3-13-2081/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2014, Tartu Haldusasja number 3-13-2081 Haldusasi P.G. kaebus Politseija Piirivalveameti 30. septembri 2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks, tühistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.G. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja P.G. Vastustaja Politseija Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON

1. Jätta P.G.

määruskaebus Politseija Piirivalveameti vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Politseija Piirivalveameti tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta läbi vaatamata P.G. taotlus, et Tartu Ringkonnakohus vaataks asja läbi sisuliselt, lõpetaks Politseija Piirivalveameti otsuse täitmise, tuvastaks iga Politseija Piirivalveameti toimingu ja lahkumisettekirjutuse pikendamise otsuse vastavuse põhiseadusele, tagaks kohtuistungi audioja videosalvestuse, määraks kohtuistungi aja ning mõistaks Politseija Piirivalveametilt välja kohtukulud.

3. Jätta muus osas P.G. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 30. septembri 2013. a otsusega pikendati P.G. osas lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni

30. oktoobrini 2013.

2. P.G. esitas 3. oktoobril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse tühistamiseks, õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Lisaks palus kaebaja tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, riigi õigusabi määramist käesolevas asjas, kohtukulude väljamõistmist vastustajalt, kohtuliku arutamise tähtaja määramist ja otsuse esitamist kaebajale vene keeles. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PPA otsus motiveerimata. Kaebaja ei pea vaidlusalust otsust enda suhtes soodsaks, kuna ilma rahaliste vahendite ja sotsiaalsete garantiideta on Eestis keeruline hakkama saada. Kaebaja soovib, et tema siinviibimine legaliseeritaks või korraldataks tema riigist väljasaatmine.

3. Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2013. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Määruse põhjendused:

3.1. Vaidlustatud PPA otsus, millega pikendati lahkumisettekirjutuse täitmise tähtaega, on kaebaja suhtes soodne haldusakt, mistõttu ei saa taoline otsus üldjuhul ka adressaadi õigusi rikkuda ja kohtusse pöördumist õigustada. Kuna tegemist on haldusaktiga, mil on võrdlemisi lühike kehtivusaeg, on selle kehtivusaeg ilmselt kohtuotsuse tegemise hetkeks möödunud. Kehtivuse kaotanud haldusakti ei ole aga võimalik tühistada.

3.2. PPA otsuse õigusvastaseks või tühiseks tunnistamine ei ole samuti kaebaja huvides. Vastava nõude rahuldamine tähendaks, et kaebaja Eestis viibimine on olnud otsuses märgitud ajavahemiku jooksul üldse ilma mingi seadusliku aluseta. Niisugune lahend ei tekita PPA-le kohustust kaebaja Eestis viibimist legaliseerida ja võib kaasa tuua hoopis selle, et lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 73 lg-de 1 ja 2 alusel.

3.3. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja vaidlustanud ka PPA 20. jaanuari 2012. a otsuse, millega keelduti pikendamast tema tähtajalist elamisluba. Nimetatud vaidlust menetleb Tallinna Ringkonnakohus haldusasja nr 3-12-173 raames. Eestis viibimise saab kaebaja seega seadustada, kui mainitud PPA otsus tühistatakse ning elamisluba pikendatakse või kui ta esitab uue taotluse viisa või elamisloa saamiseks ja see rahuldatakse.

3.4. Kaebaja esitatud väited on vastuolulised – ta on avaldanud pahameelt selle üle, et tema suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus, samas avaldab ta, et tema siinviibimist ei ole legaliseeritud, teda ei ole välja saadetud ning tal puuduvad vahendid elamiseks. Kaebaja on vääriti mõistnud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamise otsust – see ei sunni teda Eestis viibima, vaid annab üksnes vastava võimaluse.

3.5. Kaebaja on vaidlustanud ka PPA 8. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutuse, mida käesoleval juhul menetleb Tartu Ringkonnakohus haldusasjana nr 3-12-301. Kuna kaebaja on vaidlustanud lahkumisettekirjutuse, ei ole usutav, et kaebaja sooviks oleks Eestist lahkumine.

3.6. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju, kuna vaidlustatud otsust ei saa pidada kaebaja õigusi rikkuvaks.

3.7. Seadusest ei tulene kohustust tagada lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel vastavale isikule jätkuvaks siinviibimiseks rahalisi vahendeid ja sotsiaalseid garantiisid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. P.G. esitas 11. novembril 2013 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

28. oktoobri 2013. a määruse. Määruskaebuses kordas kaebaja sisuliselt halduskohtule esitatud kaebuses sedastatut. Kaebaja esitas määruskaebuses järgnevad nõuded ja taotlused: tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks PPA ettekirjutuse pikendamine 30 kalendripäevaks; vaadata asi ringkonnakohtu poolt läbi sisuliselt; tuvastada iga PPA toimingu ja lahkumisettekirjutuse pikendamise otsuse vastavus põhiseadusele; lõpetada PPA ebaseadusliku otsuse täitmine elu ja tervise võtmiseks kaudsete toimingute abil, st lahkumisettekirjutuse pikendamise, mittedeporteerimise ja mittelegaliseerimise ning vabatahtliku Eestist lahkumise mittegaranteerimise kaudu (põhiseaduse § 35); määrata asjas istungi toimumise aeg; hüvitada kaebajale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju vastavalt kohtu äranägemisele; mõista PPA-lt välja kohtukulud; tagada kohtuistungi audioja videosalvestus.

5. PPA vastuses P.G. määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuse kohaselt:

5.1. Lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsus on kaebajat soodustav haldusakt. HKMS § 44 lg 1 kohaselt on isikul kaebeõigus üksnes oma õiguste kaitseks. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole isiku õigusi riivatud, mistõttu isikul puudub kaebeõigus. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Riigikohtu halduskolleegium 17. detsembri 2013. a määruses nr 3-3-1-74-13. Kui kaebaja eesmärgiks on lahkumiskohustusest vabanemine, ei ole sellise soodustava haldusakti vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1) ega võimalda saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).

5.2. Kuna vaidlustatud haldusakt on kaebajat soodustav, ei saa kaebajale olla tekkinud ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli õiguspärane. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata halduskohtu vastavasisulisi põhjendusi tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgnevat.

8. HKMS § 207 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuses on P.G. esitanud ühtlasi järgnevad nõuded ja taotlused: tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks PPA haldustoiming ettekirjutuse pikendamine 30 kalendripäevaks; vaadata asi ringkonnakohtu poolt läbi sisuliselt; tuvastada iga PPA toimingu ja lahkumisettekirjutuse pikendamise otsuse vastavus põhiseadusele; lõpetada PPA ebaseadusliku otsuse täitmine elu ja tervise võtmiseks kaudsete toimingute abil, st lahkumisettekirjutuse pikendamise, mittedeporteerimise ja mittelegaliseerimise ning vabatahtliku Eestist lahkumise mittegaranteerimise kaudu (põhiseaduse § 35); määrata asjas istungi toimumise aeg; hüvitada kaebajale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju vastavalt kohtu äranägemisele; mõista PPA-lt välja kohtukulud; tagada kohtuistungi audioja videosalvestus. Kuna kaebuse tagastamist tuleb pidada õiguspäraseks, on käesolevas vaidluses ainetud ka kõik määruskaebuse esitaja poolt PPA otsuse vaidlustamisel esitatud menetluslikud taotlused. Seega tuleb määruskaebus eelnevalt nimetatud nõuete ja taotluste osas jätta läbi vaatamata.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud põhjendustest tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. oktoobri 2013. a määrus muutmata.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene