2-13-27012/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-27012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

21. märts 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-27012

Tsiviilasi

K.E. hagi BTA Insurance Company SE Eesti Filiaali

vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2 680 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja K.E. (isikukood XXXX; elukoht XXX);

kostja BTA Insurance Company SE Eesti filiaal

(registrikood 11223507; asukoht Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn;

e-post info@kahjud.ee), esindaja Andrus Reidi (e-post

andrus.reidi@bta-kindlustus.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2014

Protokollija

kohtuistungisekretär Mairit Sarapson

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata K.E. hagi BTA Insurance Company SE Eesti Filiaali vastu kahju

hüvitamiseks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud K.E. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

2(4)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Asjaolud, menetluse käik ja hageja nõue

BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (kostja) esitas 24.05.2013 Tartu Maakohtule taotluse

kindlustuse vaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras (kaebus

nr 7-1/13/63). Kindlustuse vaidluskomisjoni 17.05.2013 otsusega (tl 9-15) kohustati BTA

Insurance Company SE Eesti filiaali hüvitama K.E. le (hageja) tekkinud kahju summas 2680

eurot ning jäeti kindlustuse vaidluskomisjoni kulud summas 306,26 eurot kostja kanda.

09.02.2013 toimus Tartus, Raja 26 juures liiklusõnnetus, milles osalesid J.V. juhitud sõiduk

Audi A4 (reg nr XXX ) ja J.E. juhitud BMW 530 D (reg nr XXX). Mõlemad osapooled esitasid

11.02.2013 sõidukikahju hüvitise taotluse kindlustusandjale.

BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (kostja) tegi 12.03.2013 otsuse (tl 38), mille kohaselt

vastutab kahju tekkimise eest BMW 530 D juht J.E. ning keeldus BMW omanikule (K.E. ,

hageja) kahju hüvitamisest. Hageja kindlustusandja SALVA Kindlustuse AS tegi 19.03.2013

otsuse (tl 47-49), milles loeti vastutavaks AUDI A4 juht.

Kuna Raja tupiktänavalt väljasõit ei olnud liiklusõnnetuse hetkel muude märkidega reguleeritud,

siis tuli antud liiklussituatsioonis lähtuda samaliigiliste teedega ristmike alal kehtiva

liikluskorraldusega, st AUDI A4 juht oleks pidanud andma teed paremalt tupiktänavast välja

liikuvale BMW juhile. Liikluskorralduse paremaks arusaamiseks tegi hageja K.E. 13.02.2013

Tartu Linnavalitsuse teede ja liikluskorralduse osakonnale ka avalduse liikluskorralduse

muutmiseks. 22.02.2013 paigaldati edasiste arusaamatuste ja avariiliste olukordade vältimiseks

antud ristmikule tupiktänava viidad ja „Anna teed“ märk. Ka linnavalitsuse teede- ja

liikluskorraldusteenistuse peaspetsialisti seisukoht oli, et enne 22.02.2013 tuli nimetatud

ristmikul juhtidel arvestada samaliigiliste teedega ristmike alal kehtiva liikluskorraldusega.

Kostja vastus hagile

Kostja on seisukohal, et komisjoni hinnang ei põhine tegelikul liiklussituatsioonil. J.V. , kes

liikus oma sõidukiga mööda Raja tänavat, teadis et tal on antud kohas sõidueesõigus paremalt

välja pööranud BMW juhi suhtes. Kohaliku elanikuna teadis ta, et paremal pool on tegemist

teega külgneva alaga. Sellele viitab selgelt piki tänavat kulgev aed ning värav, mis paikneb

paremalt poolt Raja tänavale kulgeva juurdesõidutee ees. BMW juhi vaatevälja vahetult enne

liiklusõnnetust varjas vasakul Raja tänaval seisnud sõiduk ning pöörates selle varjust välja

vasakule, põrkas ta kokku sellest sõidukist mööduva Audiga. Hageja on vaidluse käigus väitnud,

et tegemist on tupiktänavaga. Tema avalduse alusel paigaldati viidad, millele on märgitud

hoonete numbrid ning „Anna teed“ liiklusmärk. Paigaldati mh ka viit „Puhkekodu 13“, mis

tähistab hoonet, kus hageja elab. Puhkekodu tänav on Raja tänavaga paralleelselt kulgev tänav.

Vaidlusalusel niinimetatud tupiktänaval puudub aga tänava nimetus. Teega külgneval alal

paiknevad hooned, mis on aadressiga Raja tänav ning Puhkekodu tänav. Just hilisem viitade

paigaldamine näitab selgelt, et tegemist on juurdesõiduteega külgneval alal paiknevate hoonete

juurde, kaasa arvatud Puhkekodu 13 hoone juurde. Mööda Raja tänavat liikunud J.V. teadis, et

tegemist on juurdesõiduteega ja seal ei kehti parema käe reegel. Vabanemaks vastutusest

väidavad nii hageja kui BMW juht, et nemad pidasid seda tänavaks.

Käesoleval juhul on tegemist juurdesõiduteega Raja tänavalt hoonete juurde, mis asuvad

juurdesõidutee ääres, mitte nn „tupiktänavaga“. Juurdesõidutee alguses paikneb suletav värav.

Tegemist ei ole ristmikuga LS § 2 p 68 mõistes, kus kehtiks LM 381. LM 381 muudab erineva

kattega teed samaliigilisteks, kus tuleb juhinduda LS § 17 lg 5 p 5. LS § 2 p 68 teises lauses

toodut see liiklusmärk samaliigiliste teede ristmikuks ei muuda. Antud juhul on tegemist

olukorraga, kus sõiduki BMW juht sõitis teele teega külgneva ala juurdesõiduteelt või siis

õuealalt (olenevalt, kas värav oli avatud või mitte) ning tal lasus kohustus anda teed LS § 17 lg 3

3(4)

kohaselt. Juurdesõidutee lõikumise ette hilisem LM 221 „Anna teed“ hilisem paigaldamine

viitab teeandmise kohustusele sõiduki juhtidele, kes sõidavad välja antud juurdesõiduteelt

(õuealalt).

Kostja

ei

nõustu

esitatud

kahju

suurusega.

Hageja

on

esitanud

Aasta

Auto

remondikalkulatsiooni, mille kohaselt on taastusremondi maksumus 2630,50 eurot. Hageja

taotleb põhjendamatult 2680 euro väljamõistmist. Kuivõrd aasta Auto AS-i näol on tegemist

margiesindusega ja sellele vastava teenuse hindadega, siis kostja on seisukohal, et 2002.

Väljalaskeaastaga sõiduki remont nimetatud hindadega ei ole põhjendatud. Kostja tellis

remondikalkulatsiooni Automaaler OÜ-lt, mille kohaselt on põhjendatud remondi maksumus

summas 2429,15 eurot.

Hageja arvamus kostja vastuse osas

Teelõigule suunaga Lõunakeskus – Riia tn paigaldati 01.06.2012 „Jalakäijad teel“ märk ja

„samaliigiliste teedega ristmike ning kiiruspiirangu 30 km/h ala“. Liiklusmärgid on paigaldatud

ilmselge sooviga liikluse rahustamiseks ja juhtide tähelepanu kõrgendamiseks. Samaliigiliste

teedena on arvestatud Raja tupiktänava ja Puhkekodu tänava parempoolseid manöövreid.

Avarii toimumise päeval oid halvad (libedad) teeolud. Ristmikul Raja tupiktänavaga segas

vaadet paremal sõidusuunas Raja 26 maja ette pargitud sõiduk. Raja tänavat mööda (suunaga

Lõunakeskus – Riia tn) liikunud Audi juht oleks pidanud ristmikule lähenema (isegi kui oleks

tegemist juurdesõiduteega) kõrgendatud tähelepanuga ja liikumiskiirust vastavalt seadma, kuna

paremal teepoolel puudub kõnnitee (parkiva auto varjust oleks võinud teele sattuda ka inimene).

Audi juht J.V. peaks kursis olema, kuna tema kinnistu Puhkekodu 11 Raja tänava poolne

jalgvärav avaneb otse sõiduteele.

Hageja ei ole nõus kostja väitega, nagu oleks tupiktänava alguses suletav värav. Suletava värava

mõte/vajadus tekkis kohalikel tupiktänava elanikel 2008. a mais, kui toimus intsident kus üle tee

asuvast Tartu psühhiaatriahaiglast põgenes patsient ja ärandas tupiktänava elanikult sõiduauto,

millega põhjustati liiklusõnnetus.

Kohtuistung 18.02.2014

Tunnistaja J.V. vande all antud selgituste kohaselt varjas tema vaatenurka paremale pargitud

maastur, samal hetkel tuli välja naabri BMW. Kuna oli libe, siis tekkis kokkupõrge. See ei ole

samaliigiliste tee ristmik. Seal on Puhkekodu tänav ja Raja tänav mõlemad. Raja tänav ja

Puhkekodu tänav on markeeritud, seda saab käsitleda samaliigiliste teede ristmikuna. Praeguseks

on markeeritud õueala väljasõit, praegu on seal silt „Anna teed“.

Hageja esindaja J.E. selgitab, et analoogseid ristmikke, kus ei ole tänava nimesid, on Tartu

linnas väga palju. Nendel kohtadel kehtib siiski samaliigiliste teede ristmik. Praegu on seal

„Anna teed“ märk. See paigaldati abikaasa palvel, et liiklejad saaksid ühtemoodi aru.

Hageja esindaja J.E. jääb hagi juurde ning palub kostjalt välja mõista 2 630,50 eurot.

Vaidluskomisjoni otsusesse on viga sisse jäänud, tegelik summa on 2 630,50 eurot.

Kostja esindaja Andrus Reidi jääb esitatud kirjalike seisukohtade juurde ning palub jäta hagi

rahuldamata.

Kohtu põhjendused

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (kostja) on

kohustatud hüvitama K.E. le (hageja) 09.02.2013 Tartus, Raja 26 juures toimunud

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud liikluskahju. Pooled vaidlevad ka hüvitise suuruse üle.

2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1057 loeb suurema ohu allika valdamiseks muu hulgas

mootorsõiduki otsese valdamise. Mootorsõiduki otsene valdaja võib vastutada VÕS § 1056 lg 1

4(4)

alusel sõltumata oma süüst, kui kahju on põhjustatud iseloomuliku riski või tegevuse

ebaloomuliku ohu tagajärjel. Riskivastutus tekib ka juhul, kui üks suurema ohu allikas põhjustab

kahju teisele suurema ohu allikale ning muu hulgas siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu

allika valitseja ei olnud süüdi teisele suurema ohu allika valitsejale kahju tekitamises (vt

Riigikohtu 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 12). VÕS § 139 lg 1

sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel,

mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud

või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama tuleneb ka liikluskindlustuse seadusest (LKindlS),

mille § 44 lg 2 teise lause kohaselt, kui isik on liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutav,

hüvitatakse temale tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest

vastutavate isikute vastutusega.

4. Hageja on seisukohal, et antud liiklussituatsioonis tuli lähtuda samaliigiliste teedega ristmike

alal kehtivast liikluskorraldusest, st Audi juht oleks pidanud andma teed paremalt tupiktänavast

välja liikuvale BMW juhile. Kostja leiab, et et tegemist ei olnud samaliigiliste teede ristmikuga

– tegemist on juurdesõiduteega. Teega, mis viib külgneval alal paiknevate rajatiste juurde või

õuealaga (olenevalt värava asendist), mistõttu BMW juht oleks pidanud Audile teed andma.

22.02.2013 paigaldati hageja avalduse alusel edasiste arusaamatuste ja avariiliste olukordade

vältimiseks antud ristmikule tupiktänava viidad ja „Anna teed“ märk.

5. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud tegemist samaliigiliste teede ristmikuga;

tegemist on õuealaga, mis on praeguseks ka markeeritud. Et tegemist ei ole tänavaga, näitab ka

ala alguses olev suletav värav. Värava olemasolu on tõendatud toimikumaterjalidele lisatud

pildimaterjali ja tunnistaja ütluste ja poolte seletustega. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 sätestab,

et parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites

peab

juht

andma

teed

igale

teel

liiklejale,

kui

teeandmise

kohustus

pole

liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Seega oleks BMW juht pidanud teed andma

Audile, mis liikus mööda Raja tänavat. Asjaoludest nähtuvalt varjas BMW juhi vaatevälja

vasakul Raja tänaval seisnud sõiduk.

6. Käesoleval juhul on BMW juht rikkunud liiklusseaduses sätestatud nõudeid ning kahju ei

oleks tekkinud, kui BMW juht oleks Audi juhile teed andnud. Audi juht ei ole liiklusnõudeid

rikkunud ning BMW juht vastutab kogu tekkinud kahju eest. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt

jätab kohus K.E. hagi BTA Insurance Company SE Eesti Filiaali vastu kahju hüvitamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

8. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik