3-14-190/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-190 Haldusasi

R. O ’i kaebus Viru Vangla valvuri 13.02.2014 tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada R. O ’i kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata

3. Määruse ärakiri saata kaebajale.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.02.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R. O ’i kaebus Viru Vangla valvuri 13.02.2014 tegevuse õigusvastasuse kindlaks tegemiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebuse kohaselt 13.02.2014 hommikuse loenduse ajal andis valvur kaebajale arsti poolt määratud ravimid. Kaebaja neelas ravimid alla ja jõi vett peale. Valvur andis kaebajale korralduse avada suu, et veenduda, et kaebaja on talle antud ravimid alla neelanud. Kaebaja on seisukohal, et on ilmselge, et valvur kasutas ära oma positsiooni, et kaebajat alandada. Kaebaja keeldus valvuri korraldust täitmast. Valvur koostas 13.02.2014 ettekande korralduse mittetäitmise kohta ning kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus. Kaebaja leiab, et tema suhtes on kasutatud psüühilist vägivalda ning kaebajat ähvardab korralduse mittetäitmise eest distsiplinaarkaristus. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla valvuri S. H tegevuse õiguspärasus ja esialgse õiguskaitse korras peatama distsiplinaarmenetluse jätkamine kuni asjaolude selginemiseni. 28.02.2014 kohtule saabunud kaebuse täienduses (tl 9-10p) märgib kaebaja, et tuvastamiskaebuse eesmärgiks on hoida ära edaspidine kahjustav tegevuse kaebaja suhtes Viru Vangla poolt ning soovitava tulemuse mittesaavutamise korral on see aluseks kahjunõude esitamisele. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ametnike tegevus on õigusvastane ning palub kohtul tuvastada õigusrikkumine ja peatada kahjustav menetlus Viru Vanglas.

2. 28.02.2014 küsis kohus Viru Vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks. 11.03.2014 saabus kohtule Viru Vangla seisukoht (tl 16-16p), mille kohaselt Viru Vangla leiab, et tulenevalt HKMS § 251 ei anna võimalust tuvastamiskaebuse puhul esialgset õiguskaitset kohaldada. Viru Vangla märgib, et distsiplinaarmenetluse läbiviimine iseenesest ei saa olla selliseks kaebaja õiguste rikkumiseks HKMS § 249 lõike 1 esimese lause tähenduses, mis võib kaebaja õigusi pöördumatult kahjustada. Esialgse õiguskaitse otsuse tegemisel tuleb muuhulgas arvestada ka VangS § 64 lõikes 4¹ sätestatud lühikest tähtaega distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks, mida esialgse õiguskaitse rakendamine ei peataks ning HKMS § 249 lõikes 2 sätestatud võimalusega, mis võib isiku õigusi efektiivsemalt tagada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS §

121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

4. Kaebaja taotleb kaebuses Viru Vangla valvuri S. H tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, seega on kaebaja esitanud kohtule tuvastamiskaebuse.

5. Kohus selgitab, et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse läbivaatamisel annab kohus üksnes õigusliku hinnangu vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasusele.

6. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et tuvastamiskaebuse esitamisel puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest tuvastamiskaebuse rahuldamine ei too kaasa vahetuid tagajärgi isikute õiguste ja kohustuste kehtivuse ja mahu osas. Seega HKMS § 45 lg 2 välistab kaebaja õiguse esitada tuvastamiskaebus esimese õiguskaitse vahendina ilma, et kaebaja oleks proovinud oma õigusi tõhusama vahendiga kaitsta. Kaebaja väitel algatati valvuri 13.02.2014 koostatud ettekande alusel kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus. Kohus osutab, et kaebajal on oma õiguste kaitseks efektiivsem õiguskaitsevahend, s.o distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiskaebus.

7. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et R. O ’i kaebus Viru Vangla valvuri 13.02.2014 tegevuse õigusvastasuse kindlaks tegemiseks tuleb kaebajale tagastada halduskohtumenetluse seadustiku HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole käesoleval juhul HKMS §

45 lg 2 järgi lubatav.

8. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. R. O on kohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse paludes peatada distsiplinaarmenetluse jätkamine kuni asjaolude selginemiseni.

HKMS § 249 lg 5 sätestab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused, mille kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Võttes arvesse, et kohus tagastab R. O ’i tuvastamiskaebuse, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ilma kaebuse esitamiseta lubatav. Seetõttu jätab kohus R. O ’i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

10. Kaebaja on taotlenud enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel käesolevas haldusasjas. Kuna R. O ’i kaebus haldusasjasnr 3-14-190 kuulub Tartu Halduskohtu määrusega tagastamisele, jätab kohus riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik