3-12-1373/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1373 Haldusasi OÜ Suuremäe Karjäär kaebus Iisaku Vallavolikogu 24.05.2012. a otsuse nr 118 tühistamiseks, toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Suuremäe Karjäär apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Suuremäe Karjäär Vastustaja Iisaku Vallavolikogu Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 26.11.2012. a otsuse resolutsioon muutmata täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu põhjendustega.

3. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 24. aprillil 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Suuremäe Karjäär esitas Keskkonnaametile 21.01.2011. a taotluse kaevandamisloa saamiseks kohaliku tähtsusega Kõnnu liivamaardlas Kõnnu liivakarjääris ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks. Kõnnu liivakarjääri mäeeraldis asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Jõuga külas ja selle teenindusmaa pindala on 4,84 ha. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval maaüksusel Alajõe metskond 14 ja on Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata.

2. Kõnnu liivamaardla Kõnnu II uuringuruumi geoloogiline uuring viidi läbi 2010. aastal OÜ-le Suuremäe Karjäär Keskkonnaameti poolt 06.07.2012. a antud loa alusel. Geoloogilise uuringu tegijaks oli OÜ Krüüdneri Karjäär. Keskkonnaministri 15.12.2010. a käskkirjaga nr 1852 kinnitati Kõnnu liivakarjääri mäeeraldise piires maavaravarud järgmiselt: täiteliiva

207 tuh m³ ja ehitusliiva 73 tuh m³.

4. Maapõueseaduse (MaaPS) § 29 lg 2 kohaselt avaldas 26.01.2011. a maavara kaevandamise loa andja menetluse algatamise teate Ametlikes Teadaannetes. Avalikustamise peale avaldusi ja vastuväiteid ei laekunud.

5. MaaPS § 28 lg 3 kohaselt saatis loa andja maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele Iisaku Vallavolikogule.

6. Iisaku vald keeldus 24.03.2011. a otsusega nr 79 (tl 14) nõusoleku andmisest taotletavale kaevandusloale.

7. OÜ Suuremäe Karjäär esitas nimetatud otsuse peale vaide, kuid Iisaku Vallavolikogu 16.06.2011. a otsusega nr 88 vaiet ei rahuldatud. OÜ Suuremäe Karjäär esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Iisaku Vallavolikogu 24.03.2011. a otsuse nr 79 tühistamiseks ja vallale ettekirjutuse tegemiseks anda nõusolek OÜ Suuremäe Karjäär taotletavale kaevandamisloale. Tartu Halduskohtu 15.03.2012. a otsusega (tl 27-29) haldusasjas nr 3-11-2030 rahuldati OÜ Suuremäe Karjäär kaebus ja kohustati vastustajat oma otsuse ülevaatamiseks.

8. Iisaku Vallavolikogu vaatas taotluse uuesti läbi ja tegi 24.05.2012. a otsuse nr 118 (tl 30-31), milles ei nõustunud OÜ-le Suuremäe Karjäär kaevandusloa andmisega Kõnnu liivakarjääris. Iisaku Vallavolikogu põhjendas otsust sellega, et Iisaku valla üldplaneeringu ei näe ette Kõnnu liivamaardlas maavara kaevandamist. Planeeritav kaevandamine põhjustab kogu kaevandusala piirkonnas ja selle ümbruses looduse ja maastiku olulise rikkumise otseselt vähemalt 15 aastaks. Probleemid võivad tekkida liiva transportimisel ja tolmu tekitamisel Jõuga järvede ja puhkepiirkondade läheduses. Jõuga küla elanikud on pöördunud valla poole palvega keelata liivakarjääri rajamine, kuna see hakkab häirima nende elukeskkonda. Iisaku valla territooriumil on kuus tegutsevat karjääri, mis suudavad rahuldada kohalikud vajadused. Uue karjääri rajamine on põhjendamatu. Kõnnu liivakarjäärist jääb 200 meetri kaugusele Kivinõmme maastikukaitseala piir. Maastikukaitsealal asuv Linajärv jääb taotletava mäeeraldise piirist 500 meetri kaugusele. Maavara kaevandamine Kõnnu liivakarjääris võib avaldada negatiivset keskkonnamõju Kivinõmme maastikukaitsealale ja piirkonna veerežiimile. OÜ Suuremäe Karjäär asus samuti 01.04.2010. a vaides seisukohale, et kaevandamine võib avaldada negatiivset mõju. Kavandatav kaevandusala jääb ürgloodusega alale. Kaitsealuste liikide leiukohad ja metsise elupaigad võivad kaevandamistegevuse käigus saada kahjustatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. OÜ Suuremäe Karjäär esitas 02.07.2012. a Tartu Halduskohtule kaebuse Iisaku Vallavolikogu 24.05.2012. a otsuse nr 118 tühistamiseks, Iisaku Vallavolikogu toimingu, millega keelduti kaevandamisloa andmisest, õigusvastasuse tuvastamiseks ja Iisaku Vallavolikogu kohustamiseks OÜ Suuremäe Karjäär kaevandamisloa väljaandmise kohta esitatud taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebuse kohaselt puudub Kõnnu liivamaardlas maavara kaevandamisel vastuolu Iisaku valla üldplaneeringuga. Planeeritav kaevandusala jääb maavarade registris registreeritud maardla alale, millel on kinnitatud tarbevaru. Planeeritav karjääriala jääb eemale valla turismiobjektidest ning loodusliku alana ei ole see turistide jaoks atraktiivne. Tegemist on 100% maatulundusmaaga ning mitteväärtusliku ürgloodusega. 2011. a oli osal taotletavast kaevandusalast teostatud lageraiet. Vaidlusalune ala ei kuulu riiklikult kaitstavate alade hulka. Kaevandamine muudab maastiku ilmet, kuid tähtis on selle muutuse olulisus. Kaevandamisala korrastatakse metsamaana nii, et tavainimene ei suuda endisel kaevandamisalal ja muul metsamaal vahet teha. Kaevandusala jääb 3 km kaugusele Jõuga külast. Väljaveo tee ei möödu Jõuga külast ja Jõuga küla elanikke karjääri tegevus ei mõjuta. Kaasaegne karjääritehnika ei erine oma müratasemelt põllul töötavatest masinatest. Maavara kaevandamise eesmärgiks on erasektori tootmisvajaduste rahuldamine ning AS-i TREF Jõhvi asfalditehase varustamine tehnoloogilise liivaga, mida ei leidu üheski teises Iisaku valla territooriumil tegutsevas karjääris. Kaevandamine toimub üleval pool põhjavee kihti. Asjaolu, et kui veepiir jääb allapoole karjääri põhja piirist, ei saa kaevandamine kaasa tuua mõjutusi veekogule, on kinnitanud nii Keskkonnaamet kui sõltumatu keskkonnaekspert. Karjäärialale ei jää ühtegi looduskaitsealuse linnuvõi loomaliigi elupaika ega ühtegi kaitsealust taimeliiki. Vastustaja kaalutlusotsus ei ole vajalik, sobiv ega proportsionaalne. Kaevandamine ei mõjuta ülemääraselt kohaliku elanikkonna elukvaliteeti. Võimalike mõjude ohjamiseks on vastustajal võimalus seada tingimusi väljaveotee kasutamise, tööaja, karjääriala planeerimise ja korrastamise osas.

10. Tartu Halduskohus jättis 26.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et Iisaku Vallavolikogu poolt MaaPS § 28 lg 3 korras arvamuse andmine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 mõistes ja tegemist on ühe menetlusetapiga kaevandamisloa väljaandmise menetluses. Kuigi arvamuse andmine vormistati vallavolikogu otsusena, ei vasta nimetatud toiming HMS § 51 lg-s 1 toodud haldusakti tunnustele. Haldusakti ja toimingu eristamisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte vormist. Vastustaja toimingul puudub regulatiivne iseloom ning see pole suunatud kaebaja õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Vastustaja on andnud oma arvamuse. Kaebaja õiguste ja kohustuste üle, kas rahuldada kaevandamisloa taotlus või mitte, pidi otsustama kaevandamisloa andja loa andmise menetluse lõppstaadiumis. MaaPS § 28 lg-st 3 tulenevad vorminõuded, eelkõige kirjaliku vormi tingimus, on täidetud. Halduskohtul puuduvad halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt volitused vaidlustatava otsuse tühistamiseks. MaaPS § 28 lg-st 3 tuleneb kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigus. Seadusest ei tulene otsuse tegemise kaalumise volitust, st saanud kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu, peab kohalik omavalitsus teatama oma arvamuse ja ei tohi jätta seda esitamata. Samas tuleneb vastustaja kaalutlusõigus arvamuse andmise volitusest. Kuna asjassepuutuvast sättest kaalutlusõiguse piire ei tulene, jääb kohtul kontrollida toimingu vastavust võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et üldplaneeringuga saab välistada maavara kaevandamise ja karjääri rajamise. Kaevandamisloa andmine on reguleeritud maapõueseadusega ning kohalik omavalitsus ei saa seada oma õigusaktiga piiranguid seadusega sätestatud õigusele. Kontrollides vaidlustatava toimingu vastavust sobivuse kriteeriumile leiab halduskohus, et vastustaja seisukoht on põhjendatud ning tehtud toiming soodustab valla poolt seatud eesmärgi saavutamist. Looduskauni keskkonna säilitamise ja maastikukaitseala kaitsmise eesmärkide saavutamist võib soodustada ka ennetavate meetmetega, nt vaieldes vastu maastikukaitseala lähedusse kavandatava karjääri rajamisele.

Vajalikkuse kriteeriumile vastavuse hindamisel leiab kohus, et vastustaja toiming oli vajalik, sest taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kaasaegne karjääritehnika võib teha tööd põhjustamata liigset müra ning ei erine selle poolest põllul töötavast traktorist. Samas peale müra kaasneb maavarade kaevandamisega rida teisi mõjufaktoreid – veoautode heitgaasid, maapinna vibratsioon jne. Kaebaja viidatud võimalused – tingimuste seadmine väljaveotee kasutamise, tööaja, karjääriala planeerimise ja korrastamise osas, saavad neid mõjusid vähendada, kuid ei võta neid täielikult maha.

Kaebaja tunnistab ise, et kaevandamine avaldab negatiivset mõju keskkonnale, leides aga, et see ei ole ülemäärane. Elukeskkonna säilitamist ja maastikukaitseala kaitset ei ole võimalik saavutada teise vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne, kui valla otsustus mitte toetada Kõnnu liivamaardla alale karjääri rajamist. Uue karjääri rajamine võib halvendada valla elukeskkonda ja avaldada negatiivset mõju lähedalasuvale kaitsealale. Selle tõttu ei ole veenvad ka esitatud ekspertarvamuse (tl 33-34) põhjendused, kuna 200 meetrine vahemaa kavandatava liivakarjääri külje ja Kivinõmme maastikukaitseala piiri vahel ning sellel alal kasvav mets ei pruugi olla piisavaks takistuseks, et välistada karjääri alalt tulevaid negatiivseid mõjutusi maastikukaitsealale.

Ekspertarvamuses ei viidata, milliseid uuringuid tehti vastavate eelduste kontrollimiseks ja millistele uurimismeetoditele tuginedes jõudis ekspert oma järeldusteni. Ekspertarvamus ei ole piisav, et tunnistada keskkonnale negatiivse mõju avaldamine välistatuks. Vaidlustatav toiming on ka mõõdukas ehk proportsionaalne soovitud eesmärgiga. Toiming oleks ebaproportsionaalne, kui kaebaja õiguste riive intensiivsus oleks kõrgemal astmel, kui seda õigustavate põhjuste kaalukus nende kogumis. AS TREF tootmisvajadused on 30.05.2011. a kirja nr 66 alusel rahuldatud.

Seega ei puutu asjasse kaebaja väide asfaldi tootmises kasutatava liiva mitteleidumisest valla territooriumil tegutsevates karjäärides. Toimingu mõõdukuse kontrollimiseks peab hindama, kas kaebaja võimalik õiguste riive intensiivsus kaalub üles vastustaja eesmärkide tähtsust. Antud juhul kaalub avalik huvi üle kaebaja erahuvid. MaaPS § 34 lg 1 p-st 16 tulenev piirang on seatud kohaliku kogukonna huvide kaitsmiseks ning vallavolikogu realiseeris arvamuse andmisel temale kuuluva õiguse. AS TREF kirjast tulenevalt soovib ettevõtja teise võimaliku tarnija abil vähendada oma sõltuvust ühest tooraine pakkujast (Pannjärve karjäär) ja vähendada oma ettevõtlusriske.

Keskkonna kaitse ja kohaliku kogukonna huvid kaaluvad üles ühe äriühingu ettevõtlusriskide maandamise huvid. Vaidlustatav toiming on ka mõõdukas ja tervikuna proportsionaalne HMS § 107 lg 2 mõistes. Tuvastamist ei leidnud võrdse kohtlemise või õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumine vaidlustatud toimingu sooritamisel. Uuringuloa andmise menetlus ei lähe automaatselt üle kaevandamisloa andmise menetluseks ja need menetlused ei ole omavahel seotud. Seetõttu ei saanud uuringuloa andmine tekitada kaebajal ootust, et talle tingimata antakse ka kaevandamisluba.

Kuna kohus ei tuvastanud toimingu õigusvastasust, puudub alus ka vastustajale ettekirjutuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ Suuremäe Karjäär esitas Tartu Halduskohtu 26.11.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja kohtu väitega, et kohaliku omavalitsuse arvamus on toiming HMS § 106 mõttes ning seda ei ole halduskohtumenetluses võimalik tühistada. Toiminguks HMS § 106 mõttes on kõik sellised asutuse meetmed, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

Antud juhul on tegemist isiku õigusi puudutava menetlustoiminguga, sest sellest sõltub kaevandusloa väljastamise või mitteväljastamise fakt. Isiku õigusi puudutavad administratsiooni otsused peavad olema õiguslikult kontrollitavad. Kohaliku omavalitsuse arvamus on üheks menetlustoiminguks haldusakti andmise menetluses ja olles lõpliku haldusakti immanentseks osaks, peab see vastama kõigile haldusaktile esitatavatele nõuetele. Kuna loaandjal Keskkonnaametil puudub pädevus kohaliku omavalitsuse motivatsiooni täiendamiseks, on ainuvõimalik lahendus, et kohaliku omavalitsuse poolt tehtav otsus vastab algusest peale kõigile haldusakti nõuetele.

Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et looduskaunis elukeskkond ning maaskikukaitseala kaitse-eesmärgid kaaluvad üles kaebaja huvi majandustegevuseks ning kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest kaevandamisloale on sobiv, vajalik ning proportsionaalne abinõu. Kaitstav hüve on looduskauni elukeskkonna säilitamine ja maastikukaitseala eesmärkide saavutamine. Riivatav huvi on ettevõtlusvabadus. Vaidluse esemeks olev maa-ala jääb väljapoole Jõuga asulat. Planeeritava karjääri lähedusse ning karjäärist väljaveotee ja riigimaantee vahele ei jää ühtegi majapidamist.

Tegemist on tavapärase majandustegevuse käigus majandatava maaga, millel puudub eraldi kaitsmist vääriv elukeskkonna väärtus. Looduskaitset väärivad alad, k.a kaitstav ürgloodus (oosid), on riiklikul tasandil kaitstud kaitsealade moodustamisega. Eesti looduse infosüsteemi andmetel kattub kaitstav oosi ala Kivinõmme maastikukaitseala esimese lahustükiga, planeeritav karjääriala kaitstava oosi alale ei jää. Kaevandamine võib tegevusena mõjutada maastikku kui kaitstavat väärtust juhul, kui see mõjutab põhjaveerežiimi. Antud juhul asub kaevandatava liivakihi alumine piir põhjaveetasemest kõrgemal.

Lisaks jäävad mõlemad Kivinõmme maastikukaitseala osad põhjavee liikumissuunast kõrvale. Maastikukaitsealal esineb kaitsealuseid liike aga kuna hüdroloogiline režiim ei muutu kaevandustegevuse tagajärjel, ei ole ka mõjutatud maastikukaitseala taimestik. Keskkonnamõju puudumist kaitseala kaitse-eesmärkidele kinnitavad nii ekspert Alar Noorvee kui ka Keskkonnaamet oma keskkonnamõju eelhindamise otsuses. Õige ei ole väide, et puudub avalik huvi karjääri rajamiseks, kuna kohalikule omavalitsusele laekub maavara ressursimaks, kohalikud inimesed saavad tööd ning nende palkadelt laekub tulumaks kohaliku omavalitsuse kassasse.

Avalikes huvides on ka ettevõtluse arendamine ja toetamine piirkondades, mis asuvad Eesti äärealadel. Kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusoleku andmisest ei ole looduskauni elukeskkonna säilitamise ning maastikukaitseala kaitsmise ettekäändel ei sobiv, vajalik ega proportsionaalne abinõu. Proportsionaalne kaitstava eesmärgi suhtes on nõuda kaevandamist põhjaveekihist kõrgemal, karjääriala taastamist metsamaana järk-järgult vastavalt karjääri ammendumisele, nagu seda näeb ette Keskkonnaameti kaevandamisloa eelnõu. Müratase ja vibratsioon on tänapäevase kaevandustehnika puhul võrdne põllul või metsas töötavate masinatega.

Lubatav müratase on reguleeritud keskkonnaloa tingimustes.

Kaevandamine mõjutab keskkonada, kuid konkreetsel juhul mitte rohkem kui mõni teine majandusharu, näiteks põllumajandus. Arusaamatu on kohtu väide, et ekspertarvamuses ei ole viidatud, milliseid uuringuid tehti ekspertarvamuses toodud eelduste kontrollimiseks ning millistele uurimismeetoditele ekspert tugines oma järelduste tegemisel. Ekspertarvamuse esimeses lõigus on kasutatud materjalid loetletud. Kõige olulisem infoallikas on geoloogilise uuringu aruanne. Geoloogiline uuring teostatakse seaduses ettenähtud nõuete kohaselt ning lähtudes geoloogilise uuringu loa väljastaja tingimustest. Geoloogiline uuring annab vastuse küsimustele, kas ja millistel tingimustel on võimalik maavara väljamine (põhjaveetase, põhjavee liikumise suund) ning määrab kindlaks karjääris lasuva maavara klassi ja tüübi.

12. Iisaku Vallavolikogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt tuleb tuginedes Riigikohtu praktikale Iisaku Vallavolikogu kirjaliku arvamuse andmist 24.05.2012. a otsusega lugeda menetlustoiminguks. Kaevandamisloa kohaliku tähtsusega maardlas annab välja või keeldub loa andmisest Keskkonnaamet haldusaktiga. Volikogu poolt kaevandamisloale arvamuse andmise kui menetlustoiminguga ei tekitata, muudeta ega lõpetata isikule õigusi ega kohustusi. Iisaku Vallavolikogu kaevatav otsus on vajalikul määral põhjendatud ja antud kirjalikus vormis nagu on sätestatud ka MaaPS § 28 lg-s 3.

Kui kohalik omavalitsus ei ole nõustunud kaevandamisloa andmisega, võib kaevandamisloa välja anda ka siis kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Kaebaja ei ole avaldanud soovi Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks. Kaevandamislubade andmine on seadustega antud riigi pädevusse, kuid kaevandamisvaldkond puudutab siiski omavalitsuse ülesandeid avaliku ruumi, heakorra, territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse korraldamisel. Kavandatav kaevandustegevus toimub ürgloodusega alal. Iga maavara kaevandmine muudab jäädavalt kaevandamispiirkonna loodust, eeskätt maastikku ja mullastikutingimusi ning võib mõjutada ka sellega külgnevaid alasid ning kaitsealuste liikide leiukohad ja metsise elupaigad võivad kaevandamistegevuse käigus saada kahjustatud.

Kivinõmme maastikukaitseala ja selle äärealade ning Jõuga järvede ümbruse looduskauni keskkonna säilitamine on avalikes huvides. Kavandatavat kaevandamist Kõnnu liivakarjääris võib käsitleda põhjendamatu eelise loomisena eraõiguslikule isikule avaliku huvi arvelt. Vastustaja on lähtunud arvamuse andmisel Iisaku valla ja kohaliku kogukonna huvidest, mis kaaluvad üles erahuvid ja ärihuvi. Maatükil, kus asub Kõnnu liivamaardla, toimunud metsamajandustegevus ei anna kaebajale alust väita, et tavapärase majandustegevuse käigus oleks tegemist sellise maa-alaga, millel ei saa olla eraldi kaitsmist väärivat elukeskkonna väärtust.

Tegemist on Jõuga väärtusliku maastikuga, mida nii volikogu kui ka valla elanikkond näeb Kivinõmme maastikukaitsealaga liituva ja looduskaunist elukeskkonda arendatava alana, mitte karjäärialana. Kavandatav kaeveala jääb rohevõrgustiku äärealale. Selles piirkonnas ei saa volikogu lubada maatulundusmaa muutmist mäetööstusmaaks ei praegu ega ka tulevikus. Iisaku Vallavolikogu on looduse kaitsmisel arvesse võtnud loodusvarade ja loodusressursside säästva kasutamise põhimõtteid ja kaevandamisloa kohta arvamuse andmisel toonud välja ühe põhjusena karjääride rohkuse Iisaku valla territooriumil.

Iisaku valla territooriumil on välja antud 6 maavara kaevandamise luba täiteliiva, ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks. Paljasõnaline on kaebaja väide, et kohalikud inimesed saavad karjääri rajamisel tööd ning ressursimaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse ei kaalu üles kahju, mis võib kaevandamisel tekkida. Vältimaks vastuolu keskkonnaõiguse põhimõtetega ei saa tegevuse lubamisel tugineda väitele, et puudub oluliste mõjude kindel avaldumine, vaid tuleb arvestada avaldumise tõenäosusega. Kohalikul omavalitsusel on üldine kohustus hoolitseda valla säästva arengu kaudu oma elanike heaolu ning neile elamisväärse elukeskkonna loomise eest.

Keskkonnaekspert on ekspertarvamuse andmisel aluseks võtnud geoloogilise uuringu aruande, mis aga ei anna piisavalt informatsiooni selle kohta, kas negatiivne mõju keskkonnale avaldub või mitte. Konkreetseid uuringuid vastavate eelduste kontrollimiseks ei ole tehtud ja järeldused tuginevad peamiselt paberdokumentatsioonile ja inforegistritele.

13. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohtuotsus on järeldustes ja resolutsioonis õige. Kaasatud haldusorgan lisab, et tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-38-10, puudub Keskkonnaametil õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Suuremäe Karjäär apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.11.2012. a otsus resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu põhjendusi ringkonnakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea neid vajalikuks korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

15. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohtu otsus kuulub tühistamisele seetõttu, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kohaliku omavalitsuse otsuse puhul on tegemist menetlustoiminguga, mille tühistamist ei ole võimalik nõuda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja otsus mitte nõustuda kaevandusloa andmisega, on menetlustoiming. Selline kohtu seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu lahendites viidatud seisukohtadega. Riigikohtu halduskolleegium on 10.06.2010. a määruse nr 3-3-1-38-10 p-s 14 leidnud, et näiteks MaaPS § 14 lg 2 alusel antud arvamus on menetlustoiming – tegemist on osaga uuringuloa taotluse menetlusest, mis lõpeb loa andmise või sellest keeldumisega. Praeguses asjas on vaidlus selle üle, kas anda kaebajale kaevandamisluba või mitte. Seega on ka antud juhul tegemist menetlustoiminguga, kuna tegemist on samuti osaga kaevandamisloa taotluse menetlusest, mis lõpeb loa andmise või sellest keeldumisega. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et tegemist on menetlustoiminguga, mille tühistamine ei ole võimalik.

16. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et keeldumine nõusoleku andmisest kaevandamisloale ei ole sobiv, vajalik ning proportsionaalne abinõu. Halduskohus on viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 17.03.2003. a otsuse nr 3-3-1-11-03 p-le 48 rõhutanud, et tegemist on proportsionaalse otusega. Vastustaja on välja toonud oma argumendid, millisteks on valla üldplaneeringust kinnipidamine, looduskauni elukeskkonna säilitamine ja edasiarendamine, Kivinõmme maastikukaitseala kaitsmise vajadus ning tegutsevate karjääride rohkus. PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Valla territooriumil on juba rajatud 6 kohaliku tähtsusega karjääri, mis on praegusel hetkel kasutuses. Keskkonnaameti Viru regioon on kinnitanud, et riigil puudub huvi uue karjääri avamiseks, kuna ehitusmaterjalide arengukava tabeli 3 „Ehitusmaavarade varu ammendumise kiirus (aastates) maardlate nimistu andmete järgi seisuga 31.12.2008“ andmetel on Ida-Virumaa varustuskindlus ehitusliivaga ja täiteliivaga tagatud vastavalt 59 ja

25 aastaks (tl 59-60). Eeltoodu alusel võib väita, et puudub riiklik vajadus uue karjääri järele ja seega oli vastustajal õigus toetuda sellisele põhjendusele.

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaevandamine võib mõjutada kaitstavat väärtust ainult juhul, kui see mõjutab põhjaveerežiimi. Kivinõmme maastikukaitseala piir jääb taotletavast karjäärist 200 meetri kaugusele. Seega toimuks kavandatav tegevus kaitseala vahetus läheduses. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et Keskkonnaameti arvates maavara ei kaasne kaevandamisega olulist keskkonnamõju. Samas on kaebaja ise tunnistanud, et potentsiaalsed mõjud lähedalasuvale maastikukaitsealale võivad avalduda kaevandamisel. Samuti nähtub kaevandamise loa taotluse (Kõnnu liivakarjääri mäeeraldisel) seletuskirjast, et liivakarjääri mäeeraldis jääb ulatuslikule kirde-edelasuunalisele Iiisaku oosistikule (tl 9). Seega saab kaevandamisloa väljastamise tagajärjel mingil määral kindlasti kannatada ka ürgloodus. Kuigi seoses põhjaveerežiimi säilimisega ei ole võib-olla kahjustatud Jõuga küla kaitsealune taimestik, ei ole ringkonnakohtu arvates täiesti välistatud seal asuvate metsiste elupaikade häirimine. Nagu teada, on kaevandamine seotud teatud müraga, mis on tavapärasest intensiivsem ja võib häirida metsiste elupaikade rahu, mis on aga oluline selle liigi säilimisele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et lähedal asuva Jõuga küla elanikud on samuti avaldanud vastustajale soovi peatada antud piirkonda karjääri rajamine (tl 70).

18. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse seisukohaga, et asjas esineb avalik huvi karjääri rajamiseks, kuna vastustaja saab ressursimaksu ja samuti on kohalikel elanikel võimalik saada tööd. Samuti on avalikes huvides ettevõtluse arendamine ja toetamine just selles piirkonnas. Kaebaja on ise kinnitanud, et kaevandamine hakkab toimuma vajaduspõhiselt ning planeeritud kaevandamise mahud on suhteliselt tagasihoidlikud. Seega on ebatõenäoline, et kaebaja plaanib võtta tööle inimesi samast piirkonnast. Samuti on sellisel juhul kaevandamine antud karjäärist pikaajaline protsess ning see lükkab edasi ka maa-ala hilisema korrastamise. Kuigi tõepoolest vastustajale laekub ressursimaks, ei anna ainuüksi see veel alust kaevandamisloa taotluse rahuldamiseks. Vastustaja ei saa mõelda ainult saadavale kasule, vaid kaaluda tuleb ka teisi aspekte. Käesoleval juhul on vastustaja oulisemaks pidanud eluja looduskeskkonna säilimist. Samuti ei ole avaliku huvina tõsiseltvõetav argument, et kaevandamine on vajalik AS TREF Jõhvi asfalditehase varustamiseks liivaga. AS TREF kirjast (tl 32) nähtub, et tema tootmisvajadused on praegusel momendil rahuldatud Pannjärve liivakarjäärist saadava liivaga. Uue karjääri avamisega soovitakse vähendada ettevõtlusriske. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ettevõtlushuvi tarnida rajatavast karjäärist liiva AS-le TREF on erahuvi, millele seisavad vastu Iisaku valla elanike huvid elukeskkonna säilitamiseks ja maastikukaitseala kaitsmiseks võimalike mõjutuste eest.

19. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses tooduga, et kaebajale jäävad arusaamatuks halduskohtu eksperdi arvamusest tehtud järeldused. Keskkonnaekspert

A. Noorvee on tõepoolest oma ekspertarvamuses (tl 33-34) väitnud, et kuna kavandatava liivakarjääri lähim külg asub Kivinõmme maastikukaitseala piirist ligikaudu 0,2 kilomeetri kaugusel ja karjääri ning kaitseala vahel kasvab mets, siis kaitseala põhieesmärkide kahjustamine on välistatud. Oma arvamuse aluseks on ta toonud selle, et liiva kaevandamine toimub põhjaveetasemest kõrgemal. Ainult põhjaveetasemest kõrgemal liiva kaevandamine ei anna veel alust väita, et kaevandamise tulemusena on igasugune pinnavormide, järvede ning kaitsealauste taimede kahjustamine välistatud.

20. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Madis Ernits Agu Timmi