2-13-53136/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2014 Tartu Tsiviilasja number 2-13-53136 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) avaldus OÜ Levanter (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Levanter (likvideerimisel) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (võlgnik): OÜ Levanter (likvideerimisel) (registrikood 10370620), likvideerija M.K Vastustaja (avaldaja, võlausaldaja): Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu), esindaja I.G Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu

16. jaanuari 2014 määrus muutmata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Levanter (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) esitas 08. novembril 2013 Viru Maakohtule avalduse OÜ Levanter (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses märgitu kohaselt on võlgnikul 07.11.2013 seisuga tasumata maksunõue kokku

151 101,36 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 137 119,03 eurot. Võlgnikul on püsiv maksejõuetus tekkinud alates 2000. aastast. Maksuhaldur arestis võlgniku pangakontod krediidiasutustes ja tema avalduse alusel algatati 14.05.2004 täitemenetlus, mille raames arestis kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnistu. Kinnistu võimalikuks koguväärtuseks kinnisasja arestimise akti kohaselt on ca 20 000 eurot. Võlgnikul puudub muu vara. Seega puudub võlgnikul vara kõigi kohustuste täitmiseks.

2. OÜ Levanter (likvideerimisel) likvideerija M.K vaidles 05. detsembri 2013 vastuses pankrotiavaldusele vastu ja leidis, et nõue aegus 31.12.2009.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2014 määrusega Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) avalduse, kuulutas välja OÜ Levanter pankroti ja nimetas pankrotihalduriks T.K. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgniku võlakohustus on esitatud andmetel suurusjärgus ca 280 742,40 eurot ja varade väärtuseks on 5 000 eurot. Võlgnikul puudub majandustegevus ja tema suhtes toimub likvideerimismenetlus. Seega on ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks ja on ilmne, et võlgnik ei suuda kohustusi oma varaga katta. Võlgnikul on piisavalt vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, seega menetluse raugemiseks ei ole alust. Maakohus leidis, et kuigi likvideerija algselt vaidles võlausaldaja nõudele vastu, ei esine asjaolusid pankroti kuulutamata jätmiseks. Võlgnik on loobunud aegumise vastuväitest. Maakohus nõustus 15.01.2014 istungil võlausaldaja poolt võlgniku aegumise vastuväitele esitatud seisukohtadega ja viitega Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-116-13. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 lg 1 kohaselt on maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg seitse aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Maksuotsuse või vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. MKS § 132 lg 4 kohaselt aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kohtutäiturile on täitemenetluse raames edastatud kaks haldusakti: 25.06.2002 ettekirjutus nr 4-05/108764 ja 15.11.2002 korraldus nr 5-03/108-982. Maakohus leidis, et likvideerija ei ole tõendanud, et täitekutse(id) ei ole kätte toimetatud. Likvideerijale pidi juba likvideerijaks nimetamise seisuga 29.12.2004 teada olema, et likvideerimismenetluse käigus tuleb tegeleda maksuameti nõudega. MTA 27.11.2013 meili kohaselt on likvideerija 30.12.2004 esitanud MTA-le päringu ning saanud MTA-lt 04.01.2005 vastuskirja nr 13-5-4/479.1 võlgade saldo kohta. Kohtul puudus alus uskuda, et likvideerija sellist päringut ei teinud ja, et MTA pole vastuskirja saatnud. Seega alates vähemalt 04.01.2005 oli likvideerija teadlik võlast MTA ees.

Maakohus leidis, et võlgniku väide, et teda ei ole täitemenetlusest teavitatud, ei ole asjakohane. Likvideerija ei ole ümber lükanud võlausaldaja poolt 16.12.2013 istungil avaldatut selle kohta, millal ja millisel aadressil on kohtutäitur võlgnikule täitmisteateid saatnud. MTA selgituse kohaselt on täitmisteated avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes ja sellega loetakse need võlgnikule teatavaks tehtud isegi siis, kui võlgnik ei ole suutnud tagada nõuetekohaselt kehtiva (toimiva) aadressi registripidajale esitamist. MTA väidet kinnitab täitur Kersti Vilbo büroo meil 12.12.2013. Maakohus asus seisukohale, et menetlusökonoomia seisukohalt ei oleks põhjendatud ka võimaliku aegumise korral jätta pankrot välja kuulutamata, kuivõrd on ilmselge, et võlgniku võlakohustused on tema varadest suuremad ning sellises olukorras on likvideerijal seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus. Kahetsusväärselt ei ole võlgnik seda üheksa aasta jooksul teinud. Maksejõuetuse põhjused on aktsepteeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Levanter (likvideerimisel) esitas Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta OÜ Levanter pankrot välja kuulutamata, pankrotihaldur nimetamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et OÜ Levanter esindaja on 15.01.2014 kohtuistungil loobunud aegumise vastuväitest. Avaldaja viitas Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-116-13 ning nimetatud lahend anti istungil pooltele tutvumiseks. Määruskaebuse esitaja esindaja võttis selle informatsiooni teadmiseks, kuid ei öelnud kordagi sõnaliselt välja, et ta loobub aegumise vastuväitest. Nimetatud Riigikohtu otsuses on tegemist erinevate tehioludega. Antud juhul ei ole tegemist tsiviilnõudega ega kohtulahendiga. Maksuja Tolliameti ettekirjutust ei saa võrdsustada kohtulahendiga, selle sissenõudmine toimub halduskorras ja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, nagu viitab ka MKS § 128 lg 1 teine lause.

Ühestki seadusest ei tulene, et halduskorras maksuvõla sissenõudmisel täituri kaudu rakendatakse tsiviilnõuete täitmise kohta sätestatut. Seadusandja on selgelt eristanud kohtulahendite sundtäitmise ja maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaegu. MKS § 164 lg 1 kohaselt enne MKS jõustumist (jõustus 01.07.2002) tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. MKS § 132 lg 8 kohaselt sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused.

Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et pankrotiavalduse aluseks olev maksunõue aegus 31.12.2011;

2) kuna OÜ Levanter juhatuse liikmed ega ka likvideerija ei ole täitmisteadet kätte saanud, siis ei ole maksunõude aegumistähtaeg katkenud. Võlausaldaja esitas MKS § 129 kohaselt võlgnikule 15.11.2002 korralduse nr 5-03/982 ehk sundtäitmise hoiatuse ning andis korralduse tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Seega algas maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg 01.01.2003 ning möödus 31.12.2009. Käesoleval hetkel väidab avaldaja, et esitas 14.05.2004 määruskaebuse esitaja suhtes kohtutäitur Kersti Vilbole täitmisavalduse, mille alusel algatati täitemenetlus ja katkes aegumine. TMS § 24 lg 2 lauses 1 on sätestatud, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Võlgniku täitetoimikust ei nähtu, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid täitmisteate kätte saanud;

3) on nõue aegunud ka MKS § 132 ja § 1684 lg 2 alusel. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et isegi kui arvestada võimalusega, et täitemenetlus on alanud, on nõue ikkagi aegunud. Kuni 31.12.2013 kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsiooni kohaselt ei oleks avaldaja nõue aegunud, sest kuni 31.12.2013 kehtinud MKS § 132 lg 4 p 4 redaktsiooni kohaselt katkestab maksusumma sundtäitmise aegumise maksuhalduri poolt tehtav iga sundtäitmise toiming. Seetõttu said võimalikuks olukorrad, kui maksusumma sundtäitmise aegumise tähtaeg võis venida põhjendamatult ja lõpmatult pikaks. Olukord on aga muutunud seoses 01.01.2014 kehtima hakanud maksukorralduse seaduse redaktsiooniga. Avaldaja täitetoimingud, mida tehti enne 01.01.2014 ja millised olid katkemise aluseks enne 01.01.2014, loetakse MKS § 1684 lg 2 alusel äralangenuks alates 01.01.2014 ja nendest tulenevatest aegumistähtaja katkestustest ei hakanud uus katkemistähtaeg enam alates 01.01.2014 uuesti kulgema. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt:

1) on ebaõige määruskaebuses esitatud etteheide maakohtule, et seoses aegumisega on viidatud Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-116-13, kus tegemist oli erinevate tehioludega. Levanter OÜ (likvideerimisel) esindaja käest küsiti: „Kas toodud arvamusega seonduvalt loobute vastuväidetest aegumise osas?“, millele Levanter OÜ (likvideerimisel) esindaja vastas jaatavalt. Maksuhalduri hinnangul istungile ilmumata jätmisega võttis OÜ Levanter (likvideerimisel) endale riski vaielda vastu võlausaldaja esitatud argumentidele;

2) on täitemenetluse raames täitedokumendid võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäituri vastuse kohaselt OÜ Levanter (likvideerimisel) täiteasjas 21.09.2004 tähitud kiri saadetud K.K-le (juhatuse liige ajavahemikul 07.11.2000 - 09.02.2005) aadressil XXX. Kiri on kätte saadud 24.09.2004 V.K poolt. V.K on K.K (juhatuse liige ajavahemikul 30.01.1998-09.02.2005) isa. Seega on paljasõnaline võlgniku väide, et juhatuse liikmed ei olnud teadlikud käimasolevast menetlusest, kuna tähitud kiri on kätte toimetatud võlgniku juhatuse liikme lähisugulasele.

Vastustaja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-168-11 ja nr 3-2-1-138-13. Kohtutäitur on teatanud, et „29.06.2004 seisuga on täitmisteade loetud kättetoimetatuks läbi Ametlike Teadaannete. – 21.09.2004 on saadetud teade postiga vara arstimise kohta ning ka Ametlikesse Teadaannetesse. Lisan väljastusteate manusesse, mis on kätte toimetatud 24.09.2004.“ Maksuhalduri hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud täitemenetluse läbiviimiseks vajalike formaalsete eelduste kindlakstegemisel, mistõttu on täiteasjas menetlust algatatud seaduslikult ja puudub alus kahelda valitud toimingute õigsuses;

3) on sundtäitmise aegumise tähtaeg katkenud MKS § 132 lg-st 5 tulenevalt. 15.11.2002 korralduse alusel on võlgniku kinnistule seatud keelumärge. Seega katkes kõnealuses korralduses sisaldunud maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lg 4 p-st 4 tulenevalt alates 20.01.2003 ning see on katkenud tänaseni, kuna korraldus on täitmata ja keelumärge endiselt kehtiv. 25.06.2002 ettekirjutuse osas on maksuhaldurile edastatud informatsiooni kohaselt täitemenetlus algatatud ja täitur on selle kinnitanud mahukate tõenditega;

4) on asjakohatu määruskaebuse esitaja viide alates 01.01.2014 kehtima hakanud MKS rakendussätetele. Arvestades asjaolu, et võlausaldaja nõude suhtes on teostatud sundtäitmise toimingud ja nõue on esitatud kohtutäiturile, katkes sundtäitmise aegumistähtaeg. Maksuhalduri nõue ei ole aegunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 määrus muutmata.

Viru Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.

7. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et OÜ Levanter esindaja ei loobunud 15.01.2014 kohtuistungil aegumise vastuväitest. Nähtuvalt viidatud kohtuistungi protokollist (I kd tl 166-168) on võlgniku esindaja asunud seisukohale, et „Täna nimetatud Riigikohtu lahendi valguses Urbase kaasuses aegumisest käesolevas asjas rääkida ei saa. Seega loobume aegumise nõudest“. Lähtudes kohtuistungi protokollis märgitust on maakohus õigustatult asunud seisukohale, et võlgnik loobus aegumise vastuväitest. Kuna võlgnik loobus nõudele aegumise vastuväite esitamisest, siis ei pidanud maakohus kindlaks tegema seda, kas ja kui suures osas on pankrotiavalduse esitamise aluseks olnud Maksuja Tolliameti nõue OÜ Levanter (likvideerimisel) vastu aegunud. Samas on maakohus aga vastava hinnangu andnud ning leidnud, et maksunõue ei ole aegunud, sest aegumine katkes MKS § 132 lg 4 p 4 alusel, s.o maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid.

8. Alusetu on määruskaebuse esitaja väide, et asjas tuleks kohaldada alates 01.01.2014 kehtiva MKS §-i 132 ja § 1684 lg-t 2 ning viidatud sätete alusel on maksunõue aegunud. MKS § 1684 lg 2 kohaselt kui sundtäitmise aegumistähtaja on katkestanud asjaolu, mis ei ole alates 2014. aasta 1. jaanuarist enam tähtaja katkemise aluseks, loetakse tähtaja katkemise alus äralangenuks 2014. aasta 1. jaanuarist alates ning uus aegumistähtaeg ei hakka kulgema. MKS § 132 lg 4 p 4 enne 01.01.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegumine katkes maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Pärast 01.01.2014 kehtiva MKS § 132 lg 5 p 1 järgi sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Seega nii enne 01.01.2014 kehtinud MKS redaktsioon kui ka pärast 01.01.2014 kehtiv redaktsioon näeb (nägi) ette sundtäitmise aegumistähtaja katkemise asjaoluna täitemenetluse (endine redaktsioon täitemenetluse alustamise, kehtiv redaktsioon täitmisavalduse esitamise) ning seetõttu on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et MKS § 1684 lg 2 kohaselt tuleb lugeda tähtaja katkemise alus äralangenuks 2014. aasta 1. jaanuarist alates ning uus aegumistähtaeg ei hakka kulgema.

9. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku esindaja on saatnud maakohtule 15.01.2014 kell 12.52 e-kirja, millega edastas aegumise vastuväite kokkuvõtte (II kd tl 31-36). Viidatud e-kiri on saadetud pärast kohtuistungi lõppu (istung lõppes kell 12.20) ning sellest nähtub võlgniku soov jätkuvalt tugineda maksunõude aegumisele. Isegi kui asuda seisukohale, et võlgnik võib esitada korduvalt nõudele aegumise vastuväidet, ei oleks see antud menetluse staadiumis asjakohane. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu, s.o pankroti väljakuulutamisel oleks võlgnikupoolne asjakohane vastuväide see, et ta ei ole maksejõuetu, kuid juriidilisest isikust võlgnik (erinevalt füüsilisest isikust võlgnikust) ei saa enam tugineda sellele, et esineb PankrS § 15 lõikes 3 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Antud juhul võlgnik vaidleb nõudele vastu, s.o võlgnik tugineb pankroti väljakuulutamata jätmisel PankrS § 15 lg 3 p-le 1 (võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust). Kuna võlgnikust juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel on tuvastatavaks asjaoluks maksejõuetus, kuid vaidluse all ei ole enam PankrS § 15 lõikes 3 nimetatud alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks, siis ei ole võlgniku aegumise vastuväide asjakohane.

10. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud määruses võlgniku maksejõuetuse. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Võlgnik ei ole oma määruskaebuses esitanud vastuväiteid maksejõuetuse kohta, s.o võlgnik on nõustunud sellega, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on maakohus õigustatult välja kuulutanud võlgniku pankroti.

10. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2 jäävad menetluskulud maakohtus võlgniku kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti võlgniku kanda.

allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson