3-14-166/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-166 Määruse kuupäev

25. märts 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Olev Tomsoni kaebus Politseija Piirivalveameti ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu kriminaalasja kohtueelses menetluses tõendite kunstliku loomise tuvastamiseks ning tõendite kunstliku loomisega põhjustatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon

1. Tagastada Olev Tomsoni kaebus.

2. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Olev Tomson esitas 19.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastu ning taotles:

- kriminaalasja kohtueelses menetluses tõendite kunstliku loomise tuvastamist;

- tõendite kunstliku loomisega põhjustatud kahju hüvitamist.

Kaebuse kohaselt on vastustajad jätnud kriminaalasjas nr 09260100746 kohtueelse menetluse kokkuvõttest ja süüdistusaktist välja kaebaja süüd välistavad tõendid, mistõttu on tegemist tõendite kunstliku loomisega eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo puudumise tuvastamist. Kohtueelses menetluses süüd välistavate tõendite kõrvaldamisel loodi kunstlikud tõendid, mis põhjustasid kaebaja süüdimõistmise kriminaalasjas nr 1-11-7144.

Kaebuse kohaselt on tõendite kunstliku loomisega tekitatud kaebajale varaline kahju, mis seisneb jõustunud kohtuotsuse alusel kohtutäituri poolt välja nõutavates summades, kaebaja sõiduauto sundmüügis, täitemenetluse kulus, kohtuotsusega riigituludesse määratud summas, töökoha kaotamises seoses vanglas viibimisega 6 kuu vältel ja ühe aasta saamata jäänud töötasus. Lisaks haigestus kaebaja depressiooni ja kõrgvererõhutõppe, mistõttu põhjustati kaebajale tervisekahjustusega tekitatud kahju. Kaebaja hindab varalise kahju ja tervisekahjustusega põhjustatud kahju kokku 110 000 eurole.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus võtab kõigepealt seisukoha tuvastamisnõude menetlemise osas (I) ning seejärel hüvitamisnõude menetlemise osas (II). I

3. Kaebaja on esitanud nõude kriminaalasja kohtueelses menetluses tõendite kunstliku loomise tuvastamiseks. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on soovinud tuvastada tõendi kunstlikku loomist, nähtub kaebuses toodud selgitustest, et kaebaja peab sisuliselt silmas tõendi tähelepanuta jätmist, kuna ühelegi ebaõigele fabritseeritud tõendile kaebaja ei viita.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

KrMS §-des 228-232 on ette nähtud uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise võimalused ja kord. Kohtueelse menetluse kokkuvõtet tulnuks kaebajal vaidlustada enne süüdistusakti koostamist, esitades kaebuse uurimisasutuse või prokuratuuri peale vastavalt KrMS § 228 lg-tele 1 ja 2. Süüdistusakti võimalikele puudustele oli kaebajal võimalik rõhuda kriminaalmenetluses, esitades kaebuse Riigiprokuratuurile vastavalt KrMS § 228 lg-le 2 või kriminaalasja arutavale kohtule vastavalt KrMS § 228 lg-le 6. Samuti oli kaebajal kahtlustatavana võimalik kriminaalmenetluses esitada tõendeid ise või läbi kaitsja vastavalt KrMS § 34 lg 1 p-le 7 ja § 47 lg 1 p-le 2. Maakohus on kriminaalmenetluses otsust langetades andnud hinnangu kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja süüdistusaktis esitatule ning halduskohus ei saa asuda kriminaalmenetluse otsuses antud seisukohti halduskohtumenetluses ümber hindama. Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul pädevus kriminaalmenetluses tõendi kunstliku tekitamise või tõendi tähelepanuta jätmise tuvastamiseks.

5. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kriminaalasja kohtueelses menetluses tõendite kunstliku loomise tuvastamise nõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta esitades kaebuse Riigiprokuratuuri ja vajadusel maakohtusse. Asjaolu, et kaebaja on vastavad kaebevõimalused juba minetanud, ei tekita halduskohtule pädevust käesolevas kaebuses esitatud tuvastamiskaebuse menetlemiseks.

6. Kohus märgib, et lisaks puudub kaebajal kriminaalasja kohtueelses menetluses tõendite kunstliku loomise tuvastamise nõude esitamiseks ka kaebeõigus.

HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sellega, et tõendite kunstliku loomise tuvastamine on vajalik jõustunud kriminaalasja uueks läbivaatamiseks KrMS § 366 alusel, s.o teistmisega. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks ei saa olla asjaolu, et kaebaja ei nõustu kriminaalmenetluses langetatud jõustunud kohtuotsusega. Kui uurimisasutus ja prokuratuur on jätnud maakohtule esitamata süüd välistavad tõendid, on kaebaja õiguste kaitsmiseks kõige tõhusam asjakohaste väidete ja tõendite esitamine vastavas kriminaalmenetluses. Seega puuduks kaebajal ka kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks.

II

7. Kaebaja on esitanud nõude tõendite kunstliku loomisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Muuhulgas tuleneb väidetav kahju kriminaalasjas jõustunud Riigikohtu 10.06.2013. a otsuse nr 3-1-1-43-13 resolutsioonis määratud 6-kuulise täitmisele pööratud vangistuse kandmisest, kaebaja mootorsõidukiga tsiviilhaginõude täitmise tagamisest, kohtuotsusega riigituludesse määratud summast ning tsiviilhagis kaebajalt välja mõistetud rahalise hüvitise sissenõudmisest täitemenetluses. Samuti viitab kaebaja tervisekahjule seoses depressiooni ja kõrgvererõhutõppe haigestumisega.

Eeltoodust nähtub üheselt, et hüvitamisnõuet on kaebaja sisustanud tagajärgedega, mis tulenesid talle jõustunud Riigikohtu lahendist kriminaalasjas nr 3-1-1-43-13 (Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus oli asja nr 1-11-7144). Kuna prokuratuuri ja uurimisasutuse poolt esitatud tõenditele anti hinnang kriminaalmenetluses langetatud kohtulahendis, siis ei saa kaebajale väidetavalt tõendite esitamata jätmisega ning väära kohtulahendiga põhjustatud kahju tuleneda prokuratuuri ja uurimisasutuse tegevusest. Seega saab väidetav kahju tekkimine olla põhjuslikus seoses jõustunud kohtuotsusega, kuid mitte uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevusega.

8. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktidele 1 ja 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud ning kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

9. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal käesoleva hüvitamiskaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus ei saa rahuldada hüvitamiskaebust, milles nõutakse teise kohtuotsuse tagajärgede kõrvaldamist. Kui kaebaja leiab, et talle on jõustunud kohtulahendiga põhjustatud kahju, tuleb tal vastavalt RVastS § 17 lg 1 teisele lausele esitada taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Kohus selgitab, et RVastS § 15 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

10. Jõustunud kohtuotsusega on kaebajale pandud kohustused, mida käesolevas asjas esitatud kaebuses käsitletakse kahjuna. Kaebaja ei saa esitada kaebust talle kohtuotsusega määratud kohustuste välja nõudmiseks prokuratuurilt ja uurimisasutuselt pelgalt seetõttu, et kaebaja ei nõustu kriminaalmenetluses langetatud kohtuotsusega. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, et uurimisasutuse ja prokuratuuri võimalikud tegematajätmised oli võimalik kõrvaldada kriminaalmenetluses. Seega puudub kaebajal ka kaebeõigus käesoleva hüvitamiskaebuse esitamiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et puudub vajadus anda tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebajal ei ole võimalik antud hetkel kaebust muuta ega täiendada nii, et kaebuses toodud eesmärk jõustunud kohtuotsuse tagajärgede kõrvaldamisest oleks kaebusega saavutatav. Seetõttu tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik