2-14-6111/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-6111

Tsiviilasi

Eksar-Transoil AS hagi Delve Ehitus OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. veebruar 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Delve Ehitus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Delve Ehitus OÜ (rk:

11676545), esindaja vandeadvokaadi abi Virge Murak

Vastustaja (hageja): Eksar-Transoil AS (rk 10136829),

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014 määrus

hagi tagamise kohta.

2. Rahuldada Delve Ehitus OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Eksar-Transoil AS (hageja) esitas 7. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Delve Ehitus

OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Samuti esitas hageja taotluse hagi

tagamiseks, milles palus arestida Delve Ehitus OÜ-le kuuluvad pangakontod kõigis Eesti

Vabariigi pankades 23 987,07 euro ulatuses.

Hageja hinnangul võib hagi tagamata jätmine TsMS § 377 lg 1 alusel raskendada kohtuotsuse

täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise avalduse põhjenduste kohaselt on hagejal

alus arvata, et juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama, ei asu kostja täitma kohtuotsust. Kostja

on hageja töötajale väitnud, et ta ei suuda oma müügilepingust tulenevat kohustust täita, kuna

tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Samal ajal on kostjal aktiivne kodulehekülg

internetis ja ta on avaldanud tööotsimiskuulutusi, mis näitab kostja majanduslikku aktiivsust.

Hageja hinnangul on kostja tegevus võlgnevuse tasumisel pahauskne ning on alust arvata, et

hageja jaoks positiivse kohtulahendi korral hakkab kostja kohustuse täitmisest kõrvale

hoiduma. Hageja võlgnevus on piisavalt pikaajaline. Hageja peab ainsaks kohaseks hagi

tagamise abinõuks TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostjale kuuluvate pangakontode arestimist

Eesti Vabariigis tegutsevates pankades 23 987,07 euro ulatuses. Kostjale kuulub kinnistu,

kuid kinnistul lasub kohtulik hüpoteek summas 9 500 eurot Lionstone OÜ kasuks alates

11. aprillist 2012.a tsiviilasjas nr 2-12-12780 tehtud otsuse täitmise tagamiseks. Hagejal

puuduvad võimalused kostja muu vara olemasolu kontrollimiseks. Krediidiregistri väljavõtte

kohaselt (7. veebruar 2014 seisuga) on kostjal vähemalt kolm võlgnevust Julianus Inkasso

ees kokku üle 35 000 euro. Samas on maksuvõlad tasutud. Seega kostja valib, kellele oma

võlgnevusi tasuda ja kellele mitte, ning selline tegevus on pahatahtlik hageja suhtes.

Hageja palus arestida kostja pangakontod kõigis Eesti Vabariigi pankades 23 987,07 euro

ulatuses Eksar-Transoil AS kasuks ja lükata kostjale määruse kättetoimetamine edasi

vähemalt 10 kalendripäeva võrra määruse tegemisest.

2. Tartu Maakohus rahuldas 10. veebruari 2014 määrusega hagi tagamise avalduse ja määras

arestida Delve Ehitus OÜ-le kuuluvad pangakontod Eesti Vabariigis tegutsevates pankades

nõudesumma 23 987,7 euro ulatuses Eksar-Transoil AS-i kasuks.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või

võimatu. Kostja ei ole võlga vaidlustanud, kuid samas ei ole seda ka tasunud. Kohus leidis, et

Delve Ehitus OÜ osakapitali suurus 2 556 eurot (56 euro võrra suurem minimaalsest

võimalikust osakapitalist) võib olla märk pigem väga väikesest võimest tagada oma

kohustuste täitmist ja kohtulahendi tegemisel hageja kasuks võib täitmine olla raskendatud või

osutuda võimatuks. Seetõttu on põhjendatud hagi tagamise abinõude kasutamine. Kostjale

kuuluvale kinnisasjale on hüpoteek juba seotud ja hüpoteegi seadmine järgmisele järjekohale

ei ole põhjendatud, arvestades hagi hinda ja hageja õigustatud huvisid. Seega on hagi

tagamise põhjendatud abinõuks kostjale kuuluvate pangakontode arestimine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Delve Ehitus OÜ esitas Tartu Maakohtu 10. veebruari 2014 määruse peale määruskaebuse,

milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse esitaja leiab, et pangakontode

arestimine kostja jaoks liialt koormav. Kohus oleks pidanud kaaluma muid alternatiive hagi

tagamiseks. Määruskaebuse esitaja põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kohus kaalunud kostja huve ega seda, mida kontode arest äriühingule sisuliselt

tähendab. Määrus halvab täielikult Delve Ehitus OÜ majandustegevuse. Kostjal jäävad

tasumata kõik kohustuslikud maksud ja maksed. Samuti on raskendatud või isegi välistatud

Delve Ehitus OÜ majandustegevus ning kasu teenimine võlgnevuste likvideerimiseks, kuna

Delve Ehitus OÜ ei saa rentida tööriistu ja seadmeid lepinguliste kohustuste täitmiseks, ei saa

palgata tööjõudu ega osutada teenust. Määruse tagajärjel võib Delve Ehitus OÜ-l tekkida

maksejõuetusolukord, mis ei ole ajutine;

2) ei ole kohus kaalunud erinevaid hagi tagamise meetmeid ning on paljasõnaliselt leidnud, et

kontode arest kui kõige koormavam ja äärmuslikum meede on põhjendatud. Kohus on

leidnud, et teise järjekoha hüpoteek ei pruugi olla piisav, et tagada hageja huvisid, kuid ei ole

seda ammendavalt analüüsinud. Kohus ei ole hinnanud kinnisvara väärtust, kohustuste

sissenõutavust, olemasoleva hüpoteegi seotust mingi nõudega ja võimaliku nõude suurusega

ja muid olulisi asjaolusid;

3) tuleb tagamise puhul tuleb eelistada vähem koormavaid meetmeid, sest hagi tagamise

eesmärgiks on täitmise lihtsustamine, mitte täitmise tagamine. Kontode arest on põhjendatud

üksnes juhul, kui tagamata jätmisega kaasneb oluline oht kohtuotsuse täitmisele ja kontode

arest ei koorma kostjat oluliselt.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

4. Eksar-Transoil AS oma vastuses määruskaebusele leidis, et Tartu Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning kohus on hagi tagamise taotluse lahendamisel kaalunud

igakülgselt nii hageja kui ka kostja huve. Vastustaja põhjenduste kohaselt:

1) ei ole kostjal takistatud pangakontode kasutamine ja käsutamine, vaid on kõigest piiratud

nõudesummaga. Kostja ei ole esitanud 2012.a majandusaasta aruannet, kuid 2011.a

majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu käive on olnud 1 659 208 eurot, seega ühe

tööpäeva keskmine käive on ca 6 584 eurot ning hageja nõue on seega kostja ca nelja

tööpäeva käibe suurus. Vastustaja rõhutab, et hagi tagamise taotlus esitati kohtule koos

hagiavaldusega vaid seetõttu, et kostja ei ole soovinud hagejale pikaajalist võlgnevust tasuda,

ei ole pakkunud mingeid lahendusi probleemi lahendamiseks ning on eelistanud tasuda muid

rahalisi kohustusi. Kostjal on olnud piisavalt vahendeid tasumaks oma maksuvõlgu, kuid ta ei

ole tasunud enam kui 10 kuu vanust võlgnevust hageja ees. Kostja maksekäitumine hageja ees

on olnud selgelt pahauskne;

2) on maakohus määrust tehes kaalunud ka kohtuliku hüpoteegi seadmist. Hageja ja kohtul

puudus kohustus ja võimalus välja selgitada määruskaebuse esitaja poolt nimetatud asjaolud.

Tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et Eesti Vabariigis ei ületa maatulundusmaa väärtus

mingil juhul 5000 eur/ha kohta. Kostja ei ole ka tõendanud kinnisvara väärtust või hüpoteegi

seotust/mitteseotust nõudega. Pangakontode arestimine oli ainuvõimalik hagi tagamise

abinõu;

3) on kohus pidanud hageja esitatud nõuet esialgselt piisavalt tõendatuks. Kostja ei ole

määruskaebuses esitanud väiteid või toonud välja asjaolusid, et ta hagejale võlgu ei ole või

esineksid muud asjaolud, mis võiksid välistada hagi täieliku või osalise rahuldamise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab Eksar-

Transoli AS-i taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Delve Ehitus OÜ määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

Vaidlustatud kohtumäärusega kohaldas maakohus hagi tagamise abinõuna kostja suhtes

pangaarvete arestimist haginõude 23 987,07 euro ulatuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuva

info põhjal kuulub Delve Ehitus OÜ-le küll kinnistu, kuid kinnistule on juba seatud kohtulik

hüpoteek summas 9 500 eurot Lionstone OÜ kasuks alates 11. aprillist 2012.a tsiviilasjas nr

2-12-12780 tehtud otsuse täitmise tagamiseks.

6. Riigikohus on 20. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10 tehtud määruse p-s 19

selgitanud, et rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt

vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks (TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda

(TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei

kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause). Eelnimetatud määruse p-s 16 on Riigikohus

väljendanud seisukohta, suuremate nõuete puhul ja eriti majandustegevusega tegelevate

isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise

vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki). Konto võiks arestida üksnes juhul, kui alternatiivset

mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi

täitmisele.

Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et kostja kinnistule teise

kohtuliku hüpoteegi seadmine ei pruugi olla piisavaks hagi tagamise abinõuks. Arvestades

nõude suurust, olemasolevat hüpoteeki, kinnistu asukohta ja võimalikku väärtust, ei oleks

kinnistule seatud hüpoteek tõenäoliselt täitnud nõude täitmise tagamise eesmärki.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud hagi tagamise eeldused. Hagi

tagamise taotluses esitatud asjaolud ja põhjendused ei anna piisavalt alust asuda seisukohale,

et hagi tagamata jätmisega kaasneks oluline oht kohtulahendi täitmisele. Selliseks asjaoluks ei

ole ainuüksi hagiavalduses esitatud nõude suurus. Hagimenetluses ei ole kostjal kohustust

juba ette põhistada, et ta suudab hagi rahuldamise korral tema vastu esitatud nõude koheselt ja

täies ulatuses täita. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on äriühingu käibevahendite

suureulatuslik arestimine hagi tagamise eesmärgil lubatav, kui kohtule põhistatakse, et

kohtulahendi täitmisele esineb oluline oht lisaks sellele, et nõue iseenesest on suur.

Asjaolu, et kostja on täitnud oma kohustusi eri võlausaldajate ees valikuliselt, ei näita

iseenesest kostja pahatahtlikkust. Kostja ei ole hageja esitatud nõudele vastu vaielnud. Juhul

kui on alust arvata, et isik ei suuda täita kõigi võimalike võlausaldajate nõudeid, tuleks

kaaluda pankrotimenetluse algatamist, kuid ainuüksi hüpoteetiliste teiste võlausaldajate

olemasolu ei kujuta endast olulist ohtu kohtulahendi täitmisele TsMS § 377 lg 1 mõttes, s.o

see ei ole aluseks äriühingu käibevahendite olulises ulatuses arestimisele.

Ringkonnakohus möönab, et majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise

aluseks TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo 3-2-1-10-10 p 11), kuid hagi tagamise

otsustamisel tuleb asjaolusid hinnata kogumis ning võtta seisukoht, kas tagamata jätmine võib

raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha

8. Käesolevas asjas ei ole põhistatud olulise ohu esinemist asjas tehtava kohtulahendi täitmise

osas, mis oleks õigustanud Delve Ehitus OÜ arvelduskontode arestimist. Eksar-Transoil AS ei

ole põhistanud kostjal majandusraskuste olemasolu, vaid on ise viidanud kostja

majanduslikule aktiivsusele ja võrdlemisi suurele käibele. Hagi tagamise taotluse kohaselt on

kostja põhjendanud võlgnevuse mittetasumist ajutiste raskustega. Üksnes osakapitali suurus ei

näita kostja võimet oma kohustuste täitmist tagada. Delve Ehitus OÜ ei ole hageja nõudele

enne kohtumenetlust ega määruskaebuses vastu vaielnud ja on oma vastuses hagile nõude

osaliselt õigeks võtnud. Kostja on osundanud sellele, et on osa haginõudest täitnud juba enne

hagi esitamist ja on seega püüdnud oma võlgnevust likvideerida.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustamata nõude täitmisest kõrvalehoiduva võlgniku

vastu on nõude esitamine kohtusse piisavaks meetmeks, et saavutada nõude rahuldamine ja

täitmine. Olukorras, kus võlgnik ei ole nõudele vastu vaielnud, põhistatud ei ole võlgnikul

püsivamat laadi majanduslike raskuste olemasolu ega soov hoiduda pahatahtlikult hageja

nõude täitmisest, ei ole hagi tagamine pangakontode arestimise teel proportsionaalne abinõu

hageja eesmärgi saavutamiseks.

10. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis kohaldamata TsMS § 385. Kuna tegemist oli

rahalise nõudega, tulnuks hagi tagamise määruses kindlaks määrata rahasumma, mille

maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii

esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. See puudus ei andnuks siiski iseseisvat

alust hagi tagamise määruse tühistamiseks ning kostjal olnuks ka ilma TsMS §-s 385

sätestatud summa märkimiseta õigus taotleda ühe hagi tagamise abinõu asendamist teisega

TsMS § 386 lg 1 alusel.

11. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/