2-12-15031/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-15031

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Koit Kikase vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

25 131,93 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. novembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Koit Kikase apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Koit Kikas (ik: XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248),

esindaja Indrek Kumm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. novembri 2013 otsus

menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

menetluskuludest maakohtus 78,65% Koit Kikase kanda

ja 21,35% Swedbank Liising AS kanda.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„Rahuldada Swedbank Liising AS hagi Koit Kikase vastu

osaliselt ja välja mõista Koit Kikaselt Swedbank Liising

AS kasuks 25 131 (kakskümmend viis tuhat ükssada

kolmkümmend üks) eurot 93 senti, sh 11 545,57 eurot

arve nr 8537073696 alusel, vara jääkmaksumus 11 321,97

eurot ja käibemaks 2264,39 eurot.“

4. Jätta menetluskuludest 78,65% Koit Kikase kanda ja

21,35% Swedbank Liising AS kanda.

5. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 78,65% Koit

Kikase kanda ja 21,35% Swedbank Liising AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Swedbank Liising AS esitas 16.04.2012 maakohtule Koit Kikase vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 31 955,82 eurot, sh põhinõue 27 459,21 eurot,

ja viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,25%

päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ 3 Step IT ja Praiston OÜ 15.03.2006 kontoritehnika

liisingulepingu nr 200603L0008-000-000, mille alusel finantseeris liisinguandja liisingueseme

kasutamise võimaldamiseks vajalikku ostu-müügi tehingut. Vastavalt lepingu p-le 14.2 ja

17.03.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingule nr 200603L0008-001-000 loovutas OÜ 3 Step

IT lepingu ning kõik sellest tulenevad õigused ja kohustused hagejale ning toimus ka

liisingueseme omandiõiguse üleminek hagejale. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid

kohustusi nõuetekohaselt, jättes tähtaegselt tasumata põhiosa arved summas 34 455,55 eurot

ja viivise 7279,23 eurot. Vastavalt lepingu p-le 2 ja vara üleandmise-vastuvõtu aktile algas

liisinguperiood 01.07.2006 ning kestis 36 kuud. Seega saabus lepingu tähtaeg 30.06.2009.

Kuivõrd liisinguvara ei ole hagejale tagastatud, nõuab hageja ka kogu vara jääkväärtuse

hüvitamist ja samuti tasumata arvete tasumist. Lepingust tulenev nõue on kokku

55 321,14 eurot, sh vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot, debitoorne võlgnevus

34 455,55 eurot, viivismaksete võlgnevus 7279,23 eurot ja käibemaks 2264,39 eurot.

13.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 200603L0008-000-000, mille alusel

võttis kostja kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja

kohustuste kohase ja täieliku täitmise, kuid mitte rohkem kui 120 664,88 euro ulatuses.

21.09.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingust tuleneva koguvõlgnevuse tasumiseks.

Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja vähendas oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista

31 955,82 eurot, sh põhinõue 27 459,21 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõude aluseks hageja ja

kostja vahel 13.03.2006 sõlmitud käendusleping nr 200603L0008-000-000, mille alusel

käendas kostja hageja ja Praiston OÜ vahel 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingust

nr 200603L0008-000-000 tulenevaid kohustusi. Käendusleping kehtis p 9 järgi kuni

30.10.2009. Käenduslepingu kehtivuse ajal käendatavat kohustust ei tekkinud, s.o puudus

hageja ja Praiston OÜ vahel 13.03.2006 sõlmitud liisinguleping. Hageja nõudis 21.09.2010

võlateatises kostjalt 01.10.2008 sõlmitud käenduslepingust nr 200603L0008-001-000

tulenevate kohustuste täitmist. Sellist lepingut ei ole pooled sõlminud. Seega ei ole kostja

käendanud hageja nimetatud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal puudub hagis

toodud nõue kostja vastu.

Juhul, kui käendusleping oleks taganud nimetatud liisingulepingust tulenevaid nõudeid, siis

on hageja nõudeõiguse minetanud. Hagejal oli võimalus esitada nõuded Praiston OÜ ja/või

kostja vastu. Hageja ei kasutanud seda võimalust ega reageerinud ka Praiston OÜ teatele

tekkinud olukorra kohta. Hageja esitatud võlateatised ei ole asjakohased, kuna neil ei ole seost

ei käenduslepingu ega liisingulepinguga. Lisaks esitas hageja esimese nõude Praiston OÜ-le

alles ca aasta pärast Praiston OÜ äriregistrist kustutamist. Hageja on rikkunud mõistlikkuse

põhimõtet ning on näidanud igasuguse huvi puudumist liisingulepingu täitmise vastu. Hageja

nõuded käibemaksu ja vara jääkmaksumuse osas on ebaselged ja tõendamata.

Kostja oli seisukohal, et hagi on aegunud ja palus kõigi nõuete osas kohaldada aegumist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 4. novembri 2013 otsusega hagi ning mõistis välja K. Kikaselt

Swedbank Liising AS kasuks arve nr 8537073696 alusel 11 545,57 eurot, vara

jääkmaksumuse 11 321,97 eurot ja käibemaksu 2264,39 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt rahuldas Tartu Maakohus 24.04.2013 otsusega kostja

taotluse aegumise kohaldamiseks osaliselt ning kohaldas aegumist hageja nõudele kostja

vastu 17.09.2008 arve nr 8515482513 summas 11 468,25 eurot ja 13.12.2008 arve

nr 8526423781 summas 11 506,46 eurot alusel ning viivisenõudele summas 7279,23 eurot.

Hagi jäeti rahuldamata 6823,88 euro väljamõistmiseks. Kohtuotsuse järgi tuleb menetlust

jätkata 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel nõude 11 545,58 eurot, vara jääkmaksumuse

nõude 11 321,97 eurot ja käibemaksu nõude 2264,39 eurot osas.

Hageja nõue kostja vastu tuleneb 15.03.2006 OÜ 3 Step IT ja Praiston OÜ vahel sõlmitud

kontoritehnika liisingulepingust nr 200603L008-000-000, hageja ja kostja vahel 13.03.2006

sõlmitud käenduslepingust nr 200603L0008-000-000 ning OÜ 3 Step IT ja hageja vahel

sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Esitatud tõendite alusel ei ole kohtul alust kahelda, et

poolte vahel on sõlmitud käendusleping nr 200603L0008-000-000 ja et hageja nõuded

tulenevad just sellest lepingust, mitte lepingust nr 200603L0008-001-000. Liisingulepingu

nr

200603L008-000-000

lisa

on

liisinguesemete

üleandmise-vastuvõtu

akt

nr 200603L008-001-000, 16.03.2006, millega anti liisinguvõtjale liisinguesemed üle.

17.03.2003 ostu-müügilepingust nr 200603L008-001-000-OM nähtuvalt ostis AS Hansa

Liising Eesti OÜ-lt 3 Step IT vara vastavalt liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu aktile

nr 200603L008-001-000 ja samal kuupäeval on OÜ 3 Step IT loovutanud oma nõude Praiston

OÜ vastu AS-le Hansa Liising Eesti, nõudeõiguse loovutamise lepingu numbriks on

200603L0008-001-000. Eeltoodust lähtudes on leidnud tõendamist, et ostu-müügilepingu

sõlmimisel ning nõude loovutamisel on lähtutud liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu akti

numbrist. Üleandmise-vastuvõtu akt nr 200603L008-001-000 vormistati liisingulepingust

nr 200603L008-000-000 tulenevate esemete üleandmiseks ja mida kostja käendas

käenduslepinguga nr 200603L0008-000-000.

Praiston OÜ kustutati äriregistrist 07.05.2009. Hageja esitas kostjale võlateatise 21.09.2010.

Käendusleping kehtis kuni 30.10.2009. Kuivõrd hageja esitas kostjale nõude käenduslepingu

kehtivuse jooksul, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole esitanud oma nõuet

mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi hagi kostja vastu esitati alles 2012 aprillis, ei saa üldjuhul

seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat

uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada.

Kontoritehnika liisingulepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt lõpeb liisinguleping tähtaja

möödumisel. Liisingulepingu p-s 2 on näidatud liisinguperioodi kestvuseks 36 kuud,

liisinguperiood algas 01.07.2006. Seega lõppes liisinguperiood 30.06.2009. Liisingulepingu

p 17.1 järgi kohustus liisinguvõtja liisingueseme liisingulepingu kehtivuse lõppedes

viivitamatult

tagastama

liisinguandja

volitatud

esindajale.

Hageja

on

edastanud

Praiston OÜ-le 14.03.2009 arve nr 8537073696 maksetähtajaga 30.03.2009. Võlateatise

võlgnevuse kohta edastas hageja Praiston OÜ-le 23.04.2010. Kostjale edastas hageja

võlateatise 21.09.2010. Vaidlust teatiste kättesaamise osas ei ole.

Hageja nõuab kostjalt käenduslepingu alusel võlgniku tasumata liisingumaksete, põhiosa- ja

intressivõlgnevuse, vara jääkmaksumuse ja viivisemaksete võlgnevuse tasumist. Hageja

tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 367, st tegemist on liisingulepingu ülesütlemise järgse

hüvitisnõudega. Samas on leping lõppenud tähtaja möödumisega 30.06.2009 ning hageja ei

ole lepingut üles öelnud, vaid on saatnud kostjale võlateatise. Liisinguvõtja ei täitnud lepingut

nõuetekohaselt ning kuna vara valdust ei õnnestunud taastada, nõuab hageja kogu vara

jääkväärtuse hüvitamist ja tasumata arve tasumist.

14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel nõuab hageja kostjalt osamakse võlgnevuse

11 545,58 eurot väljamõistmist ning 07.12.2011 õiendi alusel vara jääkmaksumuse

11 321,97 eurot ja käibemaksu 2264,39 eurot väljamõistmist.

Esitatud maksegraafikuga (tl 96) on tõendatud, et kostja on jäänud võlgnevusse arve

nr 8537073696 järgi 30.03.2009 osamakse tasumisega summas 11 545,57 eurot. Samuti

nähtub maksegraafikust, et seisuga 30.06.2009 on vara jääkmaksumuseks 11 321,97 eurot.

Kuna käenduslepingus puudub erikokkulepe tähtajalise käenduslepingu lõppemise kohta, siis

kehtib VÕS § 153 lg 3 kohaselt eeldus, et tähtajalise käenduse puhul lõpeb käendusleping

tuleviku suhtes ja käendaja vastutus käenduse lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustuse eest

säilib ka pärast käenduse lõppemist.

Arvestades VÕS § 153 lg 3 põhimõtet ja loetletud tõendeid, oli kohus seisukohal, et käendaja

vastutab tekkinud kohustuse eest ning kostjalt tuleb välja mõista arve nr 8537073696 alusel

11 545,57 eurot, vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot ja käibemaks 2264,39 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. K. Kikas esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. novembri 2013

otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või uue

otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kostja käendas 13.03.2006 sõlmitud

käenduslepinguga

nr

200603L0008-000-000

15.03.2006

sõlmitud

liisingulepingust

nr 200603L0008-000-000 tulenevaid kohustusi. Kohtu järeldus on vastuolus VÕS § 142

lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Käenduslepingu p-s 1 on selgelt märgitud, et kostja käendab hageja

ja Praiston OÜ vahel 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000

tulenevaid kohustusi. Samas hageja nõue kostja vastu ei põhine mitte 13.03.2006 sõlmitud

liisingulepingul nr 200603L0008-000-000, vaid 15.03.2006 sõlmitud liisingulepingul

nr 200603L0008-000-000. Kostjale ei ole teada, et põhivõlgnik oleks hagejaga sellise lepingu

sõlminud. Kohus leidis vääralt, et kostja käendas 15.03.2006 liisingulepingust tekkinud

kohustust seetõttu, et üleandmise-vastuvõtu akt nr 200603L008-001-000 vormistati

liisingulepingust nr 200603L008-000-000 tulenevate esemete üleandmiseks. Kostja poolt

käendatavat kohustust ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas ja seda ei tekkinud ka

hiljem (s.o hageja ei ole esitanud nõuet 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingu alusel);

2) asus kohus vääralt seisukohale, et kostja väide hageja poolt nõude mõistliku tähtaja jooksul

mitteesitamise kohta ei ole põhjendatud, kuna hageja esitas kostjale nõude käenduslepingu

kehtivuse aja jooksul. Selline seisukoht ei tugine tõenditele ja on vastuolus ka VÕS § 142

lg-ga 1, sest käenduslepinguga käendatavat põhivõlgniku kohustust ei tekkinud.

Käenduslepingu p 9 järgi kehtis käendusleping kuni 30.10.2009. Kohtuotsuse kohaselt esitas

hageja kostjale võlateatise 21.09.2010. Seega esitas hageja esmakordselt mingist

käenduslepingust tuleneva nõude alles ca 11 kuud pärast käenduslepingu lõppu. Võlateatises

nõuti 01.08.2008 käenduslepingust nr 200603L0008-001-000 tulenevate kohustuste täitmist,

kuid sellist käenduslepingut ei ole kostja sõlminud. Seega ei ole võlateatis seostatav kostja

käenduslepinguga;

3) ei saa nõustuda ka kohtu seisukohaga, et hageja esitas nõude mõistliku tähtaja jooksul,

kuna nõue esitati aegumistähtaja sees. Hageja ja kostja vahel sõlmiti käendusleping

13.03.2006, see kehtis kuni 30.10.2009 ning käenduslepingu kohaselt käendas kostja

13.03.2006 liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevaid Praiston OÜ kohustusi.

Kostjale

21.09.2010

esitatud

võlateatises

nõuti

01.08.2008

käenduslepingust

nr 200603L0008-001-000 tulenevate kohustuste täitmist. 16.04.2012 esitatud hagis nõutakse

kostjalt käenduslepingu alusel Praiston OÜ kohustuste täitmist, mis tulenevad 15.03.2006

liisingulepingust nr 200603L0008-000-000. Seega sai kostja võimalikust liisingulepingust

nr 200603L0008-000-000 tulenevast nõudest teada ca 2,5 aastat pärast käenduslepingu

lõppemist, kuid praeguse ajani ei ole kostja vastu esitatud sellise kohustuse täitmise nõuet,

mille täitmiseks kostja on kohustatud vastavalt käenduslepingule, ehk hageja ei ole esitanud

13.03.2006 Praiston OÜ-ga sõlmitud liisingulepingust nr 200603L0008-000-000 tulenevat

nõuet. Kohus ei põhjendanud, miks hageja käitumine ei ole vastuolus VÕS §-s 7 ja § 23 lg-s 2

sätestatuga. Samuti ei ole kohus ebaõigelt kohaldanud VÕS § 153 lg 1 p-i 3, mille kohaselt

käendus lõpeb tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega;

4) rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud menetlusnormi:

- kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei arvesta kostja väidet ja esitatud tõendit, et

võimaliku kahju eest vastutab hageja ise. Kostja märkis, et liisingulepingu esemeks oleva vara

tagastamise/realiseerimise menetluses käitus hageja äärmiselt pahatahtlikult. Hageja

ignoreeris Praiston OÜ korduvaid pöördumisi ning vara ei õnnestunud realiseerida;

- kohus jättis põhjendamata, miks kohus ei arvesta kostja väiteid seoses hageja nõude

vähendamisega. Hagis nõudis hageja vara jääkväärtuse hüvitamist ja tasumata arvete tasumist.

Lepingust tulenev nõue oli kokku 55 321,14 eurot, sh:

-

debitoorne võlgnevus 34 455,55 eurot, mida hageja tõendas kolme arvega

(nr 851548252513 summas 11 403,51 eurot; nr 8526423781 summas 11 403,51 eurot;

nr 8537073696 summas 11 403,51 eurot);

-

viivisevõlgnevus 7279,23 eurot, mida hageja tõendas kuue arvega (nr 8208394992,

8208153434, 8207904626, 8207774092, 8207481437, 8207354085);

-

vara jääkmaksumus 11 321,97 eurot ja käibemaksuvõlgnevus 2264,39 eurot.

Seega oli arvestuslik põhinõue 48 041,91 eurot. Hageja esitas kostja vastu hagi summas

31 955,82 eurot (sh põhinõue 27 459,21 eurot), olles seega vähendanud põhinõuet 42,85%

võrra ja samas proportsioonis ka arvestuslikku viivist, esitades viivisenõude summas

4496,61 eurot (7279,23–4496,61). Kuna hageja ei täpsustanud, milliste nõude positsioonide

(tasumata arved, viivis, jääkmaksumus, käibemaks) osas nõude vähendamine kehtis, siis tuleb

asuda seisukohale, et iga nõude positsiooni vähendati proportsionaalselt.

Osaotsusega kohaldas kohus aegumist hageja nõudele 17.09.2008 arve nr 8515482513

summas 11 468,25 eurot ja 13.12.2008 arve nr 8526423781 summas 11 506,46 eurot alusel

ning viivisenõudele summas 7279,23 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi 6823,88 euro

väljamõistmiseks ja jätkas menetlust hagis 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel summas

11 545,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõude 11 321,97 eurot ning käibemaksu nõude

2264,39 eurot osas.

14.10.2013 kohtuistungil märkis kostja, et hagis toodud nõudesumma 55 321,14 eurot oli

kogu arvestuslik nõue ja seda on hageja vähendanud 31 955,82 euroni, millest põhinõuded –

debitoorne võlgnevus, käibemaks, vara jääkmaksumus – on 27 459,21 eurot ja viivis

4496,61 eurot. Seega on hageja vähendanud summat ca 22 000 eurot. Nõue peale aegumise

kohaldamist peaks olema vähenenud 42,85% võrra, kuna see kuulus esialgse nõude koosseisu.

Isegi kui hagi oleks põhjendatud 14.03.2009 arve nr 8537073696 alusel summas

11 545,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõudes 11 321,97 eurot ja käibemaksu nõudes

2264,39 eurot, siis oleks nimetatud nõuded pidanud olema rahuldatud, arvestades hageja

poolset nõude vähendamist 42,85% võrra, ehk

- 14.03.2009 arve nr 8537073696 summas 11 545,58 eurot alusel esitatud nõue pidanuks

vähenema 4947,81 euro võrra;

- vara jääkmaksumuse nõue 11 321,97 eurot pidanuks vähenema 4851,46 euro võrra;

- käibemaksu nõue 2264,39 eurot pidanuks vähenema 970,29 euro võrra.

Seega oli pärast osaotsuse jõustumist hageja nõue 14.03.2009 arve nr 8537073696, vara

jääkmaksumuse ja käibemaksu osas kokku maksimaalselt 14 362,38 eurot;

5) jaotas kohus vääralt menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel. Kuna hagi rahuldati osaliselt,

oleks kohus pidanud kohaldama TsMS § 163 lg-t 1. Osaotsusega jäeti hagi rahuldamata

summas 6823,88 eurot. Kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 25 131,93 eurot.

Seega rahuldati hageja nõuded 78,64% ulatuses.

5. Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt said apellatsioonkaebuse aluseks olevad asjaolud vastuse maakohtu

menetluses. Maakohtu otsus on põhjendatud, arusaadav ja õiguspärane. Kohus ei rikkunud

ühtegi menetlus- ega materiaalõigusnormi, apellandi sellised viited on otsitud ja

paljasõnalised. Hageja jääb kõigi maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu

vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162

lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohus teeb menetluskulude jaotuse osas uue otsuse.

Asja materjalidest nähtuvalt jäeti Tartu Maakohtu 24.04.2013 (jõustunud) vaheotsusega

hageja nõue kostja vastu 6823,88 euro ulatuses rahuldamata. Kuna menetluskulude jaotus

nähakse sel juhul TsMS § 173 lg 5 kohaselt ette lõppotsuses, oleks maakohus pidanud

menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel seda arvestama.

Põhjendatud on apellandi seisukoht, et kuna hageja nõue 31 955,81 eurot rahuldati 25 131,93

euro, s.o 78,65% ulatuses, siis on maakohus alusetult TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud kõik

menetluskulud kostja kanda.

Seetõttu tuleb menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 78,65% ulatuses kostja ja

21,35% ulatuses hageja kanda.

7. Maakohtu vaidlustatud otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kokku

25 131,93 eurot, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult rahuldanud hagi 25 131,93 euro ulatuses.

7.1. Hageja nõue solidaarvõlgnikust käendaja vastu tuleneb 13.03.2006 sõlmitud

käenduslepingust (t.l 30-31). Käenduslepingu p 1 kohaselt tagab käendaja solidaarselt

liisinguvõtjaga liisinguandja ja liisinguvõtja vahel 13.03.2006 sõlmitud liisingulepingust

nr 200603L0008-000-000 tulenevate kohustuste täitmise eest. Kuigi liisingulepingule (t.l 7-9)

ei ole märgitud sõlmimise kuupäeva, on sellel sama number kui käenduslepingul

(nr 200603L0008-000-000). Liisingulepingule on liisinguvõtja esindajana alla kirjutanud

K. Kikas ja käenduslepingule käendajana K. Kikas. Eelnevast saab tõsikindlalt järeldada, et

mõlemad lepingud on sõlmitud 13.03.2006 ning ainuüksi sellest, et hageja on hagiavalduses

märkinud liisingulepingu sõlmimise kuupäevaks 15.03.2006, ei saa järeldada, et hageja nõue

põhineb 15.03.2006 sõlmitud liisingulepingul. Seetõttu on põhjendamatu apellandi seisukoht,

et käenduslepingu sõlmimise ajal ei olnud käendatavat kohustust olemas. Apellandi väide, et

liisinguleping sõlmiti 15.03.2006, on tõendamata.

Maakohus on kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatuga andnud vaidlustatud otsuses hinnangu

ka kostja väitele seoses hageja 21.09.2010 võlateates viidatud käenduslepingule

nr 200603L0008-001-000. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning

leiab samuti, et käesoleva vaidluses on tegemist 13.03.2006 sõlmitud käenduslepinguga, mis

kannab numbrit 200603L0008-000-000. Kuna kostja on allkirjastanud 13.03.2006

käenduslepingu, siis saab tema vastutus tuleneda ainult nimetatud lepingust ning asjaolu, et

21.09.2010 võlateatises on viidatud ekslikult 01.10.2008 käenduslepingule, ei vabasta kostjat

vastutusest 13.03.2006 käenduslepingu järgi.

7.2. VÕS § 153 lg 3 kohaselt tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja

vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuste eest.

13.03.2006 käendusleping kehtis kuni 30.10.2009 ning hageja nõudis kostjalt enne

30.10.2009 tekkinud kohustuste täitmist. Seega kohaldas maakohus õigesti VÕS § 153 lg-t 3

ning käenduslepingu lõppemine 30.10.2009 ei vabastanud kostjat selleks ajaks tekkinud

kohustuste täitmisest. Apellandi vastupidine seisukoht on ebaõige.

Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus andnud hinnangu kostja

seisukohale seoses hageja väidetava nõudeõiguse minetamisega. Ringkonnakohus nõustub

maakohu vastavate põhjendustega ning leiab samuti, et hageja käitumine ei ole vastuolus

VÕS §-s 7 ja § 23 lg-s 2 sätestatuga.

7.3. Liisingulepingu p 17 kohaselt liisinguvõtja kohustub liisingueseme liisingulepingu

kehtivuse lõppedes viivitamatult tagastama liisinguandja volitatud esindajale, juhul kui ei ole

kokku lepitud teisiti.

Apellant ei ole tuginenud sellele ning ka asja materjalidest ei nähtu, et poolte vahel oleks

sõlmitud teistsugune kokkulepe. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et liisinguvõtja ei ole

liisingueset tagastanud, siis põhjendamatu (tõendamata) apellandi väide, et hageja on

käitunud liisingueseme tagastamise/realiseerimise käigus pahatahtlikult ning kahju eest

vastutab hageja.

7.4. Tartu Maakohtu 24.04.2013 jõustunud vaheotsusega kohaldas maakohus hageja nõudele,

mis tulenesid 17.09.2008 arvest nr 8515482513 summas 11 468,25 eurot ja 13.12.2008 arvest

nr 8526423781 summas 11 506,46 eurot aegumist ning jättis rahuldamata hageja nõude

summas 6823,88 eurot.

Maakohus jätkas menetlust hageja nõudes, mis tulenes 14.03.2009 arvest nr 8537073696

summas 11 5456,58 eurot, vara jääkmaksumuse nõudes 11 321,97 eurot ja käibemaksu

nõudes summas 2264,39 eurot, kokku summas 25 131,94 eurot.

Maakohtu 14.10.2013 istungil (t.l 110-111) kinnitas hageja esindaja, et ta jääb nimetatud

nõude juurde ning kostja on kinnitanud, et talle on nõue selge. Eelnevast järeldub, et kostja sai

pärast maakohtu 24.04.2013 vaheotsust aru, et hageja nõudeks tema vastu on 25 131,94 eurot

(TsMS § 363 lg 1 p 1). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud oma nõuet

25 131,94 eurot vähendada.

Sellest tulenevalt on põhjendamatu apellandi väide, et kuna hageja ei nõudnud maakohtule

esitatud hagis kogu võlgnevuse väljamõistmist, siis tuleks samas proportsioonis vähendada ka

hageja nõuet, mida menetleti pärast 24.04.2013 vaheotsuse tegemist.

25 131,94 euro suuruse nõude koosseisus olevatele summade suurusele ei ole

apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud.

8. TsMS § 163 lg 1 järgi jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes 78,65% ulatuses kostja ja

21,35% ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja