3-13-70085/30 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70085 Haldusasi Balti Finantseerimisasutuse AS kaebus Harku Vallavalitsuse 15.03.2011 korraldusele nr 242, 15.05.2012 korraldusele nr 431, 15.05.2012 korraldusele nr 432, 02.09.2013 korraldusele nr 599, 22.10.2013 korraldusele nr 726 ning Harku Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus 15.05.2013 korralduse nr 432 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Balti Finantseerimisasutuse AS, esindaja v.adv Jüri Leppik Vastustaja – Harku vald, esindaja v.adv Taivo Ruus Eeldatav kolmas isik – OÜ Strantum, esindaja v.adv Taivo Ruus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Balti Finantseerimisasutuse AS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Balti Finantseerimisasutuse AS määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70085 osas, millega kohus tagastas Balti Finantseerimisasutuse AS kaebuse Harku Vallavalitsuse 02.09.2013 korralduse nr 599 tühistamise nõude osas. 3. Saata asi Harku Vallavalitsuse 02.09.2013 korralduse nr 599 tühistamise nõude osas menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-13-70085 2(6) 1. Harku Vallavolikogu määras 22.02.2007 otsusega nr 10 OÜ Strantum Harku valla põhja-, lõunaja lääneosa vee-ettevõtja tegevuspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni veeettevõtja ülesannete täitjaks. Harku Vallavalitsus andis 15.03.2011 korraldusega nr 242 projekteerimistingimused Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi külade ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemi ehitusprojekti koostamiseks. Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames ehitab OÜ Strantum mh Vääna-Jõesuu, Viti ja Suurupi külades ühisveevärgija kanalisatsioonirajatisi. Ehitus puudutab ka Balti Finantseerimisasutuse AS-le kuuluvaid Klause I ja Urgu II kinnisasju Vääna-Jõesuu külas ning Kaasiku kinnisasja Suurupi külas. Harku Vallavalitsus andis OÜ-le Strantum 15.05.2012 korraldusega nr 431 ehitusloa (nr 15085) veetorustiku ehitamiseks ja 15.05.2012 korraldusega nr 432 ehitusloa (nr 15087) kanalisatsioonitrassi ehitamiseks (Almare reoveepumpla) Tuulemetsa teest Muraste külas kuni Vikati teeni Liikva külas. Torustik kulgeb läbi Balti Finantseerimisasutuse AS kinnistute. Almare reoveepumpla kuja ja kaitsevöönd ulatuvad Balti Finantseerimisasutuse AS-le kuuluvale Rannasauna I kinnistule. Harku Vallavalitsus seadis 02.09.2013 korraldusega nr 599 OÜ Strantum kasuks sundvalduse veeja kanalisatsioonitorustike talumiskohustuse kehtestamiseks Balti Finantseerimisasutuse AS kinnisasjadele Klause I, Urgu II ja Kaasiku. Harku Vallavalitsus jättis 22.10.2013 korraldusega nr 726 ennistamata Balti Finantseerimisasutuse AS vaide esitamise tähtaja vallavalitsuse 15.03.2011 korralduse nr 242 tühistamiseks ja 15.05.2012 korralduse nr 432 tühistamiseks Almare reoveepumplat puudutavas osas ning tagastas selles osas vaide. Harku Vallavalitsus andis 02.12.2013 otsusega nr 213 OÜ-le Strantum kasutusloa (nr 17615) kanalisatsioonitorustikule ning 02.12.2013 otsusega nr 214 kasutusloa (nr 17617) külmaveetorustikule Puraviku teest Vääna-Jõesuu külas kuni Vikati teeni Liikva külas. 2. Balti Finantseerimisasutuse AS esitas käesolevas asjas 22.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada 15.03.2011 korralduse nr 242 (projekteerimistingimused) õigusvastasus ja kehtetus või tühistada nimetatud korraldus; tühistada 15.05.2012 korraldus nr 431 (ehitusluba nr 15085); tühistada 15.05.2012 korraldus nr 432 (ehitusluba nr 15087); tühistada 02.09.2013 korraldus nr 599 (sundvalduse seadmine); tühistada 22.10.2013 korraldus nr 726 ja kohustada Harku Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Balti Finantseerimisasutuse AS taotlust 15.05.2012 korralduse nr 432 (ehitusloa nr 15087) tühistamiseks Almare reoveepumplat puudutavas osas. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja kohtul keelata vaidlustatud ehituslubade alusel kasutuslubade andmine. 3. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2013 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus ei saa juba väljastatud kasutuslubade väljastamist keelata. Pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Kaebajal on võimalus vaidlustada 02.12.2013 väljastatud kasutusload, esitades selleks Tallinna Halduskohtule eraldiseisva kaebuse. 4. Balti Finantseerimisasutuse AS esitas 02.01.2014 Tallinna Halduskohtule Harku Vallavalitsuse 02.12.2013 otsuste nr 213 ja nr 214 tühistamiseks kaebuse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-14-50006. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 07.02.2014 määrusega Balti Finantseerimisasutuse AS käesolevas asjas esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja eesmärkideks on Almare kinnisasjale ehitatud reoveepumpla antud asukohast likvideerimine ja uude asukohta

3-13-70085 3(6) ümber paigutamine ning kaebajale kuuluvatel kinnisasjadel vaidlustatud haldusaktidele eelnenud olukorra taastamine. Eesmärgi saavutamiseks on kaebaja vaidlustanud sundvalduse seadmise, projekteerimistingimused, ehitusload, vastuse vaidele ning palub kohustada vaiet 15.05.2012 korraldust nr 432 puudutavas osas uuesti läbi vaatama. Kaebaja ei saavuta sundvalduse seadmise korralduse tühistamisel Almare kinnisasjale ehitatud reoveepumpla likvideerimist ja teise asukohta paigutamist, kuna pumpla koos torustikuga on rajatud ehituslubade alusel. Sundvalduse seadmine seisneb tehnovõrgu või – rajatise talumiskohustuse kehtestamises ning see toimub omaniku tahte vastaselt üldistes huvides. Sundvalduse seadmisel ei ole kinnistu omaniku omandiõiguse rikkumine küll välistatud, kuid talumiskohustuse puudumine iseenesest ei saa olla aluseks kehtivate haldusaktide alusel rajatud pumpla ja torustiku likvideerimiseks ja ümberpaigutamiseks. Kui kohus ka tühistaks korralduse nr 559, ei tekiks vastustajal sellest vältimatut kohustust kaebajale kuuluvatelt Klause I, Urgu II ja Kaasiku kinnistutelt torustike ja aiandusühistule Almare kuuluvalt Almare kinnistult pumpla likvideerimiseks ja ümberpaigutamiseks. Kuna Harku Vallavalitsus on 02.12.2013 otsustega väljastanud korralduste nr 431 ja nr 432 alusel rajatud trassidele kasutusload, ei ole kaebajal enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki ka projekteerimistingimuste vaidlustamisega. Projekteerimistingimused on käsitletavad ehitusloa menetluses antavate eelhaldusaktidena, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest ning need on ehitusprojekti koostamise lähteandmeteks. Projekteerimistingimused saab lugeda täidetuks ehituslubade väljastamisel. Seega on projekteerimistingimused kaotanud kehtivuse vaidlustatud ehituslubade väljastamisel, mis omakorda on kaotanud kehtivuse kasutuslubade väljastamisel. Kaebajal on küll võimalik taotleda kehtivuse kaotanud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist muu hulgas hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil, kuid kohus ei pea hüvitamisnõudele eelnevat tuvastamisnõude esitamist hüvitamisnõudest eraldiseisvalt kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks. Kaebajal on võimalik esitada kohtule kohe hüvitamisnõue. Õigusvastasuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid ega kohusta vastustajat millekski. Ühegi tuvastamisnõudega ei oleks võimalik saavutada Almare reoveepumpla likvideerimist ega teise asukohta paigutamist. Projekteerimistingimuste kehtetuse tuvastamise nõude esitamist menetlusseadustik ette ei näe. Kasutuslubade väljastamisega lõppes ehituslubade kehtivus, mistõttu ei ole nende tühistamisnõudega vaidlustamine enam võimalik. Kohus ei saa kehtetuid ehituslube tühistada. Seega ei saavuta kaebaja ehituslubade tühistamisnõudega kaebuses märgitud eesmärke. Kohus ei saa kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kehtetu haldusakti vaidlustamiseks esitatud vaiet. Seega ei viiks ka 22.10.2013 korralduse nr 726 osaline tühistamine ja vastustaja kohustamine kaebuses märgitud eesmärkideni. Kõik vaidlustatud haldusaktid puudutavad kaebaja õigusi, kuid soovitud eesmärki pole kaebajal enam võimalik saavutada muul viisil kui kasutuslubade vaidlustamisega. Kaebaja ongi esitanud kasutuslubade vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-14- 50006) ning see on ettevalmistavas menetluses. 6. Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2014 Balti Finantseerimisasutuse AS määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-70085 4(6) 7. Balti Finantseerimisasutuse AS palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 07.02.2014 määrus osas, millega kohus tagastas kaebuse 02.09.2013 korralduse nr 599 tühistamiseks. Kohus on käsitlenud kaebuse eesmärki põhjendamatult kitsalt. Kaebaja tahe ja kaebuse eesmärk ei ole seotud üksnes reoveepumpla ning veeja kanalisatsioonitrasside ehitamisele eelnenud olukorra taastamisega. Kaebajale kuuluvale Rannasauna I kinnisasjale ei ole seatud sundvaldust ega rajatud veeja kanalisatsioonirajatisi. Küll on aga Rannasauna I kinnisasja naaberkinnisasjale Almare rajatud veepumpla ja sellega seotud reoveetorustik. Kaebaja õigusi piirab reoveepumpla kaitsevöönd ja kuja, mis ulatub Rannasauna I kinnisasjale. Eelkirjeldatust erinev on olukord Klause I, Urgu II ja Kaasiku kinnisasjadele rajatud tehnovõrkudega (veeja kanalisatsioonitorustik). Nendele kaebaja kinnisasjadele on sundvalduse seadmise korraldusega kehtestatud kaebaja suhtes tehnovõrkude talumiskohustus ning ehitatud veeja kanalisatsioonitorustik. Kaebaja õigusi piirab kohustus taluda oma kinnisasjal tehnovõrku ja rajatist ning lubada selle ehitamist kinnisasjale. Tehnorajatise ehitamisega muutub kinnisasja faktiline olukord – trassid piiravad kinnisasja vastavas osas valdamist ja kasutamist. Kaebaja eesmärk on sundvalduse seadmise korraldusest tulenevate õiguslike ja faktiliste piirangute kõrvaldamine. Kaebaja ei soovi vabaneda mitte üksnes oma kinnisasjale rajatud tehnovõrgust, vaid ka sundvalduse korraldusega pandud tehnovõrgu ehitamise lubamise ja tehnovõrgu talumise kohustusest. Kohus järeldas valesti, nagu oleks sundvalduse korralduse vaidlustamise eesmärgiks üksnes selle faktilistest tagajärgedest vabanemine (rajatise kõrvaldamine). Kohtumäärusest ei selgu, kuidas on kaebajal võimalik vabaneda tehnovõrgu talumiskohustusest ja tehnovõrgust ilma, et halduskohus talumiskohustuse tekkimise ja tehnovõrgu ehitamise aluseks oleva sundvalduse korralduse tühistaks. Tegemist on kaebajat koormava haldusaktiga. Talumiskohustus piirab kaebaja õigust ja võimalust kasutada ning vallata sundvaldusega koormatud kinnisasja ise või anda see teiste isikute kasutusse. Sundvaldus piirab võimalust võõrandada kinnisasja vabana avalik-õiguslikest koormatistest või ise koormata. Seega on piiratud ka kaebaja õigust kinnisasja vabalt käsutada. Sundvalduse korraldus piirab tegevusvabadust, ettevõtlusvabadust, lepinguvabadust, omandiõigust. Kaebuse eesmärk on neist piirangutest vabaneda. Selleks ei piisa kasutusloa vaidlustamisest ning vajalik on vaidlustada ka sundvalduse korraldus. Vastasel juhul ei saa kaebaja tehnorajatiste talumiskohustusest vabaneda. Kohtu järeldus, et sundvalduse korralduse vaidlustamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki, on ebaõige. Seisukoht, et talumiskohustuse puudumine ei saa iseenesest olla aluseks pumpla ja torustiku likvideerimiseks, ei anna alust väita kaebuse eesmärgitust. Eesmärgitust ei saa järeldada ka sellest, et sundvalduse korralduse tühistamisest ei järgne vastustajale vältimatut kohustust torustikud eemaldada. Vastasel juhul ei saaks haldusakte (sh kaalutlusotsust), mille tühistamisest ei tulene vältimatult tagajärgede kõrvaldamise kohustust, halduskohtus vaidlustada. Sundvalduse korralduse tühistamisnõue võimaldab saavutada eesmärki vabaneda talumiskohustusest ning lisaks on see vajalik teise eesmärgi saavutamiseks – vabaneda sundvalduse korralduse alusel kaebaja kinnisasjale rajatud torustikest (faktilistest tagajärgedest). Korralduse tühistamisel langeb kaebaja talumiskohustus ära. Ehitusluba ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata (EhS § 12 lg 2). Ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks väljastatakse kinnisasja omaniku nõusolekul; nõusolek ei ole vajalik, kui ehitusloa taotleja kasuks on seatud sundvaldus; ehitusloa väljastamisest teavitatakse kinnisasja omanikku (EhS § 23 lg 5). Vastustaja andis ehitusload 15.05.2012 kaebajat ehitusloa andmise menetlusse kaasamata, kaebaja nõusolekuta ja kaebajat ehitusloa andmisest teavitamata. Ehitusloa andmise ajal ei olnud seatud ka sundvaldust. Sundvaldus seati alles 02.09.2013. Ehitusload on õigusvastased.

3-13-70085 5(6) Kaebaja esitas sundvalduse korralduse peale 03.10.2013 vaide ja 22.11.2013 kaebuse kohtusse. Sundvõõrandamise otsuse vaidlustamise korral ei või enne vaidluse lahendamist kinnisasja valdust üle anda ega omandiõigust sundvõõrandisaajale üle kanda (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KASVS) § 5 lg 2, § 6 lg 1). Hoolimata sundvalduse korralduse vaidlustamisest, asus vastustajaga seotud kolmas isik rajama trasse. Valduse ülevõtmine ja sinna ehitamine enne sundvalduse korralduse üle peetava vaidluse lahendamist on õigusvastane. Vastustaja on ignoreerinud kaebaja õiguste kaitse kohustust ja rikkunud kaebaja õigusi. Eelkirjeldatud tegevusega on vastustaja ja kolmas isik teadlikult asetanud end olukorda, kus kaebaja kinnisasja kasutamise õiguslik alus võib sundvalduse korralduse tühistamise tulemusena ära langeda. Kohtul pole alust piirata kaebaja õiguste kohtulikku kaitset seetõttu, et vastustaja õigusvastane tegevus võimaldas kolmandal isikul kaebaja kinnisasja valdust rikkuda, trassid valmis ehitada ja kasutusse võtta. Tagastades kaebaja õigusi kestvalt piirava haldusakti (sundvaldus) tühistamiskaebuse, rikkus kohus kaebaja õigust saada kohtulikku kaitset. 8. Harku vald ja OÜ Strantum paluvad vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja eesmärgiks oli vaidlusaluste ehitiste ehitamisele eelnenud olukorra taastamine. Kaebust sisuliselt analüüsides ei leia toetust kaebaja seisukoht, justkui näeks ta eesmärgina ka talumiskohustuse kui abstraktse omandiõiguse piirangu kaotamist. Kaebaja ei ole talumiskohustust vaidlustanud eraldiseisvalt, vaid ainult ehitiste rajamise kontekstis. Ka esialgset õiguskaitset taotles kaebaja just ehitistele kasutusloa andmise vältimiseks. Talumiskohustus ilma ehitisteta ei koorma omandiõigust, kuna tegemist on konkreetsete ehitiste rajamisega seotud piirangu, mitte abstraktselt kehtiva piiranguga. Sundvalduse seadmise korralduse tühistamine ei saa viia automaatselt ehituslubade tühistamiseni/ehitiste likvideerimise kohustuse tekkimiseni, kuna haldusakt (ehitusluba) kehtiks ka õigusvastasena. Kasutusloa andmisega muutub ehitise õiguslik režiim oluliselt. Ehitisele antud ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni, pärast kasutusloa andmist kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast ehitisele kasutusloa andmist ei ole võimalik ehitise nõuetelevastavust vaidlustada ehitusloa peale tühistamiskaebuse esitamise teel, samuti ei ole haldusorganil enam võimalik ehitusluba kehtetuks tunnistada. Selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise õiguspärasust, tuleb esitada kaebus kasutusloa tühistamiseks. Kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ehitise ümberehitamist või isegi lammutamist. Kohaldada saab EhS § 40 lg-t 1, mille kohaselt inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab ehitise viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama kohaliku omavalitsuse korraldusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. EhS § 40 lg-t 2, mis reguleerib õigusliku aluseta ehitatud ehitise lammutamist, saab seevastu kohaldada üksnes juhul, kui ehitatud on ehitusloata või ehitusluba on selle kehtivusajal tühistatud. Eeltoodust tuleneb, et ehituslubade tühistamine pole enam õiguslikult võimalik ja antud õiguslikus olukorras pole ehitise likvideerimine ehk ehitamisele eelnenud olukorra taastamine (kaebuse eesmärk) enam saavutatav, sest ehitise õigusvastasus pole pärast kasutusloa väljastamist enam lammutusettekirjutuse aluseks. Seega on õige halduskohtu seisukoht, et kaebuse eesmärgi saavutamine on muutunud õiguslikult võimatuks ja kaebajal tuleb oma argumendid esitada kasutusloa vaidlustamise kohtumenetluses. Kaebaja oli kaasatud haldusmenetlusse. Torustike ehitamiseks kaebajale kuuluvatele kinnistutele vajaliku isikliku kasutusõiguse saamiseks pidas OÜ Strantum kaebajaga läbirääkimisi vähemalt alates 2012. a märtsist. Sundvalduse seadmise taotluse esitamisest teavitas vald kaebajat 23.07.2013. Kaebaja edastas oma arvamuse ja vastuväited tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamisele 23.08.2013. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on survestada

3-13-70085 6(6) Harku valda lubama ehitada Rannasauna I kinnistule elamuid. Kaebaja on väljendanud Harku valla uue üldplaneeringu menetluses tiheasustuse rajamise plaane, mis ei ühti vanas ega uues üldplaneeringus sätestatuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning halduskohtu 07.02.2014 määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada. 10. Sundvalduse seadmise korralduse tühistamisnõude osas on kohus tagastanud kaebuse põhjendusega, et ehitusload on kaotanud kehtivuse seoses kasutuslubade väljaandmisega, mistõttu pole neid enam võimalik tühistada; talumiskohustuse puudumine iseenesest ei saa olla aluseks kehtivate haldusaktide alusel rajatud ehitiste likvideerimiseks ja ümberpaigutamiseks; sundvalduse seadmise korralduse tühistamisel ei teki vastustajal vältimatut kohustust ehitised likvideerida. 11. On tõsi, et sundvalduse seadmise korralduse tühistamisel ei teki vastustajal vältimatut kohustust ehitised likvideerida. Ehitise likvideerimise vältimatut kohustust ei teki ka ehitusloa või kasutusloa tühistamisel, kuid ehitistest vabanemise eesmärgi saavutamiseks on ehitusloast või kasutusloast vabanemine vajalik. Kaebaja ei vaidlustanud üksnes sundvalduse seadmise korraldust, vaid on vaidlustanud ka kasutusload. Oma lõppeesmärgi – ehitistest vabanemise – saavutamiseks on kaebajal ringkonnakohtu hinnangul vaja vabaneda nii sundvalduse seadmise korraldustest kui ka kasutuslubadest. Tehnovõrkude ja –rajatiste talumiskohustuse puudumisel ei saa eitada, et ehitiste kasutusload rikuvad maaüksuse omaniku subjektiivseid õigusi. Talumiskohustuse olemasolu korral ei pruugi kasutusloa vaidlustamine viia kaebajat sihile. Kaebaja on esitanud kohtule oma eesmärgi saavutamiseks praeguses õiguslikus olukorras sobivad ja vajalikud nõuded ning sundvalduse seadmise korralduse tühistamisnõude tagastamine ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets