Sama põhimõtet on seadusandja pidanud vajalikuks rakendada ka maksumenetluses (maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 3).

Põhjendamatu on halduskohtu seisukoht, et muudes haldusmenetlustes ei saa ülaltoodud MKS regulatsiooni analoogia alusel kohaldada. Isiku õigusi võivad äärmiselt intensiivselt rikkuda ka muudes haldusmenetlustes antavad haldusaktid ja tehtavad toimingud. Riigikohus on pidanud õigeks rakendada dokumentide elektroonilisel kättetoimetamisel HKMS-s ja MKS-s sätestatuga analoogset põhimõtet ka eriseadusega reguleerimata haldusmenetluses, s.o olukorras, kus dokumentide kättetoimetamine toimub HMS sätete alusel (3-4-1-5-09, p 18). Vastustaja 21.06.2013 e-kirja saaks lugeda kaebaja poolt samal päeval kättesaaduks üksnes juhul, kui kaebaja oleks selle kättesaamist samal päeval kinnitanud.

Kaebaja seda teinud ei ole. Põhjendamatu on halduskohtu viide Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale 26.06.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-2208, kuivõrd viidatud kaasuses ei olnud vaidluse all asjaolu, et isik sai haldusakti selle saatmise päeval ka tegelikult kätte. HMS § 27 lg 2 kohaselt võib dokumendi toimetada isikule elektrooniliselt kätte üksnes juhul, kui isik on sellega nõus. Kaebaja sellist nõusolekut andnud ei olnud.

3-13-1597 5(6) 12.12.2013 määruskaebuse täienduses märgitakse, et nähtuvalt kaebaja üldist e-posti aadressi (ts@ts.ee) haldava kaebaja töötaja Kadri Aid’i poolt meilikeskkonda sisseja väljalogimist kajastavast väljatrükist, logis nimetatud töötaja meilikeskkonnast välja 21.06.2013 kell 15.24 ning sisenes uuesti meilikeskkonda 25.06.2013 kell 8.23. Seega kinnitab väljatrükk, et Keskkonnaministeeriumi poolt 21.06.2013 kell 16.45 aadressile ts@ts.ee saadetud e-kirja sai kaebaja kätte alles järgmisel tööpäeval, s.o 25.06.2013. AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimehe 01.07.2009 käskkirjaga nr 58 kinnitatud töökorralduse juhendi p 4.3 kohaselt algab tööaeg kaebaja juures (täiskohaga töötamisel) ajavahemikul 01.09.-31.05 kell 08.00 ja lõpeb kell

16.30 ning ajavahemikul 01.06.-31.08 esmaspäevast neljapäevani kell 8.00 ja lõpeb kell 16.45 ning reedel algab kell 8.00 ja lõpeb kell 15.30 (määruskaebuse täienduse lisa 2).

14. Keskkonnaministeerium palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2013 määrus muutmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kirja kättetoimetamisel tuleks vaadata, kas kiri jõudis kaebajani sisekorraeeskirjade kohasel tööajal. Asjaolu, millal lõppes 21.06.2013 kaebaja asutuses tööpäev, ei mõjuta kaebetähtaja kulgema hakkamist. Posti, sh elektroonilist posti, saab vastu võtta ka pärast ametliku tööpäeva lõppu ning käesoleval juhul ei ole vastustaja väljunud HMS § 29 lg-s 1 toodud ajavahemikust. HMS § 29 lg 1 muutuks sisutuks, kui isikud saaksid oma sisekorraeeskirjadega piirata aega, millal haldusorgan neile kirju kätte saab toimetada. Tähtsust ei oma ka kaebaja 12.12.2013 esitatud täiendavad asjaolud 21.06.2013 kirjaga tutvumise kohta. Kaebaja esitatud logiraamatu väljavõte näitab ainult seda, kas kasutaja on sisse või välja loginud ja mis masinast ta on seda teinud. Logi väljavõttes on näidatud ainult kasutaja nime (k.aid) ja toimingut logimine (logged). Selleks, et teada saada, millal kaebaja töötaja tutvus Keskkonnaministeeriumi 21.06.2013 kirjaga, peaks küsima logi väljavõtet, mis näitaks, kas Keskkonnaministeeriumist või üldiselt saadetud kirjade vaatamist või lugemist nt peale kella 16.40. Samuti on oluline asjaolu, et kaebaja esitas vaide Keskkonnaministeeriumile täiesti tähtaegselt 22.07.2013 ja seega ei saa kaebaja väita, et tal jäi liiga vähe aega kirjaga tutvumiseks või et ta ei saanud aru, et kirjaga piiratakse tema õigusi ja seda võib vaidlustada.

Riigikohtu lahendid 3-3-1-62-11, 3-3-1-1-11 ja 3-2-1-123-07 ei ole asjakohased, kuivõrd asjaolud on erinevad. Käesolevas haldusasjas jõudis kiri 21.06.2013 kell 16.45 adressaadi serverisse ja kaebaja ei ole väitnud, et talle ei ole see kiri kohale jõudnud. Samuti pole kaebaja esile toonud tehnilisi takistusi kirja sisuga tutvumisel sellel kuupäeval. 21.06.2013 ei olnud võidupühale vahetult eelnev tööpäev ja seda tööandja lühendama ei pidanud. Kui kiri jõudis adressaadi serverisse 21.06.2013 kell 16.45, siis ei saanud haldusorgan eeldada, et adressaadi tööpäev on selleks kellaajaks lõppenud. Tsiviilõigussuhtes kehtivad kirja kättetoimetamisel teistsugused õigusaktid ja reeglid kui haldusmenetluses ja need ei ole käesolevale asjale ülekantavad.

Lähtuda tuleb HMS § 29 lg-st 1, mille kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kella 8.00 kuni 20.00. Kui pole esinenud tõrkeid kirja vastuvõtmisel ning adressaat ei ole väitnud, et kiri ei ole temani jõudnud selles ajavahemikus, siis tuleb kiri lugeda kättetoimetatuks. Seejuures ei oma tähtsust, kas tegemist on elektroonilise või paberdokumendiga. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 22.06.2013 ja lõppes 22.07.2013 k.a. Sellest kuupäevast hilisemal, 25.07.2013 esitatud kaebus ei ole tähtaegne ja haldusasja menetlus tuleb lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse võib lugeda esitatuks tähtaegselt. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune kiri 21.06.2013 kell 16.45 kaebaja meiliserverisse jõudis. Samuti on teada, et

3-13-1597 6(6) kaebaja ei ole kinnitust kirja kättesaamise kohta 21.06.2013 ega ka hiljem saatnud. Kaebaja on esitanud tõendi selle kohta, et tööpäev AS-s Tallinna Sadam lõppes 21.06.2013 (reedel) kell 15.30. Vaide 21.06.2013 kirjale esitas kaebaja 22.07.2013, so 30 päeva jooksul alates 21.06.2013, kuid 02.08.2013 loobus vaidest samas asjas kohtule 25.07.2013 kaebuse esitamist tõttu.

16. HMS § 27, mis reguleerib elektroonilist kättetoimetamist, ei sätesta, millal loetakse elektrooniliselt edastatud dokument adressaadile kättetoimetatuks. Kaebaja on viidanud Riigikohtu 02.04.2009 otsusele asjas nr 3-4-1-5-09, mille p-s 18 ei ole kolleegium pidanud võimalikuks asuda seisukohale, et otsus tuleks haldusmenetluse seaduse kohaselt lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks pelgalt selle isikule saatmisega. Dokumendi tegelikku kättesaamist peab olema võimalik tõendada, kusjuures kinnituse saatmise nõudest loobumine võib kaasa tuua olukorra, kus isiku jaoks tulenevad õiguslikud tagajärjed otsusest, millest ta ei ole teadlik. Arvestades, et kiri jõudis kaebaja serverisse 21.06.2013 pärast tööpäeva lõppu ning esimene tööpäev, mil kaebajal oli reaalselt võimalik kirjaga tutvuda ja olnuks võimalik ka selle kättesaamist kinnitada, oli 25.06.2013, tuleb 25.07.2013 kaebus lugeda esitatuks tähtaegselt. Asjaolu, et vaide on kaebaja esitanud 30 päeva jooksul alates 21.06.2013, ei tähenda, et kaebus ei ole tähtaegne. Samuti pole põhjust rõhutada vaides toodud kinnitust, et AS Tallinna Sadam sai 21.06.2013 kirja kätte samal päeval, sest tähtaja küsimus ei olnud vaide puhul problemaatiline ning ebaselge on, mida pidas kaebaja silmas „kättesaamise“ mõiste all: kas kirja serverisse laekumist või selle reaalset kättesaamist.

17. Isegi juhul, kui nõustuda halduskohtu käsitlusega kaebetähtaja rikkumisest, esinevad ringkonnakohtu hinnangul tähtaja ennistamise alused. Arvestada tuleb, et vaide esitas kaebaja tähtaegselt. Kaebaja on asunud õigeaegselt oma õigusi kaitsma. Kui ta poleks vaidemenetlusest loobunud ega 25.07.2013 kohtusse pöördunud, oleks kaebajale olnud tagatud võimalus pöörduda pärast vaideotsuse tegemist kohtusse. Samuti on oluline, et HMS § 27 regulatsioon on ebapiisav. Seda ei saa aga tõlgendada kaebaja kahjuks. Kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil tal oli reaalselt võimalik elektrooniliselt saadetud kirjaga tutvuda. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks andnud HMS § 27 lg-s 2 sätestatud nõusoleku saada dokument elektrooniliselt. See vähendab kaebaja vastutust selle eest, et ta peab arvestama tähtaja kulgemise hulka ka aja, mil saadetud kiri asub avamata tema serveris.

18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab halduskohtu määruse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets