2-13-15431/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-15431

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta M T ja E M hagi G K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud M T ja E M kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on M T ja E M hagi G K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduses palusid hagejad lõpetada kaasomand korteriomandile aadressil XXX, andes korterit hagejate kaasomandisse kohustusega maksma kostjale välja 2950 eurot.

Kinnistusraamatu andmete alusel kohus tuvastas, et G K kuuluv 1/6 mõtteline osa korteriomandist oli võõrandatud F K ja A K, kes võõrandasid oma osa M T (kinnistusraamatu Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2014, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-13-15431 Kohtuasi M T ja E M hagi G K vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja esindajad Hageja 1: M T (ik XXX)

Hageja 2: E M (ik XXX)

Kostja: G K (ik XXX)

2-13-15431

2(2) kanne 29.10.2013). Seega korteriomandi kaasomanikeks sai E M (½ kaasomandist) ja M T (1/2 kaasomandist).

Seoses korteriomanike muutumisega küsis kohus 09.01.2014 kirjaga hagejate seisukoha menetluse jätkamise osas. Hagejad ei ole kohtule vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

Kohus tuvastas, et hagiavalduses esitatud nõue - kaasomandi lõpetamine korteri aadressil XXX on lahendatud kohtuväliselt. Hagiavalduse nõudeks oli kaasomandi lõpetamine viisil, et korteriomand jääks E M ja M T kaasomandisse. Kinnistusraamatu andmetel seisuga 09.01.2014 on vaidlusealuse korteri omanikeks E M ja M T võrdsetes osades ehk ½ osa kaasomandist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus jätab hagi läbi vaatamata, sest vaidlus on lahendatud ning esitatud hagiga ei ole hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.

Kostja teatas, et tal ei ole menetluskulusid seoses antud menetlusega ning ta ei taotle hagejatelt menetluskulude väljamõistmist.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kohus jätab menetluskulusid rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Pille Aver kohtunik