2-13-46856/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja 19. märts 2014 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-13-46856 Hagi ese AS STARMAN hagi Ivar Õunapuu vastu põhivõlgnevuse 214,68 euro (sh leppetrahv 151,85 eurot) ja viivise 43,42 euro + 0,02% põhinõudelt aastas väljamõistmiseks Hagi hind 273,77 eurot Menetlusstaadium hagi lahendamine lihtmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Hageja AS STARMAN (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, Tallinn) Hageja esindaja Uljana Feldman (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: jurist@julianus.ee) Kostja Ivar Õunapuu (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx)

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Rahuldada AS STARMAN hagi Ivar Õunapuu vastu osaliselt: 1.1 välja mõista Ivar Õunapuult AS STARMAN kasuks võlgnevus summas 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 83 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (62,83 eurot) summas 14 (neliteist) eurot ja 77 senti ning alates 20. märts 2014 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,02% põhinõudelt päevas, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet; 1.2 jätta AS STARMAN hagi Ivar Õunapuu vastu leppetrahvi nõudes summas 151,85 eurot ja leppetrahvilt arvestatud viivise nõudes summas 30,70 eurot rahuldamata. Muud otsustused 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 46 (neljakümne kuue) % osas Ivar Õunapuu ning 54 (viiekümne nelja) % osas AS-i STARMAN kanda; 2.2 välja mõista Ivar Õunapuult AS STARMAN kasuks hageja menetluskulud 41 (nelikümmend üks) eurot ja 40 senti; 2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

2

Edasikaebamise kord 3.1 Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus kohtuotsusele 4. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel)

Hageja nõue (hagi ese) Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 02.06.2010.a. sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-553673, mille alusel võimaldati kostjale televisiooniteenuse (ZUUMtv) kasutamist. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks lepingu üldised tingimused ja hageja hinnakiri, millega kostja on väidetavalt nõustunud.

Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu lisatingimuste kohaselt kohustus kostja tarbima hageja teenust 24 kuud. Lepingu varasemal lõpetamisel, teisele isikule vormistamisel, Zuum-teenuse vahetamisel teise teenuse vastu või teenuse piiramisel muu kliendist tuleneva asjaolu tõttu, kohustus kostja maksma leppetrahvi 151,85 eurot (s.o 2376.- EEK). Selle kohta on kostjale väljastatud ka arve TA-18944 (tl 12p).

Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 214,68 eurot, millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis 0,02% päevas, s.o hagi esitamiseni summas 43,42 eurot.

Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning leppetrahvi osas 02.06.2010 lepingus sisalduvale üldtingimusele (tl 10p).

2. Kostja vastuväited

Kostja on hagiavalduse 26. veebruar 2014 kätte saanud, kuid ei ole hagiavaldusele vastanud.

3. Kohtu põhjendused

Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

3

eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega.

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 62,83 euro ja viivisenõude, 0,02% põhinõudelt päevas, osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu (tl 10p) kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS 113 ja VÕS § 103 järgi. Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 62,83 euroga.

Puutuvalt hageja leppetrahvinõudesse summas 151,85 euro, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 3- 2-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTKo 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13).

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduva Zuumboksi kampaania tingimuse puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv summas 151,85 euro on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi kohta pidada tühiseks. Kuivõrd kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamatu, ei ole hageja õigus nõuda ka leppetrahvilt viivist summas 30,70 eurot eurot.

4. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 30 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 60 eurot. Seega on menetluskuluks kokku 90 eurot (60 + 30). Kuna hagi täieliku

4

rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis 0,02% päevas) 273,77 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 125,66 euro ulatuses (sh põhinõue ning maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta hageja kanda 46 % menetluskuludest (125,66 : 273,77 x 100) ning kostja kanda vastavalt 54% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41,40 eurot (46 x 90 : 100).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint kohtunik