3-11-1923/49 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-1923 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla poolt 17.05.2011 kaebaja suhtes kinnitatud „Kinnipeetava individuaalne täitmiskava“ (ITK) osaliselt tühistamiseks ja osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ITK-st kaebajat solvavate väidete eemaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.05.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 26.02.2014 Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu osaline kaebusest loobumine, tühistada Tartu Halduskohtu 28.05.2012. a otsus tühistamisnõude osas Viru Vangla II üksuse poolt 17.05.2011 kinnitatud täitmiskava tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamise nõude osas vestluste ja eneseanalüüsi ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning lõpetada selles osas menetlus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.05.2012. a otsus ülejäänud osas ja saata asi halduskohtule tagasi kohustamisnõudest loobumise vastuvõtmise otsustamiseks, millega kaebaja palus teha Viru Vanglale ettekirjutuse uue täitmiskava koostamiseks, protokolli parandamise taotluse lahendamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.04.2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.04.2011 teavitas Viru Vangla inspektor-kontaktisik kaebajat, et vangla alustab tema kohta uue ITK koostamist.

2. 16.05.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse (tl 45), milles palus talle väljastada koopiad koostatavast täitmiskavast, selleks et kaebaja saaks esitada endapoolsed seisukohad. 24.05.2011. a otsusega (tl 46) jättis vangla kaebaja 16.05.2011. a teabenõude valmis tehtud, kuid kinnitamata täitmiskavast koopia saamiseks rahuldamata. 18.05.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale uue taotluse (tl 47), milles palub vanglal mitte lisada tema täitmiskavasse tegevusi, mille kohta ei ole ta saanud oma arvamust avaldada. Samuti palub ta täitmiskava mitte kinnitada või juhul, kui see kinnitatakse, jätta välja kõik tegevused, kuna ta ei hakka neid nagunii täitma. 15.06.2011. a otsusega (tl 48−48 pöördel) jättis vangla kaebaja 18.05.2011. a taotluse rahuldamata.

3. 17.05.2011 kinnitas Viru Vangla II üksuse vanemvalvur kaebaja täitmiskava (tl 44−44 pöördel) ning seda tutvustati kaebajale 19.05.2011. Kaebaja märkis täitmiskavale, et ta ei ole sellega nõus, seda täitma ei hakka ning vaidlustab selle.

4. 21.05.2011 esitas kaebaja vaide nr V.V-168.v (tl 27−30), milles palus osaliselt tühistada ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla poolt 17.05.2011 tema suhtes kinnitatud individuaalne täitmiskava ning teha ettekirjutus seaduse nõuetele vastava täitmiskava koostamiseks.

5. Viru Vangla direktor tagastas 27.06.2011. a vaideotsusega nr 6-12/241-1 (tl 26−26 pöördel) kaebajale vaide täies ulatuses.

6. 02.08.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1−11), milles palub (1) tühistada Viru Vangla II üksuse poolt 17.05.2011 kinnitatud täitmiskava osas, millega kaebaja paigutati jätkuvalt karistuse kandmiseks Viru Vangla tugevdatud järelvalvega osakonda; (2) tunnistada õigusvastaseks täitmiskavasse kaebaja tahte vastaselt märgitud alljärgnevad tegevused: vestlused ja eneseanalüüs (programmiline tegevus, raamatute lugemine ja analüüs, töölehed) koostöös kriminaalhooldaja-sotsiaaltöötajaga või psühholoogiga 1 kord kuus alates 2011. a II kvartalist; (3) tunnistada õigusvastaseks ja kohustada Viru Vanglat kõrvaldama täitmiskavast kaebajat solvavad ja teotavad andmed; (4) teha Viru Vanglale ettekirjutus uue täitmiskava koostamiseks, millesse oleks kaasatud kaebaja ning arvestatud kaebaja vajadustega ning järgida täitmiskava koostamisel vangistusseaduse (VangS) §-s 16 sätestatut. Kaebaja selgitab kaebuses, et teatas inspektor-kontaktisikule tema suhtes ITK koostamisest teadasaamisel, et ta keeldub riskihindamisest ja täitmiskava koostamisest, kuna tal puudub usaldus Viru Vangla vastu. Samuti teatas kaebaja, et tema isiklikus toimikus on kõik tema poolt koostatud ettepanekud, milles ta soovib jätkata hariduse omandamisega, aga samuti karistuse kandmist tavaosakonnas ning mitte viibida tugevdatud järelevalvega osakonnas. Ühtlasi palus kaebaja, et juhul kui vangla siiski koostab uue täitmiskava varasemaid ettepanekuid arvesse võtmata, siis tuleb anda kaebajale võimalus vastuväidete ja ettepanekute esitamiseks. Kaebaja leiab, et 17.05.2011 tema kohta kinnitatud täitmiskava vastab materiaalselt haldusakti tunnustele osas, millega otsustati kaebaja jätkuvalt paigutada tugevdatud järelevalvega osakonda. Kaebaja leiab, et kuigi vaide tagastamise otsuses on vangla seisukohal, et kaebaja suhtes ei ole kohaldatud VangS §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid, vaid tegemist on toiminguga, millega kaebaja jätkuvalt paigutati tugevdatud järelvalvega osakonda, on siiski kaebaja suhtes kohaldatud varjatud kujul julgeolekuabinõusid. Kaebaja hinnangul on täitmiskavas tehtud viited riskide osas ebaproportsionaalsed, kuna kohtuotsus kaebaja poolt toimepandud kuritegude kohta on tehtud 15 aastat tagasi. Viru Vanglas olles ei

3 ole antud riskidega seonduvalt aset leidnud ühtegi intsidenti. Kaebajat ei ole kogu vangistuse vältel kordagi karistatud kaasvangide ahistamise, vägivalla toimepanemise või muude õigusvastaste tegude eest. Alates 1996. aastast ei ole kaebajale tehtud etteheiteid ka seoses põgenemiste või põgenemiskatsetega. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla peab tõendama, millistele faktilistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on leitud, et kaebaja on kõrgohtlik ning ohtlik ühiskonnas ametnikele, avalikkusele ja kaasvangidele. Samuti peab vangla tõendama, millistele tõenditele ja faktidele on vangla tuginenud, kui on vaidlustatud täitmiskavas leidnud, et uute kuritegude riskideks kaebaja puhul on teisi ärakasutav elustiil, domineeriv ja passiivselt agressiivne käitumisviis. Kaebaja sõnul on väär vaide tagastamisel võetud seisukoht, et kaebajaga kaasnevate riskide maandamiseks tegevuste määramisel puudub vanglal kohustus saada viimase nõusolek. Selline seisukoht on vastuolus Justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ (ITK koostamise juhend) § 2 lg 3 p-s 10 sätestatuga ning on kaebaja väärikust alandav. Kaebajat kaasamata ja kaebaja arvamust eirates temale tegevusi määrates on vangla taandanud kaebaja riigivõimu objektiks ning riivab kaebaja eneseväärikust.

7. Vastustaja palub oma vastuses (tl 39−42) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab, et vanglasisese paigutamise regulatsioonist ei tulene, et ühest avatud osakonnast teise paigutamine on vaja vormistada haldusaktiga, vaid tegemist on toiminguga. Haldusaktiga on tegemist vaid juhul, kui haldusorgani tegevus on suunatud isiku õigusliku staatuse muutmisele. Vastustaja rõhutab, et tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatele kinnipeetavatele on tagatud kõik seadusest tulenevad õigused ning erinevus seisneb ainult õiguste realiseerimise viisis. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust valida, millisesse vanglasse või osakonda teda paigutatakse, vaid oluliseks kriteeriumiks paigutamisel on julgeoleku ning korra tagamine vanglas. Julgeoleku ning korra tagamisel on vanglale informatsiooniks konkreetse kinnipeetava osas mitte ainult temale koostatud ITK, vaid ka riskihindamine ning operatiivinfo. ITK koostamise juhendi § 3 lg 6 kohaselt kasutatakse riskihindamise tulemust paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel. Kui kaebaja ei ole rahul paigutamisega TJO-sse on tal oma õiguste kaitseks võimalik vaidlustada vangla vastavat toimingut. Tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisel ei ole tegemist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega VangS § 69 mõistes. ITK-s kajastatud hinnang ohtlikkuse osas tugineb kaebaja riskihindamise andmetele, mis on läbi viidud vastavate spetsialistide poolt. Riskihindamisel analüüsitakse ka isiku varasemalt toime pandud kuritegusid, mis on tõendatud süüdimõistva kohtuotsusega ja iseloomustavad kaebajat kui eluaegset vanglakaristust kandvat kinnipeetavat, kelle kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Samuti iseloomustab kaebajat asjaolu, et ta on korduvalt keeldunud koristajana tööle asumast (tl 58−63) ning tema poolt täidetud tööleht kinnitab (tl 52−53 pöördel), et tal on probleeme väärtushinnangute, hoiakute, mõtlemise ja käitumisega. Kaebaja ITK kinnitamise ajal kehtinud ITK koostamise juhendi redaktsiooni kohaselt oli küll vajalik märkida ITK-s kinnipeetava nõusolek, kuid nimetatud nõusolek tähendab sisuliselt kinnipeetava teavitamist ITK-st ning selle sisu selgitamise kohta võetakse kinnipeetavalt allkiri. Kuna VangS § 16 ei anna kinnipeetavale õigust otsustada ITK sisu üle, siis see, kas kinnipeetav on ITK-ga nõus või mitte, ei oma õiguslikku tähendust. Vangla ei pea jätma ITK-sse märkimata tegevusi, mis on vajalikud tuvastatud riskide maandamiseks. Vastustaja hinnangul näitab kaebaja ITK-s märgitu täitmisest keeldumisega üles vaid soovimatust oma riske vähendada.

8. Tartu Halduskohtus 26.04.2012 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 139−141) loobus kaebaja vastustajale ettekirjutuse tegemise nõudest. Kohtuistungil kuulas halduskohus tunnistajana üle Viru Vangla ametniku T. Tiivase (Tiivas).

4 9. 07.05.2012 esitas kaebaja halduskohtule taotluse protokolli parandamiseks, mida kinnitab vastavasisuline registreering kohtute infosüsteemis, kus on leitav ka vastava taotluse sisseskännitud versioon.

10. Tartu Halduskohus jättis 28.05.2012. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ITK-d ei peaks koostama, kui see koostatakse ainult kinnipeetava soovidest lähtuval. Selleks, et ITK-s märgitud tegevused saaksid reaalselt kaasa aidata vangistuse eesmärkide täitmisele, peab vangla ITK-s märgitud tegevused ka ellu viima. Halduskohus leiab, et kuna tegevused on ITK-sse lisatud vastavate spetsialistide arvamuse põhjal, siis puudub alus nende tegevuste ITK-sse panemise õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna tihi ei suuda isik ise oma probleeme näha ja neid lahendada ning mõistlik on arvestada spetsialistide arvamusega. Halduskohus leiab, et kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks ja kohustada kõrvaldama täitmiskavast kaebajat solvavad ja teotavad andmed tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kaebaja keeldus algusest peale ITK koostamisel koostööst vanglaga, asudes algusest peale seisukohale, et Viru Vangla tegevus on suunatud kaebaja vastu ning Viru Vangla ametnikke ei saa usaldada. Kohtu hinnangul oli vanglaametnikul sellisel juhul õigus ja kohustus anda kaebaja käitumisele omapoolne hinnang vastavalt ITK koostamise juhendi § 8 lg-le 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. 27.06.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtu 28.05.2012. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 161−165), milles palub halduskohtu nimetatud otsuse tervikuna tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme ning kohtupidamine ei ole olnud aus ja erapooletu. Kaebaja selgitab, et esitas 03.05.2012 halduskohtule taotluse 26.04.2012 halduskohtus toimunud istungi protokolli parandamiseks (toimikust puudub), kuid halduskohus tema taotlusele ei reageerinud. Kaebaja on tutvunud kohtutoimikuga ning avastanud, et ei ole saanud tutvuda vastustaja poolt kohtule 14.02.2012 edastatud dokumendiga (tl 94) ega selle osas ka oma seisukohta avaldada. Kaebaja hinnangul on halduskohtule esitatud tõenditega tõendatud, et kaebaja on vangistuses olles 2006. aastast alates kuni Viru Vanglasse paigutamiseni 29.01.2009 käitunud korrektselt, ei ole omanud ühtegi distsiplinaarkaristust, ei ole olnud agressiivne, vägivaldne ega teistele ohtlik. Ka vaidlusaluse täitmiskava koostaja T. Tiivas on kohtuistungil tunnistanud, et vanglal ei ole kaebaja käitumise ja agressiivsuse osas tõendeid esitada. Kaebaja hinnangul peab vastustaja täitmiskavasse tehtud märkeid kaebaja kõrgohtlikkuse, elustiili ja hoiakute kohta ka tõendama. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr 3-3-1-95-09, milles Riigikohus on selgitanud, et kohtul peab olema võimalik kontrollida vangla turvalisusriske puudutavate väidete tõelevastavust. Turvalisusriskide kohta käivate väidete näol on tegemist prognoosotsustega ning kohus saab kontrollida nende motiveeritust. Täitmiskavas viidatud konkreetseid asjaolusid on võimalik tõenditega kinnitada. Kaebaja hinnangul vastab vaidlustatud täitmiskava tema tugevdatud järelevalvega osakonnas paigutamise osas sisuliselt haldusakti tunnustele. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja loobus kohtuistungil ettekirjutuse tegemise nõudest, mistõttu on ebaõige halduskohtu viide ettekirjutuse tegemata jätmise osas. Samuti on halduskohus ekslikult asunud seisukohale, et kaebajale anti 26.04.2011 võimalus esitada endapoolseid seisukohti ning kaebaja keeldus sellest. Kaebaja keeldus küll riskihindamise raames vestlusest inspektoriga, mis ei ole aga ärakuulamine ja täitmiskavasse sekkumiste plaanide teatavakstegemine kaebajale. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et kaebaja ei nõustunud täitmiskavaga, kuigi kehtiva täitmiskava koostamise juhendi järgi pidi täitmiskava sisaldama kinnipeetava nõusolekut. Täitmiskava koostamisse ei ole kaasatud ka ühtegi spetsialisti. Kaebajale on arusaamatu halduskohtu väide, et nõue täitmiskavas

5 sisalduvate kaebajat solvavate ja teotavate andmete kõrvaldamise kohustamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja on keeldunud koostööst.

12. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 172) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.05.2012. a otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, kuid rõhutab järgmist. Kaebaja on ekslikult jõudnud järeldusele, et kinnipeetavale koostatud individuaalne täitmiskava on haldusakt osas, milles sinna on märgitud: „Jätkab karistuse kandmist Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas“ ning et tal on õigust vaidlustada ITK-s välja toodud hinnanguid. ITK-s ei otsustata kinnipeetava paigutamist, vaid seal refereeritakse riskihindamise tulemusena saadud otsust ning ka ITK-sse märgitud hinnangud on riskihindamise tulemuste refereeringud. Seega ei loo ITK kõnealustes osades isikule mingisuguseid õigusi või kohustusi ning sellega ei otsustata midagi, vaid see on pelgalt riskihindamise refereering. Kohtuotsuse tühistamise aluseks ei ole ka asjaolu, et halduskohtu otsuse kohaselt on ITK koostatud spetsialistide, mitte spetsialisti arvamuse pinnalt.

13. 26.02.2014 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil teatas kaebaja, et lisaks halduskohtus loobutud kaebuse punktist 4 loobub ta kaebuse punktidest 1 ja 2. Halduskaebusest jääb alles ainult punkt 3. Täitmiskava kehtivus on lõppenud. Samasugused hinnangud sisaldusid ka kahes järgmises täitmiskavas 2012 ja 2013, hilisematest on need välja jäetud. Õigusvastaseks tunnistamine annab selle, et õigused on taastatud. Sellega loeb kaebaja talle tekitatud kahju hüvitatuks. Kohtu küsimuse peale täpsustas kaebaja, et peab silmas nii rehabiliteerivat huvi kui ka seda, et kohtuotsuse näol on tegemist hüvitisega. Seoses vastustaja vastusega tl 94 selgitab kaebaja, et praeguse ettekandega on ta saanud avaldada seisukoha nimetatud dokumendi suhtes. Kuid kui ta oleks sellest enne teadnud, siis oleks halduskohus saanud tunnistajad üle kuulata. Kuna vangla ei ole oma väiteid tõendanud, siis tuleb tõlgendada neid kaebaja kasuks. Vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu küsimuse peale, et 2011. aastal koostati täitmiskava kord aastas, kuid nüüdseks jõustunud uue juhendi järgi koostatakse täitmiskava kogu vangistuse aja kohta. Kaebajale antud hinnangute aluseks olevate tõendite osas selgitas vastustaja, et enne individuaalse täitmiskava koostamist hinnatakse kinnipeetava riske, millesse kaasatakse vangla erinevad spetsialistid, sh psühholoog ja sotsiaaltöötajad. Nemad annavad hinnangu, mille põhjal koostatakse riskihindamine, mis on aluseks täitmiskava koostamisel. Riskihindamise koostamisel lähtutakse lisaks eelnevatest distsiplinaarkaristustest ja muudest asjaoludest, mis on vanglale teada. Riskihindamise dokumenti kinnipeetavale ei tutvustata, kuid ülevaate sellest annab kinnipeetavale inspektor-kontaktisik. Ringkonnakohus määras, et asja arutamist tuleb jätkata kirjalikus menetluses.

14. 26.02.2014 edastas Viru Vangla kohtule kaebaja kohta koostatud riskihindamise ankeedi, mille osas kuulutas ringkonnakohus 28.02.2014. a määrusega menetluse osaliselt kinniseks ja eemaldas kaebaja menetlustoimingutelt, mis seonduvad riskihindamise ankeediga.

15. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 10.03.2014 täiendava seisukoha, milles leiab, et riskihindamise ankeet ei oma õiguslikku tähendust Vabariigi Valitsuse 13.07.2004. a määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 361 ja § 4 lg 2 järgi. Kaebaja leiab, et sellest tulenevalt ei saa seda ankeeti tõendina kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule esitatud loobumine nõudest Viru Vangla II üksuse poolt 17.05.2011 kinnitatud täitmiskava tühistamiseks ning loobumine nõudest vestluste ja eneseanalüüsi ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks tuleb vastu võtta ning

6 selles osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Ent halduskohtu otsus tuleb tühistada ka ülejäänud osas, saates asja halduskohtule tagasi kohustamisnõudest loobumise vastuvõtmise otsustamiseks, millega kaebaja palus teha Viru Vanglale ettekirjutuse uue täitmiskava koostamiseks, protokolli parandamise taotluse lahendamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks.

17. Ringkonnakohus tõdeb, et Tartu Halduskohtu kohtunik M. Krull on käesolevat asja lahendades pannud toime kolm olulist menetlusnormi rikkumist.

18. Esiteks jättis halduskohus tähelepanuta kaebaja poolt kohtuistungil väljendatud loobumise ettekirjutuse tegemise nõudest. HKMS § 155 lg 4 ls 1 sätestab, et kaebusest loobumise võtab vastu ja kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. HKMS § 155 lg 4 ls 3 sätestab, et kui kohus ei võta loobumist vastu või ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Kuigi kaebaja kordas loobumissoovi ka ringkonnakohtus, leiab ringkonnakohus, et kohtule, kus taotlus esimest korda esitati, tuleb anda käesolevas asjas võimalus seda küsimust esimesena otsustada.

19. Teiseks esitas kaebaja halduskohtule 07.05.2012 taotluse protokolli parandamiseks, mida kinnitab vastavasisuline registreering kohtute infosüsteemis, kus on leitav ka vastava taotluse sisseskännitud versioon. Taotlust ennast kohtutoimikus ei leidu. Ringkonnakohus leiab, et protokolli parandamise taotluse kohtutoimikusse lisamata jätmise ja lahendamata jätmisega on halduskohus rikkunud oluliselt menetlusnorme.

20. HKMS § 87 lg 1 koosmõjus TsMS § 56 lg 2 järgi peetakse toimikut kirjalike dokumentide kogumina. TsMS § 61 ls 1 järgi, mis kehtib vastavalt HKMS § 87 lg-le 1 ka halduskohtumenetluses, kehtestab justiitsminister määrusega kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele ülemineku aja ja korra, tehnilised nõuded digitaalse toimiku pidamisele ja sellega tutvumisele, samuti elektrooniliste dokumentide säilitamisele. Ringkonnakohus märgib, et kuni sellist korda kehtestatud ei ole ja kohtud ei ole selle korra alusel digitaalsele toimikule üle läinud, peab poole esitatud dokument sisalduma pabertoimikus, mille üheks oluliseks funktsiooniks on selle täielikkus, mis omakorda on aluseks kohtumenetluse korrakohasele toimimisele. Kasvõi ühe asjas tähtsust omava dokumendi lisamata jätmisega toimikusse saab see funktsioon kahjustatud ja mõni esitatud taotlus võib jääda põhjendamatult tähelepanuta. Seda kinnitab ka käesolev juhtum. Protokolli parandamise taotluse kohtutoimikusse lisamata jätmisega on halduskohus seega rikkunud oluliselt menetlusnormi.

21. HKMS § 86 lg 1 sätestab, et kui protokollitut ei tehtud kohtuistungil viivitamata teatavaks, on menetlusosalisel õigus kolme tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist esitada taotlus protokolli parandamiseks. Kohus küsib taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. Kui kohus jätab taotluse rahuldamata, ei ole teiste menetlusosaliste seisukoha küsimine vajalik. Kuna halduskohus jättis protokolli parandamise taotluse tähelepanuta, siis on halduskohus ka selles osas pannud toime menetlusnormi olulise rikkumise.

22. Kaebaja on lisaks eelnevale apellatsioonkaebuses ja istungil väitnud, et Viru Vangla 14.02.2012. a kirja (tl 94) talle enne otsuse tegemist edastamata jätmisega võeti talt võimalus vaielda vastu selles toodud seisukohtadele. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et HKMS § 2 lg 6 kohaselt on kohus kohustatud tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Viru Vangla 14.02.2012. a kirjas sisaldub teave, mis muudest vastustaja seisukohtadest ei nähtu. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohus ei omistanud sellele kirjale suuremat tähelepanu, kuna ei ole otsuse põhjenduses sellele tuginenud, vaid jätnud kaebaja tuvastamisnõude rahuldamata muudele kaalutlustele tuginevalt (otsuse p 24). HKMS § 157 lg 2 ls 1 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel

7 ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 157 lg 2 ls 1 on käesoleval juhul lex specialis § 2 lg-s 6 sisalduvast halduskohtumenetluse üldisest põhimõttest. Kuna halduskohus eelpool nimetatud kirjale käesolevas asjas otsuse põhjendavas osas vormiliselt ega sisuliselt ei tuginenud, ei saa kirja edastamata jätmist kaebajale pidada oluliseks menetlusnormi rikkumiseks. Samuti on kaebaja enne apellatsioonkaebuse esitamist kirjaga tutvunud ning avaldanud selles esitatud seisukohtade osas oma arvamust nii apellatsioonkaebuses kui ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohtu istungil möönis kaebaja ka ise, et oma ettekandega on ta saanud avaldada seisukoha nimetatud dokumendi suhtes.

23. Ringkonnakohus leiab, et eelpool nimetatud menetlusnormide rikkumiste tõttu ei saa ringkonnakohus asja sisuliselt lahendada, vaid see tuleb saata halduskohtule tagasi menetluslike puuduste kõrvaldamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi rõhutab ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku kommentaaris esitatud seisukohta: „Otsuse põhjendav osa peab võimaldama jälgida otsuse resolutsiooni kujunemist ja on seetõttu otsuse kontrollitavuse seisukohalt määrava tähtsusega“ (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2013, § 165 komm. A).

24. Ringkonnakohus selgitab, et kaebusest loobumise tagajärjel ei ole vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 koosmõjus § 43 lg 1 p-ga 2 lubatud esitada halduskohtule uut kaebust, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud lahend menetluse lõpetamise kohta.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/