3-13-1985/74 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman, Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1985

Haldusasi

X X kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – X X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.10.2013, 12.11.2013 ja

05.12.2013 määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

X X määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada X X määruskaebused ning tühistada Tallinna Halduskohtu 23.10.2013,

12.11.2013 ja 05.12.2013 määrused haldusasjas nr 3-13-1985.

Saata haldusasi nr 3-13-1985 menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X X esitas 23.09.2013 Tallinna Halduskohtule elektronpostiga kaebuse Sotsiaalkindlus-

tusameti (SKA) peale „jätkuva õiguste rikkumise lõpetamiseks seoses täituritele raha eralda-

misega“ ning palus „tunnistada välispensionite arestida laskmine ebaseaduslikuks“. Kaebaja

elab alates 2011. a lõpust Saksamaal ning on alates 01.05.2012 Saksamaa resident. SKA peab

alates 01.09.2012 kohtutäituri täiteakti alusel kaebaja pensionist kinni 10% ning nüüd on „li-

sandunud ka teine kohtutäitur“. Välispensionide osakonnast ei tohiks raha täiturile üle kanda.

Kaebajale ei ole välispensioni arestimisel jäetud kasutamiseks elatusmiinimumi, mis Saksa-

maal on 1070 eurot kuus.

2. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2013 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puu-

duste kõrvaldamiseks. Selgusetu on, mida nõuab kaebaja vastustajaks märgitud SKA-lt. Kae-

busest võib järeldada, et kaebaja mingi arve on arestitud, kuid kaebusele pole SKA selleko-

hast haldusakti lisatud. Juhul kui SKA on teinud kaebaja õigusi rikkuva haldusakti, saab seda

halduskohtus vaidlustada kaebetähtaegasid järgides. Kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäi-

turi tegevuse, siis ei pruugi vaidlus kuuluda halduskohtu pädevusse ning kaebajal tuleb pöör-

3-13-1985

2(6)

duda täiteaktides näidatud kohtu poole. Kuna kaebuse sisust ei nähtu, et tegemist oleks riigi-

lõivuvaba kaebusega riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 7 ja lg 2 p-s 2 sätestatud alustel,

siis tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus (mis RLS § 571 lg-te 1 ja 2 järgi võib jääda vahemikku

15 kuni 750 eurot) sõltub sellest, milline on kaebuse nõue (nõude formuleerimisel tuleb arves-

tada HKMS § 37 lg-s 2 sätestatuga). Samuti on kaebus allkirjastamata ning kaebajal tuleb ka

see puudus kõrvaldada. Kui kaebaja ei saa elektrooniliselt kaebust allkirjastada, saab ta saata

allkirjastatud kaebuse postiga ja kinnitada, et temaga võib suhelda e-posti teel, samuti märki-

da aadress, millelt ta kinnitab e-posti saamist; lisaks on kaebajal võimalik allkirjastada kaebus

käsitsi ning seejärel saata see kohtule skaneeritult.

3. 13.10.2013 registreeriti Tallinna Halduskohtus X. X poolt e-kirjaga saadetud „keelamis-

ja hüvitamiskaebus seoses täituritele raha eraldamisega“, milles selgitati, et vaidlus ei käi täi-

teasja sisu üle. Välispensionite osakonnas on arestitud puudega isiku pension ja kantud see

täituri arvele, kaebaja arvele on raha jäetud elatusmiinimumist väiksemas ulatuses, mis ei ole

seaduse kohaselt lubatav. Välispensione ei tohi arestida, täidetavaks muutunud nõuded saade-

takse elukohariigi (kaebaja puhul on see Saksamaa) täiturile. Kaebaja palub: 1) keelata SKA-l

välispensionite arestimine, kuna see on vastuolus Euroopa täitekorraldusmäärustega ning 2)

mõista SKA-lt välja pensioni kinnipidamisega kaebajale tekitatud kahju kokku 477 eurot

(septembrist 2012 kuni oktoobrini 2013 peeti kinni iga kuu 20,90 eurot ning oktoobris 2013

100 eurot). Kaebus on tähtaegne ning kuna puudutab kaebajale vähem makstud pensioni, siis

ka riigilõivuvaba. Kaebuse allkirjastatud eksemplari saadab kaebaja täiendavalt.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2013 määrusegaX. X kaebuse HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel, leides, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kinnipidamised

kaebaja pensionist on tehtud kohtutäituri aktide alusel ning kinnipidamise ja kinnipeetavate

summade üle ei ole otsustanud SKA. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi on täitemenetluses

rikutud, peab ta pöörduma kaebusega kohtutäituri poole ning kohtutäituri otsuse saab vaidlus-

tada maakohtus.

5. X. X esitas 24.10.2013 elektrooniliselt allkirjastamata määruskaebuse, milles palus tü-

histada halduskohtu 23.10.2013 määrus ning lahendada kaebus sisuliselt või saata see lahen-

damiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuses korrati kaebuse ja selle 13.10.2013 täpsus-

tuses toodud põhjendusi ja taotlusi ning leiti, et kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevu-

ses. Vaidlus käib mitte täiteasja sisu üle, vaid selle üle, et riigiametnikud ei tohiks täita sea-

dustega, põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusaktidega vastuolus olevaid korraldusi.

6. Tallinna Halduskohus jättis 25.10.2013 määrusega X. X määruskaebuse käiguta ja andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - kaebajal tuli allkirjastada määruskaebus ja tasuda määrus-

kaebuselt nõutav riigilõiv 15 eurot. Isegi kui kaebus on riigilõivuvaba, nagu kaebaja väidab, ei

tähenda see, et määruskaebuselt ei peaks riigilõivu tasuma. Kui kaebaja soovib menetlusabi

riigilõivu tasumisest vabastamiseks, tuleb tal esitada vastav taotlus, millele lisada andmed

enda majandusliku seisundi kohta.

7. 25.10.2013 saatis X. X kohtule allkirjastamata e-kirjaga „protesti“ halduskohtu

25.10.2013 määrusele, leides mh, et kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskae-

bus on riigilõivuvaba.

8. Tallinna Halduskohus selgitas X. Xle 29.10.2013 saadetud kirjas, et määruskaebus ei ole

riigilõivuvaba ning kohus ei saa otsustada määruskaebuse menetlusse võtmist enne kui see

pole allkirjastatud ja tasutud pole riigilõiv; puudused tuleb kõrvaldada hiljemalt 11.11.2013.

9. 06.11.2013 registreeriti Tallinna Halduskohtus X. Xlt posti teel saabunud allkirjastatud

määruskaebus halduskohtu 23.10.2013 määruse peale ning allkirjastatud „protest“ halduskoh-

tu 25.10.2013 määrusele; riigilõivu osas oli kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ta riigilõivu kae-

buselt ega määruskaebuselt tasuma ei pea.

3-13-1985

3(6)

10. Tallinna Halduskohus selgitas 06.11.2013 kaebajale saadetud e-kirjas, et kaebaja seisu-

koht on ekslik ja määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv ja kui kaebaja seda kuni 11.11.2013 ei

tee, tagastab kohus määruskaebuse.

11. 08.11.2013 saatis X. X uue protesti halduskohtu 25.10.2013 määrusele, milles märkis, et

kui põhikaebus on riigilõivuvaba, siis ei pea ka määruskaebuselt riigilõivu maksma, samuti on

kõik protestid riigilõivuvabad.

12. 12.11.2013 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus 23.10.2013 määruse peale esitatud

määruskaebuse läbivaatamatult, kuna X. X ei ole kohtu korduvatest selgitustest ja hoiatustest

hoolimata tasunud määruskaebuselt nõutavat riigilõivu ega taotlenud menetlusabi.

13. X. X esitas 15.11.2013 e-kirjaga protestina vormistatud ning allkirjastamata dokumendi

halduskohtu 12.11.2013 määruse peale, milles oli jätkuvalt seisukohal, et ei pea määruskae-

buselt riigilõivu maksma; samuti kordas kaebuse nõudeid ning selgitas, et kaebus on esitatud

mitte kohtutäituri vastu, vaid SKA ebaseadusliku tegevuse peale kaebaja pensioni kinnipida-

misel.

14. Tallinna Halduskohus käsitles 15.11.2013 esitatud menetlusdokumenti 12.11.2013 mää-

ruse peale esitatud määruskaebusena, jättis selle 19.11.2013 määrusega käiguta ja andis täht-

aja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse koos majanduslikku sei-

sundit näitavate tõenditega esitamiseks 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arva-

tes.

15. Tallinna Halduskohus tagastas 05.12.2013 määrusega X. X 15.11.2013 määruskaebuse

läbivaatamatult HKMS § 203 lg 2 ja § 187 lg 3 p 3 alusel, kuna määruskaebuselt pole tasutud

riigilõivu (arvestades 19.11.2013 määruse samal päeval kätte saamist, oleks tulnud riigilõiv

tasuda hiljemalt 04.12.2013).

16. 10.12.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtu elektronposti aadressile X. X vas-

tus/avaldus, milles leitakse, et halduskohtu seisukoht määruskaebuselt riigilõivu tasumise ko-

hustusest on ekslik ja kohus võiks oma vea parandada. Tallinna Halduskohus jättis

11.12.2013 kirjaga M. X viidatud avalduse tähelepanuta.

17. X. X esitas 25.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtu elektronposti aadressile allkirjastamata

määruskaebuse (mille ringkonnakohus 27.12.2013 halduskohtule edastas) halduskohtu

11.12.2013 määrusele, milles kordas kaebuse asjaolusid ja nõudeid, rõhutades, et kaebus on

esitatud SKA ametnike ebaseadusliku tegevuse peale ja vaidlus ei käi täiteasja sisu üle, pen-

sioni ebaõige maksmisega seotud kaebus on riigilõivuvaba ning riigilõivu ei pea ka määrus-

kaebuselt maksma.

18. Tallinna Halduskohus jättis 30.12.2013 määrusega X. X määruskaebuse käiguta ja andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebus on allkirjastamata, tasumata on riigilõiv ning

määruskaebuses puudub selgitus, millist Tallinna Halduskohtu määrust vaidlustada soovitak-

se. Kaebaja väidab ekslikult, et kaebus ja määruskaebus on RLS § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõi-

vuvaba. Vaidlus käib mitte selle üle, kui suurt pensioni peaks kaebaja saama või et SKA talle

pensioni ei maksaks, vaid selle üle, kas kaebaja pensionist tehtavad kinnipidamised on õigus-

pärased. Keelamisnõue on suunatud raha arestimise vastu; arestimise akti annab täitur, mistõt-

tu SKA vastu esitatud keelamiskaebusega pole kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada.

Kuna tegemist on täituri aktide alusel tehtavate kinnipidamistega, siis on vaidluse lahendami-

ne maakohtu pädevuses (kaebaja ongi tegelikult kohtutäituri tegevust/akte maakohtus vaidlus-

tanud). Kaebusest ei nähtu, et SKA oleks kaebajale kahju tekitanud ning sellekohane kahju-

nõue oleks perspektiivitu; samuti tuleks kahjunõude menetlemiseks tasuda riigilõivu, samas

perspektiivitult kaebuselt riigilõivu nõudmine ei oleks mõistlik. Määruskaebuses on märgitud,

et see on esitatud halduskohtu 11.12.2013 määruse peale, kuid sellel kuupäeval pole kohus

3-13-1985

4(6)

määrust teinud. Kui määruskaebus on esitatud 12.11.2013 määruse peale, siis on edasikaebe-

tähtaeg möödunud ning taotleda tuleb tähtaja ennistamist; 05.12.2013 määruse peale oleks

määruskaebus tähtaegne, kuid kaebaja ei märgi, et ta nimelt seda määrust vaidlustab.

19. X X esitas 31.12.2013 Tallinna Halduskohtule menetlusabi taotlused ja panga arveldus-

konto väljavõtted.

20. Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2014 määrusega X. X taotlused ja määruskaebuse käi-

guta. Kaebajal tuleb täpsustada, kas ta vajab menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumi-

sest vabastamiseks, nagu kohus eeldab, või riigi õigusabi saamiseks, mida perspektiivitu kae-

buse korral kohus ei anna. Samuti ei ole esitatud dokumendid piisavad menetlusabi andmise

üle otsustamiseks, sest nende põhjal pole võimalik kaebaja sissetulekuid/väljaminekuid kind-

laks teha. Kohus selgitab ka seda, et kahjunõude juurde jäämisel tuleb kaebajal arvestada sel-

lega, et nõutud summalt peab ta riigilõivu maksma. Samuti märgib kohus, et määratud pen-

sioni suurust on kaebaja vaidlustanud eraldi kohustamiskaebusega (haldusasi nr 3-13-70223).

21. X. X edastas 17.01.2014 Tallinna Halduskohtule täiendavad seisukohad, milles märkis, et

ta taotleb mitte riigi õigusabi, vaid määruskaebuselt riigilõivust vabastamist. SKA on tekita-

nud kaebajale kahju summa ulatuses, mis on kohtutäiturile üle kantud. Riigilõivu tasumiseks

kaebajal raha pole.

22. Vastuseks halduskohtu nõudele teatas SKA 28.01.2014 kirjaga, et X X ja 01.04.2013 kuni

31.03.2014 219,40 eurot kuus. Kohtutäitur J. R 24.08.2012 täiteakti alusel on kaebaja pensio-

nist tehtud kinnipidamisi järgmiselt: 01.09.2012 kuni 28.02.2013 – 20,90 eurot kuus,

01.03.2013 kuni 30.04.2013 – 16,51 eurot kuus ja 01.04.2013 kuni 31.01.2014 – 21.94 eurot

kuus; vastavalt kohtutäitur J. R teatele on ta M. X pensioni aresti alt vabastanud ning alates

01.02.2014 selle täiteakti alusel pensioni kinnipidamisi enam ei toimu. Kohtutäitur R. Rli

04.09.2013 täiteakti alusel on M. X pensionist perioodil 01.10.2013 kuni 01.01.2014 kinni

peetud 40 % ehk 87,76 eurot kuus. M. Xle määratud pension on väiksem kui miinimumpalk

ning SKA-l jäi tähelepanuta, et R. Rli aktis märgitu kohaselt kuulus arestimisele üksnes pen-

sionisumma, mis on miinimumpalgast suurem. Seega oli R. Rli täiteakti alusel pensioni kin-

nipidamine ebaõige ning SKA kandis ebaõigesti kinnipeetud raha 351,04 eurot tagasi kaebaja

pangaarvele.

23. 03.02.2014 määrusega võttis halduskohus M. X 25.12.2013 määruskaebuse menetlusse,

leides, et see on esitatud 05.12.2013 määruse peale. Samuti vabastas kohus kaebaja makse-

jõuetuse tõttu 25.12.2013 määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, kuid ei pidanud

põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkon-

nakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

24. HKMS § 207 lg 3 näeb ette, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti

jäetud menetlusse võtmata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega jäeti mää-

ruskaebus menetlusse võtmata, ja lahendab määruskaebuse.

Halduskohtu poolt käesolevas asjas tehtud määrustest on edasi kaevatavad 23.10.2013,

12.11.2013 ja 05.12.2013 määrused ning neile on M. X esitanud määruskaebused vastavalt

24.10.2013 (allkirjastatud 06.11.2013), 15.11.2013 ja 25.12.2013. Esimese, 23.10.2013 mää-

rusega tagastas kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise põhjendusega ning

12.11.2013 ja 05.12.2013 määrustega tagastas kohus määruskaebused põhjendusega, et mää-

ruskaebustelt on riigilõiv tasumata. Halduskohus on kokkuvõttes leidnud nii seda, et kuivõrd

tegemist pole riigilõivuvaba kaebusega, siis ei saa ka määruskaebus riigilõivuvaba olla, kui ka

seda, et isegi kui tegemist on riigilõivuvaba kaebusega, ei tähenda see, et määruskaebuselt ei

peaks riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega ei nõustu.

3-13-1985

5(6)

RLS § 571 lg-s 6 on mh sätestatud, et halduskohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel

tasutakse riigilõivu 15 eurot. Samas on RLS § 22 lg 2 p 2 järgi riigilõivu tasumisest vabasta-

tud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata

jätmise asjas. RLS § 22 lg 2 p 2 on erinorm RLS § 571 lg 6 suhtes ning juhul kui kaebusele

kohaldub RLS § 22 lg 2 p-s 2 toodud riigilõivuvabastus, laieneb see ka samas asjas esitatud

määruskaebus(t)ele. Kuigi kaebuse ja selle täpsustuse, samuti määruskaebuste (milles põhili-

selt korratakse kaebuse sisu ja taotlusi) tekst on raskesti jälgitav, saab ringkonnakohus esita-

tud menetlusdokumentidest aru selliselt, et kohtutäitur on võlgade katteks arestinud kaebaja

pensioni ning rahalise nõude (pensioni) arestimise aktide alusel on SKA pidanud kinni ja

kandnud osa kaebajale määratud pensionist kohtutäituri arvele, milline tegevus on kaebaja

arvates õigusvastane. Kaebuse nõuetest järeldab ringkonnakohus, et kaebaja sooviks on keela-

ta SKA-l tema pensionist kinnipidamiste tegemine ning kohustada SKA-d kohtutäiturile alu-

setult kantud summad kaebajale tagasi maksma. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja

üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise

otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Sama paragrahvi lg 4 näeb mh ette, et kohus

tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Riigikohus on selgitanud, et kohtu ülesanne on aidata kaasa kaebuse täpsustamisele, kohus

peab selgitama välja kaebuse eesmärgi ning sellele vastava kaebuse eseme ja liigi (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.05.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-05) ning ainult kaebajal on õigus

määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei

osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.2005

otsus nr 3-3-1-54-05). Käesoleval juhul on kaebaja väljendanud soovi vaidlustada mitte koh-

tutäituri akte/toiminguid, vaid SKA tegevust tema pensionisummade kinnipidamisel kohtutäi-

turi arestimisaktide alusel. Halduskohtul ei ole õigust anda hinnangut kohtutäituri toimingute-

le ja rahalise nõude arestimise aktidele, kuna see ei ole antud asjas vaidlusesemeks ning hal-

duskohus ei ole ka pädev seda hindama, kuid halduskohus saab kontrollida, kas SKA tegevus

kaebaja pensionist kinnipidamiste tegemisel oli õiguspärane. Sellise kaebuse lahendamine on

halduskohtu pädevuses ning X. X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamine ei ole

põhjendatud. Selline vaidlus kuulub ka RLS § 22 lg 2 p-s 2 nimetatud erandi alla ning tege-

mist on lõivuvaba kaebusega. Seetõttu on lõivuvabad ka selles asjas esitatud määruskaebused

ning halduskohus on ebaõigesti need käiguta jätnud ja seejärel tagastanud riigilõivu tasumata

jätmise põhjendusega.

Ringkonnakohus möönab, et X. X poolt 23.09.2013 elektronpostiga esitatud kaebus ning

15.11.2013 ja 25.12.2013 määruskaebused on allkirjastama. Dokumendi esitamist elektrooni-

liselt reguleerib TsMS § 336, mille lg 4 sätestab järgmist – kohus võib menetlusosalise elekt-

ronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see

ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga va-

rustamise nõuetele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui

samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt

varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi

või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Asja materjalidest nähtub, et halduskohus on

saatnud kõik kohtudokumendid kaebaja näidatud elektronposti aadressile ega tuginenud kae-

buse ja määruskaebuste tagastamisel sellele, et kaebaja esitatud menetlusdokumendid on all-

kirjastamata. Seetõttu saab asuda seisukohale, et halduskohus on lugenud elektronpostiga esi-

tatud digitaalallkirjata menetlusdokumente piisavaks.

Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X. X määruskaebused ning tühistab Tallinna Hal-

duskohtu 23.10.2013, 12.11.2013 ja 05.12.2013 määrused. X. X kaebus tuleb saata esimese

astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Arvestades SKA 28.01.2014 kirjas märgitud

asjaolusid, tuleb vajaduse korral anda kaebajale veelkord mõistlik tähtaeg kaebuse taotluste

täpsustamiseks ning asjakohaste lisatõendite ja selgituste esitamiseks.

3-13-1985

6(6)

/allkirjastatud digitaalse

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask