2-13-48077/38 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-48077

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta O J hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 menetlusse võtmise määrus K K ja J J kätte toimetamata.

2. Jätta O J hagi K K ja J J vastu kaasomandi lõpetamise nõudes läbivaatamata.

3. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses O J kanda.

4. Vabastada O J menetluskulude, riigilõivu 250 (kakssada viiskümmend) eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuasja number 2-13-48077 Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2014, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O J hagi K K ja J J vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: O J (ik XXX) Hageja esindaja: Ljudmila Bogdanova (lepinguline esindaja) Kostja I: K K (ik XXX) Kostja II: J J (ik XXX)

2-13-48077

2(3) ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O J hagi K K ja J J vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad kostjad Venemaal. Kohus kohustas 19. veebruari 2014 määrusega hagejat tasuma kohtu deposiiti ettemaksu tõlkekulude katteks. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumenti välisriigis kätte toimetada tsiviilja kaubandusasjade kohtuja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Seega toimub menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjatele vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades, mille artikli 9 p 1 kohaselt järelpärimise saanud asutuse annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega.

TsMS § 316 lg 7 kohaselt, kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on tunnistaja-, eksperdija tõlgikulud asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 148 lg 1 esimesele lausele asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. TsMS §

148 lg 4 kohaselt, kui pool, kes pidi ette maksma TsMS § 148 lg 1 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata.

Kohus selgitas hagejale, et kostjatele hagimaterjalide edastamiseks Vene Föderatsiooni vastuvõtva keskasutuse kaudu vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabilepingule peab hagiavaldus koos kõikide lisadega olema tõlgitud vene keelde. Hageja teatas kohtule, et tal ei ole võimalust tõlkida dokumente vene keelde ja palus määrata kohtu poolt tõlkekulu ettemaksu. Kohus kohustas hagejat määrusega tasuma kohtu deposiiti ettemaksu tõlkekulude katteks. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud ning kohtu määratud ettemaksu ei tasunud. Hageja ei esitanud ka menetlusabi taotlust tõlkekulude kandmiseks.

Kohus jätab hagiavalduse koos lisadega ja Viru Maakohtu 10. detsembri 2013 menetlusse võtmise määruse kostjatele kätte toimetamata.

Lähtuvalt TsMS § 393 lg 1 ja lg 2 p 1, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata.

Kohus on seisukohal, et ilma hagiavaldust kostjatele kätte toimetamata ei ole võimalik hagi menetleda. Kostjatele peab olema teatavaks tehtud hagi esitamine tema vastu ja hagiavalduse sisu ning kostjatel peab olema võimalus esitada hagile vastuväiteid. Nimetatud tingimusi ei ole

2-13-48077

3(3) võimalik täita, kui kostjatele hagiavaldust kätte ei toimetata ning seega ei saa hagi ilma hagiavaldust kostjatele kätte toimetamata menetleda.

TsMS § 423 lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.

Kuna hageja tõlkekulude katteks kohtu nõutud summat kohtu deposiiti ei tasunud, siis ei ole võimalik menetlusdokumente vene keelde tõlkida ning neid kostjatele kätte toimetada. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata.

Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal esitada hagiavaldus koos tõlgetega keelde, mida kostja valdab või keelde, mis on kostja asukohamaa ametlik keel.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/.

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

Viru Maakohtu 25. novembri 2013 kohtumäärustega anti hagejale menetlusabi ja vabastati riigilõivu summas 250 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Vastavalt TsMS 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Menetlusabi oli hagejale antud oktoobris 2013, s.o viis kuud tagasi. Arvestades, et hageja on vanaduspensionär ja 84-aastane, leiab kohus, et hageja varanduslik seisund ei saanud tsiviilasja menetluse jooksul märkimisväärselt muutuda. Kohus loeb hageja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks, et vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik