3-13-1756/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1756 Haldusasi Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vangla keelamiseks avada advokaadilt saabunud kirju Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.09.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Gert-Erik Rudissaare määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 24.09.2013. a määrus muutmata ja Gert-Erik Rudissaare määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 21.08.2013 saabus Tartu Halduskohtule kinnipeetava isiku Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla keelamiseks advokaadilt saabunud kirju avada. Kaebuse kohaselt seisnevad Tartu Vangla vaidlustatavad toimingud vanglaametniku poolt 29.01.2013. a, 31.05.2013. a , 21.06.2013. a ja 07.08.2013. a advokaadilt Roman Levin kaebajale saadetud kirjade avamises. Neist kaks viimast korda – 21.06.2013 ja 07.08.2013 on dokumenteeritud. Kaebaja pöördus 26.06.2013. a selgitustaotlusega Tartu Vangla direktori poole, kuid sai 24.07.2013. a vastuse nr 2-3/1903-2, milles õigustatakse valvuri tegevust ja jäetakse tähelepanuta, et valvuri tegevus oli vastuolus vangistusseaduse (VangS) ja põhiseadusega (PS). Kaebaja leiab, et rikutud on VangS § 29 lg-d 1 ja 4 ja PS §-e 13 ja 43. Kuna seadus ei sätesta nõudeid, kuidas peab advokaat kirja või ümbrikku vormistama, ei ole põhjust kahelda kirja saatja ehtsuses kui kirja adressaat on ümbrikule kirjutatud käsitsi. Vangla käsutuses on tehnilised vahendid ja narkokoer, mille abil on võimalik leida kirjadest keelatud esemeid ka kirju avamata. G.-E. Rudissaar palus tuvastada Tartu Vangla õigusvastase tegevuse, sest soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude. Võimalikku hüvitamistaotlust tulevikus ei kavatse ta

2 kasutada rikastumiseks, vaid soovib üksnes oma menetluskulude (riigilõiv, õigusabitasud jne) katmist. Kahjunõude summaks on 130-150 eurot.

2. Tartu Halduskohus tagastas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel 24.09.2013. a määrusega G.-E. Rudissaare kaebuse osaliselt, s.o osas, milles G.-E. Rudissaar taotleb Tartu Vangla toimingute, advokaadilt saabunud kirjade avamine, õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus leidis, et vastuses kohtu nõudele täpsustada kaebust, märkis kaebaja, et ei soovi hüvitamiskaebuse läbi rikastuda, vaid üksnes oma menetluskulusid tagasi saada. Kaebaja vastusest ei nähtu, milline rahaliselt hüvitatav kahjulik tagajärg, mis oleks põhjuslikus seoses kirjade avamisega, kaebajale saabus. Menetluskulusid ei saa käsitleda kaebajale kirjade avamisel tekitatud kahjuna, sest tasudes riigilõivu ja õigusabikulud on kaebaja ise endale kahju tekitanud. Kahju peab olema tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse vahetu tagajärjena. G.-E. Rudissaar ei ole kaebuses muid kahjulikke tagajärgi välja toonud. Kuna kaebaja toob ainukese tagajärjena välja endale menetluskulude tekkimise ning ei ole välja toonud, milline rahaliselt hinnatav kahjulik tagajärg talle konkreetselt kirjade avamise tõttu saabus, ei saa tulevikus esitatavat kahjunõuet pidada perspektiivikaks. Eeltoodu tõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõigus, sest tema tulevikus esitatav kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohtu menetlusse jääb G.-E. Rudissaare kaebus Tartu Vangla keelamiseks avada advokaadilt saabunud kirju.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. G.-E. Rudissaar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24.09.2013. a määrus tühistada ja võtta kaebus tervikuna menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on halduskohtu määruses toodud argumendid asjakohatud. Menetluskulud ei tekkinud kaebaja soovil, vaid vangla tegevuse tagajärjel. Kui vangla poleks kaebaja suhtes seadust rikkunud, puuduks ka vajadus kohtusse pöördumiseks ja menetluskulude kandmiseks. Halduskohtu seisukohast järeldub, et kaebaja ei tohiks kasutada seaduslikke vahendeid oma õiguste kaitseks. Kaebaja kasutas mitmel korral enda õiguste kaitseks ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisel õigusabi ja tasus selle eest ise. Seega peaks kaebaja kõigi kulude kompenseerimiseks esitama vanglale eraldi kahjunõude. Kui kohus aga tuvastab, et vangla tegevus oli õigusvastane, on võimalik vanglaga jõuda kohtuvälisele kokkuleppele ning puudub vajadus esitada kohtule ka hüvitamiskaebus. Kaebaja on arvamusel, et kuna Tartu Vangla põhimõtteliselt ei tunnista kunagi enda süüd, kannaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ka preventiivset eesmärki.

4. Tartu Vangla palub jätta G.-E. Rudissaare määruskaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt saab hilisema hüvitamisnõude esitamise kavatsust põhjendatud huvina arvestada juhul, kui kahju oli toimingu, mille õigusvastasust soovitakse tuvastada, vahetu tagajärg. Kaebaja on ise halduskohtule kinnitanud, et temale advokaadist esindajalt saabunud kirja avamisega vanglaametnike poolt mingit kahjulikku tagajärge ei saabunud. Kuna kaebaja tehtud kulutused kohtumenetluses kannab nagunii menetlusosaline, kelle kahjuks otsus tehti, ei ole nende hüvitamiseks kahjunõude esitamine vajalik. Kuigi haldusmenetluses on sarnaselt halduskohtumenetlusega isikul õigus kasutada õigusabi, ei näe haldusmenetluse seadus, erinevalt halduskohtumenetluse seadustikust ette haldusmenetluses kantud õigusabikulutuste väljanõudmist vaidluses kaotajaks jäänud isikult. Seega isegi juhul, kui isik on haldusmenetluses osutatud õigusabile teinud kulutusi, ei saa ta nõuda kulutuste hüvitamist, kuna puudub kulutuse hüvitamiseks kohustatud isik.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 24.09.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja G.-E. Rudissaare määruskaebus rahuldamata. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

6. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Halduskohtu 04.09.2013. a määrusega jäeti kaebaja kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 10). Kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et võimalikku hüvitamistaotlust ei kasuta ta rikastumiseks, vaid enda kantud menetluskulude katmiseks (tl 12). Kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamisel välja toonud, et talle oleks vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks hiljem alus nõuda. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, siis puudub tal tuvastamiskaebuse esitamise õigus ja kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Samuti ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust ka kaebaja väide, et ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisel kasutanud õigusabi ja selle eest tasunud ning ta soovib, et vastustaja kompenseerib selle. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seega puudus kaebajal vajadus kasutada ka õigusabi. Peale selle on vastustaja oma vastuses määruskaebusele õigesti märkinud, et haldusmenetluses kantud õigusabi kulutuste hüvitamist ei ole seaduses ette nähtud. Mis puudutab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu, siis kuna kaebus jäi menetlusse keelamiskaebuse osas, siis kaebajale soodsa kohtulahendi korral on kaebajal õigus nõuda oma menetluskulude hüvitamist vastustajalt. Ringkonnakohus märgib, et kuna keelamiskaebus on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend kui tuvastamiskaebus, siis oleks ka see tuvastamiskaebuse tagastamise aluseks. Keelamiskaebuse menetlemisega on hõlmatud ka kaebaja alles määruskaebuses väljendatud preventiivne huvi, kuna keelamiskaebuse rahuldamisel on kaebaja eesmärk saavutatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi