3-14-336/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Määruse tegemise aeg

25. märts 2014 Haldusasja number 3-14-336 Haldusasi A.F. kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes 500 euro ulatuses. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

2. Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale.

3. Kaebus tagastada pärast määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25. märtsil 2014 saabus Tartu Halduskohtule A.F. kaebus. Kaebuse kohaselt kahjustas A. F. 25. detsembril 2013 hammast, kuna sõi vangla sööki, milles oli kivi. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et ta sai hambaarstile alles 14. veebruaril 2014. A. F. leiab, et hambaravi vanglas on hirmutav ja ohtlik. Kaebaja pole saanud lõhutud hambale ravi. Ravivõimaluse puudumise tõttu taotleb kaebaja Viru Vanglalt 500 euro ulatuses mittevaralise kahju hüvitamist. Ühes kaebusega esitas A. F. menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohus leiab, et A. F. kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

5. Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja valdkonnaseadused. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

6. Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjadega samuti vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja tegevus tervishoiuteenuse osutamisel, täpsemalt on kaebajale tekkinud kahju, kuna vangla ei osutanud kaebajale tervishoiuteenust. Seega on kaebajale tekkinud väidetav kahju vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata jätmine) tagajärjel ning tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna vaidlus on võrsunud eraõigussuhtest, siis kuulub kahju hüvitamise kaebus lahendamisele maakohtus.

7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik